Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Kasvatustöö-ja probleemid konspekt (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab kasvatus ?
  • Millal on inimene kasvatatav ?
  • Miks probleemid tekivad ?
  • Kuidas uuritakse valetamist ?
  • Missuguses eas hüperaktiivsus avaldub ?
  • Mitu punkti sa praegu annaksid endale ?
  • Kuidas sa seda tead ?
  • Mida sinu vanemad ütleksid, et ime on süninud ?
  • Kuidas sul läks koolis, mis tegite ?
  • Mida peaks tegema, milline on plaan edasiseks tegevuseks ?
  • Mis töötab, mis mitte ?
  • Mis saab siis, kui laps saab koolis lahti, lahkub sealt ?
  • Missugusesse olukorda olen ma sattunud ?
  • Mida ma pean ette võtma, et soovitud olukorda jõuda ?
  • Kuidas? Mis? Ära küsi küsimust MIKS ?
 
Säutsu twitteris
Kasvatustöö-ja probleemid
Mida tähendab kasvatus?
Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi.
Millal on inimene kasvatatav?
Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas.
Sissejuhatus: põhimõisted
26.september 2011
Kristi Kõiv: „Mida teha siis, kui sinu laps...“
Abnormal - anormaalne, „mitte“ normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine.
Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid , keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid . Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine.
Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine , sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine.
Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle.
Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald.
Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist. Ühiskonna normide all olgu see mistahes grupp (kool kui grupp, riik kui grupp jne),
Antisocial - antisotsiaalne käitumine, näitab tahtlikku aspekti seoses sellega, kui on tegemist normide vastase käitumisega. Inimene võib normidele mitte vastavalt käituda, ta teeb seda tahtlikult. Inimesed, kes nii käituvad teavad, millised on normid ja reeglid, kuid käituvad tahtlikult nende vastu. Sellise käitumise tagajärjed on kahjulikud.
Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt.
Antisocial personality – düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus – isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi.
Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater. Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga – F61.
Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos . Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus.
Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine.
Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, see tähendab takistab õpilase või klassi normaalset tegevust või viitab raskuste olemasolule, see tähendab õpilane või klass ei tööta efektiivselt ( Lindgren & Suter, 1994). Kui defineerida neid kui raskusi, siis kui oled eripedagoog, tuleks neid pigem defineerida kui probleeme.
Deviant behavior - deviantne ehk hälbiv käitumine. See on kõrvale kaldumine inimeste vaheliste suhete normist. Seda terminit kasutavad üldiselt sotsioloogid. Psühholoogid kasutavad pigem terminit anormaalne. Kuigi seda terminit kasutatakse nii ka psühhiaatrias ning pedagoogikas. Nii nagu normaalne käituminegi on ka kõrvalekaldumine normidest suhteline.
Destructive behavior - destruktiivne käitumine, mis on hävitav ja purustav. Tegemist on ühe käitumisprobleemiga. Arengupsühholoogiliselt avaldub lapseeas, kui lõhutakse asju. See käitumine on tahtlik. Materiaalseid asju lõhutakse tahtlikult. Murdeeas avaldub destruktiivne käitumine sõprussuhete lõhkumisega ja vanemas eas avaldub see näiteks suhete lõhkumisega ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega.
Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks.
Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks . Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla. Psühhiaater peab distruktiivse käitumise all silmas kolmediagnoosiga lapsi. Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi.
Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu.
Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest).
Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele.
Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine.
Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist.
Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest.
Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine
3.oktoober 2011
Miks probleemid tekivad?
Lapseiga
Varane noorukiiga
Hiline noorukiiga
Loeber, 1990:
Imik
raske temperament
1 aastane
hüperaktiivsus
2 aastane
ekternaliseeritud käitumisprobleemid( agressiivsus )
eelkooliealine
ekstensiivne endassetõmbumine
1.-2.klass
akadeemilised probleemid
varane noorukiiga
varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine)
hiline noorukiiga
seotus deviantsete eakaaslastega
retsidivism
Kontekstuaalsed muutujad:
Perekonna demograafilised näitajad:
perekonna sissetulek naabruskond
vanemate haridus etniline grupp
sotsiaalne klass
vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis-
kasvatus praktika probleemid lapsel
antisotsiaalne käitumine
häired kasvatuspraktikas
Käitumisprobleemide liigitus:
Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981)
  • SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus
  • Antidistsiplinaarne käitumine
    Kehtestatud režiimi rikkumine
    Kehtestatud distsipliini rikkumine
  • Antisotsiaalne käitumine
    Moraalinormide eiramine
    Allumatus vanematele
    Väljakutsuv käitumine
  • Delinkventne käitumine
    Väljapressimised
    Ärandamised
    Kehavigastuste tekitamine
    Tapmine
    Vargused
    Vägistamine
  • Autoagressiivne käitumine
    Enesevigastused
    Suitsiidid
  • KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund
  • Häire ilmingud
    Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato- vegetatiivse regulatsiooni häired.
  • Häire mitteilmnemine
    Käitumise täpne defineeritus sõltuvalt mikrokeskkonnast ja tingimustest sotsiaalsest rollist. Puuduvad neurootilist laadi süptomeid ning häirete muutuste dünaamika.
  • ISIKSUSE DÜNAAMIKA: häirete suhe isiksuse küpsemise ja arenguga
  • Isiksuse häire areng
    Isiksuse häire ilmingud korduvad negatiivsete faktorite toimel ja kujuneb välja isiksuse häire (tunde- ja tahteeluhäire, täiskasvanu). Isiksuse häire: psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides ; omaduste püsimine kogu elu vältel; kohanematus ühiskonnas.
  • Isiksuse aktsentuatsioon
    Isiksuse häire ilmingud kaovad/nõrgenevad tunduvalt negatiivsete faktorite kaudmisel või uute positiivsete faktorite ilmnemisel . Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse.
    Käitumisprobleemide erinevad liigid:
    Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998)
    • distsiplineerimisprobleemid
    • närvilisus
    • kaklemine
    • rahutus
    • valetamine
    • popitegemine
    • suitsetamine
    • laiskus
    • hulkumine
    • varastamine
    • vasturääkimine
    • endassetõmbumine ja depressioon
    • reeglite rikkumine
    • klassikursuse kordamine
    • alkoholi kuritarvitamine

    Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike.
    Distsipliiliprobleemid
    Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine . Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Tegemist on kõige sagedasema probleemide liigiga , millega murdeeas võib kokku puutuda. Distsipliiniprobleemid on disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab.
    Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine .
    Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus?
    Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus.
    • Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev.
    • Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed – need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale.
    • Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist.
    • Emotsionaal- ja käitumisraskustega käitumisviisid erinevad nii nimetatud standardist või ootustest on vanusele mittevastavad ning esinevad suhteliselt tihedalt pika aja vältel. Probleemid teevad muret nii vanematele kui õpetajatele, võivad olla eksternaliseeritud (hüperaktiivsus, agressiivsus, kuritegelik käitumine) või internaliseeritud (endassetõmbumine, kartus , ärevus, depressiivsus) või segu mõlemast.

    Distsipliiniprobleemide raskusaste:
    • õpetaja tähelepanu mitteväärivad probleemid
    • tundi vähehäirivad probleemid
    • tõsised, kuid piiratud ulatusega probleemid
    • püsivad, tõsised probleemid

    Sekkumisstrateegiad vastavalt probleemse käitumise raskusastmele:
  • Väikesed probleemid -> limiteeritud sekkumisstrateegiad
    • limiteeritud aeg
    • limiteeritud arv õpilast

    • kasuta mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid
    • kasuta lähedust
    • kasuta grupitööd
    • pööra tähelepani kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat käitumist
    • märgista käitumine, mitte õpilane
    • anna valikuvõimalus
    • kasuta mina-teadet

    Mina-teate valem ( kehtestav käitumine)
    • probleemi defineerimine : kui sa räägid vahele, ilma luba küsimata
    • mõju kirjeldamine: siis see segab teisi ning
    • tunnete kirjeldamine: haavab ka mind

  • Keskmised probleemid -> keskmise astme sekkumisstrateegiad
    • limiteeritud arv õpilasi
    • korduvad

    • kasuta koolis käibelolevaid (kirjutatud ja kirjutamata) reegleid käitumisega hakkamasaamisel ( tuleta reegleid meelde, vajadusel kehtesta)
    • kasuta privileegide äravõtmist
    • kasuta aja mahavõtmist
    • kasuta trahve ( karistus )
    • kasuta kinnipidamisr pärast tunde

  • Suured probleemid -> ekstreemsed sekkumisstarteegiad
    • korduv
    • pikaajaline
    • paljusid õpilasi haarav

    • astu õpilasega individuaalsesse diskussiooni ja sõlmi leping
    • pea nõu vanematega
    • kasuta nimede ülesmärkimise süsteemi
    • kasuta vastutuse lehte (küsimustikku) probleemide ülestähendamiseks
    • kasuta tugiõpilaste abi

    Kindlad ja selged reeglid (Burden, 1995; Rogers, 1994)
    • Klassi reeglid peavad tulenema kooli reeglitest ja olema nendega kooskõlas.
    • Reeglid tuleks töötada välja lastega koos.
    • Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite „keelde.“
    • Reegleid peab olema vähe.
    • Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi.

