Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob oma struktuuri elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Redoksreaktsiooni toimumiseks loob võimaluse redutseerija ja oksüdeerija otsene või kaudne kontakt (voolu juhtiva aine/materjali vahendusel). Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik...
Materjalide füüsikalised omadused ( tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus) : Tihedus füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumala ruumalaühikus. Sulamistemperatuur- Temperatuur, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse. Korrosioon materjali ja keskkonna (õhk, vesi, kemikaalid) vaheline reaktsioon, milles materjal hävib. Sulam metalne materjal, mis on kahe või enama metalli segu. Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. Heterogeensetes sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulami eelis metalli ees : odavam, kõvem, tugevam, kuumakindlam, vastupidavam, korrosioonikindlam. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teisel väheneb. Oksüdatsiooniaste - elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa. Oksüdatsioon elektron...
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au · Metallide pingerida (paremalt vasakule) o Aktiivsus suureneb o Annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada o Roostetavad kergemini o Muutuvad tugevamateks redutseerijateks · Metallide füüsikalised omadused · Materjalide füüsikalised omadused: o Tihedus o Sulamistemperatuur o Korrosioonikindlus · Sulamid jagunevad: o Metalliline o Homogeenne o Heterogeenne · Miks eelistatakse sulameid puhastele metallidele? · Sulamite eelised: o Odavamad o Kõvemad o Tugevamad o Madalama sulamistemperatuuriga o Kuumakindlamad o Vastupidavamad o Korrosioonikindlamad · Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel. · Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii · Jootmiseks nimetatakse teh...
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal a...
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased ...
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia (VL.0558) - Tehnotroonika 1. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus, sulamistemperatuur, korrosioonikindlus. 2. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus – kergmetallid (Al, Mg, Li, Na) Cu, Fe Raskmetallid(Hg, Au, Ag, Ir/Os) Sulamistemp: kergsulavad (Hg, Sn, Zn, Al) rasksulavad(Fe, Cu, Ni, W) 3. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raua omadused: sulamistemp 1535 kraadi, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht, hea korrosioonikindlus. Raua sulamid: malm(2-5% süsinikku, hapram kui raud, heade valuomadustega, halb keevitatus, kasutusel masinate kerede ja korpuste valamisel), teras(vähem, kui 2% süsinikku+teised lisandid, tugevam, kui raud, plastiline, hea korrisioonikindlus), roostevabateras(lisandiks Cr, vastupidav välismõjude korrodiseerivale toimele). 4. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus)...
2. HARJUTUSÜLESANNE 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. Avalehel vali andmebaas Compendex - jäta linnuke kastikesse Compendex , teiste andmebaaside eest võta linnuke ära ja vaata, kuidas muutuvad otsiväljad otsivormingu paremas aknas. Tutvu andmebaasi ülesehituse ja otsivõimalustega: lihtotsing: Easy Search; kompleksotsing: Quick Search; tesaurus, indeksid:Thesaurus, Browse Indexes. Kui sisenesin andmebaasi, oli linnuke ees lisaks Compendex'ile Referex'il. Sellel juhul sai otsiprofiiliks olla ainult märksõnad (keyword), täpsustada sai ka autorit (author), pealkirja (title) ja publitseerijat (publisher). Samuti puudus võimalus täpsustada dokumenditüüpi (type of document), keelt (language) ja käsitluse tüüpi (type of treatment). Kui võtsin Referex'ilt linnukese eest, avanes otsiprofiilide sisestamiseks järgmine vaatepilt: Täpsustuse koha pealt selline vaatepilt: 2...
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsama...
IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust
H A L O G E E N I D (mõisted) IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja
Arvestustöö nr 2 AJA KASUTAMISE AUDIT Kati Muldma 123907 YASB (Rakenduskeemia ja biotehnoloogia) TEGEVUSE NIMETUS Ööpäevas keskmiselt Minu hinnang (liiga palju, kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites) Uni 8:48 Piisav Õppetöö ülikoolis 2:18 Arv oleks suurem, kui arvestada reaalselt nende päevadega, millal loengud toimuvad, mi...
· Mis on element? Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel. Kõigepealt tekib vesinik ning seejärel heelium. Sarnane tuumasüntees jõuab enamikus tähtedes välja süsinikutuumade moodustumiseni, suurema massiga tähtedes ka rauatuumadeni
ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) ...
