Pesevad Lokkimise eelsed Kõõmavastased Putukamürgiga Kaks ühes Värvieemaldajad Toonivad Ravitomelised Liigitus konsistentsi järgi Pesemisvahendid: Vedelad Puudrid Pulbrilised Tahked Kreemitaolised Mis on juuksevärv? Juuksevärv on toode, mis asendab juuksekarva loomuliku värvi tehislikuga. Värvi püsimine sõltub sellest, kui sügavale karva see on tunginud. Kui kaua värv püsib? Värvi püsimine sõltub värvi tüübist. Kas on tegemist : ajutiselt muutva vahendiga, kerg- ehk poolpüsivärviga või püsivärviga? Ajutised juuksevärvid liigitatakse: Toonivad palsamid Toonivad sampoonid Toonivad vahud Värvilised juukselakid Juuste ajutised triibustajad Värvispiraalid Värvipulgad Värvilised glitterid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivad juustes umbes 6 8 pesukorda Püsivärvid Muudavad juuksestruktuuri. Ei kao juustest, vaid tuleb välja kasvatada.
Alumiiniumisulamid: Duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn) silumiin (Al - Si) Kulla- ja hõbedasulamid: Kullasulamid ( Au - Cu, Au - Ag) hõbedasulamid(Ag -Cu) Tina- ja elavhõbedasulamid joodis (Sn - Pb) Amalgaam (Hg + metall II. Sulamite eelis: odavamad kõvemad tugevamad madalama sulamistemperatuuriga kuumakindlamad vastupidavamad III. Metallide omadused (eripära) Iseloomulik läige, hõbevalge või hallika värvusega. Hea elektri- ja soojusjuhtivus Suhteliselt suur tihedus (kerg- ja raskmetallid) Suhteliselt kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Peegeldusvõimeo Plastilised IV. Aatomi ehitus V. Rühma järgi Ülevalt Alla Perioodi järgi ParemaltVasakule VI. Metallide keemilised omadused Nimetused..
Tankitõrje Granaadiheitja ÜLESANNE Täidavad jaoülema poolt kästud tulekorraldusi Peavad lahingupaarina olema võimelised hävitama jao tulealas viibivaid vaenase liikurvahendeid ja jalaväge Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 82mm m96 Kerg- granaadiheitja Horvaatias valmistatud Tehnilised andmed Kaal 42 kg Muutke teksti laade Toru pikkus 1150 mm ja kaal 14.5 kg Teine tase Laskekaugus kuni 4850 m ja 6225 m Kolmas tase Laskekiirus 23 mürsku minutis Neljas tase
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met
M(HNO3)=63g/mol n(HNO3)=0,1*4/4=0,1 m(HNO3)=0,1*63=6,3g ÜLDINE ISELOOMUSTUS Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(13) Metalliaatomite raadius suht suur. Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg, rasksulavad):Hg 39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) http://www.abiks.pri.ee 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) Reag. veega a)aktiivsed met.(KMg) reag
112612MATB MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Plastide läbipaistvus ja lõigatavus ID nr Värv ja Tulemus Laastu Tulemus läbipaist lõikamin vus e Kirgas, Hägune, Värvitu, Võimalik(ud) Kerg Raske Võimalik( läbipaistev läbipaistev läbipaistmatu materjal(id) e ud) materjal(i d) 3 X SAN;PES;PEEK X SAN;PA1 1
.. Pb Hg soojusjuhtivus suureneb PLASTSUS (SEPISTATAVUS) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe...Mn Sb plastsus väheneb MUUD OMADUSED · HALLIKAS VÄRVUS ERANDID: Cu PUNANE Au KOLLANE · TAHKED AINED ERAND: · KÕVADUS Hg VEDELIK PEHMED KÕVAD · MAGNETISEERITAVUS (Fe, Co ja Ni) SULAMISTEMPERATUUR KERG- JA RASKSULAVAD W Cr Fe Cu Al Mg Zn Pb Sn Hg C0 3400 1890 1540 1083 660 650 420 327 232 -39 rasksulavad kergsulavad TIHEDUS (KERG- JA RASKMETALLID) Ir/Os Au Hg Pb Ag Cu Fe Sn Al Mg Ca Na K Li q 22,5 19,3 13,6 11,3 10,5 8,9 7,9 7,3 2,7 1,7 1,6 0,97 0,86 0,53 g/cm3 raskmetallid kergmetallid KAS OSKAD VASTATA?
plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel. Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur
hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Metallide füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Metallide füüsikalised omadused · Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . · Kõige kergem on Li (r = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir (r = 22.49 g/cm3 ).