    Õigesti organiseeritud tööruum:
    • klassis peaks olema liikumisruumi
    • õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad
    • lapsed peavad istudes nägema õpetajat

    Distsipliiniprobleemide põhjused:
  • Arengulised erinevused.
  • Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus.
  • Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: „Triigi oma valge pluus homseks ise ära.“ Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine.
  • Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
    Valetamine
    10.oktoober 2011
    Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia.
    Erinevas eas olevad lapsed (Piaget):
    • Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada . Laps ei valeta sellel astmele , kuna ta kardab karistust. Ta arvab , et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks.
    • 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel). Keegi ei tohi valetada, ka täiskasvanu mitte.
    • 10-12 aastane laps: vale on väide, mis on teadlikult ebaõige! Tahtlikult ebaõige väide. Selles eas olev laps ei valeta sellepärast, et ta kardab kaotada usalduse, lugupidamise, selle inimesega, kes talle on lähedal. Südametunnistus hakkab piinama .

    Kuidas uuritakse valetamist?
    Kõige tuntum
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #1 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #2 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #3 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #4 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #5 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #6 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #7 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #8 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #9 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #10 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #11 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #12 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #13 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #14 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #15 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #16 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #17 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #18 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #19 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #20 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #21 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #22 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #23 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #24 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #25 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #26 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #27 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #28 Kasvatustöö-ja probleemid konspekt #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ado Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mida tähendab kasvatus?
    Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi.

    Millal on inimene kasvatatav?
    Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas.

    Märksõnad

    Mõisted

    abnormal, aggression, psühholoogias, asocial, antisocial, õppinud, antisocial personality, düssotsiaalne isiksus, deviant behavior, destructive behavior, delinquent behavior, distruptive behavior, hälbe puhul, maladjusted behavior, misbehavior, oppositional behavior, lapse käitumine, afektide, õpilaste distsiplineerimine, või ootustest, väikesed probleemid, keskmised probleemid, suured probleemid, kasvatusviisid, valetamine, suhtumine valetamisse, hüperaktiivsus, probleemiga, õpetajaga, peamine põhjus, osad lapsed, teoreetiline alus, karistusel, küsimustikud, vormimine, märgimajandus, märgimajandus, mitte väljalülitamine, väljalülitamine, isolatsioon, alandamise tagajärg, jätmine, põhiliseks ajasegmendiks, teoreetiline alus, superego, projektiivmeetodid, teoreetiline alus, afektiivne, kuues aste, parimaks kohaks, ajaliselt, korrastamatus, peredes, terviklikkus, hierarhiline struktuur, adaptatiivne enese, adaptiivne enese, interaktsioon, hoolitsusring, nuppudel, konfliktikeskne, interaktsioonilistes suhtes, struktuurne, perekonna struktuur, akumulatsioon, frustratsiooni, agressioon, agressiivne käitumine, põhjuseks enesevigastamiseks, abi, vandalismi puhul, delikventsus, delikventne käitumine, juvenile delinquency, status offenses, kriminaalkoodeksist tulenevalt, alaealiste komisjonidel, tendentsid, registreeritud kuritegevus, kõigepealt, korrelatsioon, sanktsioonidega, tõhusamad, tõhusad, järelvalve, peremajas, ängistus, toimetulekumehhanismid, viis ära, kaks tee, vanemate käitumismudel, igas astmel, kehtestav distsipliin, printsipiaalne käitumine

    Meedia

    Kommentaarid (1)

    ivika100 profiilipilt
    ivika100: Hea ja kokkuvõtlik
    22:00 20-04-2016


    Sarnased materjalid

    38
    pdf
    Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    152
    docx
    KASVATUSE KLASSIKA
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    194
    pdf
    Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
    32
    doc
    õiguspsühholoogia





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun