KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C..
gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(vähekvali teetne bens). Katalüütiline krakkimine võimaldab suunata lagunemis protsesse.Kreformimise käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelatega või ka tsüklilisteks ühenditeks. Kõrge rõhu juures põleb liiga kiiresti ja tekib plahvatus e detonatsioon. Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas.
atsetoon, isopropüülalkohol ja propüleenglükool). Värvuseta ebameeldiva lõhnaga gaas, Sünteetilise kummi mis väga kergesti polümeerub. valmistamine; krakkimise teel CH2=CH-CH=CH2 toodetakse etüleeni ja teisi Buta-1,3-dieen küllastumata süsivesikuid Madala keemistemperatuuriga värvitu Tööstuses kasutatakse umbes vänge lõhnaga vedelik, mis 95% isopreenist sünteetilise
keemistemp.järgi jagatakse nafta fraktsioonideks NAFTA P6HIFRAKTSIOONID saadused süsinike arv keemistemperatuur gaasid C1-C4 väiksem kui 0 petrooleeter C5-C7 30-100 bensiin C5-C10 40-210 petrooleum C10-C18 150-320 diislikütus C12-C20 200-350 gaasiõli C14-C22 230-360 solaarõli C20-C30 300-400 termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelagaalkaanid ja alkeenid(kaksiksidemegasüsivesinikud)mis annavad vähekvalikteetse bensiini.Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu.Krakkimist püütakse läbi viia nii et tekiks vähem alkeene,kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks.katalüütilisene krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas.protsess viiakse läbi
Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad üsna tugevasti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Masuudi destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuuti kasutatakse ka katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatoritr toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinika segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks.
Bensiin – mootorikütus Petrooleum – kütus, raketikütus Diislikütus – mootorikütus Raskõlid – kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin – määrdeained, kosmeetikatööstus Bitumeen – teekate, katusepapp Destillatsioonisaaduste keemilise koostise erinevus (süsiniku aatomite arv) Gaasid: 2-4 Bensiin: 4-9 Petrooleum: 8-16 Diislikütus: 10-18 Raskõlid: 16-30 Vaseliin, parafiin: >25 Bitumeen: >35 Nafta krakkimise eesmärgid ja seisnevus. Nafta destilleerimissaaduste lagundamist nimetatkse krakkimiseks. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsinike aatomite arvuga ühendeid (näiteks nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani). Sobiva koostise ja ehitusega krakkimissaaduste tekkeks kasutatakse ka katalüsaatoreid ning vesinikku. Soojuskrakkimise on protsess, milles läbides
380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Saadakse kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid, silindriõlid, lennukiõlid ja järgi jääb bituumen e pigi. Krakkimine Destilleerimisel saadavad kütused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks. Katalüütilise krakkimise korral kuumutatakse gasooli, ligroiini, ja petrooleumi 510... 540°C juures rõhul 0,3 MPa katalüsaatorite juuresolekul
See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2. Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Sulamistemperatuur on -84 °C. Keemistemperatuur on -80,8 °C. Propüün
Bensiini saagise suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks ning sobiva koostisega keemiatööstuse tooraine saamiseks kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse. 5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6
Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaanarv, näitab kui hea bensiin on näitab detonatsioonikindlust- bensiin põleb ühtlaselt ja mootor ei klopi( plahvatuste rida).
keemistemperatuuri järgi jaotatakse naftat fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Nafta destilleerimisel saadavate kütuste kogused ja kvaliteet ei vasta tänapäeva vajadustele. Bensiini ja teiste vedelkütuste saagiste suurendamiseks on mitu meetodit. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakk bensiini on isegi väärtuslikum kui ravaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline
Gaasiõli(kütteõli) C(14-22) 230-360 Solaarõli C(20-30) 300-400 Masuut atmosfääri rõhul läbi viidud destilleerimise jääk, kasutatakse katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on butuumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. Krakkimist kasutatakse selleks, et suurendada bensiini ja teiste vedelkütuste saagist. · Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(kaksiksidemega süsivesinikud), mis annavad vähekvaliteetse bensiini. 2 Lisalugemine: Nafta
· Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt valgussähvatus ja/ või helibarjääri ületamine (pauk). · Polükondensatsiooniraktsioon polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist,
vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkida koostisosasna Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Benseen CnH2n-6 Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3
töötlemisjääkide ja gaaside (etaan, butaan) edasisel töötlemisel kvaliteetsete naftaproduktide saamiseni. Rafineerimine on abinõude süsteem, mille tulemusena suure molekulmassiga molekulid lõhustatakse (krakkimine), väikese molekulmassiga (gaaside) molekulid liidetakse (alküülimine, polümerisatsioon) ja molekulide struktuuri muudetakse (katalüütiline reformeerimine, vesinikmenetlus). Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine Saades teada, et atmosfäärse destillatsiooni jääkides (AGO) olevaid kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikke (suuremate hargnenud ahelatega molekule) saab edasi lõhustada e krakkida madalama keemistemperatuuriga süsivesinikeks kõrgeid temperatuure rakendades, avanes võimalus rahuldada suurenenud nõudlust bensiini järele.Termilist krakkimist on kasutatud alates 1913.a
mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina). Ohutegur Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega Benseen CnH2n-6 Saamine või leidumine Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Ohutegurid Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Propaan Saamine või leidumine
Saadus Süsinike arv Keemistemperatuur Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360 Solaarõli C20-C30 300-400 7 Krakkimine Krakkimisel kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen
Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100 Bensiin C5-C10 40-210 Petrooleum C10-C18 150-320 Diislikütus C12-C20 200-350 Gaasiõli C14-C22 230-360 Solaarõli C20-C30 300-400 Krakkimisel kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinike segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaoliseks aineks. C10H22 termiline krakkimine-> C5H12 + C5H10 CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen
Isopropanool (isopropüülalkohol nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi 3)krakitud gasoil (raske fraktsioon) 3. Etüleen (Eteen) pohja settib. 4)koks 4. Produktid etüleeni baasil Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja Etüleenoksiid Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises krakkimisjääk. Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale
süsivesinikud lõhustatakse, väikese molekulmassiga molekulid liidetakse ja molekulide struktuuri 1 muudetakse. Tooremeks kasutatakse enamikku otsedestilltsiooni saadusi ja töötlemisjääke. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks, sest nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisandeid, nagu alkeenid ja väävliühendeid, niisiis tuleb lisandid eraldada, sellist protsessi nimetatakse rafineerimiseks. NAFTASAADUSTE OMADUSED JA KASUTAMINE Petrooleum Omadused
kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik destillatsiooniseade kujutab endast üksteise peale asetatud destillatsiooniaparaate, mis moodustavad kõrge torni. Seda nimetatakse rektifikatsioonikolonniks. Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema C- aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kakk molekuli heptaani. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas
henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ? Ssiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina vheneb aga homoloogilises reas ssinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15
raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained, kosmeetikatööstus bituumen 500 35 teekate, katusepapp Toornafta fraktsioneeriva destilatsioonisaaduste hulgas on kõrgekvaliteetseid kütuseid vähe, seetõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Nii saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Olulisemad muutused naftakeemia protsessides Muutus Keemiline nimetus Pikkade süsinikuahelate katkemine pürolüüs Alkeenide, eelkõige eteeni moodustumine dehüdrogeenimine Normaalalkaanide muutumine hargnenud ahelaga ühenditeks isomeriseerumine
Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks. Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena.
plunžeri ja hülsi vahelisse pilusse, pihusti nõela ja pihustikorpuse vahele jms. Sette tekke tankides ja soojendites 8 Suurtes kogustes sette tekkimise probleem on otseselt seotud kütuse stabiilsusega. Stabiilsuse probleem on üles kerkinud seoses kaasaegsete, peamiselt nafta järeltöötlemise (krakkimise) jääkide alusel valmistatud raskekütuste kasutamisega. Tulemuseks on kütusepaakide ja -tankide põhja kogunev sade, mis kütusesüsteemi sattudes võib tekitada süsteemi töös filtrite ja separaatorite ummistumise tõttu tõsiseid rikkeid kuni süsteemi töö täieliku halvamiseni. Pihusti nõelklapi ebatihedus Kuid peale mõne saja või tuhande töötundi, olenevalt nõelklapi ebatihedusest, mootori forseerimise
93%. Maagaasi kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Täisautomaatne · Minimaalne hooldus Puudused · Halb kättesaadavus · Plahvatusoht Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 396 .3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 9 VEDELGAAS Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas. Vedelgaasi kütteks kasutamine on kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamisel vajavad põleteid. Samuti võib vajada väljaehitamist vedelgaasimahuti.
V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel polümeerimist? Mis kahjulikest ühenditest nii vabanetakse? soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22. Mis ühendeid sisaldab katalüütiliselt reformeeritud bensiin ja mis eesmärk on
gaase, 0,5... 10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli. 9 Nafta töötlemise viisid Destilleerimine on esmane nafta töötlemise protsess, mille tulemusena nafta jaotatakse fraktsioonidesse. Destilleerimiseks kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes temperatuuril 360°C. Sel temperatuuril aurustuvad kõik mootorikütuste komponendid. Aur juhitakse normaalrõhul kondenseerimiseks erilisse torni. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Destilleerimisel või termilisel krakkimisel saadud bensiine kuumutatakse temperatuuril üle 500°C juures rõhul 5...7 MPa katalüsaatorite juuresolekul. Molekulide struktuur muutub. Bensiinis tõuseb oluliselt areenide hulk. Katalüsaatorite Ni ja Pt mõjul tekib suures koguses
muundumiseprodukt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid Fraktsioneeriv destilleerimine- protseduur vedelike eraldamiseks lahustest, mis põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel (erineval lenduvusel). Krakkimine-krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Lähtematerjalidena kasutatakse naftafraktsioone,mille keemispiirid on üle 200kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus,kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline bensiin. On olemas termiline ja katalüütline krakkimine. Koksistamine-kuumutamine temperatuurini 1000-2000 kraadi. Eesmärgiks on kütuse sügav lagundamine, mille juures esmaselt tekkinud õliaurud lagunevad edasi, andes, gaasi ja koksi. Utmine-ehk poolkoksistamine. Kuumutamine temperatuurini 500 kraadi. Eesmärgiks eelkõige õli saamine.
Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Vaakumis eralduvad kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid, silindriõlid, lennukiõlid ja järgi jääb bituumen e pigi. Krakkimine Destilleerimisel saadavad kütused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks.
Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Vaakumis eralduvad kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid, silindriõlid, lennukiõlid ja järgi jääb bituumen e pigi. Krakkimine Destilleerimisel saadavad kütused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Krakkimine jaguneb veel termiliseks ja katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüütilise krakkimise teel saadakse põhiliselt bensiine. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks.
ülemise külgtoru kaudu. Pane aga tähele, et osa molekule väljub kolonni tipus oleva toru kaudu. Need on destillatsioonil eralduvad gaasilised produktid, mida laborikatses koguda ei õnnestunud. Küll on aga need gaasid olulised naftakeemia produktid. Kasuta jällegi suurendusklaasi, et vaadelda kolonni tipus toimuvat. 129.Laboris tehtud destillatsioonil jäi kolbi suur hulk masuuti. Selle väärtustamiseks on välja töötatud termilise krakkimise tehnoloogia, kus pikad süsivesiniku molekulid lõhutakse lühemateks ning suureneb madalal temperatuuril keevate fraktsioonide ehk lühema ahelaga süsivesinike osakaal. 130.Krakkimisel lüheneb süsivesiniku süsinikuahela pikkus. Pane tähele, et reaktsioonil tekib üks kaksiksidemega molekul. Seda reaktsiooni viiakse läbi kõrgel temperatuuril reaktoris, kus katalüsaatoriks on alumiiniumoksiid. Vajadusel liigu tagasi ja korda seda slaidi. 131
Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon, adsorptsioonpuhastus- nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ja vaikained adsorbeeruvad aktiivmulla kihis. Leelispuhastus- eraldatakse fenoolid, nafteenhapped, H2S ja muud S ühendid. Vedelkütuste põhiliigid Bensiinid lennuki ja auto saadakse krakkimise ja reformimise produktide kokkusegamisel. Kõige lenduvam fraktsioon. Sisaldab natuke ka madalalt keevaid süsivesinikke, hõlbustab mootori käivitmust. Hea on kõrge oktaaniarvuga. Joodiarv(ehk isel küllastamatustt) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35% (EURO4). Benseeni sisadus alla 1%, väävlisisaldus alla 150ppm, alla 30ppm(EURO4). Sisaldab antidetonaatoreid(tertaetüülplii). Etüülbensiinid sinised või rohelised, antioksüdant kuni 0,03%. Detergente 0,01-0,02%
Nafta töötlemine ja põhilised naftasaadused. Naftast saadakse bensiini, diislid, petrooli, reaktiivkütust ja mitmesuguseid õlisid. Naftas on üle 1000 komponendi, süsivesinikud moodustavad neist 80-90 massiprotsenti. Töötlemine: Eeltöötlemisel eemaldatakse vesi ja soolad ning toimub stabiliseerimine, propaani- butaani eemaldamine. Seejärel toimub destillatsioon, millest saadakse heledad ja tumedad produktid. Järeltöötlemisel parandatakse produktide saagist ja kvaliteeti peamiselt krakkimise ning hüdreerimise teel. Nimetage anorgaanilisi kiudmaterjale (lähtematerjalid). Klaaskiud (valmistatakse SiO2-st koos muude anorgaaniliste ainetega), metallidest ja nende sulamitest valmistatud kiud (kuld, hõbe, alumiinium, vask, pronks), keraamilised kiud, süsinikkiud. Pilet 21 Legeeritud terased, kuidas mõjutab legeerimine terase omadusi. Legeerterastes on üle 0,5% räni, üle 1% mangaani + legeerivaid elemente Cr, Ni, Mo, W, V, Ti jt
nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid. Toornafta töötlemisel lõhutakse süsivesinike pikad ahelmolekulid. Seda protsessi nimetatakse krakkimiseks. Krakkimise tulemusena saadakse nafta kergemad fraktsioonid bensiin, alkeenid, aromaatsed süsivesinikud. Nafta ja naftasaadused koosnevad paljudest süsivesinikest, mille keemistemperatuurid kõiguvad vahemikus 162 °C (metaan) kuni +400 °C ja mis kalduvad lenduma seda kergemini, mida madalam on nende keemistemperatuur. Lenduvust iseloomustab auru rõhk. Kui nafta valada mahutisse, kus puuduvad teised gaasid peale õhu, algab tema pinnalt aurumine, s.t
annaabi.ee 
