Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 (0)

Kasvatustöö ja - probleemid 
1.loeng – KASVATUS 
 
Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. 
Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. 
 
Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist.  
Kasvatamine kuulub kasvamise  reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. 
Järelikult  - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. 
 
Mis on kasvatus? 
1.  Definitsioon. 
Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. 
 
Areng – järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni 
surmani. 
Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni  on aluseks kasvamine. 
Kasvamine on puht füüsiline termin.  
Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, 
kui miski kasvab suurenevas suunas. 
 
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): 
Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. 
Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava  materiaalse ja vaimse toetuseta. 
Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. 
Kasvamine on mitmetahuline – füüsiline, vaimne jne. 
Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. 
 
Millal on inimene kasvatatav? 
Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis 
peaks  kasvatusega olema teatud kasvatusiga – täiskasvanud küpsuseni jõudmine – iseseiva toimetuleku saavutamine 
oma iseseisvas  elus. 
 
Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = 
kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. 
Toimetulek  on inimese teadlik  tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. 
 
Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: 
Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne – elukutse. 
 
Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna 
 
Enesekasvatus on  inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. 
Isiksus – inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? 
Kasvatus eelneb enesekasvatusele. 
 
Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus  organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole 
kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. 
 
Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. 
 
Sekkumine – eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. 
Kasvatus kui sihipärane sekkumine: 
Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega 
Sihipärane väline mõjutamine konkreetse  situatsioonides  tegevuste emotsionaalseteks läbielamiseks, sest asjad, 
nähtuse jms muutuvad inimese jaoks tähenduslikuks vaid siis, kui neil on hinnaguline väärtus.  
 
Eesmärk – kasvatuse eesmärgid realiseeruvad: 
1 
 
Õpetamise kaudu – teadmised, hoiakud jms süsteem omandamisele ja arendamisele suunatud 
Kasvandike suunamine – tegevuste juurde, mis arendaks tervikisiksuse jooni, mida organiseeritu õppetegevuse käigus 
piisavalt arendada ei saa. 
 
Esteetline, eetiline ja töökasvatus – õppetegevus. Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada 
 
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis 
toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. 
 
Eesmärk – on ideaalne subjektiivne kujutlus  tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on 
olemas, prognoos. 
 Eesmärgitamise protsess kasvatuses on  loominguline  ja kuulub tõenäosliku prognoosi  valdkond . 
 
Reaalses kasvatuspraktikas erinevad püstitatud eesmärgid oluliselt oodatava resultaadi täenäosuse… 
Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast 
Konkreetne  piiritletud kujutlus – teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. 
 
Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, 
inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest 
toetatavat … 
 
Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt  abstraktselt  konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. 
Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. 
Konkreetne eesmärk – rida konkreetseid eesmärke,… 
 
Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse  hierarhia : 
1.tasand – ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 
2. tasand – põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja 
väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 
3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise  tasemed , milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. 
 
Kasvatuse eesmärkide liigitus: 
1.kognitiivsed 
2. psühhomotoorsed 
3. afektiivsed 
Internaliseerimine – isemiselt omaksvõtmine – on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise  vms omaks 
võtmine inimese poolt. 
Sotsialiseerimine  – samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. 
Internaliseerimine on sisemiselt. 
 
Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse 
väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. 
Väärtushinnang – hinnang sellele, mis inimest eriti  rahuldab  ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. 
Väärtustatav –  
 
2.  DEFINITSIOON. 
Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. 
 
Kasvatus toimub mitmel tasandil. 
Ühiskonna kasvatuseesmärgid 
Kooli kasvatuseesmärgid 
Õppeaine eesmärgis 
Teema eesmärgid 
Tunni eesmärgid 
 
Ühiskonna tase 
Organisatsioonilis-pedagoogilne tase – üksikindiviid on interaktsioonis grupiga 
Psühholoogilis- pedagoogiline tase – indiviid-indiviidi vastu 
2 
 
2.  Loeng  -PROBLEEMNE KÄITUMINE 
 
1.  MÕISTED 
Tööga mitteseotud lobisemine 
Keeldumine ülesande täitmisest 
Klassis ringijalutamine 
Õpetajale jultunult vasturääkimine 
Pliiatsi  lennutamine üle klassi 
Teiste õpilaste töö segamine 
Jope seljast võtmisest keeldumine. 
 
Mida täpsemini hinnanguvabalt käitumist kirjeldate, seda suurem on tõenäousus, et oskad tõhusalt sekkuda.  
Kui ütled: „Teiste naerma ajamine lollitamisega.“ – teine õpetaja ei saa sellest aru. 
 
Abnormal – Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt  või kvantitatiivselt  normist  kõrvale kaldumine . 
Kui kvalitatiivne – arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. 
Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist – 
kvantitatiivne . Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. 
 
Acting  out  behavior  –ei ole teadvustatud. See pole  tahtlik . konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. 
Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on 
keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid . Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades 
agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest  arvab , et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib  isale  
vastu, sest all  emotsioon , et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon  
maha surutud.  Kontrolli alt on väljas, alla surutud – agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine – alla surutud 
seksuaalsed  impulsid . Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. 
 
Aggression – tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla 
suunatud ka enda vastu – eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on 
käitumuslik väljendus.  
 
Asocial – mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete 
grupinormidele mittevastav käitumine.  
 
- 
Antisocial  –  antisotsiaalne  käitumine – kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui  rikutakse  tahtlikult 
teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud.  Kasutusele tulnud 
kriminaalsest psühholoogiast. Laiaslaastus jagatud üldtunnustatud liigituse  järgi kahek, järk-järgult ühest 
äärmusest teise: Avatud(suunatud teiste inimeste vastu)- Varjatud(suunatud vara või seostub ennastkahjustava 
käitumisega) 
(Lober and Schmaling 1985)               
                                                                         destruktiivne  
 
 
                                                           ANTIsotsiaalne käitumine. 
                                                       Varavastane                                agressioon 
                                                         Õigusrikkumine 
                                Varjatud                                                                                   avatud 
                                                       Staatusega                        opositsiooniline       
                                                               seotud          
 
 
 
 
 
                                                                  mittedestruktiivne    
                                                           
- 
Unsocial  – mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, 
ajajärgust jms.  
3 
 
 
Antisocial personality – kliiniline  diagnoos , psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised  
isiksushäired. 
Düssotsiaalne isiksus – rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. 
(kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. 
 
Attention deficit/hyperactivity disorder  – aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. 
Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. 
 
Conduct disorder – käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all ( eelmine ka). F91 korduv ja püsiv 
düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. 
 
Behavior problems/difficulties – käitumisprobleemid/raskused – probleemne käitumine 
Probleemne käitumine – hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune 
käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või  viitab  raskuste olemasolule, st 
õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. 
Raskestikasvatatav – õpilase sisemised (varem). 
Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise 
 
Deviant behavior – deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv  käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest 
normist ühiskonnast. 
(Häire – ajutine. Hälve – püsiv.) 
 
Destructive behavior – destruktiivne käitumine. Erinevas  eas erinev. Lapseeas – dendent lõhkuda asju, materiaalsete 
väärtuste kahjustamine . Puberteediiga  – lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv . Tahtlik lähisuhete purustamine, 
kahjustamine jms. Nt kuulujutud , lapse väärkohtlemine.  
Saab olla ka endasuhtes – puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. 
Purustav , lõhestav jms käitumine. 
 
Delinquent behavior – delinkventne käitumine.  Seaduste  rikkumine . Kuritegelik  käitumine on käitumine kui 
rikutakse seadusesätteid.  
 
Disruptive behavior – disruptiivne käitumine.  segav  häiriv käitumine. Psühhiaater – kolme diagnoosiga lapsed – 
tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. 
 
Emotional and behavior disorders-  emotsionaal  ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem 
kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks 
määrtatud teatud normide põhjal liigid. 
 
Emotional and/or behavioral – eripedagoogiline.  Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga 
seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad 
probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. 
 
Maladjusted behavior –kohanematu käitumine – katusmõiste.  Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele 
käitumisele. Seda kasutatakse harvemini – et mitte silte külge panna.  Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, 
kliiniline psühholoogia. 
 
Misbehavior –väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset  hinnangut  mitte külge panna) 
Oppositional behavior – oppositsiooniline käitumine, pedagoog.  Kui kasutab psühhiaater – siis ütleb, et tõrges-
trotslik käitumine. 
Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. 
VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. 
ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD 
PROBLEEMSE LAPSEGA. 
 
Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. 
Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 
 
4 
 
 
2.  PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS 
Riskifaktorid  seoses probleemide süvenemisega: 
Mitmekesisus  
Varane algus 
Sagedus 
Mitmekesine ümbrus 
+ hüperaktiivsus. 
 
Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, 
probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse  varajases  eas. 
Arenguliselt on teatud indiviidide puhul tegu käitumismustriga, mis varajases eas  ilmuvad , vanemaks saades  
probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. 
Probleemid on nii, et kogu elu püsivad – neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad –arengumudeli alla. 
 
1.  kulg – tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. 
Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal  enesehinnang )) tõrjutus 
klassikaaslaste hulgas     või akadeemiline ebaedu ( depressioon ) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik 
käitumine 
 
Lapseiga                                          varane noorukiiga                 hiline  noorukiiga (kaaslastega seotud) 
 
Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 
 
 
2.  kulg – vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega  
seonduvaid  ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 
25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80%  suitsetamine , vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, 
poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid  jms. 
 
Põhikooli ülemastmes –  
Peab aitama, muidu süvenevad. 
 
 
KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. 
 
Käitumisprobleemide kolm külge: 
I. 
sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 
1.  antidistsiplinaarne käitumine 
2.  antisotsiaalne käitumine 
3.  delinkventne käitumine 
4.  autoagrssiivne käitumine 
 
II. 
kliiniline 
isiksuse psüühiline seisund 
1.  häire ilmingud 
2.  häire miteilmnemine 
 
III. 
isiksuse dünaamika 
käitumishäire suhte isiksuse küpsemise ja arenguga 
1.  isiksuse häire areng – korduvate neg. Faktorite mõjul väljakujunenud isiksusehäire. Psüühiline 
omapära avaldub kõikides situatsioonides. Omadused püsivad kogu elu. Kohanematus ühiskonnas. 
2.  isiksuse aktsentuatsioon – isiksuse häire ilmingud kaovad negatiivsete vähenemisel või positiivsete 
faktorite lisandumisel. 
Aksetuant – isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad 
normide piiresse. 
 
 
5 
 
3.Loeng  -KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID 
 
Liigitamine : 
Sotsiaalse teo raskuse järgi ( kergemad probleemid sagedasemad) 
1.  Antidistsiplinaarne 
Probleemid ajutised: distsipliiniprobleemid 
Püsivad: palju antisotsiaalseid probleeme 
 
Tänapäeva õpilastel: 
Distsipliiniprobleemid 60% 
Närvilisus 
Kaklemine 
 
Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: 
DISTSIPLIINIPROBLEEMID 
Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. 
 
Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. 
Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks. 
Ealiselt : 
2 aastane – lapsel areneb tahe. Esitab palveid vanematele siis. Ei ole nõus vanematega, avaldab oma tahet. Jonni kahe 
aastasel on kahte sorti:  
lühiajaline – ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel  palav , nälg, väsimus. Lihtne 
kõrvaldada. 
Pikaajaline – ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki 
asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps 
seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole 
avatud. Sellises eas kardab  vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa 
ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. 
 
Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, 
katsu lapsega käituda samamoodi. 
 
Õpilaste distsiplineerimine. 
Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, 
suunamine, vastandamine. 
 
Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed – probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. 
Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus 
Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 
1.   Lapsevanem , kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga  tahab panna, 
vaid sunnid ise. 
2.  Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 
3.  Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja 
suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama 
neile. Mitte nii. 
4.  Keeldude üleküllus. 
5.  Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees . „Pead ise triiksärgid triikima“, aga talle pole õpetatud 
varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 
6.  Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud 
hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes – tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev 
viimastes  tundides  väsinud. 
 
Distsipliini  on kahesugust: 
1.  Kontroll pealesunnitud  allumise  abil ja karistamine . 
2.   Enesekontrolli  korrigeeriv ja tugevdav  kasvatus. 
Teatud määral kasutatakse mõlemat.  
Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 
6 
 
Struktuur peab klassiruumis olema. 
- 
Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. „Ära 
jookse ! “ EI! „Jaluta!“. Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. 
- 
Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad 
kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud.  
 
NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. 
Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste . 
Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. 
 
Väikesed. 
Mitteverbaalne  suhtlemine ,  distantsi  vähendamine, pilkkontakt (19 sek) 
Kasuta grupitööd 
Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. 
Märgista käitumine, mitte õpilane. 
Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu  
kirjeldus. 
Kehtestav  käitumine. 
 
Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. 
Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid.  Tuleta meelde õpilasele või vajadusel kehtesta uus. 
Privileegide ära võtmine ( karistus ). 
Aja mahavõtmise meetod. 
Trahv. 
Teatud punktide ära võtmine. 
Kasuta kinnipidamist peale tunde. 
 
Suured probleemid. Korduvad rikkumised. Paljude õpilastega. Kogu klass. 
Räägid individuaalselt igaühega, 
Lepingu sõlmimine. 
Pea nõu vanematega. 
Punktide ülestähendamise süsteem- mille eest saab, mille eest mitte. 
Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. 
Küsimuste- vastuste  leht.  
 
VALETAMINE  
Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest  petta  või eksiteele viia. 
 
Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. 
 
Alla 3-4 aastane laps. 
Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse 
kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit 
süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui  koguaeg  teeb või 
põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole 
olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, 
fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge. Mõlemal juhul laps ei tahagi reaalsusega kohaneda, moonutab reaalsustaju 
vastavalt soovidele ja ihadele. Lõppkokkuvõttes teda ei huvita sotsiaalne maailm, sellega tuleb tegeleda. Muidu ta jääb 
üksikuks. 
Fantaasiavale eest ei tohi  karistada ! Küll tuleb õpetada, mis on tõelisus ja mis on näiline. 
Selles eas olev laps alex arvab „Vale on inetu sõna!“. Kui poleks karistust, siis poleks ka valetamist – ta mõtleb 
samamoodi. Mõtleb, et see samamoodi halb sõna nagu teised ebasündsad sõnad. 
Teab, et vale keelatud, aga miks keelatud, seda ta ei tea. Sest tõend, et keelatud on, on see, et selle eest karistatakse. 
 
5-6-10 aastane laps. 
Laps eristab tahtlikku ja tahtmatu eksimust.  
Laps võtab omaks täiskasvu käsud, keelud. Võtab omaks sellel viisil, et suhtub taunivalt mistahes moel ja ükskõik 
kelle poolt valetamisse. Valed on iseendast halvad. Ei tohi valetada siis, kui selle eest ei saa karistada. Valetamine 
7 
 
lubamatu kõigis olukordades . Kui ütled „valetad, siis suu hakkab suitsema“ – ta hakkab arvama, et nii juhtubki. 
Selliseid väljendeid ei tohi kasutada. 
 
10-12 aastane laps. 
Teadlikult tahtlikult ebaõige – Vale. Ei valeta, sest kardab kaotada usalduse lähedastega ning seepärast, et 
südametunnistus hakkab piinama .  
 
Teatud noorukieas hakatakse valetamisse suhtuma kergemalt.  
Noorukieas hakkab aru saama ka sarkasmist ja irooniast valetamisel. 
 
