docstxt/14528626982272.txt
aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
vah.voolu võrku, ei võrdu üksikute takistuste summaga. Tähis:Z. Valem: Z=R² +(X(L)-Xc)² (X(L)- ind.tak; Xc-mahtuvustakistus) 12.Osutub, et teatud parameetrite korral võib vah.voolu ringis tekkida lühis e voolutug. tohutu kasv. Kuna on tegemist võnkumisega, siis kasvab voolutug. aplituud e tekib resonants. Ohm'i seadusest I=U/Z näeme, et see tekib kui Z läheneb nullile. Resonants võib tekkida ideaalses vooluringis, kus R=0 oomi ning Z=0 siis, kui X(L)=Xc. See nõuab paljude elektronskeemide takistuste arvutamist, et ei tekiks lühist. Teisendame 2fL=1/2fC, sealt f=1/2LC (f=1/T) = T=2LC
28) Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide metalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. ÜLESANDED 1) Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu. 4) Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide
30) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? Universumis- Maakoores- Vesikeskonnas- Õhkonnas- Biosfääris- ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
arv erinev nimetatakse isotoopideks. ( mass erinev Ülesanne Täida tabel. Kirjelda perioodilisustabeli abil elemente Sümbol K Fe Järje number ehk Aatomi nr. 15 Tuumalaeng Elektronide arv Prootonite arv Neutronite arv Aatommass Perioodi nr. Elektronkihtide arv Rühma nr. Väliskihi elektronide arv Elektronskeemide koostamine Täida tabel, kasuta perioodilisus- süsteemi. Sümbol Tuuma Elektron- Väliskihi Elektronskeem laeng kihtide arv elektronide arv P Ca As In I Täida tabel, kasuta perioodilisussüsteemi. Elektronskeem Tuuma laeng Sümbol Perioodi Rühma nr. nr. / 2) 4) / 2) 8) 18) 3) / 2) 8) 8) 2) / 2) 8) 6) / 2) 8) 18) 8)
jääb ise keemiliselt muutumatuks. CH 4 + H 2 O Ni Co + 3H 2 auruna sünteesgaas 27.Pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid. Näited. Pöördumatud: Näide: C + O2 CO2 Kõik võrrandid kus esineb , või H 2O on pöördumatud Pöörduvad: Näide: N 2 + 3H 2 2 NH 3 28.Keemilise tasakalu mõiste ja graafiline kujutlus. Keemiline Tasakaal Reaktsiooni toimumise kiirused on võrdne mõlemas suunas. 29.Mittemetallide aatomite ehitus ja elektronskeemide koostamine. Näited Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudel üle 3 elektroni. Mittemetalli aatomitel on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeeniioonid). Neil juhustel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomiteomadus liita elektrone suureneb alt üles poole ( aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on floor
Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes (1amü=1,66*10 -24 g) Aatomituum moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb tuumaosakestest, positiivse laenguga. Prooton tuumaosake, laeng +1, mass 1. Neutron tuumaosake, laeng 0, mass 1. Elektronkate koosneb elektronidest, mis on jaotunud kihtidesse. Elektron laeng -1, mass ~0,0005 Massiarv A = prrotonite arv + neutronite arv = tuumaosakeste arv Aatomnumber Z =tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Elektronskeemide koostamine!!! 1. kihile mahub 2é; 2. kihile 8é; 3.kihile 18é; 4. kihile 32é; väliskihile kuni 8é. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Isotoop ühe ja- sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad neutronite arvu poolest tuumas. Elektronskeem koosneb keemilise elemendi sümbolist, mille kärel märgitakse elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaupa. Periood moodustavad tabelis samas reas kõrvuti asuvad elemendid
Metalliaatomitel on väliselektronkihil tavaliselt 1-3 elektroni. Metalliaatomil on kergem loovutada väliselektronkihilt 1-3 elektroni kui liita sellele 5-7 elektroni et tekiks oktett. Metalliaatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijateks. Mittemetalli aatomite väliselektronkihil on tavaliselt 4-8 elektroni. Mittemetalli aatomid liidavad väliselektronkihile vastavalt 1-4 elektroni et moodustada oktett. Mittemetallid redutseeruvad olles ise oksüdeerijad. 46. metalliaatomite elektronskeemide koostamine. Metalliaatomite elektroskeemide erinevus võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Koostame elektronskeemi väävli abiga( S ). Väävlijärjenumbrist ehk aatomnumbrist perioodilisussüsteemis Z=16 ja aatomi massist Ar(S)=32,06 järeldub: Tuumalaeng +16:tuumas on 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Elektronkihtide arv on 3 (S on 3.perioodi element). Elektronide arv väliselektronkihis on 6 (VIA rühmaelement). Elektronskeem. S:+16| ) ) ) 1
annaabi.ee 
