Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused. (12)

4 HEA
Punktid
Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #1 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #2 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #3 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #4 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #5 Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 343 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor InnerConflict Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deuteerium (“raske vesinik”) – looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid 3 H = T – triitium (“üliraske vesinik”) Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%) aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%) leviku poolest Maal 9. kohal universumis kõige levinum element Keemis- ja sulamistemperatuurid väga madalad 20,4 K 14 K 2.1.2. Saamine

Keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Tsükloalkaanide omadused on küllalt lähedased alkaanide omadustega. Need ühendid on hüdrofoobsed, neist koosnevad materjalid põlevad hõlpsalt ning annavad asendusreaktsioone. Põhiliseks leidumisallikaks on nafta. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr CH3Br + H2 Oksüdeeerumine: 2CH4 + O2 2CH3OH Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

aktseptor. Aluseliste h-de reageerimisel veega mood alused CaH2 + 2H2O Ca(OH)2 + 2H2 ja happeliste h-de reag veega tekivad happed B2H6 + 6H2O 2H3BO3 + 6H2 OKSIIDIDE puhul SO2 + H2O H2SO3 ja CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom

Keemia alused
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on

Üldkeemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

ioonivahetajaid, ioniite. Destillatsiooniseadmes muudetakse vesi auruks ja aur kondenseeritakse jahutis destilleeritud veeks. Lisandid (soolad) jäävad destillatsiooniseadmesse. Destileeritud vett säilitatakse pikema aja vältel kvartsklaasist või tinast anumates. Tavalises klaasnõus säilitamisel lahustub vesi klaasi koostisse kuuluvad naatriumiühendid. Kui joome klaasi teed, joome ka ühe sajatuhandiku grammi klaasi koostisse kuuluvaid aineid. 2. Füüsikalised omadused. Puhas vesi on värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik. Vee füüsikalised konstandid on võetud mitmete füüsikaliste mõistete ja ühikute aluseks (tihedus, soojusmahtuvus, Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri temperatuuriskaalad, gramm,liiter,kolor jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest. 1. Aine massi jäävuse seadus 1748 (Lomonossov) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 2. Energia jäävuse seadus (1760) Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 3. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted Element - kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid (118 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul.

Keemia



Lisainfo

Edu Teie keemia õpingutel!

Puuduvad küsimuste vastused 46.; 48.; 52.; 58.; 59.; 41. ja 35. punktis, kuna neid pidi hakkama kas vihikust väga palju maha kirjutama, vajalikku materjali polnud mul vihikus kirjas või pole olemas ka internetis.
Ülejäänud materjal on aga olemas ning lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud.

Märksõnad

keemiliste elementide perioodilisus seadus , perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel, metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (iii perioodi näitel), metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega, näited, metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega, metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste, soolade vesilahustega ja veega näited, metallide elektrokeemilise aktiivsuse rida ja selle kasutamine keemias näited, metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon korrosioonikaitse, metallide levik looduses, mineraalid ja maagid, metallurgia 9, metallide ja sulamite kasutamine, näited, elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt, näited, hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsialsioon vesilahustes, näited 12, hapete, aluste ja soolade iseloomustus dissotsiatsiooniteooria alusel näited 13, ainete valemite koostamine lahustuvustabeli alusel, näited 14, elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste, tugevad ja nõrgad elektrolüüdid näited, indikaatorid keemias, nende kasutamine, happelis-aluselised indikaatorid 16, lahuse ph kui keskkonna happelisuse näitaja, seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja ph väärtuse vahel, lahuse ph määramise võimalused, soolade hüdrolüüs ja selle hindamine, näited, vahetusreaktsioonid ja nende kulgemise tingimused, vahetusreaktsiooni võrrandite esitusviisid (molekulaarsel, ioonilisel ja ioonilisel taandkujul), näited, ainete keemiline analüüs ja selle praktiline vajadus, näited katioonide ja anioonide määramise kohta, elemendi aatomi oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis, näited 23, keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste, näited kiirte ja aeglaste reakteioonide kohta 24, keemilise reaktsiooni kiiruse väljendusviis, reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid, näited, katalüsaatori mõiste ja kasutamine keemiliste reaktsioonide läbiviimisel, näited 27, pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid, näited, keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus, mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine, näited 30, mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused, põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid, väävelhappe omadused ja kasutusalad, mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses, põhilised taimede toite elemendid, liht-, liit- ja segaväetised, ainete kvalitatiivne analüüs, katioonide ja anioonide määramise iseloomulikud reaktsioonid, süsiniku omadused, süsinikuaatomi omapära, orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega, orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid, reaktsioonivõrrandite näited, orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur, ainete nimetuste koostamise näited, ainete isomeeria nähtus, näited, isomeeride struktuurivalemite koostamine, isomeeride nimetamine, küllastunud süsivesinikud, alkaanide homoloogiline rida, alkaanide asendusreaktsioonid halogeenidega, krakkimine ja isomeerimine 44, alkaanid looduses, metaani omadused ja plahvatusohtlikus, nafta töötlemine, nafta saaduste kasutusalad, küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48, vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega, aromaatsed ühendid (areenid), benseen, kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte, polüeteeni saamine ja rakendusalad, alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad, alkoholide (metanooli ja etanooli) toime inimorganismile, karbonüülühendite omadused ja kasutamine, karboksüülhapete struktuur, nomenklatuur ja keemilised omadused, karboksüülhapete tähtsmate 55, etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega, eetrid ja estrid, rasvad, orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas, tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis, keemia rakendus inimtegevuse erinevates valdkondades

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (12)

spacerabbit profiilipilt
henri m: omajagu vigu täis, samas interneti abiga on kasuks. näeb ära, mida on tarvis uurida.
19:28 25-05-2011
emmy profiilipilt
emmy: Väga hea kokkuvõte, oli mulle suureks abiks.
17:38 03-05-2010
orgkati profiilipilt
orgkati: põhjalik, kuid natuke keeruline
15:22 31-05-2012





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun