Kasvatustöö-ja probleemid konspekt (1)

Kasvatustöö-ja probleemid
Mida tähendab kasvatus?
Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi.
Millal on inimene kasvatatav?
Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas.
Sissejuhatus: põhimõisted
26.september 2011
Kristi Kõiv: „Mida teha siis, kui sinu laps...“
Abnormal - anormaalne, „mitte“ normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine.
Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid , keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid . Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine.
Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine , sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine.
Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle.
Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald.
Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne),
Antisocial - antisotsiaalne käitumine, näitab tahtlikku aspekti seoses sellega, kui on tegemist normide vastase käitumisega. Inimene võib normidele mitte vastavalt käituda, ta teeb seda tahtlikult. Inimesed, kes nii käituvad teavad, millised on normid ja reeglid, kuid käituvad tahtlikult nende vastu. Sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud.
Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt.
Antisocial personality – düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus – isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi.
Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga – F61.
Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos . Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus.
Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine.
Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, see tähendab takistab õpilase või klassi normaalset tegevust või viitab raskuste olemasolule, see tähendab õpilane või klass ei tööta efektiivselt ( Lindgren & Suter, 1994). Kui defineerida neid kui raskusi, siis kui oled eripedagoog, tuleks neid pigem defineerida kui probleeme.
Deviant behavior - deviantne ehk hälbiv käitumine. See on kõrvale kaldumine inimeste vaheliste suhete normist. Seda terminit kasutavad üldiselt sotsioloogid. Psühholoogid kasutavad pigem terminit anormaalne. Kuigi seda terminit kasutatakse nii ka psühhiaatrias ning pedagoogikas. Nii nagu normaalne käituminegi on ka kõrvalekaldumine normidest suhteline.
Destructive behavior - destruktiivne käitumine, mis on hävitav ja purustav. Tegemist on ühe käitumisprobleemiga. Arengupsühholoogiliselt avaldub lapseeas, kui lõhutakse asju. See käitumine on tahtlik. Materiaalseid asju lõhutakse tahtlikult. Murdeeas avaldub destruktiivne käitumine sõprussuhete lõhkumisega ja vanemas eas avaldub see näiteks suhete lõhkumisega ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega.
Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks.
Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks . Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla. Psühhiaater peab distruktiivse käitumise all silmas kolmediagnoosiga lapsi. Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi.
Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu.
Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest).
Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele.
Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine.
Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist.
Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest.
Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine
3.oktoober 2011
Miks probleemid tekivad?
Lapseiga
Varane noorukiiga
Hiline noorukiiga
Loeber, 1990:
Imik
raske temperament
1 aastane
hüperaktiivsus
2 aastane
ekternaliseeritud käitumisprobleemid( agressiivsus )
eelkooliealine
ekstensiivne endassetõmbumine
1.-2.klass
akadeemilised probleemid
varane noorukiiga
varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine)
hiline noorukiiga
seotus deviantsete eakaaslastega
retsidivism
Kontekstuaalsed muutujad:
Perekonna demograafilised näitajad:
perekonna sissetulek naabruskond
vanemate haridus etniline grupp
sotsiaalne klass
vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis-
kasvatus praktika probleemid lapsel
antisotsiaalne käitumine
häired kasvatuspraktikas
Käitumisprobleemide liigitus:
Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981)

SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus

Antidistsiplinaarne käitumine
Kehtestatud režiimi rikkumine
Kehtestatud distsipliini rikkumine

Antisotsiaalne käitumine
Moraalinormide eiramine
Allumatus vanematele
Väljakutsuv käitumine

Delinkventne käitumine
Väljapressimised
Ärandamised
Kehavigastuste tekitamine
Tapmine
Vargused
Vägistamine

Autoagressiivne käitumine
Enesevigastused
Suitsiidid

KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund

Häire ilmingud
Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato- vegetatiivse regulatsiooni häired.

Häire mitteilmnemine
Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika.

ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga

Isiksuse häire areng
Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja isiksuse häire (tunde- ja tahteeluhäire, täiskasvanu). Isiksuse häire: psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides ; omaduste püsimine kogu elu vältel; kohanematus ühiskonnas.

Isiksuse aktsentuatsioon
Isiksuse häire ilmingud kaovad/nõrgenevad tunduvalt negatiivsete faktorite kaudmisel või uute positiivsete faktorite ilmnemisel . Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse.
Käitumisprobleemide erinevad liigid:
Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998)

• distsiplineerimisprobleemid
  
• närvilisus
  
• kaklemine
  
• rahutus
  
• valetamine
  
• popitegemine
  
• suitsetamine
  
• laiskus
  
• hulkumine
  
• varastamine
  
• vasturääkimine
  
• endassetõmbumine ja depressioon
  
• reeglite rikkumine
  
• klassikursuse kordamine
  
• alkoholi kuritarvitamine
  

Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike.
Distsipliiliprobleemid
Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine . Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga , millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab.
Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine .
Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus?
Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus.

• Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed – need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist.
  
• Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus , ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast.
  

Distsipliiniprobleemide raskusaste:

• õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid
  
• tundi vähehäirivad probleemid
  
• tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid
  
• püsivad, tõsised probleemid
  

Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele:

Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad

• limiteeritud aeg
  
• limiteeritud arv õpilast
  

• kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid
  
• kasuta lähedust
  
• kasuta grupitööd
  
• pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist
  
• märgista käitumine, mitte õpilane
  
• anna valikuvõimalus
  
• kasuta mina-teadet
  

Mina-teate valem ( kehtestav käitumine)

• probleemi defineerimine : kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata
  
• mõju kirjeldamine: siis see segab teisi ning
  
• tunnete kirjeldamine: haavab ka mind
  

Keskmised probleemid -> keskmise astme sekkumisstrateegiad

• limiteeritud arv õpilasi
  
• korduvad
  

• kasuta koolis käibelolevaid (kirjutatud ja kirjutamata) reegleid käitumisega hakkamasaamisel ( tuleta reegleid meelde, vajadusel kehtesta)
  
• kasuta privileegide äravõtmist
  
• kasuta aja mahavõtmist
  
• kasuta trahve ( karistus )
  
• kasuta kinnipidamisr pärast tunde
  

Suured probleemid -> ekstreemsed sekkumisstarteegiad

• korduv
  
• pikaajaline
  
• paljusid õpilasi haarav
  

• astu õpilasega individuaalsesse diskussiooni ja sõlmi leping
  
• pea nõu vanematega
  
• kasuta nimede ülesmärkimise süsteemi
  
• kasuta vastutuse lehte (küsimustikku) probleemide ülestähendamiseks
  
• kasuta tugiõpilaste abi
  

Kindlad ja selged reeglid (Burden, 1995; Rogers, 1994)

• Klassi reeglid peavad tulenema kooli reeglitest ja olema nendega kooskõlas.
  
• Reeglid tuleks töötada välja lastega koos.
  
• Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite „keelde.“
  
• Reegleid peab olema vähe.
  
• Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi.
  

Õigesti organiseeritud tööruum:

• klassis peaks olema liikumisruumi
  
• õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad
  
• lapsed peavad istudes nägema õpetajat
  

Distsipliiniprobleemide põhjused:

Arengulised erinevused.

Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus.

Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: „Triigi oma valge pluus homseks ise ära.“ Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine.

Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
Valetamine
10.oktoober 2011
Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia.
Erinevas eas olevad lapsed (Piaget):

• Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada . Laps ei valeta sellel astmele , kuna ta kardab karistust. Ta arvab , et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks.
  
• 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte.
  
• 10-12 aastane laps: vale on väide, mis on teadlikult ebaõige! Tahtlikult ebaõige väide. Selles eas olev laps ei valeta sellepärast, et ta kardab kaotada usalduse, lugupidamise, selle inimesega, kes talle on lähedal. Südametunnistus hakkab piinama .
  

Kuidas uuritakse valetamist?
Kõige tuntum