Hüdroksiidid e. alused Hüdroksiidid koosnevad metallioonist Me+.... ja hüdroksiidiooni(de)st OH- Hüdroksiidide nimetused ja valemid Nimetused · Püsiva o.-a.-ga metalli puhul: Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid · Muutuva o.-a.-ga metalli puhul: Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3 Kirjuta järgmiste aluste nimetused: · Fe(OH)3 · Zn(OH)2 · KOH · Fe(OH)2 · Ca(OH)2 · Cr(OH)3 · LiOH Kontrolli aluste nimetusi · Fe(OH)3raud(III)hüdroksiid · Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid · KOH kaaliumhüdroksiid · Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid · Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Cr(OH)3 kroom(III)hüdroksiid · LiOH liitiumhüdroksiid Koosta järgmiste aluste valemid: · naatriumhüdroksiid · magneesiumhüdroksiid · vask(II)hüdroksiid · alumiiniumhüdroksiid · baariumhüdroksiid · kaaliumhüdroksiid · mangaan(II)hüdroksiid · liitiumhüdroksiid Kontrolli aluste valemeid · naatr...
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool N: 2Fe + 3Cl2 -) 2FeCl3 · Aluseline oksiid + happeline oksiid -) Sool +Ves...
Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O
H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi
Viskoos on kiutootjate arvates väga keskkonnahoidlik kiud. Võrreldes puuvillaga läheb ühe kiukilo tootmiseks vaja vähem tootmispinda ning tootmiseks võidakse kasutada vähemväärtuslikku maa-ala. Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas: * väävelsüsinik, mis protsessis vabaneb väävelsüsiniku ja väävelsüsinikuna ning võib põhjustada nii tervisehäireid kui ka keskkonnaprobleeme. * naatriumsulfaat, mis tekib ketrusprotsessis kõrvalproduktina. Naatriumsulfaati kogutakse ja kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena. * väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse. Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale. Viited · http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/ka ngad/jatke_viskoos
Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12. S + H2SO4 → 5. Fe + H2SO4 → 13. NaCl + H2SO4 → 6. H2O + H2SO4 → 7. Zn + H2SO4 → 8. Al + H2SO4 →
määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine.
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Pesemisvahendite koostis. Materjali koostas Aive Antson 1. Pesevad komponendid e. pindaktiivsed ained e. tensiidid. Tensiidid on kõikide tänapäevaste pesupulbrite koostises. Pesupulbri pakendil on märge nende liigi kohta. Pesemisvahendeid, mis põhinevad pindaktiivsetel ainetel, nimetatakse ka detergentideks (on alati valged). Need on kõige vajalikumad ained pesemisvahendite koostises, kuna eemaldavad märjalt riidelt mustuse ja takistavad mustuse tagasilaskumist riidele. Tensiidid alandavad vee pindpinevust–pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust. Seega tensiidid: alandavad vee pindpinevust ja parandavad vee niisutusvõimet la...
Royal küürimispulber Sidrunilõhnaline Royal küürimispulber eemaldab kõik rasvaplekid. See teeb säravpuhtaks kõik raskesti puhastatavad pinnad köögis vannitoas ja wc-s ning jätab nendesse suurepärase värskuse. Royal toimib tõhusalt ega kahjusta loodust. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Võib mõjuda halvasti silmadele. Kasutamine: Puista Royal pulbrit määrdunud pinnale hõõru märja lapiga ja loputa veega. Koostisained: naatriumkarbonaat, naatriumsulfaat, dodetsüülbenseensulfoonhape, sidrunhape, lõhnaine. 7 Käroli Linder puhastusvahendid Jonson puhastusvahend Super Sauna Sobib (puit, põranda,valamu ) vanni, kahelpinna ja vaiba puhastamiseks. Doseerimine :1 kork vahendit 5 l veele. Harja ja loputa. Ära kasuta üle 50C0
loomiseks näiteks hapupiima, keefiiri, äädikat või sidrunhapet. Söögisooda vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena nõrgalt aluseline ja seetõttu on ta sobilik hästi kätele ja nahale sattunud tugeva happe neutraliseerimiseks. Söögisooda (Pildiallikas: http://www.ecofriend.org/entry/baking-soda-next-in-fight-against-global-warming ) 4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat
Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat. Täiteained on anorgaanilised soolad, näiteks naatriumsulfaat, mis ei lase pesupulbril paakuda ja teevad selle paremini annustatavaks. Sünteetilisi olmekeemia preparaate saab enamikel juhtudel asendada lihtsate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, mis on samas tunduvalt odavamad kui sünteetilised puhastusvahendid. Parema puhastusefekti saamiseks pole sageli vaja efektiivsemat kemikaali vaid paremat hõõrumisvahendit - näiteks nõudepesemisel on karedapinnaline käsn palju parem kui riidelapp.
