Järelikult suurendab reageerivate ainete segamine r-ni kiirust. · Temperatuur-kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Nende kokkupõrked muutuvad sagedasemaks ja toimuvad tugevamini. Seetõttu r-nide kiirus temperatuuri tõstmisel kasvab. · Katalüsaatori kasutamine-katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad r-ne, võttes nendest osa, kuid r-ni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul. Katal. Soodustavad r-ni kulgemist sel teel, et reageerivad mõnega r-ni lähteainetest, moodus. Aktiivseid vaheühendeid, mis saavad kergesti edasi reageerida, nii et lõpuks katal. Jälle vabaneb. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. Korrosiooniks. Liigitatakse: keemiliseks-metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Elektrokeemiliseks-toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Soodustavad tingimused:
180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml (1ml) V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml (1ml) G ensüümipreparaadi kaalutis, g (0,0147g) A10= (13,2 -2,7) * 26 * 5 * 103 /( 600 * 180 * 1 * 1 * 0,0147) = 859,8 µkat/g A20=(22-2,7) * 26 * 5 * 103 /( 1200 * 180 * 1 * 1 * 0,0147) = 790,2 µkat/g A =( A10 + A20) / 2 = (859,8 + 790,2)/2= 825,0 µkat/g Mida näitab/väljendab invertaasi aktiivsus 825 µkat/g? 1 katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. Kuna see on aga väga suur ühik, siis praktikas kasutataksegi tihti ühikuna hoopis µkatalit. Defineerisid ühiku 1 katal. Antud töös leiti, et invertaasi preparaadi aktiivsus on 825 µkat/g. Mida väljendab konkreetselt 825 µkat/g? St kui palju taandavaid suhkurid tekib, mis aja jooksul, mis preparaadi koguse kohta?
Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Ensüümi aktiivsus näitab kui palju ja kui kiiresti substraadi molekule ta on võimeline produktiks muutma. Kui ensüümi molekulaarsete kontsentratsiooni pole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuste kaudu. ühikud: rahvusvaheline ühik ehk IU see on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 min jooksul katal 1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mol substraati reaktsiooniproduktiks 1 sek jooksul 1 katal = 6*107 IU eriaktiivsus ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümvalgu kohta 3. Michaelis-Menteni kineetiline võrrand matemaatiline ja graafiline väljendus ja teisendused. [S] substraadi kontsentratsioon, mis iseloomustab siduvust See võrrand toimib järgmistel eeldustel (pluss siis veel tasakaalulise konts. saavutamine): 1) tekib ensüüm-substraat kompleks [ES] 2) ES kompleks on tasakaalus vaba ensüümiga
Annavad happeamiide Annavad happeanhüdriide Redurseeruvad aldehüüdideks. Saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. 1 (3) 5) Benseeni kem.om Vesiniku asendamine süsivesinikradikaaliga Katalüsaatorite manulusel asendusreaktsioonid halogeenidega Nitreerimine lämmastikhappega Sulfoneerimine väävelhappega Vesinikuga katal. Manulusel Aromaatsete ühendite asendusreeglid 1) Liiki asendajad on: -OH -NH2 -CH3-N-CH3 Need rühmad asendisse 1,2 või 1,4 2) Naatriumbensoaat Valge lõhnatu või kerge lõhnaga kristalne pulber Magussoolaka maitsega Lahustub vees
Aktiivsust ehk katalüütilist jõudu võib iseloomustada katalüütilise ja mittekatalüütilise reaktsiooni kiiruste suhtega, mis on vahemikus 107...1014, enamasti on ensüümid anorgaanilistest katalüsaatoritest 105...106 korda aktiivsemad. Ensüümi kogust väljendatakse tihti aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produktideks konverteeritud substraadi moolide arvu/tekkinud produktide moolide arvu järgi. Ühik: 1 katal (kat)= 1 mol* s-1 Üks katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. 1 mkat=10-3 kat 1 mikrokat=10-6 kat 1 nkat=10-9 kat Levinud on ka aktiivsuse väljendamine rahvusvahelistes ühikutes IU-des (International Units). 1 IU = 1 mikromool minuti kohta 1 IU on selline ensüümi hulk, mis katalüüsib 1 minuti jooksul 25 kraadi juures ensüümile
Aktiivsust ehk katalüütilist jõudu võib iseloomustada katalüütilise ja mittekatalüütilise reaktsiooni kiiruste suhtega, mis on vahemikus 107...1014, enamasti on ensüümid anorgaanilistest katalüsaatoritest 105...106 korda aktiivsemad. Ensüümi kogust väljendatakse tihti aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produktideks konverteeritud substraadi moolide arvu/tekkinud produktide moolide arvu järgi. Ühik: 1 katal (kat)= 1 mol* s-1 Üks katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniproduktideks. 1 mkat=10-3 kat 1 mikrokat=10-6 kat 1 nkat=10-9 kat Levinud on ka aktiivsuse väljendamine rahvusvahelistes ühikutes IU-des (International Units). 1 IU = 1 mikromool minuti kohta 1 IU on selline ensüümi hulk, mis katalüüsib 1 minuti jooksul 25 kraadi juures ensüümile
Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g
Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu...
