Kasvatustöö-ja probleemid konspekt (1)

Kasvatustöö-ja probleemid
Mida tähendab kasvatus?
Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi.
Millal on inimene kasvatatav?
Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas.
Sissejuhatus: põhimõisted
26.september 2011
Kristi Kõiv: „Mida teha siis, kui sinu laps...“
Abnormal - anormaalne, „mitte“ normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine.
Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid , keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid . Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine.
Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine , sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine.
Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle.
Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald.
Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne),
Antisocial - antisotsiaalne käitumine, näitab tahtlikku aspekti seoses sellega, kui on tegemist normide vastase käitumisega. Inimene võib normidele mitte vastavalt käituda, ta teeb seda tahtlikult. Inimesed, kes nii käituvad teavad, millised on normid ja reeglid, kuid käituvad tahtlikult nende vastu. Sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud.
Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt.
Antisocial personality – düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus – isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi.
Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga – F61.
Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos . Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus.
Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine.
Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, see tähendab takistab õpilase või klassi normaalset tegevust või viitab raskuste olemasolule, see tähendab õpilane või klass ei tööta efektiivselt ( Lindgren & Suter, 1994). Kui defineerida neid kui raskusi, siis kui oled eripedagoog, tuleks neid pigem defineerida kui probleeme.
Deviant behavior - deviantne ehk hälbiv käitumine. See on kõrvale kaldumine inimeste vaheliste suhete normist. Seda terminit kasutavad üldiselt sotsioloogid. Psühholoogid kasutavad pigem terminit anormaalne. Kuigi seda terminit kasutatakse nii ka psühhiaatrias ning pedagoogikas. Nii nagu normaalne käituminegi on ka kõrvalekaldumine normidest suhteline.
Destructive behavior - destruktiivne käitumine, mis on hävitav ja purustav. Tegemist on ühe käitumisprobleemiga. Arengupsühholoogiliselt avaldub lapseeas, kui lõhutakse asju. See käitumine on tahtlik. Materiaalseid asju lõhutakse tahtlikult. Murdeeas avaldub destruktiivne käitumine sõprussuhete lõhkumisega ja vanemas eas avaldub see näiteks suhete lõhkumisega ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega.
Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks.
Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks . Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla. Psühhiaater peab distruktiivse käitumise all silmas kolmediagnoosiga lapsi. Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi.
Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu.
Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest).
Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele.
Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine.
Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist.
Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest.
Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine
3.oktoober 2011
Miks probleemid tekivad?
Lapseiga
Varane noorukiiga
Hiline noorukiiga
Loeber, 1990:
Imik
raske temperament
1 aastane
hüperaktiivsus
2 aastane
ekternaliseeritud käitumisprobleemid( agressiivsus )
eelkooliealine
ekstensiivne endassetõmbumine
1.-2.klass
akadeemilised probleemid
varane noorukiiga
varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine)
hiline noorukiiga
seotus deviantsete eakaaslastega
retsidivism
Kontekstuaalsed muutujad:
Perekonna demograafilised näitajad:
perekonna sissetulek naabruskond
vanemate haridus etniline grupp
sotsiaalne klass
vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis-
kasvatus praktika probleemid lapsel
antisotsiaalne käitumine
häired kasvatuspraktikas
Käitumisprobleemide liigitus:
Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981)

SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus

Antidistsiplinaarne käitumine
Kehtestatud režiimi rikkumine
Kehtestatud distsipliini rikkumine

Antisotsiaalne käitumine
Moraalinormide eiramine
Allumatus vanematele
Väljakutsuv käitumine

Delinkventne käitumine
Väljapressimised
Ärandamised
Kehavigastuste tekitamine
Tapmine
Vargused
Vägistamine

Autoagressiivne käitumine
Enesevigastused
Suitsiidid

KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund

Häire ilmingud
Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato- vegetatiivse regulatsiooni häired.

Häire mitteilmnemine
Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika.

ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga

Isiksuse häire areng
Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja isiksuse häire (tunde- ja tahteeluhäire, täiskasvanu). Isiksuse häire: psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides ; omaduste püsimine kogu elu vältel; kohanematus ühiskonnas.

Isiksuse aktsentuatsioon
Isiksuse häire ilmingud kaovad/nõrgenevad tunduvalt negatiivsete faktorite kaudmisel või uute positiivsete faktorite ilmnemisel . Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse.
Käitumisprobleemide erinevad liigid:
Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998)

• distsiplineerimisprobleemid
  
• närvilisus
  
• kaklemine
  
• rahutus
  
• valetamine
  
• popitegemine
  
• suitsetamine
  
• laiskus
  
• hulkumine
  
• varastamine
  
• vasturääkimine
  
• endassetõmbumine ja depressioon
  
• reeglite rikkumine
  
• klassikursuse kordamine
  
• alkoholi kuritarvitamine
  

Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike.
Distsipliiliprobleemid
Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine . Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga , millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab.
Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine .
Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus?
Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus.

• Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed – need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus , ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast.
  

Distsipliiniprobleemide raskusaste:

• õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid
  
• tundi vähehäirivad probleemid
  
• tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid
  
• püsivad, tõsised probleemid
  

Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele:

Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad

• limiteeritud aeg
  
• limiteeritud arv õpilast
  

• kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid
  
• kasuta lähedust
  
• kasuta grupitööd
  
• pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist
  
• märgista käitumine, mitte õpilane
  
• anna valikuvõimalus
  
• kasuta mina-teadet
  

Mina-teate valem ( kehtestav käitumine)

• probleemi defineerimine : kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata
  
• mõju kirjeldamine: siis see segab teisi ning
  
• tunnete kirjeldamine: haavab ka mind
  

Keskmised probleemid -> keskmise astme sekkumisstrateegiad

• limiteeritud arv õpilasi
  
• korduvad
  

• kasuta koolis käibelolevaid (kirjutatud ja kirjutamata) reegleid käitumisega hakkamasaamisel ( tuleta reegleid meelde, vajadusel kehtesta)
  
• kasuta privileegide äravõtmist
  
• kasuta aja mahavõtmist
  
• kasuta trahve ( karistus )
  
• kasuta kinnipidamisr pärast tunde
  

Suured probleemid -> ekstreemsed sekkumisstarteegiad

• korduv
  
• pikaajaline
  
• paljusid õpilasi haarav
  

• astu õpilasega individuaalsesse diskussiooni ja sõlmi leping
  
• pea nõu vanematega
  
• kasuta nimede ülesmärkimise süsteemi
  
• kasuta vastutuse lehte (küsimustikku) probleemide ülestähendamiseks
  
• kasuta tugiõpilaste abi
  

Kindlad ja selged reeglid (Burden, 1995; Rogers, 1994)

• Klassi reeglid peavad tulenema kooli reeglitest ja olema nendega kooskõlas.
  
• Reeglid tuleks töötada välja lastega koos.
  
• Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite „keelde.“
  
• Reegleid peab olema vähe.
  
• Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi.
  

Õigesti organiseeritud tööruum:

• klassis peaks olema liikumisruumi
  
• õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad
  
• lapsed peavad istudes nägema õpetajat
  

Distsipliiniprobleemide põhjused:

Arengulised erinevused.

Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus.

Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: „Triigi oma valge pluus homseks ise ära.“ Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine.

Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
Valetamine
10.oktoober 2011
Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia.
Erinevas eas olevad lapsed (Piaget):

• Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada . Laps ei valeta sellel astmele , kuna ta kardab karistust. Ta arvab , et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks.
  
• 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte.
  
• 10-12 aastane laps: vale on väide, mis on teadlikult ebaõige! Tahtlikult ebaõige väide. Selles eas olev laps ei valeta sellepärast, et ta kardab kaotada usalduse, lugupidamise, selle inimesega, kes talle on lähedal. Südametunnistus hakkab piinama .
  

Kuidas uuritakse valetamist?
Kõige tuntum protseduur on selline, kus täiskasvanu ei luba teatud mänguasjaga mängida, puudutada ega pilduda. Eksperinaator ei viibi selles toas. Kaameraga jälgitakse, kas laps mängib või mitte ja hiljem küsitakse lapselt, kas ta mängis või mitte. Eelkooli ea lõpust alates kasvab lapse valetamise protsent, enne seda üldiselt ei valeta.
Need lapsed, kellel on suurem tõenäosus, et probleemid püsivad eluaja jooksul, nende tõenäosus valetamisele on suurem.
Tõde eksisteerib kolmel viisil:

• Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega.
  
• Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga .
  
• Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega .
  

Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab:

• Miimika : silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine , pea langetamine või pööramine.
  
• Keha: pinges, jäigalt otsesuunas kulgevad või nurgelised liigutused, kõnelemise ajal käega, sõrmega, rusikaga suu katmine .
  
• Käed: kõnelemise ajal silmalau hõõrumine, kõnelemise ajal nimetisõrmega nina või ninaaluse puudutamine.
  