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdra...
Töö käik: Kahte katseklaasi valati 5 cm3 destilleeritud vett ning möödeti selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisati 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgiti temperatuuri muutusi ning märgiti üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Vesi + ammooniumnitraat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 6oC suurim erinevus algsest temperatuurist: 6 22= -16oC Vesi + naatriumsulfaat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 25oC suurim erinevus algsest temperatuurist : 25 - 22= 3oC Järeldus: Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus, see on süsteemist väljuv või sisenev energia. Ammooniumnitraadi lisamisel toimus soojuse eraldumine, sest temperatuur langes. Naatriumsulfaadi lisamisel aga soojuse neeldumine, sest temperatuur tõusis. Seega ammooniumnitraadi lisamisel toimus eksotermiline reaktsioon
N: NaCl, K Nazo, Fe-,o rootone]d. Alused on aine mis liidavad Otoneid. caco] NIMFI'U. Metalli nimetus+oksiid CaO, Na:O l . Hapet moodustava elemendi nimetus + l.Metalli nimetus + hüdrok5iid aOH . Metalli nimetus + happej"gi ni oksiid CuO, —naatriumhüdroksiid Na2S04 — naatriumsulfaat . M hape H*SO,- vãhvelhape Mono—, di-, tri-, tetra-, penta-, .metalli nimetus (O.a.) + hüdroksiid nim. (0.2.) + happejugi nim. .Maksimaalsest vãiksema O.a. korral Cutiso, - vask(ll)sulfaat
* vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks.
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sü...
süsihape+tsink fosforhape+hõbehüdroksiid tsink+raud(II)sulfaat kaltsiumfluoriid+väävelhape kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid baariumnitraat+naatriumsulfaat kaltsiumnitraat+kaaliumsulfaat baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid magneesiumbromiid+väävelhape tsink+vask(II)nitraat Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. naatriumsulfaat + kaaliumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat kaaliumsulfiid + vesinikkloriidhape vask + süsihape baariumkloriid + naatriumkarbonaat naatriumkloriid + väävelhape naatriumsulfaat + baariumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumsulfit naatriumsulfiid + plii(II)kloriid hõbe + naatriumkloriid
nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega.
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4
Katsest teha järeldus. Andmed: a)Ammooniumnitraat t1= 23 C t2=26 C b)Naatriumsulfaat t1=23 C t2=0 C Järeldus: Destileeritud veele ammooniumnitraati lisades, tõusis temperatuur küllaltki kiiresti Alari Allika pedl-2 092126 kõrgemale 3 C võrra.Nüüd aga lisades destileeritud veele naatriumsulfaati langes temperatuur kiiresti 0 C.Võrreldes neid kahte katset võib öleda, et naatriumsulfaat reageeris (destileeritud) veega ägedamalt , sest langus oli 23 C,mis on väga suur muutus katses.Katseklaasis A toimus eksotermiline reaktsioon ning katseklaasis B endotermiline reaktsioon. Katse 4: Töö eesmaärk: Vask(II)sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Vask(II)sulfaadi molekul seob endaga teatud arvu molecule vet ning tema valemi üldkuju on CuSO4 x nH2O . Suurust n nimetatakse kristallvee koefitsendiks ja seda saab arvutada alljärgneva valemi abil:
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Ioonvõrrand: H+ + OH- = H2O. fHH2O - fHOH = fH -285 -(-230) = -55,8 2) Arvutasin katseliselt saadud tulemuse ja teoreetilise tulemuse vahelise erinevuse. - (50,16-55,8): (50,16:100) = 11,24 % Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%. Praktikum 2 Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus, katse 3 ja 4 Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter Töö reaktiivid: naatriumsulfaat, ammooniumnitraat. Töö kirjeldus: 1. Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett 2. Määrasime vee algtemperatuuri: T1=23oC 3. Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC
arusaam, lahtistid toimivad alles 5-7 h pärast, mistõttu võime eeldada, et toit on selleks ajaks ammu imendunud, seega kaalualandav efekt on küsitav, + kõrvaltoimed, nt soole muutumine passiivseks, ei funktsioneeri enam hästi. 3.1.1. Osmootsed lahtistid (laktuloos, makrogool, magneesiumsulfaat jt.), nende toimemehhanism, kasutamisnäidustused. Magneesiumsulfaat, naatriumsulfaat Kineetika: Imenduvad seedetraktist halvasti, manustatakse isotoonilise või hüpertoonilise lahusena (manustatud vesi jääb seedetraktist imendumata) – osmoos!!! Toimemehhanism: sooleseina venitus aktiveerib peristaltikat. Kasutamine: soole tühjendamiseks mürgistuste korral, ühekordse lahtistina. Mitte kasutada lastel, neerupuudulikkusega patsientidel – põhjustab südame ja neuromuskulaarset blokaadi, KNS kahjustust Ei sobi kasutamiseks pikemaajaliselt!!! Laktuloos, makrogool K
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end al...