Arengulisest perspektiivist vaadates erinevates igades arusaamine mis on vale ja miks ie valetata, on erinev. 
 
Arengupsühholoogid uurivad: 
Eksperiment , kus täiskasvanu annab mmingi piirangu, (nt ei tohi piiluda, ei luba mängida teatud mänguasjaga). 
Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest 
valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks.  
 
Noorukid , täiskasvanud inimesed valetavad: 
- 
Et vältida teistele haigettegemist 
- 
Et saada teatud eeliseid 
- 
Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse 
- 
Et suurendada või vähendada teistega seotust 
- 
Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees 
- 
Et vältida konflikti 
- 
Et kaitsta teist inimest. 
 
 
Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises.  
Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. 
Täiskasvanu:  pinges , keerab pilgu maha, punastamine , suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, 
jalad risti kui käed laiali. 
 
Viimastel  aegadel  ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri 
Need kes valetavad, järgivad  jutus  juba varem väljamõeldud stsenaariumi. Vähene detailidevaene jutt. 
 
Protseduur : intervjueerimitehnika. 
Paljutakse mõnda sündmust meenutada. Nt esimest koolipäeva, kirjeldada. Et saada aru tema meetodist. Lastakse 
uuesti kirjeldada, aga lisada detaile.  Siis palutakse juhtumit vastupidi rääkida. 
Tõtträäkides: 20-30 detaili juurde. Mitmekesine, värviküllane. 
Valetades: detailid puuduvad. 
 
Valetamine: 
Kui laps valetab selleks, et vältida karistust. Siis need on valed, mis mõeldud enda kaitseks. 
1-5 lapsed loomulikus arengufaasis, valetavad nii, et ei  varja tegu. 
5-6 aastane, ära usu, kui vaatab ka otse silma, kui ei teinud tahtlikult. Siin juba tahtlik valetamine. Siis ütle talle, et ära 
valeta, ütle mulle tõtt. Sead silm silma vastu, et see käitumine pole aktsepteeritud. Võtad tõestusmaterjali: nt katkine 
asi. Ära küsi, mis juhtus. Näita tõendid, ja püüa viia  selleni , et ta üles tunnistaks. Kui pole otseseid tõendeid, nt kui 
vaatas  saadet, mille ära keelasid. Püüa välja uurida nii, et sul on lapse pärast väga häbi, kui ta on su keelust üle 
astunud ja sa  tunned ennast väga halvasti, et ta lubadust ei täitnud. Anna võimalus näidata, et laps oskab teisiti ka 
käituda. Kui ikka eitab, siis sea silm silma vastu, ütle, et väga häbi ja loodad, et järgmine kord räägib sulle. 
Kasuta aja mahavõtmist. Kahekordset ajamahavõtmist. Ole ise aus ja valeta nii vähe, kui võimalik. 
 
Kui oma last armastad, et lapse ja sinu vahel turvaline  kiindumus , siis selliseid vigu ei tee. Kasvatuses väljendub 
autoritaarsus  ja ülehoolitsus. Sellistel on probleeme oma lastega. 
 
Valetamine kroonilise  valetamisena on noorukieast peale probleemse käitumise liik, mis tavaliselt koos teiste 
probleemidega, nn hädavale ka puberteedieas oleva lapse puhul, kui teised ei pea teda soosikuks jms. Kui teiste 
probleemidega komplektis. 
8 
 
 
Tegelemine: 
Silm silma vastu kohe seadma. Valetasid, see pole ilus! 
 
12-aastane – Sa valetasid. See pole ilus! 
Mida lähedasemad suhted, siis seda paremini mõjuvad ka need lihtsad  laused . 
 
 
VARASTAMINE 
Tahtlik luba küsimata teadlikult teiste asjade võtmine või nende varjamine ja peitmine . 
 
Alla 3-4 
Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei  varasta . Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub 
neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka 
sellega mängida. 
 
Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse 
asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. 
Pole sõpru ja vanematest  eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui  varastab , et olla aktsepteeritud.  
Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha? 
Ütled otsekohe ja karmilt, mitte ei manitse, et see olukord ei tohi korduda, see pole aktsepteeritav! 
 
Kuni 4 eluaastani laps ei oska eristada, mis tema. Arvav et kõik tema. Ütleb, et laenas. Ei varja seda enne, kui 5-6. 
Peaks õpetama: Ära võta asju, mis ei kuulu sulle. Inimene tunneb sellest puudus ja kurvatab väga. 
5-6 varastamise puhul – ära aktsepteeri valesid, et leidis selle nt.  
Laps peaks varastatud asja viima selle omanikule. 
Väike laps – teed seda koos temaga. 
Suurem laps – teeb ise. 
Selle teo üle piinlikkuse  tundmine aitab edaspidise vältimise. 
 
Kui asi katki, toit söödud, mida varastas. Aita lapsel leida teid, kuidas teenida raha vms, et see tagastada, 
kompenseerida vms. Anna võimalus endal taskuraha teenida. Siis vähem tõenäoline, et varastab. Õpeta lapsele, et ta ei 
saa lkõike, mida tahab. 
 
Varastamine on põhjuseks, miks tekivad moraalsed  teistsugused arusaamad.  
Enne varastad paar korda, siis tekivad oma moraaliead. 
 
Teatud liiki  seotus probleemidega on selle ea ülesanne, et saada täiskasvanuks. 
 
Noorukieas üldiselt taunitakse varastamist. 
Taunitakse seda, kui poest varastatakse, vanemate asjade varastamist, et neid müüa; vanemate raha varastamist.  
Liberaalsemalt suhtutakse: tänavalt raha leidmine ilma omanikku otsimata, õe venna järelt magusa näppamine.  
 
Kui su laps ei tunnista ennast süüdi ja ei vabanda. Lapsed alati ei oska, sest see pole kaasasündinud vaid õpitud, õpitud 
mudeli järgi. Vabandada  ei taha kangekaelsemad lapsed, kes saavad aru ja oskavad aga ei taha vabandada. Püüa muuta 
suhtlemine vähem pingeliseks, räägi kuidas käitus, kuidas teised seda tajusid, millised oleksid olnud muud viisid 
sellest olukorras käitumiseks. Vestluse eesmärgiks oleks rikastada lapse käitumiserepertuaari. Tulemuseks, et 
tunnistaks süüd ja vabandaks. Tee seda ka ise oma pereliikmete ees. 
 
Kui lapsel endal sõnavaras seda pole, last ta kordab , ütle ette. Siis tekib tunne ikka. 
 
 
4.loeng – KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID 
 
TÄHELEPANU TÕMBAV KÄITUMINE 
Kui halva käitumise eest saadakse kodus tähelepanu, püüavad nad ka mujal halva käitumisega tähelepanu.  
9 
 
Tähelepanu püüdmine. Märka mind! Hüüab jutu vahele . Kuidas seda tehakse?- Ma ei tea.  Me oleme seda juba 
teinud. Mängib tola – hääled jms. Laps arvab, et kuulab meie hulka, kui tähelepanu pöörab. Kui õpetaja pöörabki 
tähelepanu, hakkabki nii see olema. 
Mida teha? 
1.   Kustutamine – ignoreeri!   
2.  Vaikimine – tund katkestada sellise käitumise  ilmnemisel .  Vaikselt  oodata.  
3.  Seada laps silmitsi käitumise loogiliste tagajärgedega ja anda talle valik  - klass ei saa töötada, kui jutule 
vahele segad! Kas  tahad  jääda siia ja kaasa töötada või eelistad minna  tunnirahu klassi, saada märkust 
päevikusse jne. Kohase ja kohatu käitumise kirjeldus. Oodata kohe vastust, kumma ta valib.  
4.   Liikuda selle lapse juurde, vähendada distantsi.  
5.  Peale  tundi eraviisiline vestlus , miks ta nii teeb ja kuidas see juhtus. 
 
