veega Na2O + H2O = 2 NaOH Lahustumatute aluste saamine: Vastava vees lahustuva soola reag. leelisega: CuCl2+2KOH=Cu(OH)2 +2KCl Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis toimuvad: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid 3) Magneesiumhüdroksiid 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid 5) Liitiumoksiid+vesi 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape 9) baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat 10)Kaalium + vesi Kontrolli võrrandid: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2Fe(OH)3 +3H2CO3 = Fe2 (CO3)3 + 6H2O 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid SO2 + Ca(OH)2 = CaSO3 + H2O 3) Magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 = MgO + H2O 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid H3PO4 + 3NaOH = Na3PO4 + 3H2O 5) Liitiumoksiid+vesi Li2O + H2O = 2 LiOH 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid CO2 + Fe(OH)2 = FeCO3 +H2O 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid (Aluseline oksiid ei reageeri alusega)
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool N: 2Fe + 3Cl2 -) 2FeCl3
Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid Apatiit Kaltsiumfosfaat Nuuskpiiritus Ammoniaagi vesilahus
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O
H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21. KALTSIUMHÜDROKSIID + VASK(II)KLORIID Ca(OH)2 + CuCl2 = CaCl + Cu(OH)2 22. BAARIUMNITRAAT + NAATRIUMSULFAAT Ba(NO3)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaNO3 23. KALTSIUMNITRAAT + KAALIUMSULFAATCa(NO3)2 + K2SO4 = CaSO4 + 2KNO3 24. BAARIUMHÜDROKSIID + RAUD(II)KLORIID Ba(OH)2 + FeCl2 = BaCl2 + Fe(OH)2 25. MAGNEESIUMBROMIID + VÄÄVELHAPE MgBr2 + H2SO4 + 2HBr 26. KAALIUM + VASK(II)NITRAAT2K 2K + Cu(NO3)2 = 2KNO3 + Cu
Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine vask(II)sulfaat kristallhüdraadis. lahustumisel Töövahendid: Töövahendid: Tiigel, tehniline kaal, vask(II)sulfaat, 2 Katseklaasi, destileeritud vesi, gaasipõleti, statiiv, eksikaator. ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, termomeeter. Töökäik: Töökäik: Kaaluti tiigel ja sellesse lisati 1-1,2g Cuso4 * nH2O. Tiiglit kuumutati Kahte katseklaasi valati 5 ml gaasipõleti leegil, et eraldada destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi
Viskoos on kiutootjate arvates väga keskkonnahoidlik kiud. Võrreldes puuvillaga läheb ühe kiukilo tootmiseks vaja vähem tootmispinda ning tootmiseks võidakse kasutada vähemväärtuslikku maa-ala. Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas: * väävelsüsinik, mis protsessis vabaneb väävelsüsiniku ja väävelsüsinikuna ning võib põhjustada nii tervisehäireid kui ka keskkonnaprobleeme. * naatriumsulfaat, mis tekib ketrusprotsessis kõrvalproduktina. Naatriumsulfaati kogutakse ja kasutatakse tselluloosi- või pesuvahenditööstuses toorainena. * väävelhape, naatriumsulfaat ja tsinksulfaat, mis järeltööstusel erituvad pesuvette ja võimalik, et ka veekogusse. Viskoosi tootmisprotsessil on suuremateks probleemideks ettevõtete energiaallikad ja nende mõju keskkonnale. Viited · http://www.gorenje.ee/support/head_nouanded_ja_napunaited_koogis_tegutsemiseks/ups/ka ngad/jatke_viskoos
• ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12. S + H2SO4 → 5. Fe + H2SO4 → 13. NaCl + H2SO4 → 6. H2O + H2SO4 → 7. Zn + H2SO4 → 8. Al + H2SO4 →
määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine, domineeriva karotinooidide määramine ja klorofülli olemaslou kindlakstegemine. Karotinooidide eraldamine taimest materjalist: · Kaalutakse proov(meie juhul 1,55g punast piprat). · Peenestame proovi rivi või noa abil. · Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine.
*hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena *Na2SO4-naatriumsulfaat- kasut. lahtistina ja ravimite koostises. *NaCl- naatriumkloriid- kasut. toidu valmistamisel, K ühendid- kontsereerimisel ja kloori saamiseks. *KCl-kaaliumkloriid- kasut. väetisena. *NaOH- naatriumhüdroksiid e. seebikivi- kasut. seebi ja *KOH- kaaliumhüdroksiid- vedelseebi valmistamisel.
valgem, teeb ka pesu kergemini triigitavaks. 7. Korrosioonipärssija–kasutusel on naatriumsilikaat–kaitseb pesumasina metallosi korrosiooni eest. 8. Abiaine–CMC (karboksüülmetüültselluloos)–väldib mustuse tagasi sadenemist riidele. Muidu oleksid valged esemed juba mõne pesukorra järel hallikad. 9. Lõhnaained–varjavad tooraine oma lõhna ning annavad pesule meeldiva lõhna. Puhastuses kasutud. 10. Täiteaine–naatriumsulfaat–ei oma pesemisel toimet, küll aga aitab vältida pesupulbri paakumist. Kasutatakse pulbrilise struktuuri moodustajana. Vedelates – glütserool, propüleenglükool. Lagunevad jäätvetes. 2
Royal küürimispulber Sidrunilõhnaline Royal küürimispulber eemaldab kõik rasvaplekid. See teeb säravpuhtaks kõik raskesti puhastatavad pinnad köögis vannitoas ja wc-s ning jätab nendesse suurepärase värskuse. Royal toimib tõhusalt ega kahjusta loodust. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Võib mõjuda halvasti silmadele. Kasutamine: Puista Royal pulbrit määrdunud pinnale hõõru märja lapiga ja loputa veega. Koostisained: naatriumkarbonaat, naatriumsulfaat, dodetsüülbenseensulfoonhape, sidrunhape, lõhnaine. 7 Käroli Linder puhastusvahendid Jonson puhastusvahend Super Sauna Sobib (puit, põranda,valamu ) vanni, kahelpinna ja vaiba puhastamiseks. Doseerimine :1 kork vahendit 5 l veele. Harja ja loputa. Ära kasuta üle 50C0
loomiseks näiteks hapupiima, keefiiri, äädikat või sidrunhapet. Söögisooda vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena nõrgalt aluseline ja seetõttu on ta sobilik hästi kätele ja nahale sattunud tugeva happe neutraliseerimiseks. Söögisooda (Pildiallikas: http://www.ecofriend.org/entry/baking-soda-next-in-fight-against-global-warming ) 4) Na2SO4 naatriumsulfaat Naatriumsulfaadi kristallhüdraati (Na2SO4 * 10H2O) nimetatakse hollandi teadlase J.R. Glauberi järgi glaubrisoolaks. Tegemist on värvusetu, vees hästi lahustuva kristalse tahke ainega, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks. Lisaks kasutatakse teda veel ka klaasitööstuses ja meditsiinis ravimite valmistamiseks ja lahtistina. 5) NaNO3 naatriumnitraat ja KNO3 kaaliumnitraat
Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0.3% pesupulbri koostisest. Enamasti ei lagune kirgastusained looduses ja võivad põhjustada allergiat. Täiteained on anorgaanilised soolad, näiteks naatriumsulfaat, mis ei lase pesupulbril paakuda ja teevad selle paremini annustatavaks. Sünteetilisi olmekeemia preparaate saab enamikel juhtudel asendada lihtsate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, mis on samas tunduvalt odavamad kui sünteetilised puhastusvahendid. Parema puhastusefekti saamiseks pole sageli vaja efektiivsemat kemikaali vaid paremat hõõrumisvahendit - näiteks nõudepesemisel on karedapinnaline käsn palju parem kui riidelapp.
magneesiumkloriidi või magneesiumsulfaadi vesialhust, mille toimel toimub kivinemine kiiresti ning saadakse suur tugevus. Kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks (puit). Toodetena fibroliit ja ksüloliit. Kasutatakse soojade vuugita põrandate ning soojaisolatsiooniplaatide valmistamiseks. Vesiklaas Vesiklaas on viskoosne vedelik, mis saadakse tahke lahustuva silikaadi hüdrotermilisel töötlemisel. Tooraineks on kvartsliiv, diatomiit ning kaltsineeritud sooda või potas (naatriumsulfaat). Vastava koostisega segu kuumutamisel 1300-1400 kraadi juures saadakse ühtlase koostisega naatrium- või kaltsiumsilikaatne klaasjas mass, mis jahutamise järgselt lahustatakse vees autoklaavis. Kivistub õhus . Kasutamisel võib teda veega vedeldada vajaliku konsistentsini. Kasutatakse liivapinnaste tugevdamisel, veetihedamaks muutmisel, puidu tulekaitse värvides, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmisel, happekindla tsemendi valmistamisel, mis koosneb kvartsiliivast ja
selle tõttu ei tõusnud temperatuur nii kõrgeks kui oleks pidanud. Veaprotsent on 11,2%, arvan, et see pole kõige suurem, sest termomeetrid võivad natuke valetada ja kasutataval termomeetril on temperatuuri raske jälgida. Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutust Kasutatud töövahendid: katseklaasid, termomeeter, kaal Kasutatud reaktiivid: H2O, NH4NO3 (ammooniumnitraat), Na2SO4 (naatriumsulfaat) Töö käik: Kahte katseklaasi valati 5 cm3 destilleeritud vett ning möödeti selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisati 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgiti temperatuuri muutusi ning märgiti üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Vesi + ammooniumnitraat: algne temperatuur 22oC, pärast aine lisamist 6oC suurim erinevus algsest temperatuurist: 6 22= -16oC
N: NaCl, K Nazo, Fe-,o rootone]d. Alused on aine mis liidavad Otoneid. caco] NIMFI'U. Metalli nimetus+oksiid CaO, Na:O l . Hapet moodustava elemendi nimetus + l.Metalli nimetus + hüdrok5iid aOH . Metalli nimetus + happej"gi ni oksiid CuO, —naatriumhüdroksiid Na2S04 — naatriumsulfaat . M hape H*SO,- vãhvelhape Mono—, di-, tri-, tetra-, penta-, .metalli nimetus (O.a.) + hüdroksiid nim. (0.2.) + happejugi nim. .Maksimaalsest vãiksema O.a. korral Cutiso, - vask(ll)sulfaat
* vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina., NaNo3 naatriumnitraat KNO3 kaaliumnitraat Rahvapärane nimetus: Tsiili ja India salpeeter. * valge värvusega, vees hästi lahustuvad, hügroskoopsed, tahked ained. * kasutatakse erinevate lõhkeainete ja pürotehniliste vahendite valmistamiseks; lämmastikväetistena; koolikeemias hapniku saamiseks.
Väävelhappe 98,0 1,836 -10,38 279,6 Nitrobenseen 123,06 1,199 5,85 210,9 Tina 118,71 7,31 231,9 2600 Soolhappe 36,46 1,12 -26 48 Naatriumhüdroksiid 39,99 2,13 318 1403 Naatriumkloriid 58,44 2,16 800,8 1465 Aniliin 93,12 1,02 -6,3 184,13 Metüleenkloriid 84,9 1,326 -96,7 40 Naatriumsulfaat 142,04 2,68 884 1429 Kaltsiumkloriid 110,98 2,15 772 1935 5 Töö käik I etapp: Nitrobenseen 100ml kolmekaelalisse kolbi, mis onvarustatud seguri, tilklehtri, ja termomeetriga valatakse 20 ml lämmastikhappet ja seejärel 25 ml väävelhappet. Käivitatakse segur ja nitreerimissegu jahutatakse temperatuurini 25-30°C. Seejärel hakatakse tilklehtrist lisama väikeste kogusena 15g benseeni
raud(II)oksiid+fosforhape vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid naatriumoksiid+süsinikdioksiid väävlishape+alumiinium naatriumoksiid+lämmastikhape ränihape+naatriumhüdroksiid vesinikjodiidhape+kaltsiumkarbonaat lämmastikushape+kaaliumkarbonaat divesiniksulfiidhape+kaaliumoksiid süsihape+tsink fosforhape+hõbehüdroksiid tsink+raud(II)sulfaat kaltsiumfluoriid+väävelhape kaltsiumhüdroksiid+vask(II)kloriid baariumnitraat+naatriumsulfaat kaltsiumnitraat+kaaliumsulfaat baariumhüdroksiid+raud(II)kloriid magneesiumbromiid+väävelhape tsink+vask(II)nitraat Kas järgmised reaktsioonid toimuvad või mitte? Toimuvate reaktsioonide kohta kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. naatriumsulfaat + kaaliumkloriid kaltsiumkloriid + kaaliumkarbonaat naatriumsulfiid + väävelhape hõbe + vesinikkloriidhape baariumkarbonaat + fosforhape lämmastikhape + naatriumkarbonaat
nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega.