19. Portslandtsement: tooraine, tootmine märjal ja Booraks: annab klaasile nii naatrium-kui ka booroksiidi. kuival meetodil. Booraks alandab klaasi paisumiskoefitsienti ning On vaja kahte tüüpi toorainet: üks rikas kaltsiumi suurendab keemilist püsivust. poolest nagu lubjakivi ja teine rikas räni ja Naatriumsulfaat (Na2SO4) eemaldab vahtu klaasivanni savimineraalide poolest nagu savi. Nad segatakse pinnalt kokku proportsioonis ca 75% lubjakivi ja ca 25% savi. As2O3, NH4Cl - aitavad õhumullidel eralduda Kipsi (4-5%) lisatakse hiljem, klinkri jahvatamisel ja Nitraadid - oksüdeerivad rauda tsemendi tardumise aeglustamiseks. Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid
· Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O · Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O · Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O Tähtsamad ühendid · Soolad: o Vasksulfaat (vasevitriol) o Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4) o Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) (BaSO4) o Alaun (Aluminium-segusulfaadid teiste katioonidega) o Aluminiit o Rauasulfaat (rauavitril) o Naatriumsulfaat (glaubrisool) · Estrid: o Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) 74. mineraalväetised ja nende osatähtsus põllumajanduses. Taimed vajavad normaalseks toitumiseks kümmet toiteelementi (C, O, H, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe) ja veel mõningaid mikroelemente. Igal aastal eemaldatakse mullast koos saagiga suur hulk toiteelemente (eeskätt N, P ja K), mida tuleb väetisega asendada. Mineraalväetised mõjustavad taimede kasvu, arengut ja keemilist koostist
Tooraine: _ Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas _ Läti: 4-4,5 tuhat tonni _ Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % _ Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% _ Laiendused Ungarisse ja Norrasse _ Venemaalt akude toomine ei ole majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest) Protsess: Akude töötlemise saadused _ PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid _ Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus _ Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus _ Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Plii turustamisega seotud probleemid: Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab ümbertöötlemise majanduslikult mittetasuvaks. Plii hinna kõikumine maailmaturul. Euroopa Liit: 2 300 /t 1000 /t. uute akude tootmine: ca 80% pliist, muud nissitooted ca 20% pliist
šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia meri, Põhjameri. Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m Maailmamere soolsus on 34,5‰ e. 3,45%. Maailmamere keemiline koostis: soola nimetus keemiline sümbol sisaldus (g kg-1) naatriumkloriid NaCl 23,0 magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5 KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele
majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest) Karin Hellat 4 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011 Akude töötlemise saadused PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Karin Hellat 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011 Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
suhtes; ajaloolistest tingimustest lähtuv mõju, näiteks ruumides või hoone lähistel ladustatud materjalid: soolad, fekaalid, mineraalväetised jne. Sagedamini esinevad müüritistes sulfaatsed soolad Na2SO4, CaSO4·2H2O ja paiguti kloriidid NaCl, KCl ning ajalooliselt NH4NO3. Kõige agressiivsema krohvi ja viimistluskihtide (sh. ajaloolistele pinnakihtidele) struktuuri lagundava mõjuga on naatriumsulfaat (Na2SO4), millel on faasiüleminekul kõige suurem mahu suurenemine (311 %, vt. Tabel 2.6. 72 Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311 NaCl NaCl 10H2O 0,2 130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