Võimu otsimine. Sunni mind! Pane mind tegema! Varjatud võimuvõitlus.  
 
Mida teha?  
Võimuvõitluse asemel rõhutada koostööd.  (Kas oled aitama mul teha midagi?) See tuleb kodust, kus pole talle antud 
võimu piisavalt, kui ta vajaks. 
Verbaalselt tabada võimuvõitluse naelapea pihta – kas vb on nii, et tahad olla  boss  ja ise juhtida? Olla see kes  jagab  
käsklusi? Kas tahad teha seda, mida ise ja kuna ise tahad ja keegi ei peataks sind? Kas tead, miks sa nii teed? Arvan, et 
seetõttu, et tahad näidata, et saad midagi teha nii, et keegi ei saa sind takistada.  
 
HÜPERAKTIIVSUS 
Diagnoos – käitumis ja tähelepanuhäire. 
Palju selliseid lapsi on? Umbes 1,5-2%  elanikkonnast. Eelkõige eelkooliealised lapsed. Väljendub enne 7. Eluaastat . 
Poisse palju rohkem, kui tüdrukuid. 
Järgneva kolme probleemi põhjuseks arenguhäire, millele  eelduseks   
Kõige universaalsem hüperaktiivse lapse puhul on  rutiin !!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema 
rutiin.  Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale.  
 
1.  Tähelepanuga seotud probleemid 
Kuidas ära tunda sellist last? 
Põhituum on:  Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid. Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. 
Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis 
hoopis värviline joonis. 
 
Jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas.  
Ei kuula. 
Kergesti kõrvale juhitav.  
Raskused kontsentreerumisel õppetöös. 
Raskused mängulisse(õppetegevusse lülitumisel. 
 
2.   Impulsiivsus  
Kalduvus ilma mõtlemata reageerida. 
Enne teen ja siis reageerin.  
Lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde.  
Raskused töö organiseerimisel. 
Vajab palju järelvalvet. 
 
Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta.  Ütlen talle kõvasti, sina ütle mulle järele, mida me nüüd tegema 
hakkame.  Siis sina seda ka teed. „Enne istun, siis võtan raamatu ette.“ Kui saab hakkama tegemisega, siis 
lähed järgmise etapi juurde. (enne annad veel ka positiivse kinnituse!!!!!) Oled tubli ! Nüüd lähme järgmise 
ülesande juurde. Siis sama asi sosistades. Siis vaikuses. Siis talle saab see sisemiseks, saab ise aru juba. 
 
 
3.  Motoorne üliaktiivsus 
Sellises tegevuses, mis struktueeritud . Nt kooliklassis, kus reeglid, ilmneb palju. Seal teistest märksa 
aktiivsem, kiirem jms. 
Kus pole struktueeritud – nt riisud lehti, siis samamoodi tegutseb. 
10 
 
 
Jookseb ringi ja kisub asju. 
Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. 
Vähkleb. 
On kogu aeg tegevuses. 
 
Mida teha?  
Õppejõud tegi – lasi enne lastel  joosta . Peale kehalise tundi oli eriti hea teha tundi. 
Klassipäevik ununes õpetajate  tuppa  – saadad hüperaktiivse lapse seda tegema. 
Tahvel   puhastada  – palud hüperaktiivse. 
Jookseb kohapeal, siis saab istuma. 
 
 
Kui hüperaktiivne laps, enne 7 eluaastat. 10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% 
veel leebunud.. 25 eluaastaks – 50%veelgi vähenennud.  12%-l umbes jäävad alles, need isiksuse häired, 
düssotsioaalsed häirid.  Aksentueeritud isiksuse joontega. 
             Suuremas vanuses samuti rutiin, reeglid. 
 
Kui laps saab 15 punkti, on tegemist hüperaktiivsusega. 
        Veidi -1 , palju- 2, väga palju-3 
1. Rahutu , üliaktiivne 
2. ärrituv, vihastuv, 
3. segab teisi 
4. ei tee tööd lõpuni 
5. nahistab, niheleb 
6.  
 
Hüperaktiivsusesse sekkumine. 
1.  Ennetavad strateegiad 
Tagasiside: mitteverbaalne (puudutused, lähenemised jms) 
Õppeülesannete sisu lihtne/ülesanded  osadeks . 
Valik õppeülesannete seast. Lastel lasta ise valida. 
 
2.  Tagajärjel põhinevad sekkumised 
Positiivne kinnitus ehk  sarrutus . 
Karistus – millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 
Ae maha metoodika 
 
3.  Enesejuhtimise strateegiad 
Enesejuhtimise strateegiad 
Enesevaatlus  
Enesekinnitus 
Enesekontroll  
 
4.  Akadeemised strateegiad 
Erinevad viisid õppimiseks: 
Arvutiõpõhine õpe, eakaaslastepoolne juhendamine. 
 
Välitda tuleks suhtlemisel negatiivseid hinnanguid. 
 
Näide, kus ta ise oli õpetajate päeval õpetaja. HA laps kirjutas suurelt  MUNN  tahvlile, õpetaja kiitis, et ilusad 
suured tähed. Siis edasi tegi ilusti kaasa tööd, ei lugenud seda punamütsikest ka, mis talle eraldi anti. 
 
 
KOOLIST VÄLJALANGEVUS 
Kõige vähem hinnanguline – võrreldes nt välja visatud, poolelijätjad jne. 
 
11 
 
1.  Probleemid seoses koolist väljalangevuse  ulatuse kindlaksmääramisega. Raske kindlaks määrata. 
Koolikohustuse eas ja lahkunud; või kooli nimekirjas olevad ja lahkunud. Kooliiga on erinev erinevater 
Euroopa riikides, seega raske võrrelda.  
2.   Faktorid , mis mõjutavad koolist väljalangevust 
- 
Pere,  (kasvatus, kuidas on karistatud jms) 
- 
Kool, 
- 
Indiviidiga seotud faktorid.  
Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja  neilt  küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi – siis kui oleks 
kasvõi üks õpetaja, kellega oleksid head suhted ning õpetajate ja direktsiooni hoiakud minu suhtes positiivsed. 
Hoiakud seetõttu kooli suhtes negatiivsed.  Õpetajate negatiivne suhtumine tuleb korraldada ümber  positiivseks .  
Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine.  
Ajakiri  Haridus 11/12 Kõiv, 2007 
 
Kõik  kooliga seotud riskifaktorid üleval pool,  ülekaalus. 
 
3.  Koolist väljalangevuse ennetamine 
Kuidas ennetada? Põhjuseta puudumiste vähendamine. Klassivälised üritused, huvitegevus.  
4.  Koolist väljalangevuse tekkeprotsess 
- 
Osalus-identifikatsiooni mudel – osaluse puudumine- madal akadeemiline edu- 
mitteidentifitseerimine kooliga- lõpptulemus; koolist väljalangevus 
- 
Frustratsiooni-enesehinnangu mudel  
Madalad akadeemilsied saavutused  frustratsioon  seotud probleemse käitumisega  tõrjutus koolis 
 lõpptulemus: koolist väljalangevus. 
 
Mõlemad mudelid empiiriliselt tõestatud. Mõlemad annavad märku sellest, et koolist väljalangevuse 
protsess…. 
Kuidas üks või teine laps on keskkoolist väljalangevuse ohus? 
Kuidas temaga hakkama saada? 
Erinevaid võimalusi, erinevad riskifaktorid. 
 