• Jalad: jalgade ristamine käte avatud asendi puhul.
  

Valetajad järgivad varem vaimus väljamõeldud stsenaariume ja selles pole ruumi detailidele.
Varastamine
10.oktoober 2011
Noorukid peavad varastamist halvaks, seda mõistetakse hukka. Samuti varastatud asjade müümist, pantimist ja nii edasi. Liberaalsem suhtumine vastastamisse on siis, kui näiteks raha leitakse või muu selline. Üldiselt varastatakse seda, mis on staatuselt kõrgel kohal ja varastavad need, kes tahavad end staatuselt tõsta. Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast.
Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama .
Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab.
Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid.
Vargusele järgneb karistus.
Tähelepanu tõmbav käitumine

Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus ; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi.

Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel kui sa seda teeks , mul oleks su abi tarvis ja me võiks koostööd teha või midagi sellist (2) õpetada prosotsiaalseid oskusi (3) kas võib olla, et sa tahad näidata, et sind keegi tegelikult ei saagi peatada, et sina tahad olla boss ja juhtida, et sa sellepärast ei tee seda mis vaja või midagi sellist.
Hüperaktiivsus
17.oktoober 2011
Diagnoosi paneb psühhiaater. Hüperaktiivsus on haigus. Selleks, et sekkuda, peame me teadma ja tundma hüperaktiivsuse kolme valdkonda:

Tähelepanuga seotud probleemid: tahtliku tähelepanuga seonduvad probleemid. Kolm joont viiest: (1) jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas; (2) ei kuula; (3) kergesti kõrvale juhitav; (4) raskused kontsentreerumisel õppetöös; (5) raskused mängulisse/õppetegevusse lülitumisel. Stiimulid tõmbavad tähelepanu.

Impulsiivsus: Kolm joont kuuest: (1) tegutseb sageli enne, kui mõtleb; (2) lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde; (3) raskused töö organiseerimisel; (4) vajab palju järelvalvet; (5) räägib vahele üle kogu klassi; (6) esineb raskusi oma järjekorra ootamisel.

Motoorne üliaktiivsus: Kaks joont neljast: (1) jookseb ringi ja kisub asju; (2) niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal; (3) magamise ajal vähkleb; (4) on kogu aeg tegevuses. Selle probleemiga on kõige kergem hakkama saada (neist kolmest). Motoorne tegevus tuleb maha laadida andes lapsele mõne teistsuguse ülesande, mida ta täitma peab. Näiteks palud hüperaktiivsel lapsel jooksuga õpetajate toast päeviku ära tuua.
Missuguses eas hüperaktiivsus avaldub?
Hüperaktiivsus avaldub juba eelkoolieas.
Hüperaktiivsus koos teiste käitumisprobleemidega (valetamine, varastamine jne) tekitavad mustri, kus probleemid ajajooksul süvenevad. Oluline on korra ja rutiini rõhutamine. Selliste lastega tuleks tegeleda „kinnastes, aga käed peavad olema raudsed “- struktuur peab olema kindel, samuti kord ja reeglid. Protsent, et hüperaktiivsus on pärilikult saadud, on pea 60.
Koolist väljalangevus
Need, kes on kooliealised, kuid ei käi koolis, visatakse koolist välja. Kes on lahkunud koolist ja pole enam kooli nimekirjas. Koolist väljalangevus on kui protsess.
Probleemid seoses koolist väljalangevuse ulatuse kindlaksmääramisega:
Koolis väljalangevusele eelneb sageli koolist põhjuseta puudumine, popitegemine. Koolist väljalangemine, kui protsess, sellel on kahesugused tagajärjed: persooni endaga ja ühiskonna negatiivsete tagajärgedega.
Faktorid , mis mõjutavad koolist väljalangevust.

• Pere: autoritaarne või minna laskmise kasvatusstiiliga lapsi langeb kõige enam koolist välja.
  
• Kool: asukoht, suurus, tüüp mõjutavad kaudselt koolist väljalangemist. Suhted õpetajaga on mõjutavad.
  
• Indiviidiga seotud faktorid: hoiakud kooli ja õpetajate suhtes, kõrge õpimotivatsioon.
  

Mõned väljalangevuse põhjused:

• klassikursuse kordamine
  
• põhjuseta puudumine
  
• ranged reeglid ja distsipliin koolis
  
• mitterahuldavad hinded
  
• reaalained tekitasid raskusi
  
• suhted õpetajatega
  

Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine.
Koolist väljalangevuse tekkeprotsess:

• Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni.
  
• Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus koolis ja siis koolist väljalangevus koolist.
  

Õpilase puudumine ( pupils absenteeism)
Koolist keelduv käitumine (school refusal behavior) - koolihirm
Põhjuseta puudumine (truancy)
Laps puudub koolist kuna...
... Vanemad pole teadlikud (last pole kodus või on laps kodus, kui vanemad pole kodus)  poputegemine, põhjuseta puudumine.
... Vanemad on teadlikud (laps on kodus): (1) vanemate soovil (jäeti laps koju), praktiline või emotsionaalne põhjus; (2) lapse enda soovil (laps keeldub kooli minemast), separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, teatud foobia (seotud suhetega , persoonidega) või teised põhjused.
Koolihirm

• koolis on olnud varem meeldiv
  
• antisotsiaalset käitumist pole
  
• distsipliiniprobleeme pole
  
• koolihirm makseerub kõhuvaluks
  
• väldib kooli, sest tahab olla kodus
  

Järk järgult tuuakse füüsiliselt indiviid lähemale koolile , et koolihirmu probleemi lahendada. Füüsilise distantsi vähendamine hirmu objektiga.
Popitegemine

• koolis on ebameeldiv
  
• ilmneb antisotsiaalne käitumine
  
• probleemid distsipliiniga
  
• aeg ajalt on koolis, muu aja veedab sõpradega
  

Kodust ära jooksmine
Peamine põhjus on vanemate poolne tõrjutus. Osad lapsed on sunnitud kodust lahkuma (nii nimetatud majanduslikud põgenikud).
Agressiivsus
Teisele inimesele või esemele tahtlik kahju või viga tegemine.
Sekkumisstrateegiad
24.oktoober 2011

Biheivioristlik Teoreetiline alus

Kognitivistlik Meetodid

Psühhoanalüütiline Sekkumisstrateegiad

Ökosüsteemne Kokkuvõte
Biheivioristlik lähenemine:
„Parim aeg probleemidega tegelemiseks on nüüd ja otsekohe ning selles ümbruses, kus need ilmnevad ehk siin ja praegu“. Biheivioristile omane ütlus. Kui probleem ilmneb, siis koheselt sellega tegelema hakata.
Teoreetiline alus - õppimisteooria; klassikaline ja operantne tingitus (klassikalisel ja operantsel tingimusel põhinevad kõik sekkumisstrateegiad, millest juttu tuleb).
Klassikaline ( assotsiatiivne ) tingitus: (1) tingimatu stiimul; (2) tingitud stiimul. Põhiline on, et kaks stiimulit esinevad ajas koos.
Operantne tingitus: oluline on see, mis järgneb vahetult käitumisele, kui sellele järgneb kinnitus , siis käitumisviiside esinemise tõenäosus suureneb. See, mis järgneb kas suurendab või vähendab tõenäosust. Oluline see, mis järgneb käitumisele. Kui toimub võib kaob positiivne sündmus või negatiivne sündmus, siis siit tulevadki erinevad sekkumisviisid . Kui järgneb positiivne sündmus, siis on tegemist positiivse kinnitusega. Kui negatiivne sündmus kaob, siis suureneb kohase käitumise tõenäosus. Karistusel on kaks erinevat vormi: kui kohatule käitumisele järgneb negatiivne sündmus, siis see vähendab kohase käitumise täonäosust või positiivne sündmus kaob.
Stiimul
Reaktsioon Kinnitus
Positiivne Negatiivne
sündmus sündmus
Toimub Positiivne kinnitus Karistus
Kaob Karistus Negatiivne kinnitus
Hinnangumeetodid: käitumise kirjeldamine täpsetes tegevuse terminites; sptesiifilised, mõõdetavad, teostatavad, asjakohased, ajaliselt limiteeritud.

