Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O tº Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutamine ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). 4) BaSO4 baariumsulfaat 5 Baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi basil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. 5) CaCl2 kaltsiumkloriid
barüüdi koostisse kuulub senitundmatu metall; selle eraldas 1808 H. Davy. Kasutatakse Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemia. Looduses leidub baariumi vaid ühendeina, millest tavalisimad on baariumsulfaat BaSO4 ja baariumkarbonaat BaCO3. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist toodetud baariumoksiidi BaO vaakumis alumiiniumi või räni manulusel temperatuuril 1200 kraadi redutseerides või sulatatud baariumisoodi elektrolüüsides
Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4. Kaaliumhüdroksiid 5. Magneesiumnitraat 6. Baariumsulfaat Tööjuhend. Koosta referaat loositud teemal. Referaadi tekst peab olema 2 leheküljel, lisaks pildid, sisukord, kirjanduse ülevaade. Lisaks referaadile tuleb koostada lühikokkuvõte teistele õpilastele, mille abil on võimalik kontrolltööks valmistuda. Referaadi osad: · Iseloomustus · Looduses leiduvad ühendid. · Kasutamine inimeste poolt. Hinne kujuneb: Referaadi ja lühikokkuvõtte hinnetest.
väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12. S + H2SO4 → 5. Fe + H2SO4 → 13. NaCl + H2SO4 → 6. H2O + H2SO4 → 7. Zn + H2SO4 → 8. Al + H2SO4 →
P4O10 + 6Na2O = 4Na3PO4 või P4O10 + 12NaOH = 4Na3PO4 + 6H2O 2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4 vask- vask(II)kloriid- tsinkkloriid- tsinkhüdroksiid- tsinkoksiid Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O
etaanhape ei dissotseeru täielikult ja järelikult etanaatioon seob osa vesinikioone ära. Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub
Katse 1.1. Kõikides katseklaasides tekkis valge sade. Cl-ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag+ iooni. AgCl ühend on valge värvusega. Sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutis [Ag +] [Cl] teises ja kolmandas katseklaasis: Järelikult peab ka sade tekkima. Kasutan aktiivsusi kontsentratsioonide asemel: Katse 1.2. Ba2+ ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama SO 42- ioone. Sadeneb valge värvusega baariumsulfaat. Arvutan sadet moodustava ühendi ioonide kontsentratsioonide korrutise esimeses katseklaasis: Arvutuste kohaselt pidi sade tekkima (ja tekkis ka). Katse 1.3. Sade tekkis 10 mL 0,05 M Pb(NO 3)2 lahuse ja 10 mL 0,5 M NaCl lahuse segamisel. Teisel juhul sadet ei tekkinud. Tekkis valge sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise esimeses keeduklaasis: Arvutuste kohaselt tekib sade. Arvutan ioonide kontrsentratsioonide korrutise teises keeduklaasis:
Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse * CaSO4 kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. * BaSO4 baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides. Medistsiinis kasutatakse baariumsulfaadi lahust kontrastainena mao ja soolte röntgenoloogilistel uurimisel. *CaCl2 kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub
väävelhape + magneesiumkarbonaat kaaliumsulfaat + vesinikkloriidhape vask + tsinkkloriid baariumkloriid + hõbenitraat naatriumkloriid + kaaliumsulfaat Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste ainete saamise kohta: CO2, KOH, Al(OH)3, CuO, H2SO4, FeSO4, K2CO3, H2S, NaNO3, FeCl2, FeCl3. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid järgmiste muundumiste kohta: baarium® baariumoksiid® baariumhüdroksiid ® baariumkloriid ® baariumsulfaat vask ® vask(II)oksiid ® vask(II)kloriid ® vask(II)hüdroksiid ® vask(II)oksiid raud ® raud(II)kloriid ® raud(II)sulfaat ® raud(II)hüdroksiid ® raud(II)oksiid väävel ® vääveldioksiid ® kaaliumsulfit ® kaaliumsulfaat ® baariumsulfaat 6 Elektrolüütide lahused. Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad ioone. Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone.
5 värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis
a. Nordhausenis (Harzis Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. · Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O · Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O · Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O · Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O Tähtsamad ühendid · Soolad: o Vasksulfaat (vasevitriol) o Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4) o Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) (BaSO4) o Alaun (Aluminium-segusulfaadid teiste katioonidega) o Aluminiit o Rauasulfaat (rauavitril) o Naatriumsulfaat (glaubrisool) · Estrid: o Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) 74. mineraalväetised ja nende osatähtsus põllumajanduses. Taimed vajavad normaalseks toitumiseks kümmet toiteelementi (C, O, H, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe) ja veel mõningaid mikroelemente
põhimõtteliselt emailid. Need peavad aga olema painduvad ja elastsed, see peab veidi õhku läbi laskma ja säilitama ka naha mustrit. Mõnikord see pressitakse sisse (tehismaare). Kelmete moodustajatena kasutatakse polüakrüülnitriili, polüvinüülkloriidi jt. Lakknah tootmisel ei saa hügieenilisuse nõuet täita. Täidetakse kõik nahapoorid ei ole tervislik. Naha täitmine. Peale naha töötlemist on tihti vaja veel nahka täita. Seda tehakse peente anorgaaniliste pulbritega nagu baariumsulfaat BaSO4, kaoliin. Peale naha täitmise on oluline ka naha rasvatamine (juhtnahk, tallanahk). Parema tulemuse saavutamiseks rasvu enneka kuumutatakse, siis nad imenduvad paremine nahka sisse. Rasva eraldumist soodustab ilmastik, Lisarasva pannakse näiteks kingade viksimisel juurde. Tehisnahk ja karusnahk. Ka tehisnahad koosnevad kahest kihist: aluskihist vastab dermale ning kattekihist, mis vastab epidermisele. Kattekihis on polüvinüülkloriid
7.MKB-50/Vene 64 10 8 Fe2SO4 -5, SiC-5, B4C-4, Asbest-3 8.FMK-11/Vene 64 15 9 SiO2 3,BaSO4-6, Asbest-3 PFM plastilisuse tstmiseks valmistatakse ka paksuse suhtes muutuva koostisega materjale. Hrdeteguri tstmiseks ja stabiliseerimiseks ettenähtud kvade osakeste kontsentratsioon suureneb tööpinna läheduses. Raua baasil PFM ja kontrakeha kulumiskindluse tstmiseks soovitatakse lisada väävlit sisaldavaid ühendeid, nagu baariumsulfaat (BaSO4). Viimane lagunedes paagutamisel väävliks ja baariumiks, soodustab mikromahus raudsulfiidi teket, mis heade määrivate omadustega. 70 5.3. PFM tehnoloogia Pulberfriktsioonmaterjalid on väikese tugevus, kuna sisaldavad suures koguses mittemetalseid komponente, mis on phimetalliga himetalliga nrgalt seotud. Näiteks, raua baasil PFM tmbetugevus on 8-10 MPa ja vase baasil PFM tmbetugevus on 2-4 MPa
annaabi.ee 
