Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aasta...
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maits...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist.
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, ...
(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...
Keemia mõisted Keemia- teadus mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemiliste elementide perjoodilisussüsteem- keemiliste elementide liigitus, kus elemnedid on järjestatud tuuma laengu kasvu suunas ja rühmitatud omaduste järgi. Rühmad: vertikaalsed read Perjood: horisontaalne rida Keemiline eksperiment- katse teaduslikel eesmärkidel tehtud. Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Keemiline sümbol- keemilise elemnedi lühitähis. Keemiline valem- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. Keemiline reaksioon- muundumine teiseks aineks, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja moodustatakse uued. Reaksiooni võrrand- keemilse väljendus valemi kujul.
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik: Granulaarne...
RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta ku...
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaole...
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud läm...
HAPNIK Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte...........................................................................
KOOBALT Leidumine ja saamine Tuntakse üle 30 Co-sisaldavat mineraali, milles tavaliselt on ka niklit. Koobaltit toodetakse põhiliselt polümetallimaakidest. Co tootmine on keerukas, kus rakendatakse mitmesuguseid püro-, hüdro- ja elektrometallurgiameetodeid. Elementide levikut maakoores on Co 34.kohal. Omadused Co on tumehalli värvusega plastne metall, mille pind on kergesti poleeritav. Co kuulub nagu raudki ferromagneetikute hulka, kuid on rauaga võrreldes keemiliselt vähem aktiivne. Õhus on ta püsiv ega oksüdeeru, kuigi peendispersse pulbrina pürofoorne. Kuumutamisel kuni 300C-ni kattub Co pind CoO kihiga. CoO oksüdeerub õhus kõrgel temperatuuril (kuni 700C) moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co ...
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 1...
Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7. Mida tuleb rangelt silmas pidada mineraalväetiste kasutamisel? Tuleb teada makro- ja mikroelementide vajalikku kogust olenevalt taime liigist ja mulla koostisest, väetamise tähtaegu, millisel kujul (tahkena või lahusena) kasutada väetist ja kui sügavale tuleb väetis mulda sisse viia. Et vältida mulla üleväetamist mis on kahjulik taimedele ja kogu keskkonnale. 8. Milline on keemia osatähtsus põllumajanduses? Põllumajanduses on keemia osatähtsus üpriski suur. Tänu keemilistele avastustele põllumajanduses on taimed veel elujõulisemad, haigustele vastupidavamad ja kannavad rohkem saaki.
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade ga...
Vask Vask (cuprum) on keemiline element järjenumbriga 29. Vase aatommass on 63,54. Ta asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem on: 2) 8) 18) 1). Sulamistemperatuur on tal 1083 Celsiuse kraadi.Vase värvus ulatub punasest kuldkollaseni. Juhib hästi elektrit ja soojust. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib aga vase peale ajapikku pruunikas paatina kiht. Vask ise on plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10000 aastat tagasi. Vask oli üks esimesi inimkonna poolt kasutatavaid metalle, kerge saadavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu. Pronksiajal kasutati enamasti vase ja tina sulamit pronksi, sellest valmistati relvi, tööriistu, ehteid jms. Tänapäeval kasutatakse vaske enamasti elektrotehnikas, kaablite- ja kontaktjuhtmete lattides, elektrigeneraatorites, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmises. Tänu heale soojusjuh...
Tartu KHK Tina Referaat Koostas: Ingrit Pavlov Juhendas: Tartu KHK2009 Sisukord Tina ................................................................................................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KULD Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235 16...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Priidik Aasaleht PK-07 Mais teraviljana ja toiduainena Keemia Iseseisev töö Pärnu 2009 MAIS Botaaniline nimi: Zea mays Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
Keemilised elemendid Loeng 3 02.03.2007 Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rü...
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt ...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
Referaat Naatrium Steve Mägi A-08 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 08.12.08 Pärnu 2008 Sisukord: Naatriumi referaat Naatriumi omadused: ............................................................................ 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Krista...