Enne Teist Maailmasõda kasutati enamikus hambapastades emulsifeeruva efekti tekitamiseks seepi, kuigi juba siis olid teada seebi ebasoovitavad mõjud: seep on efektiivne detergent vaid üsna leeliselises keskkonnas, seebi maitse rikub hambapasta maitset, seep ei sobi kokku süljes ja karedas vees sisalduvate kaltsiumsooladega, seepi ei saa kasutada koos teatud poleerimisefekti tekitavate ainetega (nt dikaltsiumfosfaat). Teise Maailmasõja järel oli sünteetiliste detergentide (naatriumsulfaat jt) areng jõudnud juba nii kaugele, et seepi ei pidanud enam hambapastades kasutama. Mitmed juhtivad hambapastade tootjad jätkasid tööd hambapastade efektiivsuse suurendamise kallal ning varsti avastati fluoriidide tugevdav mõju hambaemailile, mis oli suur samm edasi. Mitmetes riikides korduvalt läbi viidud uuringud näitavad, et fluoriidi sisaldava hambapasta regulaarne kasutamine vähendab hambakaariese riski umbes kolmandiku võrra. Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914
5. Anorgaaniliste põhiaineklasside mõiste, valmid ja nimetamine, erinevad liigitamisvõimalused, füüsikalised ja keemilised omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4
Töö nr. 7 Lahused ja lahustuvus Katse 3: Töö eesmaärk: Soojusefekt aine lahustumisel Töö käik: Kahte katseklaasi valada 5 cm3 destilleeritud vet ja mõõta selle temperatuur. Ühte katseklaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ja teise niisama palju naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutsut ja märkida suurim erinevus algtemepratuurist. Katsest teha järeldus. Andmed: a)Ammooniumnitraat t1= 23 C t2=26 C b)Naatriumsulfaat t1=23 C t2=0 C Järeldus: Destileeritud veele ammooniumnitraati lisades, tõusis temperatuur küllaltki kiiresti Alari Allika pedl-2 092126 kõrgemale 3 C võrra.Nüüd aga lisades destileeritud veele naatriumsulfaati langes temperatuur kiiresti 0 C.Võrreldes neid kahte katset võib öleda, et naatriumsulfaat reageeris (destileeritud) veega ägedamalt , sest langus oli 23 C,mis on väga suur muutus katses
Soolhape E 507 Kaaliumkloriid E 508 Kaltsiumkloriid E 509 Magneesiumkloriid E 511 Tinakloriid E 512 Väävelhape E 513 Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 Kaltsiumsulfaat E 516 Ammooniumsulfaat E 517 Alumiiniumsulfaat E 520 Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521
Ioonvõrrand: H+ + OH- = H2O. fHH2O - fHOH = fH -285 -(-230) = -55,8 2) Arvutasin katseliselt saadud tulemuse ja teoreetilise tulemuse vahelise erinevuse. - (50,16-55,8): (50,16:100) = 11,24 % Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%. Praktikum 2 Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus, katse 3 ja 4 Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter Töö reaktiivid: naatriumsulfaat, ammooniumnitraat. Töö kirjeldus: 1. Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett 2. Määrasime vee algtemperatuuri: T1=23oC 3. Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC
arusaam, lahtistid toimivad alles 5-7 h pärast, mistõttu võime eeldada, et toit on selleks ajaks ammu imendunud, seega kaalualandav efekt on küsitav, + kõrvaltoimed, nt soole muutumine passiivseks, ei funktsioneeri enam hästi. 3.1.1. Osmootsed lahtistid (laktuloos, makrogool, magneesiumsulfaat jt.), nende toimemehhanism, kasutamisnäidustused. Magneesiumsulfaat, naatriumsulfaat Kineetika: Imenduvad seedetraktist halvasti, manustatakse isotoonilise või hüpertoonilise lahusena (manustatud vesi jääb seedetraktist imendumata) – osmoos!!! Toimemehhanism: sooleseina venitus aktiveerib peristaltikat. Kasutamine: soole tühjendamiseks mürgistuste korral, ühekordse lahtistina. Mitte kasutada lastel, neerupuudulikkusega patsientidel – põhjustab südame ja neuromuskulaarset blokaadi, KNS kahjustust Ei sobi kasutamiseks pikemaajaliselt!!! Laktuloos, makrogool K