• kasutage tegusõnu
  
• tooge illustreerimiseks näide
  
• kirjeldage konteksti
  
• iseloomustage kvaliteeti (näiteks, kelle abiga, iseseisvalt)
  
• vältige järeldusi (näiteks, unustab, ei armasta)
  
• vältige hinnanguid (näiteks ebaküps, laisk)
  

Ei ütle nii: „ Meelis , sa oled jälle kõik segi ajanuid nagu tavaliselt.“
Ütled nii: „Meelis, sa ei ole päris täpselt aru saanud viimasest lõigust siin õpikus. Ole hea, too raamat ja vaatame selle koos läbi!“
Otsene vaatlus : sagedus, intervall, kestvus.
Fikseeritud intervallid
Õpilane ............ Klass........ Kuupäev
Kordade arv aja jooksul Kokku mitu korda
00
15
30
45
1-vahele rääkimine 2- kaklemine 3-liikumine
Käitumisanalüüsi ABC

viitab eelnenud tingimustele (antecedent condition ), s.o, mis eelnesid lapse käitumisele

viitab käitumisele enesele (behavior), s.o, mis laps tegelikult füüsiliselt teeb, mitte mida õpetaja arvab last tegevat

viitab lapse käitumise tagajärgedele (consequence), s.o, mis juhtub lapsega ning kuidas reageerivad teised
Küsimustikud – nii nimetatud hinnanguprofiilid, lahenduse identifitseerimise skaala
vaatlusandmed õpetajalt.
Sekkumisstrateegiad
Käitumise modifitseerimine Valmista tassike teed!
Kaks põhilist sekkumise tüüpi:
Esiteks need, mille abil suurendatakse mingit tüüpi käitumise esinemise tõenäosust.

• positiivne kinnitamine - näiteks kui õpilane vastab, õpetaja ütleb, et oled tubli ja õpilane soovib seda veel kuulda ja siis ta soovibki õigesti vastata. Positiivne kinnitus jaguneb verbaalseks ja mitteverbaalseks. Jaguneb eelkõige: (1) materiaalsed, (2) sotsiaalsed (verbaalne ja mitteverbaalne), (3) enesekinnitus (sellest saab rääkida murdeealistega tegeledes); Operantsel tingitusel põhinev.
  
• negatiivne kinnitamine – näiteks tunni lõpuni on jäänud 4 minutit, õpetaja annab kodutöö ja ütleb, et kui jõuate 4 minutiga selle tehtud, siis kodutööd ei jää - negatiivse sündmuse äravõtmine. Näiteks ema, kes igapäev on lapse peale ärritunud ja karjub ta peale ja üks päev ema otsustab, et ei karju enam - negatiivne sündmus kadus . Operantsel tingitusel põhinev.
  
• vormimine – kiidan last selle eest, et ta teekannu võttis, eesmärgiks on see, et ta oskas iseseisvalt tassikest teed teha ja iga kord kui ta teeb sammu edasi selle suunas, siis kiidan teda. Näiteks laps ei võta rühatööst osa, õpetaja ütleb, et tubli et sa huvi tundsid, mis siis et ise eemal olid, vähemalt vaatasid. Tore, et sa teiste seas iste leidsid . Kinnitan järjestikku kohanemise tõenäosusi. Miinuseks on see, et see pole nii sagedane kui see peaks olema. Vormimine on operantsel tingitusel põhinev.
  
• leping - vaid kirjalik kokkulepe kahe või enama indiviidi vahel. Lepingule eelneb vabatahtlikkus ja läbirääkimised. Leping on kokku pandud spetsiifilistest käitumisterminitest. Pole mõtet kirjutada enam kui kolme punkti. Näiteks Juku on nõus olema viisakas õpetaja vastu; õpetaja on nõus jälgima Juku käitumist iga päev; isa on nõus helistama õpetajale igal esmaspäeval. Paremini töötavad need lepingud , mis on positiivselt sõnastatud (ei lähe näiteks punkte maha, kui laps käitub halvasti, hästi käitumise osas saab punkte). Leping on operantsel tingitusel põhinev.
  
• märgimajandus – token economy , käitumise modifitseerimise vorm, mida rakendatakse rühmale, kus otsese tasustamise asemel antakse arvestuspunkte ehk märke, mis on vahetatavad autasude või privileegide vastu. Kõigile kehtiv. Märgimajandus on alguse saanud alaealiste õigusrikkujate kohtlemisest. Tänapäeval kasutatakse ka turvakodudes, kasutatud on ka psühhoaatriakliinikutes (söömishäirete puhul), märgimajandus töötab 24h töötavates asutustes hästi või ka algklassides. Kogutakse kas märke, kleepse, žetoone ja need on vahetatavad. Õpetaja peab ka endale ülesmärkima, kellele ta kleepus andis, sest lapsed võivad neid omavahel jagada.
  

Teiseks need, mille abil vähendatakse või kõrvaldatakse ebasobiva käitumise tõenäosus.

• kustutamine või ignoreerimine - kõigepealt seletan lapsele, kuidas hakkan sekkumist rakendama: „Ma ei hakka su käitumist tähele panema , kui sa vahele segad.“ Laps peab teadma, et nüüd sellest hetkest peale hakkad teistmoodi käituma. Mõnikord peab teadma ka kogu klass, et nüüd hakkab õpetaja kasutama kustutamise sekkumist. Jälgid ja ei pööra tähelepanu kohatule käitumisele. Ignoreerid kohatut käitumist.
  
• aja mahavõtmine - tulnud ameerika haridussüsteemist ning on biheivioristlik sekkumine. Kui laps käitub kohatult, siis alati juhtub pärast midagi. Saada laps järele mõtlema. See, mis lapsel peas toimub, ei lähe õpetajale korda, kui seda sekkumist kasutab. Näiteks on klassis reeglid paika pandud, kõik mängjad teavad enne hokimängu, et kui käituda jõhkralt, siis järgneb karistus (3 min klaasseina taga). Laps eraldatakse teatud ajaks meeldivast tegevusest, kui ta on reegleid rikkunud. Teised näevad teda ja ta on nii nimetatud järelvalvaja valve all. Võib ka nii seda sekkumist kasutada kui ajalisi limiite ei seata. Nurk see olla ei saa, kuna nurka panek on karistus, see peab olema neutraalne ala. Aja mahavõtmine jaguneb kolme rühma:
  

Mitte väljalülitamine - õpilane kõrvaldatakse teatud ajaks klassi tegevusest (praktiline töö, mäng, arutelu vm), kuid mitte ruumist (klass, võimla, mänguväljak), kus tegevus toimub. Õpilasel jääb võimalus jälgida ülejäänud tegevust kuid tal puudub õigus sellest osa võtta.

Väljalülitamine - õpilane kõrvaldatakse teatud ajaks klassi tegevusest, kuid mitte ruumist ning õpialsel pole eelnevalt fikseeritud aja jooksul õigust tegevusse sekkuda ega ka ülejäänute tegevusi jälgida.

Isolatsioon - õpilane kõrvaldatakse klassi tegevusest ja ühtlasi ka klassiruumist ning ta suunatakse mõnda teise ruumi, kus tal puuduvad igasugused positiivse kogemuse saamise võimalused, kuid tema üle on olemas pidev järelvalve.

• küllastumine – negatiivne korduv praktika.
  
• üleparandamine – meetod jaguneb kaheks: (1) taastamine ja parandamine; (2) positiivseks praktikaks (kohase käitumise kordamine. Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine .
  
• süstemaatiline desenisbiliseerimine -
  
• karistamine – karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod . Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, kättemaksuhimu ja kibestust, kuna karistaja puhul on tegemist alati sellega, et võim on karistaja käes. Suhe pole võrdne, nagunii on karistajal suurem võim. Alandamise tagajärg on tavaliselt see, et alandatav karistab endast võimul olevalt madalamat inimest, näiteks nooremat venda, õde jne (3) pidev karistamine tekitab passiivsust. Ta hakkab vältima karistajat ja järgmist karistust. Hakkab lõpuks ka vältima suhet karistajaga. (4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust. (5) karistuse all kannatav laps jääb haigeks , tal ilmnevad psühhomotoorsed haigused (peavalu, kõhuvalu).
  

Karistusele tuleks leida alternatiive, leida mõni muu sekkumisviis. Kiitmata jätmine on ka karistus, privileegide ära võtmine. Samuti külm ja ükskõikne suhtumisviis.
Kokkuvõte
Teoreetiline alus: klassikaline ja operantne tingitus
Isikuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav
Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine
Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu , hinnnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel
Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilime tänu väärkäitumise kinnitamisele
Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine
Sekkumisstrateegiad: kinnitamine, aja mahavõtmine, lepingud, märgimajandus, küllastumine, kustutamine, karistamine
Psühhoanalüütiline lähenemine:
Põhiliseks ajasegmendiks on lapse minevik , lapse alateadvuses, sorime lapsepõlves.
Teoreetiline alus – alateadvus või mitteteadvus on tahtele allumatu; varajane lapsepõlv.
Ego kaitsemehhanismid : Id- alateadvus, agressiivne ja seksuaalne, Ego- teadvus, superego - kõik mis puudutab ühiskonnas olevaid norme.
Emotsionaalne deprivatsioon ja kiindmus õpisituatsioonides - emotsioonidega eluliste asjaolude mitterahuldamine. Need lapsed, kes emotsionaalse deprivatsiooni all kannatanud, neil esinevad teatud probleemid hilisemas eas. Väljendub erinevates sotsiaalsetes probleemides, näiteks lähisuhteid on raskem luua, raha planeerimist ei osata. Indiviidididel puudub empaatia.
Kui kiindumussuhe on piisavalt lähedal, tähelepanelik, senistiivselt reageeriv, vastutusvõimeline, tunnustav?
 Jah - turvalisuse tunne, armastus. Eneseusaldus  mängutujuline, naeratav, sotsiaalne, uurimisele orienteeritud  TURVALINE (B) 
 Ei - pidevalt mittevastutusvõimeline, mittesensitiivne, tõrjuv  kaitse kontakti vältimine  TÕRJUV (A) 
 Ei - ebajärjekindlalt vastutusvõimeline ja sensitiivne  hirm, ängistus taastada  kontakt/vältida kontakt  AMBIVALENTNE (C)
Hinnangumeetodid