ühendid. Kofaktorite valdavama osa moodustavad koeensüümid. · Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid · Substraat- aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib · Spetsiifilisus- ensüümi võime katalüüsida ainult ühe kindla substraadi või rõhma reaktsioone · Ensüümi aktiivsus- ensüümi katalüütilise aktiivsuse mõõt, mis näitab kui palju substraati ajaühikus suudab teatud kogus ensüümi muunduda (1U=1mol/min). ühikuks on katal. See on aktiivsus, mille korral ensüüm muundab standardtingimustes 1 mooli substraadi sekundis. · Koeensüümid (Co)- madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on ensüümi valgulise osaga ehk apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. Sageli vitamiinide derivaadid, võtavad otseselt osa katalüüsist. · Aktiivtsenter- valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa.
1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5...
Lihtsustatud võrrand - Täielik võrrand E+S -> ES->EP->E+P Ensüümi ja substraadi liitumisel tekib ensüüm-substraat kompleks, millest omakorda tekib ensüüm-produkt kompleks ja siis eraldub ensüümist produkt. Ensüümi aktiivsuse ühikud : Kui ensüümi molaarne kontsentratsioon ei ole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuse kaudu. Rahvusvaheline ühik (IU -International Unit) 1 IU on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 minuti jooksul. Katal (kat) 1 katal on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mooli substraadi konversiooni produktiks 1 sekundi jooksul. Seega: 1 katal = 6 x 107IU Eriaktiivsus - Ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümivalgu kohta 3. Michaelis-Menten'i kineetilise võrrandi matemaatiline ja graafiline väljendus. Michaelis-Menten'i võrrandi teisendus Lineweaver-Burk'i koordinaatides. Vmax ja Km arvväärtuste määramine. 4. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Ensüümide inhibiitorid mõiste,
kn = G = rA W katal .mass - n -1 C AO t n -1 C AO katalüsaatori omadustega
Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi. Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal, Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett. 3.2 Vitsamehed
*stereokeemiline spetsif E muundab vaid ühte stereoisomeeri (L-aminohappe oksüdaas toimib vaid L- aminohappele) *sidemespetsif sahharaas lõhustab vaid glükoosi ja fruktoosi vahelist glükosiidsidet sahharoosis *rühmaspetsiifilisus nii pepsiin kui ka trüpsiin hõdrolüüsivad peptiidsidemeid - reaktsioonispetsiifilisus erinevad ensüümid katalüüsivad erinavaid reaktsioonitüüpe (hüdralaasid katal hüdrolüüsi, ligaasid aga sünteesi) või E-d muundavad ühte ja sama substraati erinevalt (histidiini dekarboksülaas muundab histidiini histamiiniks, histidaas aga urokaiinhappeks) · katalüütilise aktiivsuse reguleeritavus · ülikõrge efektiivsus füsioloogilises kkonnas ja madalal temperatuuril · kompartmentalisatsioon ruumiline jaotus · süntees geneetilise kontrolli all Katalüsaatorite om-d: · ei muuda reaktsiooni suunda
substraadi konts. 0.järku reaktsioon. Km kineetiline aktivatsioonikonstant Vmax ensüümi iseloomustav konstant, teoreetiline maksimaalne reaktsioonikiirus, millist reaktsioon mitte kunagi ei saavuta. Kcat substraadi molekulide arv, mis konverteeritakse ühe ensüümi molekuli poolt ühes ajaühikus produktiks. Ensüümi aktiivususe ühik: (IU international unit) 1IU on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 min jooksul. Katal (kat) 1 katal ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mooli substraadi konversiooni produktiks 1 sek jooksul. 3. Michaelis-Menten'i kineetilise võrrandi matemaatiline ja graafiline väljendus. Michaelis-Menten'i võrrandi teisendus Lineweaver-Burk'i koordinaatides. Vmax ja Km arvväärtuste määramine. Lineweaver-Burk'i koordinaatides. 4. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid. Ensüümide inhibiitorid mõiste, inhibeerimise tüübid, nende analüüs
I TERMODÜNAAMIKA ALUSED I Termodünaamika pôhimôisted. Termodünaaika I seadus energia ei teki, ega kao vaid läheb ühest vormist teise. Isoleeritud süsteemis on U jääv. Keemilise reaktsiooni soojusefekt vôrdub reaktsiooni saaduste ja lähteainete energiate vahega. Entalpia e. soojussisaldus [H = U + pV = U + nRT]. II Hessi seadus. Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q- efekt sôltub T-st ja P-st. Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. III Entroopia. Entroopia selline olekufunktsioon, mis isel. süsteemi korrapäratust. Energia kulub entroopia kasvuks: [Hsul = TS...