2) magneesiumvesinikkarbonaat Soolhape E 507 happesuse regulaator Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine Ammooniumsulfaat E 517 jahu parendaja, stabilisaator Alumiiniumsulfaat E 520 Tardaine Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Tardaine
Soolhape E 507 happesuse regulaator 26 Kaaliumkloriid E 508 Tardaine Kaltsiumkloriid E 509 Tardaine Magneesiumkloriid E 511 Tardaine Tinakloriid E 512 antioksüdant Väävelhape E 513 happesuse regulaator Naatriumsulfaat ja naatriumvesiniksulfaat E 514 happesuse regulaator Kaaliumsulfaat ja kaaliumvesiniksulfaat E 515 happesuse regulaator Kaltsiumsulfaat E 516 jahu parendaja, sekvestrant, tardaine Ammooniumsulfaat E 517 jahu parendaja, stabilisaator Alumiiniumsulfaat E 520 Tardaine Alumiiniumnaatriumsulfaat E 521 Tardaine
töömeetodid? Pierre Eugéne Marcellin Berthelot 37. Kelle poolt ja millisel meetodil avastati järgmised elemendid? a) kaalium b) naatrium c) magneesium, d) kaltsium, Sir Humphry Davy, elektrolüüs d) rubiidium, e) tseesium Bunsen ja Kirchoff spektrijoonte järgi f) argoon. Sir William Ramsay ja Robert John Rayleigh- eraldasid õhust kõik muud komponendid ja selle läbi..? 38. Kes avastasid järgmised ühendid? a) naatriumsulfaat- tuntud ka kui Glauberi sool- Johann Rudolf Glauber 17 saj, b) kaaliumkloraat, Berthollet sool, Berthollet c) benseen, Michael Faraday d) amiinid. Charles Adolphe Wurtz 39. Kelle poolt sünteesiti esimesena järgmised ained? a) karbamiid Wöhler b) etaanhape, Kolbe c) rasvad Berthelot 40. Kes tõestasid, et: a) kloor on element, mitte ühend; Sir Humphry Davy b) soolhape ei sisalda hapnikku; Sir Humphry Davy c) sinihape ei sisalda hapnikku; Gay-Lussac
19. Portslandtsement: tooraine, tootmine märjal ja Booraks: annab klaasile nii naatrium-kui ka booroksiidi. kuival meetodil. Booraks alandab klaasi paisumiskoefitsienti ning On vaja kahte tüüpi toorainet: üks rikas kaltsiumi suurendab keemilist püsivust. poolest nagu lubjakivi ja teine rikas räni ja Naatriumsulfaat (Na2SO4) eemaldab vahtu klaasivanni savimineraalide poolest nagu savi. Nad segatakse pinnalt kokku proportsioonis ca 75% lubjakivi ja ca 25% savi. As2O3, NH4Cl - aitavad õhumullidel eralduda Kipsi (4-5%) lisatakse hiljem, klinkri jahvatamisel ja Nitraadid - oksüdeerivad rauda tsemendi tardumise aeglustamiseks. Värvained: Ti, V, Cr, Fe, Co, Ni, Cu.... oksiidid
· Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O · Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O · Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O Tähtsamad ühendid · Soolad: o Vasksulfaat (vasevitriol) o Kaltsium sulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) (CaSO4) o Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) (BaSO4) o Alaun (Aluminium-segusulfaadid teiste katioonidega) o Aluminiit o Rauasulfaat (rauavitril) o Naatriumsulfaat (glaubrisool) · Estrid: o Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) 74. mineraalväetised ja nende osatähtsus põllumajanduses. Taimed vajavad normaalseks toitumiseks kümmet toiteelementi (C, O, H, N, P, S, K, Ca, Mg, Fe) ja veel mõningaid mikroelemente. Igal aastal eemaldatakse mullast koos saagiga suur hulk toiteelemente (eeskätt N, P ja K), mida tuleb väetisega asendada. Mineraalväetised mõjustavad taimede kasvu, arengut ja keemilist koostist