Vaatlus, intervjuu

Projektiivmeetodid - sellised meetodid, kus lastakse katseisikul end projekteerida teatud sümbolitesse (projektiivsed joonised). Selle sümboli kohta rääkides, jutustades tema pilti, joonistades saame me teada indiviidi isiksuse kohta. Lasta pildi peal olevat asja lapsel jutustada.
Erinevad projektiivtestid:

• inimese joonistamise test (Goodnough & Hammer);
  
• perekonna joonistamise test (Hulse, 1951);
  
• kineetiline perekonna joonistamise test (Burns);
  
• kineetiline kooli joonistamise test;
  
• kineetiline joonistamise süsteem (H.M.Knoff & H.T.Prout, 1985)
  

Sekkumistrateegiad

Loovteraapiad: mängu-, kunsti-, liikumis- ja tantsuteraapia , draamateraapia ning muusikateraapia.

Psühhoteraapiast tulenevad printsiibid õpetajale

• toetus
  
• usaldus (suhe)
  
• nõustamise (terapeutiline kommunikatsioon)
  

Kognitivistlik lähenemine:
Huvitab olevik, see mis olevikus lapsega toimub.
Teoreetiline alus - huvitab see, millised on indiviidi suhtumised, hoiakud ja taju. Kui hoiakud ja suhtumised on vildakad, siis esineb käitumisprobleeme. Kuritegelikult käituvad indiviivid suhtuvad kooli, kaasaarvatud õpetajatesse irratsionaalselt, nende hoiakud kooli on negatiivsed. Sekkumistes, mida me rakendame võetakse arvesse hoiakuid. Muutes hoiakuid, saame me muuta käitumuslikke tagajärgi, seda, et pole probleeme. Miskit saab aja jooksul korda.
Hinnangumeetodid

intervjuu (kiirintervjuu) – näiteks üks küsimus: „Mõtle parimast inimesest, kes võiks sinust saada, see tähendab ideaalsest minast. Anna ideaalile 100 punkti. Nüüd ütle, mitu punkti sa praegu annaksid endale?“ Teine küsimus: „Kuidas saaksid asjad muutuda, et oleksid üha lähemal oma ideaalile?“

vaatlus

sotsiomeetria

enesehinnangu küsimustikud

enesehinnangu lehed
Sekkumistrateegiad
Mina- kontseptsioon on globaalne termin, mis haarab enda alla kõik aspketid sellest, mida me tunneme endi kohta. See on meiega meie elu algusest peale. Mina- konseptsioon on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla positiivsem või negatiivsem.
Kognitiivne - ratsionaalne : Afektiivne- seotud tunnetega:
Mille suhtes? Milline (+/-)
Olevik, minevik, tulevik
Sekkumisstrateegiad lähtudes kognitivistlikust lähenemisest:

Enese-instruktsioonide andmine (sisekõne) – õpetad lapsele sisekõnet. Näiteks laps tõstab kätt, siis kui tahab vastata. See seab piirangud. Sekkumisstrateegia on situatsioonispetsiifiline ja positiivne. Sisekõnet võib harjutada jaatavate väidetega, väljendudes viisil nagu olekski olukord käes: ma istun vaikselt ja kuulan koos teistega; Ma vaatan õpetaja poole, kui ta mu nime hüüab; Ma liigun klassiruumis ringi ilma teisi segamata. Õpetaja peab mudeldama sisekõnet valjusti, sest sisekõne muutub välimiselt sisemiseks järk-järgult. Õpetaja palub last kõvasti ütlema lausungit. Näiteks „Maali ma jagan oma asju teistega.“ Edasi ütleb õpetaja asju sosinalt. Lõpuks palub käitumist järele teha mõttes. Kõiki käitumisakte tuleb õpetada eraldi. Sisekõne puhul tuleb jagada käitumine väiksemateks käitumisaktideks.
Näide: Sisekõnena on kirjutatud: „Ma suudan vaikselt kirjutada“. „Ma suudan olla teistega lahke ja sõbralik;

Probleemi lahenduste oskuste treening – pööratakse tähelepanu, mis pea sees seoses otsustamise protsessiga toimub. See on lahti kirjutatud seitsmes astmes: (1) esimene aste otsuste langetamise mudelis - probleemi selge määratlemine; (2) teine aste - erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendust ; (3) kolmas aste - iga lahendusviisi eeliste ja puuduste üle kaalutlemine. Selleks tuleks aega võtta ja arutleda tagajärgede üle; (4) neljas aste - väärtushinnangute arvestamine . Mõtle selle üle, kuidas iga lahendusviis langeb kokku või läheb lahku sinu väärtushinnangutest. Väärtushinnangud puudutavad seda, mida sa pead heaks või halvaks, õigeks või valeks; (5) viies aste - vali välja teiste seast sulle kõige sobivam lahendus vastavalt sellele, et see langeb kokku põhiliste väärtushinnangutega nagu ausus, usaldus, õiglus, enesekontroll ning vastutus; (6) kuues aste - tegevus otsuse täideviimisel; (7) seitsmes aste - tegevuse tulemuste hindamine.

Stressi vastu immuunseks muutmise treening – küsimus on selles, et muutustega hakkama saada. Seda on teha kergem siis, kui me tunneme olukorda. Kõige lihtsam viis stressiga hakkama saada on siis kui võimalikult täpselt kirjeldada olukorda. Näiteks: laps on ettevalmistatud esimest korda kasvatuse eritingimustega koolist koju saatmiseks. Ta pole pool aastat koju saanud. Kuid kodus pole midagi suurt muutunud. Ema teeb ikka nii ja isa kasvatusstiil pole muutunud, ainult et laps on aja jooksul muutunud. Kirjeldada olukorda, kuidas laps saaks hakkama.
Näide 2: kui keegi lahkub meie seast. Siis tuleb laps selleks ette valmistada näiteks siis
kui koolist on üks laps hukkunud . Kirjeldada võimalikult täpselt tseremooniat, lõhnu,
inimeste käitumist, kuidas lahkunu välja näeb, milline on muusika - kõike seda mis ees
seisab. Rollimängimine tuleks kasuks ja kergem on siis stressiga hakkama saada. Või
näiteks kui laps läheb esimest kord hambaarstile ja mängite enne rollimänguna
situatsiooni läbi.

Raamatud - õpetaja palub näiteks ajalehe teha või raamatu, kus õpialane on ainuautoriks. See annab hea tunde ja tõstab enesehinnangut.

Kaardid – näiteks „heade mõtete kaart“, õpilased võtavad fantaasia appi. Liblikas tuli juurde kleepsuna vaid siis, kui tegemist oli ratsionaalse mõttega. Näiteks kaart klassi seinal , kus puule tuleb lehti juurde siis kui keegi kellegile head teeb (kannab sõbra kotti või midagi sellist).

Ringi aeg - ringis töö korraldamine. Parimaks kohaks on klassiruum. Toolid panna ringikujuliselt, jättes keskele vaba ruumi ringiliikumiseks. Kui laspsed istuvad põrandal, laguneb nende püsti tõustes ring ning nad kaotavad oma kohad. Prioriteediks on kõikide osavõtjate jaoks võimalus kuulata ja pidada silmsidet. Tegevus võib kesta umbes 20 minutit. Ringi aja keskne eesmärk on enesehinnangu kujundamine. On kaks reeglit, mida järgitakse: räägib see, kelle käes on asi (algselt oli see suur teokarp, kasuloom vms) ja võid oma rääkimise korra vahele jätta.
Kokkuvõte - muutused kognitiivsetes protsessides (hoiakud, kujutlused, taju uskumused, suhtumised ja nii edasi) põhjustavad muutusi. Probleemse käitumise põhjuseks on moonutused kognitiivsetes protsessides.
Ökosüsteemne lähenemine
Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel.
Teoreetiline alus
Bronfenbrenner : ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon : kus kõik keskkonna tingimused on esindatud .
Ökoloogiline süsteem
Perekond kui süsteem
Ökoloogiline süsteemiteooria:

• (ala) süsteem: näiteks ema ja poja vaheline interaktsioonisuhe, näiteks ema ja tütre omavaheline alasüsteem. Isa ja poja, isa ja tütre ja õe ja venna jne. Peale vanemate tekib veel elukaaslaste roll (isa ja ema). Süsteemid ja alasüsteemid on omavahel eristuvad piiridena.
  