Liitium Liitium on hõb e v al g e ja erak ord s e lt kerg e m etal, mis sulab temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis
kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 2.Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist 3.PVC.PA tähendus ja kasutamine Pilet nr.4 1. Materjalide omadused
elektronide voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid välja arvatud elavhõbe on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise alusel kahte suurde gruppi: - raud ja rauasulamid (nn. mustad metallid) ning - mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värviliste metallidena ja nende sulamitena) ehk kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Metalle liigitatakse ka tiheduse (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuuri (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemilise aktiivsuse (vääris- ja mitteväärismetallid) ja looduses leiduvuse (haruldased ja hajusad) alusel. Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, radioaktiivsete jt. metalli liikide vahel. Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse
Saadakse eelkõige mitmeid leelismetalle, aga ka teisi metalle (alumiinium). Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused: Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga
kristallvõre (kõrg el rõhul muutub). HBO 2 (m etab o orh a p e ) tahken a esin e b polüm e e r s e molekulina (HBO 2 ) n; H 3 BO 3 (ortobo orh a p e ) sooli ei moo d u sta ; H 2 B 4 O 7 (tetrabo orh a p e ) . Naatriumtetrabora atd e k a h ü dra at Na2B 4 O 7 10H 2 O (boorak s ) ; värvitu, vee s lahustuv (2,5%, 25ºC ) kristalne aine ; Rea g e e rib kerg e sti m etallioksiidide g a (kuumut. l), ; mistõttu kasutataks e m etallipinna puha sta mi s el ; (jootmis el ja ke evitamis el) ; Kasut. ka e m ailide ja eriklaasid e tootmis el ,nahaparkimis el , ke e mi alab orite s, biotehnolo o gia s , (pea m . puhv erlahu s e n a ) . Alumiinium: Avastajaks pe etak s e Friedrich Wöhler'it (1827) ; Kasutataks e: ehitus e s (24% ), pakke m at d, kons ervipurgid (17%), elektrotehnika s (10% ), tarbekaup a d e tootmis el (8%)
ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad, mis oksüdeeruvad.
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt o Ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on
Esimene alumiinium sõiduk registreeriti enne õhusõidukit. Isegi NSV Liidus 1957. aastal valmistati alumiiniumsulamist satelliite. [4] Alumiinium on muutunud hindamatuks materjaliks absoluutselt igas valdkonnas. Eriti neis valdkondades kus on vaja minimaalset kaalu, maksimaalse tugevusega. [4] Joonis 2. Alumiinium perioodilisuse tabelist ja tema omadused [4] 6 4. TITAAN LENNUKIEHITUSES Kerg metall titaan on kõva, vastupidav, rooste kindel, elastne ja ka kaks korda kergem kui teras. Ei ole üllatav, et titaani potentsiaal on meeletu. Seda kasutatakse kohtades, kus tootjad töötavad välja voolujoonelisemaid, kergemaid ja vastupidavamaid masinaid näiteks lennu- ja autotööstuses. [5] Titaani kasutamine kosmosetööstuses, kasvab kiiresti. Kaasaegne õhusõiduki kaalust sisaldab keskmiselt 9% titaani. Kõige laialdasemalt kasutatakse titaani sõjaväe lennunduses
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel.
...7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Kerg- ja puitkonstruktsioonide niiskuse eest kaitsmisel on oluline see, et konstruktsiooni välispind oleks tuulekindel ja sisepind õhutihe. Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul
-sulamitena) need on kõik ülejäänud Muu- 0,3Pb; Rm- 350 sulamid. 32) HS18-1-2-10 : (tööristateras) C- 0,8; Cr- 4,5; Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja Mo- 0,8; W- 18,5; V- 1,7; Muu- 10Co rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja 33) X12Cr13 : (rostevaba teras) C- 0,12; Cr- 14,0; rasksulavad sulamid). Rp0,2- 250; Rm- 400; A% 20
Kergbetoo 15 n 150,7 149,3 147,8 2120,4 3382,8 627 16 Terea R=20 50 112,8 15,7 7185 ekstruuder polüstüree 17 n 144,3 87,8 50 35,4 691 50,6 18 graniit 26,6 69,3 70,2 326 129 2510 Kerg 19 keraamika 69,3 155,2 126,3 809 1365 590 20 Lubjakivi 51,3 49,7 50 329,3 127,5 2581 21 Klaasvill 101,7 20,3 140,3 24,2 185,6 84,7 Õõnes keraamili 22 ne tellis 243 64,2 119,7 3074 1912 1618 23 Kipsplaat 299,3 200,7 11,8 533,9 708,8 753
· Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead.