eristada produkti kontsentratsiooni muutumise substraadi omast. Aktiivsuse ühikuks on kogus ensüümi, mis muundab kindla koguse substraati produktiks teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kõige enam on aktiivsuse ühikuna kasutusel Unit, lühendina U või IU (International Unit). See vastab ensüümihulgale, mis muundab 1 mooli substraati produktiks 1 minuti jooksul. Vähem kasutatakse aktiivsuse ühikuna SI süsteemi ühikut katal (kat). 1 katal on ensüümihulk, mis muundab ühe 1 mooli substraati produktiks 1 sekundi jooksul. 1 kat = 6 x 107 Unit | 1 Unit = 16.67 nkat Ensüümi aktiivsuse määramisel tuleb kontrollida järgmisi parameetreid: · temperatuur · pH · ioonne jõud · aktivaatorite või stabilisaatorite juuresolek · redokspotentsiaal · (raskemetallid, lisandid) Eriaktiivsus:
FAD seob vesiniku aatomeid. NAD+ seob hüdriidioone. FAD redutseeritakse FADH 2. NAD+ redutseeritakse NADH+H+. Seega NAD+ ja FAD võivad eksisteerida nii oksüdeeritud kui redutseeritud koensüümina. Transferaaside koensüümidest Co A (ainevahetusrajad!) + regulatoorne funktsioon. Tema kõrge konts rakus tähendab energia küllastatust , mis tähendab et energeetiliste protsesside aktiivsust tuleb alandada. Ensüümi aktiivsus: 1 katal (kat) on võrdne ensüümihulgaga, mis on võimeline muundama 1mmol substraati produktiks 1 sekundis. Aktiivsust iseloomustatakse reaktsiooni kulgemise kiiruse alusel. Seda saab mõõta substraadi hulga vähenemise või produkti hulga suurenemise määraga ajaühikus. Vmax - >maksimaalne reaktsiooni kiirus. Substraadi lisamisega reaktsiooni kiirus enam ei suurene. Km -> Michaelise konstant (poolele maksimaalsest kiirusest vastav substraadi konts) Vmax ja Km on kineetilised parameetrid
O3 trihapnik e. osoon: iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Tekib äikse ajal, elektrimasinate töötamisel, päiksekiirguse toimel. Vähesel määral kasulik. Kasutatakse vee osoneerimisel: O3=O2 + O Tekkiv monohapnik hävitab baktereid. Maad ümbritsev osoonikiht kaitseb elu Maal liigse UV- kiirguse eest. Freoonid on tekitanud ohtlikke osooniauke. Hapniku saamine. Hapnikku sisaldavate ühendite lagundamisel: 1) Vesinikperoksiidi lagundamisel( katal. MnO2) 2 H2O2 = 2 H2O + O2 2) Vee elektrolüüsil: 2 H2O = katoodil 2H2 + anoodil O2 3) Kaaliumsalpeetri lagundamisel: 2 KNO3 =2 KNO2 + O2 4) Bertholle`t soola (kaaliumkloraadi) lagundamisel: 2 KClO3 = 2 KCl + 3 O2 5) Kaaliumpermanganaadi lagundamisel: 2 KMnO4 = K2MnO4 +MnO2 + O2 6) Vedela õhu fraktsioneerimisel saadakse gaasiline lämmastik (kt 0 -1960C) ja vedel hapnik (kt0 -1830C). Vesi. H2O Tähtsaim H ja O ühend. ¾ Maa pinnast kaetud veega.