Tooraine: _ Eesti: u 3-3,5 tuhat tonni aastas _ Läti: 4-4,5 tuhat tonni _ Leedus tekkinud pliiakudest 15-20 % _ Soomes tekkinud pliiakudest ca 50% _ Laiendused Ungarisse ja Norrasse _ Venemaalt akude toomine ei ole majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest) Protsess: Akude töötlemise saadused _ PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid _ Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus _ Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus _ Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Plii turustamisega seotud probleemid: Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab ümbertöötlemise majanduslikult mittetasuvaks. Plii hinna kõikumine maailmaturul. Euroopa Liit: 2 300 /t 1000 /t. uute akude tootmine: ca 80% pliist, muud nissitooted ca 20% pliist
šelf. Šelfimeredeks on näiteks Läänemeri, Pärsia meri, Põhjameri. Šelfimerede sügavus ei ületa reeglina 300 m Maailmamere soolsus on 34,5‰ e. 3,45%. Maailmamere keemiline koostis: soola nimetus keemiline sümbol sisaldus (g kg-1) naatriumkloriid NaCl 23,0 magneesiumkloriid MgCl2 5,0 naatriumsulfaat Na2SO4 4,0 kaltsiumkloriid CaCl2 1,0 kaaliumkloriid KCl 0,7 kokku koos ülejäänud komponentidega 34,5 KIIRGUSBILANSS Maale jõuab Päikese lühilaineline kiirgus, mille spektris on maksimaalne kiirgustihedus lainepikkuse 500 nm juues. Selline spekter vastab Päikese keskmisele
majanduslikult kasulik (tollimaks moodustab 30% aku väärtusest) Karin Hellat 4 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011 Akude töötlemise saadused PLII: rafineeritud plii (99,5%) ja plii sulamid Polüetüleen (PE) ja polüvinüülkloriid (PVC): ca 80-100 tonni kuus Naatriumsulfaat: ca 150 tonni kuus Tootmistehnoloogia: Engitech Technologies S.p.A Karin Hellat 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 3.11.2011 Akude kokkuostuhind on 4 aastaga suurenenud 17-lt 32%-le plii müügihinnast Edasine hinnatõus muudab
Kaaliumhüdroksiid KOH Naatriummetasilikaat Trinaatriumfosfaat Naatriumkarbonaat e. sooda Dinaatriumfosfaat Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda. SOOLAD: Mex(Happejääk)y Soolad tekivad happe ja aluse vahelisel reaktsioonil. Tugeva happe ja tugeva aluse vahelisel reaktsioonil tekkinud soolad ei muuda lahustumisel lahuse pH väärtust nad ei hüdrolüüsu. Kaks sellist tekstiilikeemias kasutatavat soola on NaCl (keedusool) ja Na2SO4 (naatriumsulfaat). OKSÜDEERIJAD ja TAANDAJAD. Oksüdeerija on osake, mis liidab keemilise reaktsiooni tagajärjel elektrone, redutseerija loovutab elektrone. Lihtsustatultvõiks öelda, et oksüdeerimine tähendab mingile ainele hapniku aatomi lisamist. Reaktsioone, mille käigus muutuvad ainete koostises olevate keemiliste elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse readoksreaktsioonideks. Oluline on osata määrata ainetes olevate keemiliste elementide oksüdatsiooniastet.
suhtes; ajaloolistest tingimustest lähtuv mõju, näiteks ruumides või hoone lähistel ladustatud materjalid: soolad, fekaalid, mineraalväetised jne. Sagedamini esinevad müüritistes sulfaatsed soolad Na2SO4, CaSO4·2H2O ja paiguti kloriidid NaCl, KCl ning ajalooliselt NH4NO3. Kõige agressiivsema krohvi ja viimistluskihtide (sh. ajaloolistele pinnakihtidele) struktuuri lagundava mõjuga on naatriumsulfaat (Na2SO4), millel on faasiüleminekul kõige suurem mahu suurenemine (311 %, vt. Tabel 2.6. 72 Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311 NaCl NaCl 10H2O 0,2 130
annaabi.ee 