Soenguviimistlusvahendid (lakid, vahud, vahad, geelid) Juuksetüübid Normaalsed Rasused Kuivad Segatüüpi Keemiliselt töödeldud Juuste pesemine Šampoonide sortiment: Tasakaalustatud Ph-tasemega Kaks ühes Vastavalt juuksetüübile Värvitud juuksele Taimse ekstraktiga Kõõmavastane Ravitoimega Putukamürgiga Juuste värvimine Blondeerijad Ajutisedjuuksevärvid Kerg- ehk poolpüsivärvid Püsivärvid Taimevärvid Küünehooldusvahendid Küüned koosnevad peamiselt keratiinist Küüned sisaldavad umbes 10% vett ja 1% rasva Käte hooldamisel kasutatakse: - pehmendavaid kreeme - kaitsekreeme - hüdrofoobseid silikoonõlisid Küünehooldusvahendud Jalgade hügieen ja kosmeetika on ülitähtsad. Jalakreemid sisaldavad: - higistamist pärssivaid aineid - jalgu pehmendavaid aineid - jahutavaid aineid
..................................... 28 5.2. Aeglasekäigulised laagrid: ........................................................................................ 28 5.3. Kiirekäigulised laagrid: ............................................................................................. 29 5.4. Laagrite arvutuslik tööiga.......................................................................................... 30 5.4.1. Aeglasekäigulised laagrid (kerg seeria) ............................................................. 30 5.4.2. Kiirekäigulised laagridv (raske seeria) .............................................................. 30 5.5. TEINE VERSIOON .................................................................................................. 30 5.6. Aeglasekäigulised laagrid: ........................................................................................ 30 5.7
helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel. Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur. Termomeetreid kasutatakse ka minu kodus. Informaatika 1 4 TTK 1
101. 14 99.55 10.25 00 Puit laast 100. 99.90 9.85 76.5 101.28 755 plaat B 00 101. 99.40 10.20 00 125. 15 152.95 65.30 40 Kerg- 125. keraamilin 155.30 69.10 800 1283.73 623 35 e tellis 125. 153.65 65.20 20 16 Keraamilin 99.65 99.0 10.50 244 104.79 2328 e põranda 5 6 99.4
Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) • mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad sulamid). 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm Pidades silmas, et raud moodustab süsinikuga püsiva keemilise ühendi raudkarbiidi, lähtutakse rauasüsiniksulamite vaatlsemisel faasidiagrammist Fe-Fe3C, kuni 6,67% süsinikuni. Joonis 3. Fe-Fe3C faasidiagramm (a) ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril (b)
poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn- sinakasvalge. Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest. Sulamistemperatuur- selle alusel liigitatakse metallid kerg- ja rasksulavateks metallideks. Piiriks on 1000o C. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on Hg (- 38o C ) ja kõrgema sulamistemperatuuriga W (3410o C ). Tihedus- selle järgi liigitatakse metallid kerge- ja raskemetallideks. Piiriks on 5 g/cm3 . Kõige kergem on Li ( = 0,5 g/cm3 ) NB! Veest poole kergem! Kergemetallid on veel leelis- ja leelismuldmetallid, Al, Ti jne. Kõige raskem on Ir ( = 22.49 g/cm3 ). Soojuspaisuvus- metallide ruumala suureneb metalli soojendamisel.
Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead.
