Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 (0)

Kasvatustöö ja - probleemid 
1.loeng – KASVATUS 
 
Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. 
Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. 
 
Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist.  
Kasvatamine kuulub kasvamise  reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. 
Järelikult  - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. 
 
Mis on kasvatus? 
1.  Definitsioon. 
Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. 
 
Areng – järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni 
surmani. 
Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni  on aluseks kasvamine. 
Kasvamine on puht füüsiline termin.  
Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, 
kui miski kasvab suurenevas suunas. 
 
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): 
Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. 
Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava  materiaalse ja vaimse toetuseta. 
Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. 
Kasvamine on mitmetahuline – füüsiline, vaimne jne. 
Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. 
 
Millal on inimene kasvatatav? 
Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis 
peaks  kasvatusega olema teatud kasvatusiga – täiskasvanud küpsuseni jõudmine – iseseiva toimetuleku saavutamine 
oma iseseisvas  elus. 
 
Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = 
kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. 
Toimetulek  on inimese teadlik  tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. 
 
Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: 
Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne – elukutse. 
 
Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna 
 
Enesekasvatus on  inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. 
Isiksus – inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? 
Kasvatus eelneb enesekasvatusele. 
 
Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus  organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole 
kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. 
 
Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. 
 
Sekkumine – eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. 
Kasvatus kui sihipärane sekkumine: 
Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega 
Sihipärane väline mõjutamine konkreetse  situatsioonides  tegevuste emotsionaalseteks läbielamiseks, sest asjad, 
nähtuse jms muutuvad inimese jaoks tähenduslikuks vaid siis, kui neil on hinnaguline väärtus.  
 
Eesmärk – kasvatuse eesmärgid realiseeruvad: 
1 
 
Õpetamise kaudu – teadmised, hoiakud jms süsteem omandamisele ja arendamisele suunatud 
Kasvandike suunamine – tegevuste juurde, mis arendaks tervikisiksuse jooni, mida organiseeritu õppetegevuse käigus 
piisavalt arendada ei saa. 
 
Esteetline, eetiline ja töökasvatus – õppetegevus. Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada 
 
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis 
toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. 
 
Eesmärk – on ideaalne subjektiivne kujutlus  tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on 
olemas, prognoos. 
 Eesmärgitamise protsess kasvatuses on  loominguline  ja kuulub tõenäosliku prognoosi  valdkond . 
 
Reaalses kasvatuspraktikas erinevad püstitatud eesmärgid oluliselt oodatava resultaadi täenäosuse… 
Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast 
Konkreetne  piiritletud kujutlus – teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. 
 
Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, 
inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest 
toetatavat … 
 
Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt  abstraktselt  konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. 
Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. 
Konkreetne eesmärk – rida konkreetseid eesmärke,… 
 
Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse  hierarhia : 
1.tasand – ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 
2. tasand – põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja 
väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 
3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise  tasemed , milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. 
 
Kasvatuse eesmärkide liigitus: 
1.kognitiivsed 
2. psühhomotoorsed 
3. afektiivsed 
Internaliseerimine – isemiselt omaksvõtmine – on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise  vms omaks 
võtmine inimese poolt. 
Sotsialiseerimine  – samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. 
Internaliseerimine on sisemiselt. 
 
Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse 
väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. 
Väärtushinnang – hinnang sellele, mis inimest eriti  rahuldab  ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. 
Väärtustatav –  
 
2.  DEFINITSIOON. 
Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. 
 
Kasvatus toimub mitmel tasandil. 
Ühiskonna kasvatuseesmärgid 
Kooli kasvatuseesmärgid 
Õppeaine eesmärgis 
Teema eesmärgid 
Tunni eesmärgid 
 
Ühiskonna tase 
Organisatsioonilis-pedagoogilne tase – üksikindiviid on interaktsioonis grupiga 
Psühholoogilis- pedagoogiline tase – indiviid-indiviidi vastu 
2 
 
2.  Loeng  -PROBLEEMNE KÄITUMINE 
 
1.  MÕISTED 
Tööga mitteseotud lobisemine 
Keeldumine ülesande täitmisest 
Klassis ringijalutamine 
Õpetajale jultunult vasturääkimine 
Pliiatsi  lennutamine üle klassi 
Teiste õpilaste töö segamine 
Jope seljast võtmisest keeldumine. 
 
Mida täpsemini hinnanguvabalt käitumist kirjeldate, seda suurem on tõenäousus, et oskad tõhusalt sekkuda.  
Kui ütled: „Teiste naerma ajamine lollitamisega.“ – teine õpetaja ei saa sellest aru. 
 
Abnormal – Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt  või kvantitatiivselt  normist  kõrvale kaldumine . 
Kui kvalitatiivne – arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. 
Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist – 
kvantitatiivne . Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. 
 
Acting  out  behavior  –ei ole teadvustatud. See pole  tahtlik . konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. 
Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on 
keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid . Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades 
agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest  arvab , et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib  isale  
vastu, sest all  emotsioon , et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon  
maha surutud.  Kontrolli alt on väljas, alla surutud – agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine – alla surutud 
seksuaalsed  impulsid . Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. 
 
Aggression – tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla 
suunatud ka enda vastu – eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on 
käitumuslik väljendus.  
 
Asocial – mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete 
grupinormidele mittevastav käitumine.  
 
- 
Antisocial  –  antisotsiaalne  käitumine – kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui  rikutakse  tahtlikult 
teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud.  Kasutusele tulnud 
kriminaalsest psühholoogiast. Laiaslaastus jagatud üldtunnustatud liigituse  järgi kahek, järk-järgult ühest 
äärmusest teise: Avatud(suunatud teiste inimeste vastu)- Varjatud(suunatud vara või seostub ennastkahjustava 
käitumisega) 
(Lober and Schmaling 1985)               
                                                                         destruktiivne  
 
 
                                                           ANTIsotsiaalne käitumine. 
                                                       Varavastane                                agressioon 
                                                         Õigusrikkumine 
                                Varjatud                                                                                   avatud 
                                                       Staatusega                        opositsiooniline       
                                                               seotud          
 
 
 
 
 
                                                                  mittedestruktiivne    
                                                           
- 
Unsocial  – mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, 
ajajärgust jms.  
3 
 
 
Antisocial personality – kliiniline  diagnoos , psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised  
isiksushäired. 
Düssotsiaalne isiksus – rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. 
(kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. 
 
Attention deficit/hyperactivity disorder  – aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. 
Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. 
 
Conduct disorder – käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all ( eelmine ka). F91 korduv ja püsiv 
düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. 
 
Behavior problems/difficulties – käitumisprobleemid/raskused – probleemne käitumine 
Probleemne käitumine – hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune 
käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või  viitab  raskuste olemasolule, st 
õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. 
Raskestikasvatatav – õpilase sisemised (varem). 
Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise 
 
Deviant behavior – deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv  käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest 
normist ühiskonnast. 
(Häire – ajutine. Hälve – püsiv.) 
 
Destructive behavior – destruktiivne käitumine. Erinevas  eas erinev. Lapseeas – dendent lõhkuda asju, materiaalsete 
väärtuste kahjustamine . Puberteediiga  – lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv . Tahtlik lähisuhete purustamine, 
kahjustamine jms. Nt kuulujutud , lapse väärkohtlemine.  
Saab olla ka endasuhtes – puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. 
Purustav , lõhestav jms käitumine. 
 
Delinquent behavior – delinkventne käitumine.  Seaduste  rikkumine . Kuritegelik  käitumine on käitumine kui 
rikutakse seadusesätteid.  
 
Disruptive behavior – disruptiivne käitumine.  segav  häiriv käitumine. Psühhiaater – kolme diagnoosiga lapsed – 
tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. 
 
Emotional and behavior disorders-  emotsionaal  ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem 
kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks 
määrtatud teatud normide põhjal liigid. 
 
Emotional and/or behavioral – eripedagoogiline.  Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga 
seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad 
probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. 
 
Maladjusted behavior –kohanematu käitumine – katusmõiste.  Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele 
käitumisele. Seda kasutatakse harvemini – et mitte silte külge panna.  Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, 
kliiniline psühholoogia. 
 
Misbehavior –väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset  hinnangut  mitte külge panna) 
Oppositional behavior – oppositsiooniline käitumine, pedagoog.  Kui kasutab psühhiaater – siis ütleb, et tõrges-
trotslik käitumine. 
Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. 
VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. 
ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD 
PROBLEEMSE LAPSEGA. 
 
Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. 
Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 
 
4 
 
 
2.  PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS 
Riskifaktorid  seoses probleemide süvenemisega: 
Mitmekesisus  
Varane algus 
Sagedus 
Mitmekesine ümbrus 
+ hüperaktiivsus. 
 
Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, 
probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse  varajases  eas. 
Arenguliselt on teatud indiviidide puhul tegu käitumismustriga, mis varajases eas  ilmuvad , vanemaks saades  
probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. 
Probleemid on nii, et kogu elu püsivad – neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad –arengumudeli alla. 
 
1.  kulg – tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. 
Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal  enesehinnang )) tõrjutus 
klassikaaslaste hulgas     või akadeemiline ebaedu ( depressioon ) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik 
käitumine 
 
Lapseiga                                          varane noorukiiga                 hiline  noorukiiga (kaaslastega seotud) 
 
Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 
 
 
2.  kulg – vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega  
seonduvaid  ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 
25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80%  suitsetamine , vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, 
poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid  jms. 
 
Põhikooli ülemastmes –  
Peab aitama, muidu süvenevad. 
 
 
KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. 
 
Käitumisprobleemide kolm külge: 
I. 
sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 
1.  antidistsiplinaarne käitumine 
2.  antisotsiaalne käitumine 
3.  delinkventne käitumine 
4.  autoagrssiivne käitumine 
 
II.