• piir: ühe või mitme inimese eristumine suhetes teiste inimestega. Kaks aspekti: millegi omaks olemine ja millestki eristumine.
  
• sisend : energia, mida sisestatakse süsteemi ja väljastatakse läbi piiride. Süsteemid jagunevad vastavalt selliseks , millised on avatud või suletud süsteemid. Tegemist on paindliku piiriga, aga probleemselt käituva lapse perega on tegemist suletud süsteemiga. Korrastamatus ehk entroopia . Selleks, et probleemselt käituvate laste peresid aidata, on vaja väljaspoolt energiat sisestada, et ei tekiks entroopia. Avatud süsteemid toodavad energiat, suletud süsteemid aga korrastamatust.
  

• hierarhia : nimetatakse ka võimuks. See peegeldab indiviidi domineerimist peresüsteemist ja seotud indiviidi võimega muuta peres rolle ja reegleid. See kuivõrd teised pereliikmed arvestavad seda indiviidi otsuste tegemisel. Probleemselt käituvates peredes on lapsed kõrgemal hierarhilisel positisioonil, nad on võimelised muutma rolle ja reegeleid selles süsteemis. Peredes vastutavad lapsed selle eest, mille eest tavaliselt vastutavad vanemad.
  

struktuur

• sidusus: ehk kohessioon, emotsionaalne lähedus. Peegeldab emotsionaalset lähedust või seotuse tundeid mistahes indiviidide vahel. Sidusus on lineaarselt seotud perega.
  

Süsteemi teooriast lähtudes võib perekonda kui süsteemi iseloomustada alljärgnevalt:

terviklikkus – suletud ja avatud süsteemid.

hierarhiline struktuur – probleemselt käituvate laste perede puhul kaldub struktur olema vastupidine kui mitteprobleemselt käituvate laste peredes.

adaptatiivne enese-stabilisatsioon – seotud hierarhilise struktuuriga. Probleemselt käituvate laste peres adaptatiivne enese-stabilisatsioon puudub.

adaptiivne enese- organisatsioon – kui on muutused selles osas, et perre sünnivad kaksikud, siis ema-isa võtavad endale uued adaptatiivsed rollid peres. Peres on võimalik võtta vastu muutusi, et säilitada sisemine tasakaal. Kuid probleemselt käituvate laste pered seda ei suuda.
Süsteemiteooriast lähtuvalt seletatakse probleeme vastavalt sellele, et alasüsteemides on interaktsioonilised häired - mittefunktsionaalne. Käitumisprobleemide põhjuseks on negatiivne interaktsioon. Interaktsioon on tsükliline. Muutused ühes alasüsteemi osas toovad kaasa muutusi teistes alasüsteemide interaktsioonilistes suhetes.
Hinnangumeetodid:

Vaatlus

Küsimustikud (lapsevanematele) näidised

Sotsiomeetria

Hoolitsusring - kasutatakse tavaliselt sotsiaaltöös. Keskel on indiviid ja süsteemid ümber, laps kirjutab sinna need indiviidid , kes sinna süsteemi kuuluvad. Lapsel paluda joonistada nii suur see osa, kui suure osa on indiviid temasse panustanud. Näiteks ring (100%), ema saab sellest nt 55%, isa 20%, õpetaja 15% jne.

Perekonna süsteemi test – mis iseenesest on ruudustik, nagu malelaud, kuhu peale skulptureeritakse pere ja palutakse uuritaval panna sellele lauale, mis on jagatud omakorda 10x10 ruuduks, erinevast soost figuuridega. Tuleb kujutada seal pere ideaalne ja konfliktiline olek. Nuppudel on silmad. Sellega saab vaadata, milline on pere struktuur hierarhiliselt ja emotsionaalsete kohesiivsete suhete poolest. Sidusust mõõdetakse kahe parameetriga: pilkkontakti intensiivsus ja distants puufiguuride vahel. Uuritaval palutakse ka panna igale pereliikmele (kui peab seda vajalikuks) kõrgendikud, mis näitab hierarhiat (näitab figuuri positisooni hierarhilises suhetes).
Sekkumisstrateegiad
Kolm erinevat pereteraapia voolu:

Konfliktikeskne - Milan’i grupp – põhineb süsteemiteoorial. Pereterapeut keskendub konfliktile peres. Näiteks, kui on tegu sellega, et lapse ja ema vahelistest interaktsioonilistes suhtes on puudujääke. Pereterapeut keskendub siis sellele, et õpetab emale tõhusaid konfliktilahendamise võimalusi. Tegelikult on puudujäägid pigem rohkem isa ja lapse vahel ja see on siis väga tõsine konflikt. Sellisel juhul peaks terapeut õpetama mõlemale konflikti lahendamise viise.

Struktuurne – terapeut tegeleb kahe asjaga. Keskendub sellele, et hierarhilisi suhteid muuta ja õhutada emotsionaalset lähedust.

Strateegiline – tegeleb probleemiga iseendast, situatsioonilise probleemiga, õpetades univerasaalseid tõhusaid sekkumisi. Näiteks on enesetapu katsega poiss, siis tegeletakse terve perega, mitte vaid poisiga. Õpetades perele strateegilisi viise.
Imeküsimus: lahenduskeskne teraapia
Kujutle , et ühel öösel, kui sa magad, juhtub ime ning kõik probleemid, mis sind siia tõid saavad lahendatud . Kuidas sa seda tead? Mis saab olema erinev, nii, et sa tead, et ime on sündinud? Mida sinu vanemad ütleksid, et ime on süninud?
Sekkumine probleemse lapsevanema puhul:
„Näita kätte, kus su õpetaja aken on! Või mina ei oska oma poega kasvatada!“(P.Pärn)
Ka kõige kriitilisema lapsevanemaga (ta ei tea kuidas koolid funktsioneerivad, ta suhtub kooli negatiivselt), tuleb anda talle objektiivset informatsiooni kooli kohta. Eesmärk on võistluslikest suhetest saada kooperatiivsed suhted.
Probleemse käitumisega laste vanemate iseloomustus (demograafilised näitajad):

Perekonna struktuur – vanemate ebaefektiivne kasvatus praktika mõjutab otseselt käitumisprobleeme lapsel.

Õdede- vendade arv peres – probleemselt käituvatest lastest üldjuhul pole üksiklapsed. Otseselt mõjutab last muutuma probleemseks, kui õdede-vendade arv on suur.

Elukoht – elukoht ei mängi rolli selles, kas lapsel probleemid ilmnevad või mitte.

Pere majanduslik olukord – mõjutab probleemide kujundamist, kuid mitte otseselt

Vanemate tööala – kaudselt mõjutab.
Ebasoodne kodu keskkond:
See, mis kasvatus praktikas häirub on otseselt mõjutajaks probleemselt käituvale lapsele. Häired puudutavad:

• puudujääke laste järelvalves
  
• füüsilise karistuse kasutamine
  
• vanematevahelised pidevad tülid ja lahkhelid
  
• tunnustuse, emotsionaalse läheduse puudumine
  
• puudujäägid vanemate distsipliininõuetes (jäik või vastuoluline distsipliin)
  

Soodne kodukeskkond:

• Seotus lapse eluga – uuringud näitavad, et on kaks faktorit, mis mõjutavad eelkõige seda, et lapsest saaks akadeemiliselt edukas indiiviid: huvi lapse koolielu vastu ning järelvalve ja kontroll lapse tegevuse üle (paindlik kontroll). Tunned huvi, küsid, kuidas sul läks koolis, mis tegite? Järelvalve puhul anda teada kuhu lähed, kuna tuled, jäta teade, et vanemad ei muretseks.
  
• Diskussioon võrdselt positsioonilt - paindlikud distsipliininõuded ja positiivne tunnustus (väga oluline). Silmside lapsega, kui vaja siis kükitad lapse tasandile . Näiteks milline on köögilaud, kas laps ja vanemad istuvad võrdsel positsioonil.
  
• Armastus – pereliikmete vaheline emotsionaalne lähedus.
  

Kokkuvõte
Teoreetiline alus: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia
Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus
Kindlaksmääramine: interaktsioon süsteemide ja alasüsteemide sees ja vahel: vaatlus, küsimustik, sotsiomeetria
Formuleerimine: probleemse käitumise põhjuseks on negatiivne interaktsioon
Sekkumine: positiivne interakstioon, probleemide nägemine kontekstis
Hinnang: uue positiivse tsükli interaktsioon
Agressiivsus
21.november 2011
Põhilised teooriad agressiivse käitumise seletamise kohta:

Etoloogiline teooria: K. Lorenz . Vaatas loomade uuringuid . Ta väidab, et agressiivsus on kaasasündinud instinkt ja spontaane, et ellu jääda. Agressiivsus suurendab võimalust loomadel ellu jääda, populatsiooni suurendada. Vajalik evolitsiooni edasipüsimiseks. On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust mõjutab ega ka uuringutega pole tehtud kindlaks, et see on bioloogiline. Loovuuringud on näidanud, et kui x-kromosoomis on defekt, on rotid äärmiselt agressiivsed. Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub, vaid on kindlaks tehtud see, et teatud situatsioonides on agresiivsus suurem, mitte ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem.

Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise alged peidus alateadvuses. Inimesel tekib agressiivsuse tung. Kui energial pole võimalust leevenduda ühiskondlikult aktsepteeritud teel, siis tekib energias akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et energia vallanduks. Kui inimene saab selle energia maha laadida, siis agressiivset käitumist tal ei teki.

Frustratsiooni-agressiivsuse teooria: J. Dollard & N.Miller. Agressiivsus pole vaid instinkt, vaid seostub ka teatud sotsiaalsete faktoritega. Agresiivne käitumine tekib vaid sellistel tingimuselt, et inimesel tekib frustratsioon . Frustratsioon tekib siis kui teatud tingimused takistavad inimesel eesmärkideni jõudmist, see eelneb nende meeste arvates agresiivusele. Frustratsioon tekib ka siis, kui kellegi poolt tajutakse takistust ettekavatsetuna. Mida lähemal ollakse eesmärgi saavutamisele , seda tõenäolisem on see, et tekib agressiivne käitumine. Hiljem L. Berkowitz uuris seda teooriat ja ütles, et agressiivne käitumine tekib vaid siis, kui inimesel tekivad negatiivsed tunded. Kui frustratsioon toob kaasa negatiivsed tunded ( kurbus , depresioon , viha, ärritus). Agressioon on ahelreaktsioon .

Sotsiaalne õppimisteooria: A. Bandura. Seletas agressiivset käitumist tuginedes oma eksperimentidele, et agressiivne käitumine õpitakse modelleerimise ehk jäljendamise teel. Ta korraldas eksperimente , esimene 1961.aastal, kus ta näitas eelkooliealistele lastele filmi, kus mudel käitus agressiivselt. Pärast pani lapsed ise sinna ruumi selle objektiga, kellega agressiivselt käituti. Ise vaatles, kas laps hakkab agressiivselt käituma või mitte (Bobo nuku eksperiment ). Õppimine mudeli järgi on põhiline agressiivset käitumist mõjutav tegur. Need, kes nägid mudelit, need olid ka ise agressiivsed, käitusid agressiivselt. Katses oli keelatud lastel nukuga mängida ning videol oli näha mida nad tegid - lõid teda. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agressiivselt.

Biheiviorism : kui agressiivset käitumist kinnitatakse või jäetakse karistamata, siis agressiivne käitumine õpitakse ära. Teiste inimeste poolt korda saadetud teod, kui need ei vii järjekindlalt negatiivsete tulemusteni ja jäävad karistamata või esinevad hoopis meelelahutuslikus kontekstis ( film , reklaam ), õpitakse ära operantse tingimuse mehhanismide abil. Kui kõrvalt jälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib õppimine olla küllaltki efektiivne. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agresiivselt.

Kognitiivne: inimesel tekivad peas kognitiivsed skeemid agressiivse käitumise kohta ja kui need skeemid kinnituvad, neid esitatakse üha rohkem siis inimene muutub tolerantseks agressiivse käitumise osas. Hoiakud muutuvad liberaalsemaks. Näiteks ohvri kiusamise puhul, on kiusaja hoiakud agressiivse käitumise osas positiivsed. Skeemid tekivad ja kinnituvad. Üks põhiline seletus, miks inimene käitub agressiivselt. Kampaania „Ära löö last“ kognitiivse põhimõttega, püüti muuta hoiakuid.
Agressiivset käitumist iseloomustavad kolm keskkondlikku tingimust:

• anonüümsus - soodustad agressiivset käitumist, kaetud maskiga inimene on agressiivsem, samuti pimedus soodustab, kuna teda ei nähta, ta jääb anonüümseks.
  
• deindividualisatsioon - inimese eripära äravõtmine, inimese mitte endaga sarnaseks pidamine. Ohver tehakse enda jaoks vähemtähtsaks. Ohvrilt võetakse isiksuslik eripära ja sellele järgneb agressiivne käitumine.
  
• tihedalt olek - tihedalt koos olevad inimesed, see soodustab agresiivset käitumist.
  

Agressiivne käitumine - arengiline perspektiiv :
Agressiivsus puudub imikueas. Kõige sagedam on agressioon 2- 2,5 aastasel lapsel, kuna sel perioodil käib mäng, et kindlaks määrata enda sotsiaalset hierarhiat eakaaslaste grupis. Pärast 2,5 eluaastat hakkab agressiivne käitumine langema (üldiselt). 5, 6, 7 aastased kasutavad verbaalset agressiivsust, väljendavad agressiivsust sõnadega, et samuti paika panna end hierarhilises klassis. Ka agressiivse käitumise kontrolli tuleb teatud igades õppida.
Kilpkonna metoodika: (biheiviorism)

Ütle endale „Stopp!“

Hinga sügavalt sisse ja võta aeg maha.

Ütle, mis on sulle probleemiks ja kuidas sa ennast tunned.
Valgusfoori signaalid : (kognitiivne)

Peatu ja seisata. Hinga sügavalt sisse.

Mõtle, mida peaks tegema, milline on plaan edasiseks tegevuseks?

Vii plaan ellu, hinda, kuidas see töötas.
Enesevigastused: kuulub agresiivse käitumise alla. Lõikumine või muu enesevigastamine. Peetakse füüsilist agressiooni, millega põhjustatakse endale kerge vigastus ilma enesetapu kavatsusega. Eesmärgiks pole enesetapp. Enne teismelise iga on enesevigastused harv nähtus. Põhjuseks enesevigastamiseks on pingete maandamine , talumatud tunded, et saavutada talumatute tunnete üle kontroll. Tavaliselt ei osata seda sõnadesse panna, kirjeldada, kaudne abi on oma tunnetele värvi andmine. Võimetus kontrollida talumatult halba enesetunnet , enesevigastused on tahtlik, mitmekordne agresiivne käitumine, ilma, et tahetakse endalt elu võtta. Tekitatakse endale valu ja vigastusi. Kasvatuse eritingimusi vajavates koolides on keelatud raha ja väärtesemed, telefonid , terariistad jne. Põhiliselt vigastatakse käevarsi, jalasääri ja harva kõhtu näiteks žiletiga, katkise peegliga ja nii edasi. Ise nad väidavad, et valu ei tunne. Enesevigastusega kaasneb kiire pinge alanemine, on viis kuidas toime tulla eluga. Viis eneseaitamiseks, disstressi märk. Enesevigastamine annab kergenduse, ta ei ole seotud rituaaliga. Püütakse leida psüühilisest valust vabanemisest. Need, kes enesevigastusi kasutavad on naised, tüdrukud ja keskmiselt 20.-30.aastane naine, kes on sellega tegelenud juba teismelisest alates. Need indiviidid on tavaliselt kogenud seksuaalset ja füüsilist väärkohtlemist, nad on suhtuvad rahulolematult oma kehasse (kaudselt aitab kognitivislik lähenemine). Iseloomustab ka see, et kannatavad söömishäirete all ja iseloomulik impulsiivne käitumine, kiire meeleolude muutumine. Aitavad kaudsed lähenemised.
Vandalism: ei ole agresiivse käitumise liik. Tahtlik või kuritahtlik ühiskondliku või isikliku omandi hävitamine, kahjustamine , moonutamine või ümberpaigutamine. On nelja liiki vandalismi:

• ideoloogiline vandalism - tõmmatakse tähelepanu ühiskondlikule omandile
  
• kättemaksuhimuline vandalism - tuleb ette eelkõige koolis
  
• mänguline vandalism - tavaliselt igavusest; näiteks parkides, surnuaedades pinkide ümbertõstmine ja nii edasi
  