Ühild atav arvut iga 3 9 27 1 3 1 3 1 3 1 3 Ostus uutlik us 5 9 45 9 45 9 45 9 45 9 45 Kom paktn e 5 9 45 3 15 3 15 3 15 5 25 Kaas askan tav (mah ub tasku sse) 5 9 45 5 25 5 25 5 25 3 15 Kerg esti kasut atav 5 9 45 5 25 9 45 3 15 5 25 Täpn e 5 9 45 5 25 5 25 3 15 5 25 KOKKU: 438 278 296 236 230 Tulemus: Parim kontseptsioon on Mõõtetulemust salvestatav mõõdulint. Konkureeriv toode Suurimaks konkurendiks on laserkaugusmõõtja, mis võimaldab laseriga mõõtmisi teostada,
Metallhõõrutiga töödeldes moodustab ühtlase faktuuri. Materjal on kergesti töödeldav. Puhas marmorliiv, spetsiaalne valge tsement ning lubi annavad pealispinnale säravvalge värvuse. Kõrge vee sidumisvõime tagab piisavalt kauaaegse, kerge ja ratsionaalse töötlusvõimaluse. Materjal on töödeldav masinaga. Tera suurus 2,0/3,0/ mm. Pakend 25kg (tehniline leht). Kratzputz KSL Kratzputz KSL on difuusne, vett-tõkestav mineraalne kerg-viimistluskrohv sise- ja välistööks. Metallhõõrutiga töödeldes moodustab ühtlase faktuuri. Materjal on kergesti töödeldav ja väikese kulunormiga. Puhas marmorliiv, spetsiaalne valge tsement ning lubi annavad pealispinnale säravvalge värvuse. Kõrge vee sidumisvõime tagab piisavalt kauaaegse, kerge ja ratsionaalse töötlusvõimaluse. Materjal on töödeldav masinaga. Pakend 20 kg. Tera suurus 2,0/3,0 mm (tehniline leht).
kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud. Traavers Traavers on jäik tala või ferm mille külge on kinnitatud ripptrossid. Kasutatakse pikkade ja suurete elementide tõstmiseks KT Küsimused 1. Iseloomusta transpordi, ettevalmistus ja montaazi töid
Malaisia, Liigniisked ja Konfutsia platood on Maad haritakse mitmetele arengut. puitu, Filipiinid, soostunud nism, tihedalt peamiselt platoodel rahvusvaheliste erinevaid Tai, Laos, alad, budism, asustatud. ja jõgede deltades. le ettevõtetele metalle ja Pirma, suhteliselt islam ja Mägised alad Ekvatoriaalsetel kerg- kui ka naftat. Brunei, mägine kristlus. ja aladel on peamiselt masinatööstuse Vietnam maastik. idapoolsemad istandused, sest s. Leidub saared maa on soostunud. Tööstusettevõtt erinevaid hõredalt Põllumajandus on ed koonduvad
Allotroobid 7 · Valge fosfor On kristalliline, lisandite tõttu valge või kollas e värvus e g a aine, mis tekib fosforiaurud e kond e n s e e r u mi s e l . Valge fosfor on mol ekulv õr e g a aine, mille kristallivõre ke sk m et e s on mol ekulid vale mi g a P . Fosfori aato mid paiknev ad võrdküg s e tetrae e d ri tippud e s . P on kerg s ulav aine (sula mi s temp e r atuur 44,1°C). Valge fosfor on väga reaktsioonivõi m elin e , se e p ä r a st säilitataks e teda ve e s . Õhus süttib ta ise e n e s e s t . Fosforiaurud e ae gla s e oksüd atsio o ni tõttu on fosfor pim e d a s hel end uv. P lahustub hästi süsinikdisulfiidis, ben s e e n i s , alkoh olis ja teiste s orga anilis et e s lahustite s. Valge fosfor on äärmis elt mürgin e