Akadeemilisele ebaedule tavaliselt eelneb õpilase puudumine. 
Õpilase puudumine. Selle alla kuuluvad: 
- 
Koolist põhjuseta puudumine (popitegemine) 
- 
Koolikohustuse  eiramine  
- 
Koolist keelduv käitumine 
 
Laps puudub koolist – vanemad pole teadlikud popitegemine 
- 
Vanemad on teadlikud 
1.  Vanemate soovil  
- 
Praktiline põhjus 
- 
Emotsionaalne põhjus 
2.  Lapse enda soovil 
- 
Sotsiaalne ängistus 
- 
Teatud hirm 
- 
Depressioon 
- 
Separatsiooniängistus 
 
Koolist keelduv käitumine                       
Popitegemine 
Koolis on olnud varem meeldiv 
Koolis on ebameeldiv 
Antisotsiaalset käitumist pole 
Antisotsiaalne käitumine 
Distsipliiniprobleeme pole 
Probleemid distsipliini, agressiivsusega. 
Võib olla andekas laps 
Ahistust ei ilmne 
Koolihirm maskeerub kõhuvaluks, iivelduseks 
füüs 
jms 
Kodus kaitstud ja hellitaud 
 
Statistika: 
 
 
12 
 
Koolist põhjuseta puudumine 
5-9kl 40%  tavakool  
5-9kl 89% kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased 
 
Põhjuseta puudumisel ja koolist üldse puudumisel on erinevad põhjused. Ühe vitsaga ei saa lüüa. Peab põhjustele 
mõtlema.  
Kui vanemad on lapse puudumisest teadlikud, laps keeldub minemast  
Separatsiooniängistus – tõsise hirmu vorm, kus laps keeldub kooli minemast, sest kardab lapsevanematega seotust 
kaotada( kardab, et vanem läheb kauaks ära jms). Sellistel lastel põhjuseks, kui lapsevanem kasvatuses ülehooldus 
sellega, et ei lasta lapsel iseseisvaks saada. Sellises olukorras tuleb lapsevanemat õpetada, kuidas sellest lahti lasta.  
Mida teha? Selle hirmu objektiga hakkama saamiseks tehakse sekkumist lähedase inimese kaasabil, et laps ja lähedane 
inimene hakkavad vähendama distantsi hirmuobjektiga. Alguses sõidetakse koos mööda sellest. Järgmisel päeval 
sõidetakse treppi ja korraks peatutakse. Järgmine etapp –  koolimajja  sisenemine. Edasi tehakse, kuni vaadatakse 
klassi, sisenetakse klassi, istutakse tagapingis. Seda kõike koos lähedasega. Tuleb tagada, et laps pole pinges. 
Lähedane vähendab distantsi, tagades, et ise ja laps on  ka pingest  vaba. 
 
Sotsiaalne ängistus – kardab sotsiaalseid situatsioone. Kardab klassi ette vastama tulla, täiskasvanuga silm-silma vastu 
rääkida, kiusaja hakkab jälle kiusama . Tuleb välja selgitada ja nendega tegutsema hakata.  
 
Hirm teatud ruumiosade vastu.  
Muus kohas on lapsel huvitavam – väljaspool kooli on huvitavam. Tuleb kooli küll, lahkub poole pealt. Siis tuleb 
koolis õppimine huvitavamaks teha. 
 
Ükskõik,millisel põhjusel puudub,  kõigi puhul üks sekkumine – too võimalikult kiirelt laps kooli tagasi. 
 
Eriti jälgida: 
kooliaasta alguses 
Algkoolist põhikooli üleminek 
Põhikoolist gümnaasiumisse üleminek. 
Millest tingitud? Kombinatsioon sotsiaalsetest faktoritest. 
 
KODUST ÄRAJOOKSMINE 
Põhjuseta ei jookse kodust ära ükski laps. 
Keskmiselt erivajadustega koolis õppiv laps ära jooksnud 56 korda, 
Kõige rohkem 12-18 eluaastal,  tipphetk  15-17 eluaastat. 
 
Põhjused: 
Vanematepoolne laste tõrjumine, ignoreerimine. 
Sunnitud kodust ärajooksmine.  
Majanduslikult kodust ärajooksjad – majanduslik olukord kodus ei võimalda. 
 Psühholoogilise agressiooni tõttu – ma ei taha sind siin enam näha, sa pole minu laps.  
Lapsevanemate kasvatusstiil , kus kõik on lubatud. Midagi ei keelata. – joostakse sellepärast, et saada vaheldust, 
elamusi jms.  
Grupiviisiline ärajooksmine – teised teevad, siis teen mina ka.  
 
Kodutute kambad  – need, keda vanemad tõrjunud, ignoreerinud. Teised mitte. 
Elatakse koos „peredena“. Rollid, tööd jaotatud jms. 
 
Teised tavaliselt tulevad koju 1-2 ööpäeva jooksul. 
Tavaliselt ollakse sõprade, tuttavate, sugulaste juures.  
Väike osa neist ainult  reisib  välismaale. Osa satub vangistusasutusse –varastamised, prostitutsioon jms. 
Enamus tuleb koju tagasi ise.  
See on viimane võimalus, mida tehakse. Mingit muud võimalust lihtsalt enam ei nähta. 
 
Erikooli omadel Eestis viimasel ajal kõvasti tõusnud.  
 
 
 
13 
 
5. Loeng 
 
AGRESSIIVSUS  - Teisele inimesele tahtlikult haiget ja kahju tegemine. 
Agressioon on tahtlik  vaenulik  rünnak kellegi või millegi vastu, saab olla ka enese vastu ehk eneseagressioon. 
 
Agressiivsus 
Vägivald – üks osa agressiivsest käitumisest. Agressiooni saab jagada selliseks, kui tegu laias laastus füüsilise või 
psühholoogilise agressiooniga. Vägivald on siis füüsiline agressioon. 
Vaenulikkus – hoiak  
Viha – emotsioon, mis käib kaasas 
Impulss  – agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka 
agressiivne impulss (acting out behavior). 
 
Tendentsid seoses koolivägivallaga: 
Enne 20.saj koolis vägivald oli harv, väga vähe kaklusi 
20.saj suurenenud väga palju. 
70- aastastest  peale – millised ühiskonnas kõige tõsisemad probleemid, siis vägivald  top10 -sse. 
Enne (40-50) ühiskonnas probleemina koolivägivalda välja ei toodud. 
20.saj keskpaiga murrang – koolis ilmnesid  harvad vägivalla  aktid . 
50-60 lahvatas sagenemine. Tendents jätkub tänapäevani.  
Tänapäeval pööratakse tõsistele vägivallakäitumistele tähelepanu. Vähemtähtsatele enam tähelepanu ei pöörata. 
Agressiivse käitumise  
Vägivalda ei saa välja juurida, kui ei võidelda hoiakutega, mis puudutavad vägivalda suhtumist . 
                           
Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest  komponendist . 
1.  Käitumine 
2.  Emotsioon – tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest 
seen  seotud omavahel. 
3.  Tahtlikkus( kognitsioon ) – kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. 
Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu.  
 
Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 
1.  Emotsioon 
2.  Käitumine 
3.  Tahtlik 
 
Emotsionaalne agressioon 
                                                         - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. 
Instrumentaalne agressioon 
 
4.  Liigitus 
 
Proaktiivne agressioon – objektile orienteeritud, eesmärk saada kasu, külmavereline kaalutlus  
Reaktiivne agressioon – persooniline suunatud, eesmärk teha valu, selle all viha. 
Sekkumine. 
Esimese puhul kasu domineerib , siis tuleb sotisaalsete … järjekindel karistamine, tasu hea käitumise eest. 
Sotsiaalsete oskuste  treening . 
Teine – viha kontrolli treening, empaatia treening. Õpetatakse indiviididele uut oskust, mida neil pole veel 
olemas.  
Kuidas tekib see agressiivne käitumine mis suunatud teiste vastu ja see, mis suunatud enda vastu? 
Kaheastmeline suitsidaalne ja vägivaldse käitumise mudel. 
 