Olustvere teenindus ja maamajandus kool Iseseisev töö Benseen Juhendaja: Pilvi Ailt Koostaja: Eliise Saska MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Bens...
Kõige olulisem on vältida keskkonna saastet elavhõbedaga. Erinevalt tavajäätmetest ei tohi ohtlikke jäätmeid vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. Samuti ei tohi ohtlikke jäätmeid põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. 11 6. Kasutatud kirjandus: 1. Karik, H. Üldine keemia. Tallinn, Valgus, 1987, 320 lk. 2. http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=87&Itemid=3 3. http://www.rescue.ee/rakvere/vope/Elavh6be.pdf 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be 5. http://www.rescue.ee/index.php? page=416&PHPSESSID=cea3c7380770a84c8dc0c4c76e1aa06b 6. http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2457.html 7. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm 12
Sahariidid. 1. Sahhariidide : (3) Igale rasvale, sõnale kommentaar. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.viiesüsinikulisest monosahariididest on olulisimad riboos ja dsoksüriboos. Kuuesüsinikulisest suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuvilja suhkur. · Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Näiteks glükoosi a fruktoosi omavahelisel liitumiel saame Sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamoine koostisosa. Linnase suhkur ehk maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist- Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariidid mille molekuul koosneb glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühend (polümeerid), mille ...
Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N-väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente 76. orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega. Algselt oli orgaaniline keemia õpetus elusorganismidest pärinevatest ainetest tänapäeval aga mõeldakse orgaamilise keemia all õpetust kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest välja arvatud karbonaadid ja süsinuku oksiidid. Anorgaaniline keemia on õpetus elementidest lihtainetest ja ühendeist v.a ühendeist mis koosnevad süsiniku aatomite ahelatest. Edasi mõelge ise.... 77. orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur. Ainete nimetuste koostamise näited.
Kristjan Rämson Hs-Hassium Metall, tehiselement Aatomnumber: 108 Aatommass: 265 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10f14 5s2p6d10f14 6s2p6d6 7s2 Elektronskeem: +108|2)8)18)32)32)14)2) Elektronite arv: 108 Neutronite arv: 157 Prootonite arv: 108 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: - Kristalli struktuur: - Aatommass: [265] Sulamistemperatuur: - Keemistemperatuur: - Tihedus: - Värvus: - Agregaatolek toatemperatuuril: tahke (?) Kõvadus Mohsi järgi: - Isotoobid: Nukliid Levimus Mass Poolestusa (%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit...
Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid loeng Mis on keemiline reaktsioon? Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetestreaktsiooni lähteainetest teised ained reaktsiooni saadused Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? + N2 + 3H2 2NH3 Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? · Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete (energiarikaste) osakeste kokkupõrkeid · Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine · Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat · Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse Keemilised reaktsioonid võivad toimuda erineva kiirusega Kui kiiresti toimub see Kui kiire on nafta tekkimine reaktsioon? maap...
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4 ...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilse...
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide ...
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaa...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metal...
2.2 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Teoreetiline osa. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Kolonni laetakse peeneteraline, võimalikult ühtlase poorsusega geel, kolonni alumisse otsa pannakse geeli mitte läbilaskev, kuid uuritavate ainete läbimist lubav takistus(klaasvill), mis lubab eraldada puhastatava aine geelist endast. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga takistuvad pooridesse, ning väljuvad geelist viimastena. Et geel ära ei kuivaks, ning et ta maksimaalselt lahutaks, tuleb pärast proovi kolonni sisestamist pidevalt lisada elueerimisvedelikku, mis ise ei muuda katse tulemusi. Läbi tulnud vedelik kogutakse 2ml fraktsioonidena katseklaasidesse, et neid saaks spektromeetriliselt analüüsida. Vastavalt fraktsiooni värvile mõõ...