3 1,50 11. Ränioksiidi sisaldus, massiprotsentides 92 ... 95 Drenaaziliiv Fraktsioon 2,0 20,0mm Sobib imbsüsteemide ehitamiseks. Ei soovita kasutada suure intensiivsusega teede aluskihiks ja vundamentide taldmike alla. Plokiliim Toote kirjeldus: Silikaatkividest, plokkidest, savitellistest, kerg- ning betoonplokkidest müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes.Talvine plokiliim kuni - 10C Segu valmistamine: 25 kg kuivsegule lisada 5,5-6 liitrit puhast vett. Segada 3 min., lasta segul seista 5 min. ja segada seejärel uuesti. 25 kg kuivsegust saadakse a'16 l plokiliimi. Valmis plokiliimi kasutamisaeg 2 tundi Soovitused: Aluspind peab olema puhas tolmust ja prahist. Segu kantakse aluspinnale müürikelluga või segukammiga. Segu pritsmed tuleb müüripinnalt eemaldada koheselt
õrnatoimelise aktivaatoriga. Poolpüsivärvidega (i.k. semi-permanent) saab juukseid muuta 0,5 -1 tooni heledamaks. Samuti saab mõjutada halle juukseid, kuid see ei garanteeri 100% katvust. Värvi segamisel võib kasutada kasutada nii õrna- kui ka veidi tugevamatoimelist aktivaatorit. Püsivärvidega saab juukseid värvida heledamaks ning katta 100% ulatuses halle juukseid, aga ka värvida tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi. Püsivärvide segamisel kasutatakse aktivaatorit, tänu millele värv avab juukse kutiikulkihi ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad. Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaak, on see asendatud mõne teise
Plastide tihedus on vahemikus 1000-2000, keraamikal 1500-2500, metallidel 1700-22000 piires. Temperatuuri, mil materjal läheb tardolekust üle vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts) Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Sulamist°- Kerg- ja rasksulavad ↑ ↑ Hg Fe Tihedus – kerg- ja raskmetallid ↑ ↑ Na Hg 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1535 °C Hea korrosioonikindlus Raud on keskmise kõvadusega metall Plastiline Hea soojus- ja elektrijuht Keskmise aktiivsusega metall
4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1...XD3 - kloriididest (va merevee kloriididest) põhjustatud korrosioon XS1..
vabasta*valmistoodangu ladus.On üsnagi paindlik tootmisviis. Enamkasutatav met.kuna saab toota erinevaid detaile vaheta.ainult vormi.Stendimet.kasut. suurte&raskete toodete valmis.Seadmed liiguvad vormi kohal,toote kivis.toimub samas.38.Raudbet.põhitüübid:Vundamen.plokid-tehakse raskebet`st.Postvunda.on kas astmelised v.püramiidikuj.&süvend samba otsa jaoks.Seinaplokid- jagun.suur-&väikeplok.Suurplokid tõste.paika kraanaga,väiksed käsitsi.Suurplo.(tih.1200kg/m3& survetug.2,5..10)kerg-&väikeplo raskbet`st.Suurp.paksus vastab seina paksusele,teised mõõdu.väga erine.sõltu.ploki tüübist.Seinapane:moodus.terve ruumi seina.Välisp.-teha.ühe v.mitmekihil.Eestis 3-kihi,kus kahe kihi vahel-soojaiso.mater.Talad-mitmesug.ristlõik.Tavali.teh.raud- v.pingebet.Talad varus.tariraud`ga,mille abil need keevit.sammas.külge.Sambad-mõeldud tala.kandm.,mil.peab ole.vasta.tugipin.Samba pikkus enam.2korruse kõrgu,harvem 1.Vahelaepan.ribakuj. v.tervet ruumi kat.suurpan.Ribakuj
jooksul 30 korda niipalju niiskust kui põletatud tellis. Katse viidi läbi tingimustes, kus suhteline õhuniiskus tõsteti 50%-lt 80%-le. Põletamata savi niiskuse sisaldus tõusis 95% õhuniiskuse juures 30 60 päeva seistes maksimaalselt 5 7%-ni. Ka 6 kuulise 95% õhuniiskuse käes seismise järel ei muutunud seina konstruktsioon pehmeks (see toimuks 11 15% vee sisalduse juures). 5 aasta mõõtmise tulemused kerg- ja massiiv savi konstruktsioonidega kombineeritud hoones näitasid, et ruumi õhuniiskus püsib aasta läbi pea konstantsena. Keskmisena oli see 50%, kõikumine toimus kõigest 5% ulatuses. Positiivse ilminguna vähendab see naha kuivamisega seotud tervisehäireid (ekseeme), tolmuteket ja külmetushaigustesse haigestumist. Savi akumuleerib sooja. Sarnaselt teistele massiivsetele materjalidele on savidel hea