Ähvardus, väljakutse võitluseks. Solvamine, kontrolli kaotus - agressiivsed impulsid(võimendajad, 
nõrgendajad)  tegevuse tõenäosus(suunatud endale, teistele) 
 
Mõlema puhul on ajendid ühesugused, võimendajad ja nõrgendajad samamoodi. 
Erinevus tuleb 2.astmel, selle tegevuse tõenäosuse või vähetõenäosusega seoses.  
 
14 
 
Võimendajad – probleemid koolis, vägivalla aktid, relvaga ähvardamine, tolerantne suhtumine vägivalda 
Nõrgendaja d- vaikne iseloom, leplikkus, lähedased suhted peres 
 
Suunatud endale – depressioon, totaalsed elu probleemid, lootusetud, pshühhiaatriprobleemid 
Suunatud teistele – impulsiivsus, mentaalsed probleemid, äsjane  stress , seaduserikkumine. 
 
 
Agresiivne indiviid. 
 
Tahlikkus teistele haiget teha – kõrge 
Moraalne areng – madal. Moraalseste otsustuste areng . 
Võim – ise tahetakse seda omada 
 
Mitteagressiivne – vastupidi. 
 
Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! 
 
Teooriad agressiivse käitumise  kohta. 
1.   Etoloogiline  teooria (loomade põhjal) 
Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle 
nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks.  
Instinktiteooriaks ka nim – kaasasündinud agressiivsus kui  kohastumuslik  käitumisakt. Tavaliselt loomadel 
agressioon liikidevaheline. 
Amüktala uuringud –  inimahvid  – eksperiment 60-ndatel aastatel šimpasite koloonias. Grupis hierarhilised 
suhted. Enne üks oli liider, siis amügdala lõigati ära, siis temast sai tõrjutu. 
Soolised erinevused agressiivses käitumises varajases lapseeas– testosterooni sisalduse erinevus. Poistel 
keskmised agressiivsed reaktsioonid rohkem % kui tüdrukutel. 
Aju kõrgemad osad määravad ära, kas käitutakse agressiivselt, või mitte. 
Osa inimesi sünnib kahekordse y kromosoomiga(xyy), neid indiviide populatsioonis 0,01%, samal ajal 70. 
Aastate uuringud näitasid, et  vanglas  0,9% sellise kromosoomiga. 
Tegelikult pole seotud vägivaldse käitumisega. Seotud hoopis kehaehitusega. Mitmete teguritega kokkuseotult 
võivad põhjustada agresiivsust. 
Rotidega katse –  defekt  ühes x kromosoomis põhjustab eksperimentaalsetes tingimustes rottide agressiivset 
käitumist.   
 
  
2.  Psühhoanalüütiline teooria 
Agressiivset käitumist peab sünnipäraseks, instinktiks. See, kuidas agressiivne käitumise tekib on erinev. 
Freudi järgi. Agressiivseid ja seksuaalseid impulsse sisaldab. Sünni ja surma instinkt, kumb peale jääb, 
mõjutab seda, kas ilmneb agressiooni ja hävitus tung või mitte. 
4 astet Freudi järgi. 
Agressiivsust ei saada ühiskonnas aktsepteeritud moel maha  laadida . Leitakse teisi teid. Kunstiloomingus, 
kriitikana vms elatakse välja alateadlik agresioon kuhjub  ja sellisel teel välja elada ei saa, ja siis käitub 
vägivaldselt. 
Psühhoanalüütiline sekkumine ei ole andnud positiivseid tulemusi, pigem suureneb selle tulemusena 
agresioon jms antisotsiaalne käitumine. Ei ole tõhus sekkumine. Teooria püüab küll nii seletada. 
 
 
3.  Frustratsiooni-agressiivsus teooria 
Dollard ja miller.1939 
Agressiivsus ilmneb sellistel juhtudel, kui inimene on frustreeritud. Sellele järgneb alati agressiivne 
käitumine. Frustratsioon tavaliselt seisund, mille puhul eesmärgipärane tegeus on inimesel takistatud. Siis see 
põhjustabki agressiivset käitumist.  
Nt ootamatu takistus – siis suurem tõenäosus agressiivsus. 
Eesmärgile mida lähemal, seda suurema tõenäosusega agressiivne käitumine. 
1980… berkowits – kui frustratsooniga tekivad negatiivsed tunded, ainult siis agressiivne käitumine. Neli 
tunnet – kurbus , depressioon, viha, ärrituvus.  
 
15 
 
See teooria seletab seda, kui frusteeritud indiviid ei ela sellele subjektile oma agressiooni, mis selle 
frustratsiooni põhjustas, vaid elab selle välja mõnele teisele objektile või subjektile. 
 
4.  Sotsiaalne õppimisteooria 
 
Agressiooni õpitake vaatlikul teel. 
 
Näide video – näidati filmi, kus käituti nukuga agressiivselt. Teisel grupile, kuidas käitus abistavalt. 3 ei 
näidanud üldse. 
Kõik, kes nägid filmi, käitusid agressiivselt. 1961,1963.  
A.  Bandura 
Vaatluslikul teel mudeli järgi. 
Kas mudeliks meedia, reaalsed situatsioonid, vms. kõik võivad suurendada. 
Modelleerimine  – põhilisi agressiivse käitumise õppimine 
 
Mudel kui autoriteet. 
Mudel mõjutab agressiivselt lapsi käitumia olenemata soost,  staatusest  vms. 
 
1979 – palju 8.a laps vaatab väigivaldseid multikaid ja filme.  Mõõta tulemusi 19. A jooksul. Need kes 
vaatasid 8. Aastasena olid täiskasvanutena need, kes kaklesid. 
Ennast samastatakse agressiivselt käituva kangelase,  autoriteediga – tõenäosus suureneb veelgi. 
 
 
5.   Biheiviorism  – operantne tingimine+ keskondlik efekt 
Mis järgneb agresiivsele käitumisele 
Kui kinnitatakse positiivselt või karistatakse. Kui ei karistata, või esinevad meelelahutuslikus kontekstis, 
õpitakse ära.  
 
Seletab enamikku agressiivselt käituimise tekkemehhanisme. 
Kolm protsessi, mis soodustavad agressiivse käitumise toimumist: 
1.   Vaatlemine  – hoiakud muutuvad tolerantsemaks. Mida rohkem kogetakse, seda tolerantsemad hoiakud on. 
2.  Kogemine 
3.  Kinnitamine. Pööran tähelepanu lapsele siis, kui agressiivselt vennaga käitub, aga mitte siis, kui kohaselt 
käitub. 
 
Kiusajatel  on tolerante hoiak agressiivse käitumise suhtes. 
 
6.   Kognitivism . 
1981. a dogle?? 
Aagressiivselt käituva lapse peas,   millised on moonutused. 
Eeldab seda: 
Neutraalsetes situatsioonides neturaalsed  stiimulid kujutab endale ette agressiivsetena. 
Hoiak selline, et inimesed käituvad tema vastu vaenlikult, kuigi tegu neutraalse situatsiooniga. 
Vaenulik atributsion (eelmine lause), lisaks veel see, et tajutakse vaid neid sotiaalseid käitumisaktne, mis 
agressiivsed,  prosotsiaalseid ei tajuta.  Tajumine on indiviidide jaoks teistugune. 
Põhiline kognitiivne moonutus on egotsentrism  – mull e ei lähe korda see, mida teine mulle ütleb, mul on 
õigus talle haige tteha. Ainult enda mätta otsast maailma tajumine. Nende moonutustega peaks tegelema. 
 
 
Lisaks agressiivset käitumise seletamisel, tuleb kõne alla ka keskkondlik efekt. 
Mis keskkonnast võiks mõjutada indiviidi agressiivset käitumist? 
- 
Tiheli  olek. Indiviidid nii üksteise vastu, et personaalsed ruumid puutuvad kokku. Teise personaalsesse 
ruumi ilma loata sisenemine.-->agressiooni tõenäosus suurendab 
- 
Müra – suurendab agressiivset käitumist.mitte ei TEKITA. 
- 
Temperatuur – uurimused näidanud. Sisetmperatuur – liiga kõrge või liiga madal – keskmise tempiga 
tõenäolisemalt kui liiga madala või kõrgega. 
- 
Territooriumiga märgistamine- nr graffiti. Märgistatud alal, väiksema tõenäosusega. Gängidega 
seonduvalt – märgistatud  alale  sissetungimine, kui see kuritegelik, siis agressiivne käitumine leiab aset. 
16 
 
 
Nt hea lõhn – suurendab prosotsiaalset käitumist. 
 
Anonüümsus – kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus – mis raskendab indiviidi identifitseerimist. 
Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni  esinemist . 
Deindividualisatsioon – ohvrilt võetakse  tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid 
leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. 
 
Võetakse isiksus – eripära – agressiivselt käitutakse. 
 
Arenguline perspektiiv  –  maimik , eelkooliiga. 
Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah,  
2.ea – füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema  drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni 
peale seda enam ei ilmne. 
Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4-
5% kellel jääb. 
 
Peab õppima, just varajases lapseeas. 
 
2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale. 
Kui juba küllalt tugev on, siis hakkab ta üha rohkem füüsilise agressiooni asemel tulema verbaalne agressioon. Seda 
kasutatakse selleks, et staatust  eakaaslaste seas paika panna. Kui staatus paika pandud, siis kõik teavad seda, kes liider, 
kes tõrjutud. 
Hilisemas eas, algklassides, õpilased omavahel müravad. See pole agressiivne käitumine. See ilmneb algklassides. Kui 
nii kaugel, et tüdrukute ja poiste kamp, siis müramisega tehakse see selgeks,kumb sõpradega madalama ja kumb 
kõrgema staatusega. See on mänguline. Selle eesmärk pole tahtlikult haiget teha.  Pärast ollakse sõbrad edasi. 
Müramine tundub täiskasvanule agressiooniga – mida teha? Küsi, kas mürate või kaklete? 
See on arenguliselt lapsele oluliline. 
Tülitsemist peab õppima.  
 
 
Mida teha siis, kui laps käitub agressiivselt? 
Ütled:  kakelda üksteisega ei tohi. Teistele haiget teha ei tohi. 
Sekku enne kaklemist. 
Lahuta  ilma rääkimata, kui juba kakleva. 
 
Noorukite seas – kui  kardad ise sekkuda, haiget saada, siis ära tee seda. Kutsu abi! 
 
Ümber ringi teised lapsed, lase tal kutsuda. 
Väiksemad lapsed – aja maha võtmise meetod karistusena. 
Eraldi tubadesse, ruumi osadesse panna, et viha üle kontrolli saavutaks jälle. Pead välja ütlema, et see pole õige 
käitumine. 
 
Hoiakute muutmine!!!! 
Kampaania Ära löö last! (karu näeb) 
 
Enesevigastused  – tahtlik mitmekordne toiming, mille käigus inimene teadlikult läbimõeldult tekitab endale vigastusi. 
Puudub soov ennast tappa. Nende küüsis ollakse puberteedieast peale. Enne seda pole täheldatud. Siin on naissugu  
ülekaalus. Naised 3:1mehed. 
Tahtlik enesevigastus on selline liik, kus põhjus, miks seda tehakse, on see, et indiviid pole võimalik kontrollima 
talumatut halba  enesetunnet .  Talumatu pinge, enesetunne, või see, et tahetakse üleüldse midagi tunda. Et toime tulla 
oma talumatuse toimetega. Et saavutada oma tunnete üle kontroll. Peale seda vigastamist pinge alaneb . Enesevigastaja 
üldiselt ei taga oma elu lõpetada. 
Suitsiid – tahab lõpetada kõik tunded.  
Üks tüüpilisi – zileti, noa, klaasi jms. käed, rinnad , kõhud, jalad, ka näol.  Kas vigastusi nii, et haavadel ei lasta 
paraneda, tehakse sisselõikeid. Eesmärgiks pole rituaal . Seda tehakse üksinda,. 
 
17 
 
Tunnusjooned: indiviidid, kes nendega seotud on, on depresseeritud, tõrjutud olnud vanemate poolt ja nii poistel kui 
tüdrukutel, seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine. 
Lõigutakse, põletakse, pootakse kaelast ja keskkohast, kitkutakse juukseid jms 
 
 
6.loeng  SEKKUMISSTRATEEGIAD  I -  BIHEIVIORISTLIK   
Teoreetiline alus 
Õppimisteooria 
-Klassikaline ja operantne tingitus  
 
1.  Klassikaline tingitus (assotsiatiivne) 
Kaks stiimulit koosesinedes tekitavad reaktsioonid 
2.  Operantne tingitus – käitumise määrab ära sellele järgnev kinnitus 
Eelnev sündmuskäitumine 
 
- 
Suureneks käitumine  kinnitus  positiivne või negatiivne 
- 
Käitumisviisi säilitamine katkendlik kinnitamine 
- 
Käitumisviisi esinemise vähenemine   mittekinnitamine, karistus 
Enamus sekkumisstrateegiad põhinevad just operantsel tingitusel!!!!!! Karistus üldjuhul mittetõhus. 
 
Stiimul reaktsioon kinnitus (tagasi reaktsiooni juurde nool ) 
 
                    Positiivne sündmus   negatiivne sündmus 
Toimub    positiivne kinnitus      Karistus 
Kaob       Karistus                           Negatiivne kinnitus 
 
Positiivne kinnitus – käitumisele järgneb vahetulst mingi positiivne sündmus, mis suurendab edaspidist tõenäosust. 
 
2.  Hinnangumeetodid. 
Käitumise kirjeldamine täpsetes tegevuse terminites. 
 
-spetsiifilised 
-mõõdetavad 
-teostatavad 
- asjakohased  
-ajaliselt limiteeritud 
 
Me ei märgista last, vaid hinnangu vabalt kirjeldame tema käitumist!! 
Negatiivne silt  kleebitakse lapse külge silt – kui laps pole veel selline, siis selle tulemusena võib selleks muutuda. 
Ära ütles, et laps on see või teine, kirjelda tema käitumist. „Sa käitusid nii või teisiti“, ja võimalikult spetsiifilistes 
terminites. 
 
Käitumisanalüüsi ABC. 
A-  Viitab eelnenud tingimustele (antecedent  condition ), so, mis eelnesid lapse käitumisele. Kirjeldada eelnevaid 
tinigmusi väga täpselt. Võtad arvesse objektiivsed eelnevad sündmused. 
B-  Viitab käitumisele enesele, so, mis laps tegelikult füüsiliselt teeb, mitte, mida õpetaja arvab last tegevat.See 
siin ja praegu, mida sa näed. Suhtelemisel annad hinnanguvabalt seda edasi. 
C-   Otsesed tagajärjed. Viitab lapse käitumise tagajärgedele, so mis juhtub lapsega ning kuidas reageerivad teised. 
 
Kiusamine : 
Mis  tunnist  tulid enne ,  mis juhtus, mida tehti, otsesed tagajärjed, kiusaja läks teise juurde, ohver läks ära vms.  
 
 
Hinnangumeetodid 
1.  Otsene vaatlus  
Sagedus, intervall , kestvus 
 
Fikseeritud intervallid 
18 
 
Õpilane____ klass___ kuupäev 
Kordade arv aja jooksul  
1-  Vahele rääkimine 
2-  2-kaklemine 
3-  Liikumine 
(määrad ära erinevad ilmingud enne) Milliste intervallide tagant esinevad need ilmingud. Nt  lased kaasõpetajal 
vaadelda. 
 