· Loomadel anti edasi liiki ja liikumist, kuid suurussuhted ja asetus on juhuslikud · Altamire koobas Põhja-Hispaanias 15 000 a tagasi esimene koopamaalileid · LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud)
Kcat on katalüütilise aktiivsuse mõõt. See on nn pöörete arv substraadi molekulide arv, mis konverteeritakse ühe ensüümi molekuli poolt ühes ajaühikus produktiks, tingimusel, et ensüüm on küllastatud substraadiga. Kcat=Vmax/[ET], (1/s). Ensüümi aktiivsuse ühikud: ravusvaheline ühik IU (1 IU on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 minuti jooksul); katal (1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 moli substraadi konversiooni 7 produktiks 1 sek jooksul) 1 kat = 6 x 10 IU; eriaktiivsus (ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümivalgu kohta). [ ] 3. Michaelis-Menten'i võrrand: . [ ] Võrrandi teisendus Lineweaver-Burk'i koordinaatides: ([ ] ) . 4
madalatel substraadi kontsentratsioonidel [S]. kcat/Km on näiv teist järku kiiruskonstat. kcat/Km ülemine piir on difusioonipiir see on difusiooni kiirusega määratud E ja S molekulide kokkusaamise võimalik maksimaalne kiirus. Ensüümi aktiivsus Def: Iseloomustab ensüümi kogust tema poolt esile kutsutava katalüütilise efekti järgi, st substraadi reageerimise kiiruse suurenemise järgi ensüümi juuresolekul. Ensüümi ektiivsuse rahvusvaheliseks ühikuks o katal. Ühikud: Kui ensüümi molaarne kontsentratsioon ei ole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuse kaudu. Rahvusvaheline ühik (IU international unit) 1 IU on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 minuti jooksul Katal (kat) 1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mooli substraadi konversiooi produktiks 1 sekundi jooksul Eriaktiivsus Ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümivalgu kohta
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%) aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%) leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O → H2 + CO veegaas katal. CO + H2O → CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest:
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Monovesinik on väga tugev redutseerija, tunduvalt tugevam kui divesinik. Monovesinik ühineb otseselt mõnede metallide või poolmetallidega moodustades vastavaid hübriide. Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad. Saamine: Vesinik on molekulaarne gaas, lihtainena valem H2. Suurtootmises: looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamisel või katalüütilisel töötlemisel. 1) Hõõguv süsi + veeaur veegaas: C + H2O H2 + CO veegaas katal. CO + H2O CO + H2 eraldatakse pesemisel veega rõhu all 2) Süsivesinike mittetäielikul oksüdeerimisel hapniku või veeauruga: 2CH4 + O2 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest:
MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav (portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt,
puhul või mõõta aktiivsuse ühikutes. Mitmetel põhjustel on ensüümi molaarse kontsent- ratsiooni määramine uuritavas preparaadis väga komplitseeritud. Seetõttu väljendatakse reeglina ensüümi kogust aktiivsusena, st tema poolt esilekutsutava katalüütilise efekti järgi ehk ühes ajaühikus produkti(de)ks konverteeritud substraadi moolide arvu või tekkinud produkti moolide arvu järgi. SI süsteemis on ensüümi aktiivsuse ühikuks 1 katal (kat) = 1 mol s-1. 1 katal on selline ensüümi hulk, mis konverteerib 1 sekundi jooksul ensüümile optimaalsetel tingimustel 1 mooli substraati reaktsiooniprodukti(de)ks. Kuna 1 kat on väga suur ühik, siis praktikas kasutatakse ühikuid 1 mkat = 10-3 kat, 1 kat = 10-6 kat, 1 nkat = 10-9 kat. Levinud on ka aktiivsuse väljendamine rahvusvahelistes ühikutes IU-des (International Units). 1 IU = 1mol min-1. 1 IU on selline ensüümi hulk, mis katalüüsib 1 minuti jooksul 25°C juures ensüümile
Ensüümi kineetiline hulk ühik 1U (unit) ens hulk, mis võimeline katalüüsima 1umol substraadi ära-reageerimist 1 min jooksul (1umol/min). Ntx kui võtta 1 ml substraadi lahust S ja lisame 1U ensüümi E 0, siis hakkab produkti moodustuma eeldusel, et substraadi konts on ensüümi jaoks küllastav. Kui v=7U, V=1,5ml, siis saame: Eeldusel, et 5s möödudes on algkiirus: katal 1mol/s. Kasutatakse vähem, sest katal on väga suur ensüümi aktiivsuse hulk (60 miljonit korda suurem kui 1U). Nõudeid ühiku määramisel ja esitamisel Kataloogist ensüüm, siis peaks olema määratud, et mis substraadiga ja kuidas on ühik määratud. Mida rohkem infot ühiku määramise kohta, seda parem. Ensüüm võiks ühiku määramisel olla substraadiga küllastunud, et ühik peegeldaks katalüütilist konstanti (Kcat). Määramised peavad tuginema algkiiruste mõõtmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