Teooria. Glukoosisisalduse kvantitatiivseks maaramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensumaatilist meetodit, mis pohineb kahe ensuumiglukoosi oksudaasi (GOD) ja peroksudaasi (POD) kasutamisel. Tanu GOD-i substraadispetsiifilisele b, D-glukoosi suhtes voimaldab see meetod maarata glukoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD kujutab endast liitvalku- flavoproteiini, sisaldades proteetilise grupina FAD, mis toimub kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. +O2 (GOD FAD->FADH2) +H2O COOH-(HCOH)4-CH2OH +H2O2 POD on koostiselt liitvalk kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise ruhma heemi. POD kataluusib spetsiifiliste substraatide oksudeerumist. Reaktsiooni pohimotteline skeem on sellinne: POD Taandatud substraat +H2O2 Oksudeeritud substraat + 2H2O ...
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5
Leelised ehk I A rühma metallid Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatom...
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Füüs...
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... ...
SAHHARIIDID Sahhariidid koosnevad süsinikust ja veest. Cn(H2O)m Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, looduses kuni 2% ja seentes 1-3%. Hästi kättesaadavad, kõrge energiaväärtusega, odav, kerge säilitada. HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit j...
Aatomi ehitus 10. klass Keskel- tuum Ümber- elektronkate Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest Aatomi ja tema koostisosade laengud: Prooton+1 Neutron 0 Elektron -1 Aatomil puudub laeng sest tuumas on sama palju prootoneid kui elektronkattes elektrone. Mis on keemiline elemet ja kui palju neid tuntakse? Keemiliseks elemendiks nimetatakse ühesuguse tuumalaenguga aatomite liiki.(Ühesuguse prootonite arvuga) Mille poolest erineb metalliline aatom mitte metallilisest aatomist? Metalli aatomitel on suhteliselt suured raadiused. Mis on lihtaine ja mis on liitaine? Lihtaineks nimetatakse ainet mis koosneb ühest elemendist (NÄITEKS H2,O2,O3) Allotroopia- Nähtus, kus 1 element ilmneb mitme lihtainena. Allotroopiat põhjustab aatomite erinev arv molekulis (O2,O3) aatomite erinev paigutus kristallis. Lihtaineid tuntakse üle 500.
Jood SÜMBOL: I OMADUSED: · Läikiv mustjasvalge tahke aine. PLUSSID: · Lahuses baketritele surmav. · Antiseptiline aine. · Haavade puhastamine. · Kasulik kilpnäärmele. · Tugevdab immuunsüsteemi. MIINUSED: · Elu ilma joodita pole võimalik KUST SAAB: · Mereannid · Meretaimed · Jodeeritud sool · Pruunvetikas. VAEGUS: Tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kloor SÜMBOL: Cl OMADUSED: · Kollakasroheline PLUSSID: · tapab baktereid · hoiab vees levivate haiguste eest · kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · k...
TALLINNA TEENINDUSKOOL TESTOSTEROON Liisi Peterson 011PK Juhendaja: K. Tiits Tallinn 2009 Keemiline valem: C19H28O2 Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis kuulub steroidide hulka. See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem). Testosterooni sünteesitakse kolesteroolist. Testosterooni puudus võib ilmneda, kui munandid ei funktsioneeri piisavalt, või ei funktsioneeri üldse. Testosterooni puudus võib tekkida ka juhul, kui häiritud on hüpofüüsi talitlus (hernesuurune nääre kolju alaosas), kuna see nääre toodab hormoone, mis panevad munandid testosterooni tootma. Parotiidi viirus (mumps), infektsioosne mononukleoos, hepatiidid, uretriit ehk kusitipõletik ning sugulisel teel edasiantavad haigused võivad häirida testosterooni tootmist ning provotseerida enneaegse andropausi algust. Sarnaselt dirigendile, juhatab see paljude organi...
Tina (Sn) Henri Juhkam AT-109 Tina · Aatomnumber: 50 · Aatommass: 118,71 Aatomi ehitus: · Elektronskeem: +50|2)8)18)18)4) · Elektronite arv: 50 · Neutronite arv: 69 · Prootonite arv: 50 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -IV, 0, II, IV Füüsikalised omadused Aatommass: 118,71 Sulamistemperatuur: 231,97 °C Keemistemperatuur: 2602 °C Tihedus: 5,77 g/cm3 , 7,26 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid O...