Käitise allüksuse tegevuse kirjelduses sisaldub järgmine teave: 1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, suurõnnetuse riskiallika ja võimalikku õnnetust vallandavate tingimuste kirjeldus ning kavandatud ennetusabinõud; 2) tööprotsesside kirjeldus, arvestades teavet parima võimaliku tehnoloogia kohta; 3) ajakohane ohtlike kemikaalide loetelu, ohuklass, keemiline nimetus, rahvusvaheliselt tunnustatud kood, nimetus Rahvusvahelise Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) nomenklatuuris ja ohtliku kemikaali võimalik maksimaalne kogus ettevõttes; 4) käideldava ohtliku kemikaali füüsikalised, keemilised, toksikoloogilised ja teised olulised omadused ning toime, mis võib avalduda inimesele ja keskkonnale nii vahetult kui ka hiljem; 5) käideldava ohtliku kemikaali füüsikaline ja keemiline reaktsioon käitlemisel ja võimaliku õnnetuse korral. Kaitse- ja sekkumismeetmete kirjelduses õnnetuse tagajärgede
mida me siiani sedasi tunneme. Georgius Agricola (eelnevalt Bauer) 1494-1555 saksa päritolu. Iseloomult Paracelsuse vastand. Seostakse mineroloogiaga mineroloogia isa. Töötas arstina ja tegutses ka mitmes muus valtkonnas. Pakkus välja uusi kaevandamise masinaid, võtteid. Uuris kaevuritele iseloomulike haigusi. Peateos ilmus aasta pärast tema surma ,,Metallurgiast", milles ta võttis kokku oma kaevandustehnoloogia, mineroloogia, andmed (tema enda omad ja kogutud). Seda kasutati rakenduskeemia õpikuna 1,5 sajandit. Kirjeldas esimest korda metall vismutit. Uuris kivistisi, geoloogia valdkonda. Arvas, et geoloogilised kivistised on seotud vee ja tuule toimega. Libavius (natukene hilisemast perioodist kui agricolga) arst ja alkeemik, tegutses laialdaselt ka hariduse ja koolide valdkonnast. Tema teos: ,,Alkeemia" 1597, mis on oluline, kuna peetakse esimeseks keemia õpikuks. Kirjeldas pikalt ka mitmete ainete saamist. Eriti tuntud on SnCl4 libaviuse suitsev vedelik
haigus tekib kui organismis sade, elavhõbe sulavuse ja lenduvuse printsiip vaim väävel süttivuse ja põlevuse printsiip hing, sool kõvaduse ja mittepõlevuse printsiip keha. Eitas transmutatsiooni, kirjeldas metallilist tsinki, võttis kasutusele araablaste ,,alkohol" Agricola: mineraloogia isa, süstematiseeris teadmised keemilisest tehnoloogiasst, peateos ,,Metallurgiast"- väga põhjalik, mitmekesine teos, oli pikka aega põhiline rakenduskeemia käsiraamat. Kirjeldas esimesena vismutit, klassifitseeris mineraale nende füüs omaduste põhjal van Helmont: avastas mitme õhutaolise aine olemasolu, võttis kasutusele termini gaas, uuris puidu põlemisel tekkivat süsihappegaasi, sai reaktsioonides ka lämmastikoksiidi, vääveldiokiidi jm, imal neid uurimata.Üritas tõestada, et taimed koosnevad ainult veest Glauber: esimesi, keda võib pidada õigustatule keemikuks.mõistis, et soolad tekivad
välja arvatud karbonaadid ja süsinuku oksiidid. Anorgaaniline keemia on õpetus elementidest lihtainetest ja ühendeist v.a ühendeist mis koosnevad süsiniku aatomite ahelatest. Edasi mõelge ise.... 77. orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur. Ainete nimetuste koostamise näited. IUPACi nomenklatuur on keemiliste ainete nimetuste süsteem. See on välja arendatud ja nüüdisajastatav Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liidu (IUPAC) poolt (International Union of Pure and Applied Chemistry). 78. isomeeria nähtus ja sinna juurde kuuluvad asjad . Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Esimese isomeeride paari moodustasid kaks soola ,valemiga AgCNO. Üks sooladest oli
Toote- või ümbrispakendile peavad olema märgitud kosmeetikatoote koostises olevad ained, mille sisaldus on suurem kui 1%. Koostisaineid, mille sisaldus tootes on väiksem kui 1%, võib loetleda vabas järjestuses pärast teisi koostisaineid.[4];[25] Kasutusel on olnud ja on praegu mitmeid erinevaid nomenklatuurisüsteeme. Enim levinud on rahvusvaheline kosmeetikavahendite koostisainete nomenklatuur INCI ja ka Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit (IUPAC) on olnud pikka aega tunnustatud ülemaailmne autoriteet keemiliste ainete nomenklatuuri ja terminoloogia alal. [19] Paljude kemikaalide ja tehislike lõhnainete nimetused meie igapäevaste nahahooldustoodete pakenditel on aga tavakasutajale sageli arusaamatud, sest sealsest keemilisest terminoloogiast arusaamine eeldab enamat, kui keskkooli keemiatase. Oluline on meeles pidada, et meie nahk
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
