Esmane intervjuu. Nimi Janela Liist, 17a-ne Rahvus Eestlane Töökoht õpilane, momendil kodus, õppepuhkusel. Elukoht Kiisa Keel Eesti Kontaktisikud ema. Janela (nimetame teda edaspidi Patsiendiks) saabus vastuvõtule koos emaga. Riietus korrektne, must kampsun, maani seelik. Kampsunivarrukad on tõmmatud üle labakäte põhjuseks enesevigastused ehk siis armid kätel. Näol on tardunud ,,mask"naeratus, pilk tühi ning vaatab ainult 1 punkti. Küsimustele vastab ühesilbiliselt, pilku tõstmata. Peamine kaebus. Patsiendi enda sõnul kõik korras ja ok, kuid emale tekitab muret, et viimasel ajal (viie kuu jooksul) ei taha laps enam koolis käia, on kaua öösiti üleval, istub arvutis, lõigub end enesevigastuste hulk on suur, terve vasak käsi on armistatud, söövitatud happega, vasak reis on armistatud
Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. Õnnetuse tööõnnetuseks tunnistamise juures ei oma vähimatki tähtsust, kas see toimus tööandja, mõne kõrvalise isiku või kannatanu enda süül Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju
· Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad · Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav · Emotsionaalselt labiilne · Enesekesksus, enesehellitamine · Hoolimatus teiste vastu · Vajadus olla tähelepanu keskpunktis · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksushäire · Kõhklev, ettevaatlik · Liigselt planeeriv · Liigselt hoolikas, pedantne · Ülim kohusetundlikkus · Jäikus, kangekaelsus · Ei usalda teisi
lahendatakse töötajate ja tööandja koostöös ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse ettevõtetes, kus töötab 150 või enam töötajat, nõukogusse kuulub võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajaid. 7 Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. 8 Kes peab tööõnnetuse korral osalema tööandja poolt läbiviidavas uurimises? Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused.Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Kehtestatud reziimi rikkumine Kehtestatud distsipliini rikkumine 2. Antisotsiaalne käitumine Moraalinormide eiramine Allumatus vanematele Väljakutsuv käitumine 3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine
halvasti koordineeritud. Tavaliselt areneb skolioos või küfoskolioos. Umbes pooltel juhtudest tekib nooruki- või täiskasvanueas seljalihaste atroofia koos raskete motoorikahäiretega. Hiljem võib areneda rigiidne spastilisus, mis on tavaliselt väljendunum alajäsemeil. Enamikul juhtudest tekivad ka epileptilised hood, tavaliselt petit mal tüüpi paroksüsmidega, mis algavad enamasti enne 8-aastaseks saamist. Erinevalt autismist avalduvad nii tahtlikud enesevigastused kui ka autistlikud stereotüpiseerunud kompleksid või rutiinne tegevus harva. Retti sündroomi eristamisel lähtutakse esmajoones käte tahtlike sihipäraste liigutuste kadumisest, pea kasvu peetumisest, ataksia, käte stereotüüpsete pesemisliigutuste tekkest ja närimisliigutuste häirumisest. Motoorika progresseeruv halvenemine kinnitab diagnoosi. Hüpperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimsete alaarenguga
teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine
õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid, enesevigastused, suitsiidiähvardused Histriooniline isiksus teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis, võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus, reeglite liigne tähtsustamine, täiuslikkuseiha, ülimkohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni, liigne pedantsus, jäikus,
tõttu. Kannatab igas vanuses laps. Peamine tunne on kurbus. Lapsed on vihasemad ja üksikud, ja hirmul ning tunnevad end teistsugustena, eriti ema puudumisel. Telkivad hooldajakonfliktid ning pidevate tülide või lahutuse tõttu halvenevad peresuhted. Laps tunneb end vanema välisriiki minekus süüdi. Kujuneb depressioon, meeleheitlik südamevalu, enesevigastused ning äärmisel juhul suitsiidikatse. Laps muretseb vanematevahelise suhte pärast. Laps tunnetab psühholoogilise toetuse vähesust. Neid ei oota kodus keegi. Nende muredest ei hoolita ja lahendusi ei pakuta. Neil puudub võimalus jagada kellegagi oma rõõme ja kordaminekuid. Vanavanemate haridustase ei toeta sageli lapse mõistmist. Vanavanematele ei saa rääkida kõikidest probleemidest. Suhted vanematega
Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime · Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Ebaselge minapilt, eesmärgid, eelistused · Intensiivsed, ebastabiilsed suhted · Emotsionaalsed kriisid · Enesevigastused, suitsiidiähvardused. Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine · Liigne mure kehalise veetluse pärast · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksus F60.5 · Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus · Reeglite, plaanide, korra liigne tähtsustamine
Kogetud vägivalla pidev meenutamine, hirm vägivalla kordumise ees vähendab lapse õpihimu, konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses, usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42). Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused, enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell, 1998, 24) Seksuaalne vägivald kui trauma võib põhjustada lapsel unehäireid, tujukust ja käitumishäireid, agressiivsust, söömisharjumuste muutumist, mahajäämust õppetöös, valu ja erinevaid haigussümptomeid suguelundite piirkonnas, sugulisel teel edasikantavaid haigusi, raskusi tulevastes seksuaalsuhetes ja emotsionaaltasandil (Heidberg 2001, 21)
- Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused - Intensiivsed, ebastabiilsed suhted - Emots. Kriisid - Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus - Teatraalsus, dramaatilisus - Sisendatavus, mõjutatavus - Labiilne emotsionaalsus - Egotsentriline - Tähelepanuvajadus - Võrgutav välimus või käitumine - Liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus - Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus - Reeglite plaanide ja korra liigne tähtsustamine - Täiuslikkuseiha - Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni - Liigne pedantsus - Jäikus, kangekaelsus
Teistele haiget teha ei tohi. Sekku enne kaklemist. Lahuta ilma rääkimata, kui juba kakleva. Noorukite seas kui kardad ise sekkuda, haiget saada, siis ära tee seda. Kutsu abi! Ümber ringi teised lapsed, lase tal kutsuda. Väiksemad lapsed aja maha võtmise meetod karistusena. Eraldi tubadesse, ruumi osadesse panna, et viha üle kontrolli saavutaks jälle. Pead välja ütlema, et see pole õige käitumine. Hoiakute muutmine!!!! Kampaania Ära löö last! (karu näeb) Enesevigastused tahtlik mitmekordne toiming, mille käigus inimene teadlikult läbimõeldult tekitab endale vigastusi. Puudub soov ennast tappa. Nende küüsis ollakse puberteedieast peale. Enne seda pole täheldatud. Siin on naissugu ülekaalus. Naised 3:1mehed. Tahtlik enesevigastus on selline liik, kus põhjus, miks seda tehakse, on see, et indiviid pole võimalik kontrollima talumatut halba enesetunnet. Talumatu pinge, enesetunne, või see, et tahetakse üleüldse midagi tunda. Et toime tulla
annaabi.ee 