riigile. Uue süsteemi kohaselt moodustasid armee tuumiku vabad talupojad, kes said teenistuse eest enda kasutusse maatüki. Selle võisid nad pärandada oma pojale tingimusel, et ta sammub oma isa jälgedes. Kogu impeerium jaotati sõjalis-halduslikeks piirkondadeks teemadeks. Teemat juhtis strateeg, kes oli samaaegselt väepealik, kohtunik ja maksusüsteemi korraldaja. Relvadena kasutati pikki piike, mõõku, kilpe, vibusid, odasid ning linge. Sõjavägi jaotati kerg- ja raskejalaväeks. Kõrgelt hinnati sõjakavalust. Vaenlasele antud piduliku tõotuse murdmises ei nähtud midagi taunimisväärset. See kõik kuulus sõjakavaluse juurde. Bütsantsi sõjavägi oli hästi varustatud ja hoolikalt välja õpetatud. Sõdalasi harjutati käsitlema mõõka ja viskerelvi, hüppama täies varustuses hobusele. Bütsantsi keemikute tähtis leiutis oli ''kreeka tuli'' isesüttiv segu, mis põles ka vees
· Soojusjuhtivus Võime kanda termilist energiat ehk soojusenergiat spontaanselt teistele kehadele. · Värvus Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ( raud ja tema sulamid) ning värvilisteks (kõik ülejäänud metallid). Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1
2) mitteelastne kokkupõrge Kihis dx N (tuumade arv ruutmeetris): -sigma fii Ndx = dI dfii/fii = -sigma Ndx Fiix=fii0e-sigma Nx N sigma dx = sum dx Vaba tee pikkus kuni vastava reaktsioonini: Lambda= (int(0 to inf) x e-sumxdx)/(int(0 to inf) e –sum x dx) = 1/sum 3) neelates ehk sidudes ainega. Aeglustustegur: Ka = (ksii sume)/suma.t. ,kus ülemine on elastne ja mitteelastne hajumine ja alumine sooj. neutronite neeldumisristlõige aines Aeglustiks kasutatakse kerg-, raskevett või grafiiti. Kõige paremini neelab neutroneid raske vesi, mis ei neela neutroneid, ainult hajutab neid. Raske vee puuduseks on selle kallidus. Raske vesi on ainus aeglusti, millega saab kasutada looduslikku uraani. Soojusliku kiirgusega neutronid: 4 Neelatakse aeglusti, konstruktsioonmaterjalide poolt. Kutsuvad esile tuumalagunemise. Lendavad tuumareaktori aktiivtsoonist välja.
Üldjuhul töötavad seina kihid vertikaalkoormusele eraldi. Kestsängitusesga sein: õõnetega müürikivid sängitatakse alusele kahe välisserval asetseva mördiriba abil. Mittekandev sein: koormust mittekandev sein, mille eemaldamine ei kahjusta ülejäänud konstruktsiooni (välja arvatud jäikus). Kattega sein: sein, mille parendatud vooder töötab kaasa koormuse kandmisel. Nihkele töötav sein: sein võtab vastu horisontaaljõude piki seina. Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-) sein, mille välimine kiht (vooder) on parendatud materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või terassidemetega. Üldjuhul vooder ei töötad kaasa koormuse kandmisel. Ühekihiline sein: õõneteta sein, või sein, kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki. Mitmesugust Korebetoon: betoon kunstlikult loodud suure poorsusega. Mullbetoon: ränidioksiide sisaldava peene täitematerjaliga poorimoodustaja abil tehtud autoklaavne betoon.
Betoonplokid (vt RT 35- 10844) Betoonplokid tehakse tavalist looduslikku täitematerjali sisaldavast betoonisegust. Plokkide suurus sõltub ploki tootjast. Tüübid Kärgplokid, soojustusega plokid ja õõnesplokid. Kergbetoonplokid (vt RT 35-10834, RT 35-10835) Kergbetoon on kergkruus- ja poorbetoontoodete üldnimetus. Soomes nimetatakse kerg- betoonplokkideks poorbetoonplokke, mis tehakse tsemendist, peentäitematerjalist ja poo- re tekitavast alumiiniumpulbrist. Tooted on karastatud ning pärast karastamist on neisse saetud, freesitud ja hööveldatud sooned ja tapid. Lisaks plokkidele valmistatakse kergbe-
Niiskuskindlus- Materjalide kasutamisel tuleb arvestada sageli tema niiskuvust erilistes keskkondades. Mõningaid materjale iseloomustab hüdrofoobsus - “immuunsus” niiskuse ja vee suhtes. Nad ei märgu vaid tõukavad vee molekule endast eemale. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näided). Tihedus: kergmetallid, keskmetallid, raskemetallid Sulamistemperatuur: kerg-, kesk- ja rasksulavad metallid (sulamid) Soojuspaisumine: metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad Soojusjuhtivus: Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium Elektrijuhtivus: head elektrijuhid: vask, alumiinium Magnetism- Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall
Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine. Kuid on erandeid. Elektri ja soojusjuhtivus. Metallide elektri ja soojusjuhtivus on seotud elektrongaasiga. Head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Mittemetallid ei juhi elektrit kuna pole struktuuri mis toetaks elektronide liikumist läbi elemendi. Sulamis temp. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse metalle kerg- ja rasksulavateks. Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100*C või 500*C rasuksulavuse piir on üle 1000*C. Mittemetallid kohe kindlasti ei sula kuna tegu on kas gaasilise vedela või tahke ja ülimalt aktiivse metalliga. Metallide kõvadus. Metallide kõvadus on korrelatsioonis sulamistemperatuuriga. Rasuksulavusega metallid on kõvemad. Mõlemad omadused on seotud kristallvõre ehitusega. Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset
Aurutõkke Veeauru- Alusmaterjal Niiskuskoormus talvel ja materjal takistus sobiv aurutõkkematerjal m2 s Pa/ kg Madal Keskmine Kõrge x109 Δν<4g/m3 Δν<4…6g/m3 Δν<4…6g/m3 RH<25% RH<25-40% RH<25-40% 1. Plastkile 0.2 mm 500 Kerg- 1 või 2 1 või 2 - konstruktsioon 2. Armeeritud ja Terasprofiilplekk, alumiiniumfoolium- 2500 pleki peal 1 või 2 1 või 2 (5) kileaurutõkke niiskusk. vineer Õõnespaneel; 3. Mod. bit. mat. ilma betoonivalu 1 või 2 2 või 4 5
seda saab seestpoolt puhastada (vaja, kui veepuhastussüsteem puudub), kasutati kivisöe, õli ja gaasiga. Väga madal kasutegur, sest järelküttepind (ökonomaiser) puudub. Püstkatlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata MZK-tüüpi katlad (toodud raamatus Katelseadmed) vana tüüp, enam ei kasutata Spiraalse torusüsteemiga katlad otsevoolukatlad, saab kiiresti auru (poole tunniga), 100kW-5MW, kasutegur 0,85-0,95, kasutatav gaasi, kerg- ja raskekütteõli peal PPK tüüpi katlad Claytoni katlad ka Clayton toodab MZK-tüüpi Leek-suitsutorukatlad Kiviõli (toodud raamatus Katelseadmed) 1960ndad, täidetud üleni veega, vee nivoo ei tohi langeda alla kriitilise piiri (torusid ei ole), muidu plahvatab, lendab minema või sulab ära, ohtlik tüüp, võimsuse kohta 3 korda suurem võrreldes tänapäevastega, soojusülekandetegurid väiksed, sest suitsu imejad puuduvad (töötab loomuliku tõmbe peal).
Joonis 16-11. Sisekoldega malmsektsioonkatlad Esimesel variandil jääb katla kolle täielikult veega täidetud sektsioonide sisse, teisel juhul aga paikneb vähemalt osa koldest väljaspool sektsioone ning sektsioonide vahele ulatub vaid kolde ülemine osa. 30. Spiraals e torus ü st e e m i g a katlad Spiraalse torusüsteemiga katlad otsevoolukatlad, saab kiiresti auru (poole tunniga), 100kW-5MW, kasutegur 0,85-0,95, kasutatav gaasi, kerg- ja raskekütteõli peal Spiraalse torusüsteemiga väikekatelde torusüsteem koosneb mitmest kontsentriliselt paigutatud silindrilisest toruspiraalist, mis on orienteeritud kas vertikaalselt või horisontaalselt. Keskmise toruspiraali sisse jääb kolle, mis on valmistatud võimalikult tihedana keerd keeru kõrval ilma vahedeta. Kolde otsad on kaetud tasapinnalise või koonilise toruspiraaliga. Ühes otsas on põleti, gaasid väljuvad teisest otsast.
annaabi.ee 
