Esmane intervjuu. Nimi Janela Liist, 17a-ne Rahvus Eestlane Töökoht õpilane, momendil kodus, õppepuhkusel. Elukoht Kiisa Keel Eesti Kontaktisikud ema. Janela (nimetame teda edaspidi Patsiendiks) saabus vastuvõtule koos emaga. Riietus korrektne, must kampsun, maani seelik. Kampsunivarrukad on tõmmatud üle labakäte põhjuseks enesevigastused ehk siis armid kätel. Näol on tardunud ,,mask"naeratus, pilk tühi ning vaatab ainult 1 punkti. Küsimustele vastab ühesilbiliselt, pilku tõstmata. Peamine kaebus. Patsiendi enda sõnul kõik korras ja ok, kuid emale tekitab muret, et viimasel ajal (viie kuu jooksul) ei taha laps enam koolis käia, on kaua öösiti üleval, istub arvutis, lõigub end enesevigastuste hulk on suur, terve vasak käsi on armistatud, söövitatud happega, vasak reis on armistatud
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, k...
· Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad · Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav · Emotsionaalselt labiilne · Enesekesksus, enesehellitamine · Hoolimatus teiste vastu · Vajadus olla tähelepanu keskpunktis · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksushäire · Kõhklev, ettevaatlik · Liigselt planeeriv · Liigselt hoolikas, pedantne · Ülim kohusetundlikkus · Jäikus, kangekaelsus · Ei usalda teisi
lahendatakse töötajate ja tööandja koostöös ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse ettevõtetes, kus töötab 150 või enam töötajat, nõukogusse kuulub võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajaid. 7 Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, kui puudub põhjuslik seos tema tööga. 8 Kes peab tööõnnetuse korral osalema tööandja poolt läbiviidavas uurimises? Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi ning selgitama välja nende asjaolud ja põhjused.Uurimises osaleb ka töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Kehtestatud reziimi rikkumine Kehtestatud distsipliini rikkumine 2. Antisotsiaalne käitumine Moraalinormide eiramine Allumatus vanematele Väljakutsuv käitumine 3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund 1. Häire ilmingud 4 Lapse käitumine on häirunud ka väljaspool lapse tavalist mikrosotsiaalset gruppi. Käitumisprobleemidega kaasnevad mitmed neurootilist laadi sümptomeid: une-, afektide- ja somato-vegetatiivse regulatsiooni häired. 2. Häire mitteilmnemine
PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Pervasiivsete arenguhäirete ( Pervasive developmental disorders ingl. k.; Perturbationes progressus pervadentes ld. k.) puhul on tegemist Enamikul juhtudel on lapse areng anomaalne juba imikueast ja vaid mõnel manifesteerub seisund esimese viie eluaasta jooksul.Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia...
teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine
õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid, enesevigastused, suitsiidiähvardused Histriooniline isiksus teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis, võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus, reeglite liigne tähtsustamine, täiuslikkuseiha, ülimkohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni, liigne pedantsus, jäikus,
tõttu. Kannatab igas vanuses laps. Peamine tunne on kurbus. Lapsed on vihasemad ja üksikud, ja hirmul ning tunnevad end teistsugustena, eriti ema puudumisel. Telkivad hooldajakonfliktid ning pidevate tülide või lahutuse tõttu halvenevad peresuhted. Laps tunneb end vanema välisriiki minekus süüdi. Kujuneb depressioon, meeleheitlik südamevalu, enesevigastused ning äärmisel juhul suitsiidikatse. Laps muretseb vanematevahelise suhte pärast. Laps tunnetab psühholoogilise toetuse vähesust. Neid ei oota kodus keegi. Nende muredest ei hoolita ja lahendusi ei pakuta. Neil puudub võimalus jagada kellegagi oma rõõme ja kordaminekuid. Vanavanemate haridustase ei toeta sageli lapse mõistmist. Vanavanematele ei saa rääkida kõikidest probleemidest. Suhted vanematega
Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime · Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Ebaselge minapilt, eesmärgid, eelistused · Intensiivsed, ebastabiilsed suhted · Emotsionaalsed kriisid · Enesevigastused, suitsiidiähvardused. Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine · Liigne mure kehalise veetluse pärast · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksus F60.5 · Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus · Reeglite, plaanide, korra liigne tähtsustamine
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
- Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused - Intensiivsed, ebastabiilsed suhted - Emots. Kriisid - Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus - Teatraalsus, dramaatilisus - Sisendatavus, mõjutatavus - Labiilne emotsionaalsus - Egotsentriline - Tähelepanuvajadus - Võrgutav välimus või käitumine - Liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus - Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus - Reeglite plaanide ja korra liigne tähtsustamine - Täiuslikkuseiha - Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni - Liigne pedantsus - Jäikus, kangekaelsus
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