• kuritahtlik vandalism - ühiskondlikes kohtades
  

Vandalismi puhul on oluline see, et keskkond ei täida indiviidi vajadusi ja ei kontrollita territooriumi. Vandalismi mõjutab see, kui on tegemist esteetilise keskkonnaga. Koolis vandalismi puhul oluline vastutus - kahju tuleb hüvitada. Näiteks võtta pintsel ja graffit kooli seinal ära värvida, seejuures ise vaadata, et vandaal seda teeks. Korraldada regulaarselt, et kaunistame oma klassiruumi koos, lapsed teevad seda, rõhuda esteetilisusele. Vandalismile peaks järgnema karistus ja kohene vandalismi aktide likvideerimine, et grafit ei jääks kaheks nädalaks seinale vaid oleks see homme juba värvitud.
Delinkventse käitumisega noorukid
28.november 2011
Kuritegevuse mõiste
Delikventsus - süütegu kordasaatev, (millestki) puudu olema, eksimine, väärastamine.
Delikventne käitumine - puudutab kõiki vanuserühmi, nii noorukeid kui täiskasvanuid.
Juvenile delinquency - noorukite alaealiste õigusrikkumine, tähistab lapse, noorukite kuritegelikku käitumist.
Official delinquency - ametlik kuritegevus . Registreeritud kuritegevus või kuritegeliku käitumise statistika, on need kuritegevusliku käitumise aktid , mis kajastuvad politseis. Kõik see, mida on politsei registreerinud ametlikult. Sisaldab vaid neid akte, kus sekkub politsei, kus politsei statistikas on see kirjas.
Status offenses - staatusega seotud õigusrikkumised. Pole seatud ühtegi akti, millega seos karistatakse. Need on need kuritegeliku käitumise aktid, mille eest karistatakse vaid noorukeid, mitte täiskasvanuid. Politsei selle kohta andmeid ei anna. Näiteks see, kes on mitu korda ära jooksunud, koolist kuid puudunud jne. Noorukiealised, kes rikuvad mitte seda, mis on riiklikul tasandil paika pandud, kuid mis on kahjulikud nende tervisele, näiteks narkootikumide tarvitamine, uimastite tarvitamine.
Kuritegelik käitumine - seadusevastane tegevus, karistatav nii, et karistus on riiklikult sanktsioneeritud. Tahtlik tegu. Riigil on õigus karistada.
Varjatud kuritegelik käitumine - pole registreeritud, statistikas see ei kajastu.
Kriminaalkoodeksist tulenevalt on süüvõimeline vähemalt 14-aastane isik. Kui õigusvastase teo paneb toime alla 14-aastane isik, siis menetlust ei alustata ning materjalid saadetakse edasi alaealisete komisjonile. Alaealiste komisjonidel on alaealise mõjutusvahendina võimalik rakendada alla 18-aaastasele mitrmeid erinevaid mõjutusvahendeid: spetsilisti juurde vestlusele suunamine, lepitamine, ühiskasulik töö, noorte- ja sotsiaaprogrammides osalemine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.
Tendentsid kuritegevuses
Tendentsid on üldiselt sarnased, eristatakse vägivaldsed kuriteid, omandivastased ja ühiskonnavastased kuritegusid . Kõige sagedamini ollakse seotud kuritegevusega 16.-17.aastaselt. Registreeritud kuritegevus on olnud tõusutendentsil. Kui Eesti sai vabaks, siis kuritegelik käitumine järsult tõusis. Küll aga 2000-aastast peale langes, kuid nüüd näitab siiski tõusuteid. 2009.aastal olid Leedukad meist esimest korda ees, varasemalt on olnud Eesti kuritegevuslik käitumine kõrgem.
Piirkonnad, kus kuritegevuslik käitumine leiab aste kõige enam on Harjumaa , Narva, Pärnu, Valga. Saared kõige vähem sagedasemad.
Kõikide kuritegeliku aktide sooritanute hulgas on enim 18.-29.aasta vanuseid. Suurenenud on vägivaldsete kuritegude sooritamine . Näiteks 2006.aastal oli 51% vargusi.
Iga neljas kuritegusid korda saatev noor on alaealine. Poisid 83,5% ja tüdrukud 17% . Suurima osa moodustavad vägivallaga seotud kuriteod ka isikuvastased kuriteod. Kui seda mõõta enesekohastel meetoditel (need, mis pole registreeritud) pole sugude erinevus nii suur.
Delinkventsete noorukite tüübid
Delinkventsete käitumisega noorukite kohtlemine
Kõigepealt on proovitud neid kõlbeliseks ümberkujundada 1900-1940. Kuritegelikkust peeti ebanormaalsuseks, pandi silt külge. Pärast II maailmasõda hakati kriminaalseid indiviide pidama haigeteks, isoleeriti, nad vajasid meditsiinilist ravi. Domineeris psühhoanalüüs. Neid on vaja ravida. 1975-1990 saadi aru, et ravimine ei ole otstarbekas. Rajati asutused, rakendati karistusemudeleid. 90-ndate keskpaigast peale on tegu juba teise lähenemisega. Seadusrikkujatele suunatud tegevus. Kasvatusmudelid, kohtlemismudelid. Märksõnadeks on see, et hakati välja mõtlema spetsiaalseid sekkumisviise, erinevate probleemide puhul. Ka lepitustegevusi mõeldi kõrvale ja järelhooldus. Tehti ka kindlaks, empiiriliselt, mis sekkumisviisid töötavad ja mis ei tööta.
Mis töötab, mis mitte?
On tõestatud, et pikajaline vangistus, üks levinumaid sekkumisviise kriminaalse käitumise puhul, toetub sellele, et isik on vangistatud ja ta ei saa sooritada väljaspool vanglat uusi kuritegusid. Arvatakse, et selle karistuse kartmises jäetakse kuritegu tegemata, kuna kardetakse minna vangi. Korrelatsioon on väikselt postitiivne. Noorukid paigutatakse noortevanglasse ja kasvatuse eritingimusi vajavasse asutusse.
Kriminaalõigussüsteemis kasutatakse n-ö hoiatust, mis paraku ei tööta efektiivselt. Programmid pole tõhusad ja need programmid, mis külastamisprogrammid.
Tõhusad pole need meetmed, kui alaealised õigusrikkujad paigutatakse täiskasvanutega ühte vangi, kuna siis on suurem tõenäosus, et kuritegelik käitumine kestab edasi. Rahatrahv ja üldkasulik töö pole kuritegelikku käitumist vähendanud. Küll aga need tegevused koos muude sanktsioonidega on tõhusad. Kui ühiskondlikku kasulikku tööd kasutada mitte karistusena, vaid rehabilitatsiooniga seotud, siis on tõhus.
Tõhusamad on kogukonnale suunatud meetmed.
Elektrooniline järelvalve uurimustulemustena toetudes pole selle mõju kuritegeliku käitumisele vähendamisele. Alternatiivina küll.
Tõhusad on koolipõhised sekkumised noorukite puhul. Koolile, kui kogu keskkonnale suunatud meetmed. Distsipliiniga toimetulekule suunatud tegevused on tõhusad. Moodustatakse koolis eriklassid (tootsiklassid).
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid: tegemist on korektsiooniasutustega. KARISTUS: eesmärk „sotsialiseerida“.
Eksisteerib:
a) kaksikväärtuste süsteem; ühiskonnaväärtused ja subkultuuriväärtused. Seisneb selles, et prosotsiaalsete väärtuste kättesaadavus on piiratud ja peale sunnitud. Prosotsiaalseid norme pakutakse vaid verbaalsel tasandil.
b) eksisteerib vastuolu deklareetitud väärtuste ja käitumisnormide vahel
c) domineerivad võimusuhted
d) valikuvõimalused on asendunud kohustustega
e) aktsepteerimine on asendunud välise kontrolliga
f) valikuvabaduse puudumine takistab isikliku vastuttustunde arengut
g) väline kontroll asendab sisemist ja välistab sisemise kontrolli arengu.
Kahjulik seal viibijatele ja nende vaimsele tervisele. Tagajärjeks on see, et ma ei tea - ma ei vali - ma ei vastuta, põgenemine, protest, alluvus. Ühiskonnale saame tulemuse, kuid isiksus võõrandub.
KASVATUS: eesmärk sotsialiseerimine. Eesmärgi saavutamise tingimused on:

Ühiskonna väärtuste ja normide süsteem on olemas ja kättesaadav, mis sisaldab seda, et info liigub mööda erinevaid kanaleid , info liigub erinevatel tasanditel (verbaalne, käitumise modelleerimine ).

Deklareeritud väärtused ja käitumisnormid on kooskõlas.

Sotsialiseerimise objekti valikuvõimalused.

Valiku tegija aktsepteerimine ja eneseaktsepteerimine.

Valikuvabadus ja isiklik vastutuse tunne areneb.