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, ka...
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond 10 orgaanilist ühendit Tööliik Tartu 2010.a Glütseriin Valem: C3H8O3 Saamine või leidumine Kookosõlist Kasutamine Glütseriin on üks komponentidest lakkide ja värvide tootmisel. Kasutatakse lahustite tootmisel. Kasutatakse seebi, kreemide ja salvide tootmisel. Glütseriin kasutatakse nitroglütseriini tootmisel. Kasutatakse salvide ning lahuste tootmisel. Ohutegurid Sidrunhape Valem: C6H8O7 Saamine või leidmine Leidub sidrunhapet kõige rohkem sidrunimahlas isegi 68% Kasutamine Kasutatakse antikoagulandina. Ohutegurid Ei kujuta endast tõenäoliselt olulist ohtu inimtervisele ega keskkonnale. Atsetoon Valem: CH3COCH3 Saamine või leidumine Tootmise teel Kasutamine Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tu...
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks g...
ttu.ee/soojus/loengud/paist/mse006102.pdf 3. http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf 16 4. http://www.tlu.ee/~emeier/Elusloodus/Lingid/Taime_keemiline_koostis.rtf 5. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455521/Randpere.pdf 6. Maakodu nr.1. 2002 7. Maakodu nr.1. 2003 8. Maakodu nr.1. 2008 9. Roht, Urmas Lehtpuud I. 2007. As Atlex. Tartu 10. Stugatski, M. Üldine keemia.Valgus 1969 11. Tuulmets, Ants. Orgaaniline keemia XI klassile. Koolibri.1998 17
Rasvas lahustuvad vitaminid. 22.11.2009 Margus Mäeste VITAMIINID Vitamiinid on vältimatult vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese töövõimet ja parandada enesetunnet. Inimese toit peab sisaldama vähemalt kakskümmend vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganismi normaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma: * 1) rasvas ( ja õlis) lahustuvad (A-, D-, E-, K-vitamiin jt) * 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, P...
HALOGEENIÜHENDID
Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I).
Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2).
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhl...
Viis sokolaadi Sisukord: · Kinder Chocolate · Kalevi piimasokolaad · Kit Kat-i vahvlipulgad piimasokolaadis · Milka Lufee õhuline piimasokolaad · Snickers Kinder Chocolate: Piima sokolaaditahvel piimja täidisega. · Koostis: Piimasokolaad 40%, suhkur, piimapulber, kakaovõi, kakaomass, sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained, suhkur, lõssipulber, taimsed rasvad, vee sisalduseta või. · Piima kuivainet 33% · Kakao kuivainet 13% Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: Tahvel: Energiat: Kcal/k 100 g 12,5 g % J Valke: g 8,8 70/290 4 Süsivesikuid: g 53 6,6 2 Millest suhkrud: g 52,5 6,6 2 Tähendused: Ras...
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahe...
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
Hõbe Janno Puusepp Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistat...
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 su...
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal *metanaali ja etanaali saadakse: ch3oh+...
1)Mis on küllastunud süsivesinik? Küllastunud süsivesinikeks nimetatakse ühendeid, milles kõik süsiniku aatomid on omavahel seotud üksiksidemetaga. 2)Mis on nomeklatuur? On aine ja struktuuri siduv reeglite kogum. 3)Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrgel temperatuuril. 4)Kuidas alkaanid mõjutavad inimese tervist? Alkaanidel on tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt. Tahked alkaanid on ohutud, sest ei tungi organismi. 5)Selgita: hüdrofoobne ja hüdrofiilne aine. Hüdrofoobne-Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofiilne-Esineb vastastikmõju veega, märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. 6)Alkaanide üldvalem ja tunnuse lõpp 7)Kuidas nimetatakse alkaanidest tuletatud rühma? Nimeta rühma tunnuse lõpp. Asendusrühmad ehk alküülrühmad. Tunnuselõpp üül. ...