Väline kontroll asendub sisemisega.
Tagajärg on see, et ma tean - ma valin - vastutan. Suureneb aktiivsus, loovus ja kontaktide loomise oskus. Tulemus on see, et on vaba ja vastutusvõimeline isiksus.
Oluline on see, et karistusmeetod asenduks kasvatusmeetodiga nendes koolides. Liigutakse õiges suunas, enne seda oli aga nagu seinade vahel. Tahetakse luua rühmakodusid - tavaline SOS-tüüpi lasteküla, on peamaja ( koolimaja ), tullakse oma peremajast iga päev kooli. Elatakse rühmades, kus on organiseeritud nii, et on pereprintsiip (hommikusööki süüakse koos, valmistatakse koos), peale kooli tullakse koju. Ringides käiakse naaberkoolides. Pidev järelvalve on olemas. Võimalik lähedane peretüüpi elamine. Peremajas on standard koosseisud, n-ö isa ema või üks neist, kes on kasvatajad , siis tulevad erinevad spetsilistid juurde. Rõhuasetus on sellel, mis on inimeseõpetuse sisu, õppekavas enesekohastel meetoditel. Puudu on ka see, et mis saab siis, kui laps saab koolis lahti, lahkub sealt?
Käitumisprobleemidega õpilastega töötav õpetaja
5.detsember 2011
„See, mida laps näeb peegeldumas vanemate silmades, saab järk-järgult tema ema portreeks“.
„Mida rohkem olen ma see, kes ma olen, seda rohkem on mul võimalusi muutuda“.
Sündmused, mis on ebameeldivad, me püüame unustada. Ebameeldivustega kokkupuutudes on ilmselge, et tekivad negatiivsed tunded: ängistus või hirm. Ängistus on see, et inimene saab aru, et midagi on valesti, kuid ta ei tea, mis on selle põhjuseks - ebamäärane ohutunne. Ängist saab hirm, siis kui inimene oskab põhjuse kindlaks teha. Enesehinnang langeb. Kroonilised ebaõnnestumised toovad kaasa selle et enesehinnang langeb. Kui see alaneb , siis võtab inimene kahesugused toimetuleku mehhanismid : see, kes seletab maailmasüsteemi nii, et see oleneb eelkõige välistest tingimustest,suudavad probleemi lahendada alles siis, kui toimetulekumehhanismid on läbiproovitud. Esimesena proovid probleemile suunatud toimetulekut, siis alles emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulekut.
Ängistus, hirm
Ebameeldivuste
Enesehinnanangu alanemine
kordumine
Toimetuleku mehhanismid:
Probleemile suunatud toimetulek :

• Kõigepealt kogute informatsiooni.
  
• Siis teed peas tegevusplaani ja see käib seal ruttu, kus vastatakse neljale küsimusele: Missugusesse olukorda olen ma sattunud? Milline on see olukord, kuhu ma tahan välja jõuda? Mille poolest see olukord kus ma praegu olen, erineb sellest, kuhu ma tahan välja jõuda? Mida ma pean ette võtma, et soovitud olukorda jõuda?
  
• Seletusviisi repertuaari muutmine.
  
• Ainult minule omane lahendus (6 reeglit) – 1. Pole olemas väljapääsmatuid olukordi - alati leidub lahendus; 2. Mitte keegi peale minu enda, ei suuda lahendada minu probleeme - teised inimesed võivad mind aidata, kuid lahenduse pean ma ise leidma; 3. Alati leidub inimesi, kes oskavad teha midagi paremini ja midagi halvemini kui mina; 4. Igas sündmuses on minu jaoks midagi head ja midagi halba; 5. Ainult mina ise olen ma tegevuse õiguses ja ebaõiguse hindaja; 6. Ma elan ja tegutsen siin ja praegu - minevikku ei saa muuta ja oleviku probleemid ei lahene tulevikus iseendast. Nende reeglite omaksvõtmine aitab võtta omaks seletusviise ja sa ei lasku harjumuspärastesse käitumisnormidesse.
  
• Käitumisviisi repertuaari suurendamine .
  
• Inimene muutub aktiivselt maailma enda ümber - probleemi lahendamine.
  
• Enesehinnangu tõus.
  

Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulek

• kontroll oma seisundi üle
  
• inimene muudab aktiivselt maailma enda ümber - probleemi lahendamine
  
• enesehinnangu tõus
  
• enda probleemid lahendatud
  
• saan aru teistest inimestest ja ümbritsevast maailmast
  
• EDU
  

„Sest kui inimene ei suuda mõjutada iseennast , siis ei suuda ta ammugi mõjutada sündmusi ja teisi inimesi enda ümber.“
Probleemi mitte lahendamine:
Kui ma kasutan probleemi lahendamisel agressiivsust eesmärgiga hävitada see, mis mulle haiget tegi, on see enesele hävitav. Näiteks sõnadega haiget tegemine, sõimamine. Agresiivsus ei lahenda olukorda. Igasugune agressioon kutsub esile vastureaktsiooni - agressiivsuse. Igasugune agressiivne rünnak ei lahenda olukorda. Ei aita ka põgenemine, kuna puudub reaalne kujutlus , mis saab edasi. Lahenduse asemel kerkivad üles uued probleemid ja laieneb ebameeldiv olukord veelgi. Rünnakud ei lahenda olukorda, kuna see kutsub varem või hiljem üles agressiivseid olukordi.
Õpetaja kui nõustaja oskused
Viis ära-tee-nii’d

Ära ignoreeri

Ära keela – sest kui sa keelad , siis ei õpeta sa lapsele kohast käitumisviisi. Keelamine surub maha kohatu käitumisviisi.

Ära hala

Ära võta muret/probleemi täielikult enda peale

Ära paku lahendust
Kaks tee-nii’d

Oskus kuulata

Oskus olla ukseavaja - jäta uks alati enda järel lahti.
Neli nõustaja oskust, mis baseeruvad üksteisel:

• tegevus
  
• uus arusaamine
  
• uurimine
  
• suhete loomine
  

Kõige alumisel pulgal on suhete loomine, mis on esmatähtis enne seda, kui minna edasi.
Luua suhted, mis baseeruvad arusaamisel ja mõistmisel:

• empaatiline arusaamine
  
• mittehinnangulise aktsepteerimine
  
• siirus, avatus , teeskluseta olek
  

Sekkumine:

• aja mahavõtmine - biheiviorism
  
• vanemate käitumismudel - biheiviorism
  
• negatiivne korduv tegevus - biheiviorism
  
• teost tulenevad tagajärjed - kognitivistlik
  
• eelhoiatus ja valikuvabadus - kognitivistlik, püüan muuta suhtumisi
  
• erinevate käitumisviiside selgitamine - kognitivislik lähenemine
  

Kehtestav distsipliin
Fuller uuris algajaid õpetajaid ja kirjeldas õpetaja arengut kolme- astmelise mudelina, mille igas astmel on keskseks erinevad mured õpetamisega seoses:
Õpetaja käitumine, kui pidev tervik - indiviidi tase:

vaikne vaatamine: info kogumine; käitumist ei muudeta

mitteverbaalne käitumine: planeeritud ignoreerimine; mitteverbaalsete signaalidega vahelesegamine

mittedirektiivne kõne: märgista käitumine. Ei nimeta last. Juku, ma nägin, et vaatasid pinginaabri pealt maha, Juku ma nägin, et sa viskasid paberi maha. Käitumise kirjeldus.

küsimused: Kuidas? Mis? Ära küsi küsimust MIKS? Sest miks küsimused õhutavad indiviide vassima ja valetama ehk tõele mittevastavaid väiteid ütlema.

direktiivne kõne: lühike ja viisakas: näiteks Juku võta koolikott lahti; Manni too oma päevik minu lauale; Jaan pane mobiiltelefon käest ära.

modelleerimine: kohase käitumise mall. Ütled, osutad, näitad, kuidas saab näiteks Mann nii hakkama, et ei vaata pinginaabri pealt maha.

füüsiline sekkumine, isolatsioon
Kehtestav distsipliin - see on planeeritud nii, et sekkumine läheb vähemtõsisest tõsisteks sekkumisteks. Planeerides distsipliiniprobleemidega hakkama saamist klassis saame me vaadelda nelja erinevat taset.
Vt. lehelt.
Kehtestav distsipliin koolis:

Võta aeg maha ja saa õpilastega kõigepealt tuttavaks.

Jälgi ennast kõrvalt - kuidas sa õpilastega suhtled.

Informeeri õpilasi ainekavast ja aineülesannetest ette, tõmba nad võimaluse korral kaasa selle koostamisse.

Tõmba õpilasi kaasa selleks, et nad aitaksid otsustada, milliseid reegleid klassis kehtestada.

Teadvusta ja väljenda verbaalselt seda, kui õpilane/sed käituvad hästi ja tunnusta neid hea käitumise eest.

Kui kohatu käitumine on toimunud, siis tauni seda verbaalselt koheselt (ära tauni ebasobivalt käitunud õpilast).

Tingi õpilastega sobiva käitumise suhtes (kui .... siis= kohatu/kohane).

Palu väikseid teeneid suurelt korrarikkujalt (jalg ukselävel).

Korralda probleemselt käitunud õpilastega privaatne intervjuu: küsi, mida ta tegi, milles on asi; palu õpilasel hinnata oma käitumist; usalda ja anna võimalus; plaani elluviimine.

Privaatintervjuu käigus informeeri probleemselt käitunud õpilast teost tulenevate tagajärgesest ja/või karistusega.

Isoleerimine (järelvalve)

Printsipiaalne käitumine- koolist ajutine eemaldamine

Politsei kutsumine/ saatmine alaealiste komsijoni/saatmine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli.
29