2.  Hinnanguskaalad: 
Õpetaja kulamine tunnis. 
Väga hea/hea/mitte väga hea 
 
3.  Küsimustikud, ankeet 
Hinnanguprofiilid 
Lahenduse identifitseerimise skaala 
Vaatlusandmed õpetajalt 
 
4.  Sekkumisstrateegiad 
Biheivioristlikul –  karistamise  alternatiivid paremad, kui karistamine ise. Sellele kaks liiki alternatiive: 
Käitumise modifitseerimine – iga elusorganism  kordab seda tegevust, mis pakub rahuldust; väldib seda, mis halb talle 
Kaks põhilist  sekkumise  tüüpi: 
1.  Need,  mille abil suurendatakse mingit tüüpi käitumise esinemise tõenäosust. 
Positiivne kinnitamine, vormimine , märgimajandus, negatiivne kinnitamine, leping 
2.  Need, mille abil vähendatakse või kõrvaldatakse ebasobiva käitumise tõenäosus 
Kustutamine, küllastumine, aja mahavõtmine 
 
 
Alternatiivid karistamisele: 
1.  Positiivne kinnitamine – suurendab käitumise tõenäosust tulevikus. 
Näiteks suurima mõjuga on kinnitus. 
Neid on kolme liiki: 
- 
Materiaalsed – ükskõik, milline materiaalne pole nii tõhus, kui sotsiaalne kinnitus. 
Kinnituseks on ka igasugused märgid, žetoonid – sel juhul tuleb anda individuaalselt. 
 
- 
Sotsiaalsed, sümboolsed – materiaalsetest tõhusamad. Sotsiaalsest kõige mõjusam kiitus.  Kiituse puhul 
kehtib see, kui anname verbaalselt, võimalikult spetsiifilises terminites, see kuidas käitub, milline ta on. 
„Tänane konspekt on ilus ja  korrektne !“ mitte „Oled tore laps!“. Ära kiida kunagi last mitu korda sama 
asja eest. – tekib küllastumine. Ei kiideta selle eest, mis talle sünnipäraselt kaasa antud, vaid selle eest, 
mida ta on oma tegevusega saavutanud. Mida laps pole ise välja  teeninud (nt ema-isa midagi ostsid talle, 
see ei kuulu; see et hästi  hoidnud  seda on, see kuulub kiituse alla), ei kiideta. 
Lapsed peavad ebatõhusaks kiitust, kui last kiidetakse haletsusest. Eriti erivajadustega laste puhul. 
Võrdsel tasandil suhtlemine on põhiliseks kiituseks lapsele.  Isa ajab pojaga  juttu nagu mees-mehega. See 
on parim. Mitteverbaalne käitumine võib ka olla positiivseks kiituseks – nt pai tegemine. Distantsi 
vähendamine.  
 
Kui ei oska kuidagi sekkuda siis – pöörake lapsele, kellel palju probleeme, anna 10 sekundit, 10 päeva 
jooksul, kiituse jaoks talle. Siis tema käitumine hakkab muutuma . 
- 
Enesekinnitused  
 
2.  Negatiivne kinnitamine –  
Eemaldatakse Negatiivne sündmus ja selle tagajärjel kohase käitumise täenäosus suureneb. Näiteks: 
eksmat ära võetud, siis loodab õppejõud, et aine ikkagi  sooritatakse  ja sellest õpitakse. ÕIS tagasiside. 
Test – teeme kohe ära, 10 min aega, siis kodutööd ei jää. 
Vanemana karjun lapse peale – ühel päeval aga saan ülikoolist teadmised, enam ei  karju .  
 
3.  Vormimine – käitumisahelate õpetamine. Nt tsirkuseloomad.Elevant kahel jalal kõndima õpetada. Tõstab 
ühe jala – annan porgandi kinnituseks. Kui tõstab kaks jalga annab veel kinnituseks porgandit . Kana 
õpetati nokkima märklaua keskelt. Kogu tsirkus on vormimine. 
19 
 
Lapsega vaja saada nii kaugele suhe, et ta võtaks rühmatööst osa. Kui ta keeldub tegemast. Kinnitad 
kõigepealt seda, et ta rühma poole vaatab, siis kinnitab seda. Võtab istet teiste juurde, siis kinnitad. Jne 
kuni selleni, et  ta aktiivselt osa võtab.  
Keeruliste käitumisaktide õpetamine kinnitades järk-järgult neid, mis on üha lähedasemad, ja 
mittekinnitades neid, mis on kaugemad käitumisaktile. 
 
4.  Leping – operantne tingitus. Kaks osapoolt vabatahlikult lepivad kokku teatud käitumisega seoses olevas 
vastutuses, mis on osapoolte poolt. Koostatakse nii, et selle täitmisel nende käitumisaktide täitmisel, mis 
positiivsed, nendele järgneb kohe kinnitus. Kirjalik, kahe või kolmepoolne, vabatahlik nõustumine, teatud 
käitumisega modifitseerimisega seoses tehtud, igal  osapoolel  vastutus, täitmisel järgneb kinnitus,  
formuleeritakse võimalikult spetsiifiliste käitumisaktidega seoses. 
Kui üks osapooltest pole nõus tinigmustega, siis ei sõlmita seda. See leping võib olla ka pildiline, mitte sõnaline.  
Kas leping liiga pikaajaline pole? Distsipliiniprobleemidega pead mõtlema väga läbi, milline sinu ülesanne.  Kui kahe 
nädala jooksul  Juku täidab lepingut, siis isa viib ta McDonald’s sisse sööma. 
Periood kindlaks määrata. Postiivselt sõnastatud. Lühike, realistlik. 
Kui ei tööta, muuda lepingu vorme. 
 
5.  Märgimajandus 
Käitimise modifitseerimise vorm, mida rakendatakse Grupile. Otsese tasutamise asemel antakse 
arvestuspunkte ehk märke, mis on vahetatavad autasude või privileegide vastu. 
Millise märgid? Žetoonid, kleepsud, paberist lõigatud värvilised märgid, muud materiaalsed objektid, 
mida saab koguda nt  purki . Ei soovitata, et see oleks raha! Isenesest see viitab küll majandusele. Kõik 
alustavad siin nullist.  Kellelgi  pole rohkem. 
 
Punktisüsteem alaealiste õigusrikkujate situatsioonis: 
Mida  kohasem  käitumine, seda rohkem punkte. 
Nt suitsu ei tee – 3p.  
Punktid läksid maha vastavalt sellele, milline oli käitumisaktide tõsisus. 
Punktid võivad olla materiaalsed, vahetatavad privileegide vastu. 
Tulemusena IQ suurenes, käitumine paranes  jms. 
 
Peavad olema: 
Tabelid , kuhu märkida, või ka purgid nt. Väljatöötatud  privileegid Märgid/punktid. 
 
Laps saaks ise seda täita.  Õpetajal peab ka ülevaade olema sellest, kes palju punkte saab.   Muidu 
hakatakse vassima. Koguaeg pead ise tagama selle, et sul endal ka üles kirjutatud, palju keegi saab. Muidu 
hakatakse  vahetama neid omavahel. 
 
6.  Kustutamine 
Kohane käitumine ära õpitud nii, et õpetaja on pööranud tähelepanu siis, kui laps teeb midagi kohatut, 
positiivset  kinnitust pole saanud.  Süstemaatiliselt ei pööra sellisele käitumisele tähelepanu. Sa pead 
sellele, kelle suhtes sa sellist sekkumist rakendad, ka ütlema mida teed. Nt et sa sega tundi, see segab 
mind. Nüüd ma homses enam sellele tähelepanu ei pööra. Nii ütled, et grupp ka teada saab. Pead teadma 
seda, et kui kohatule käitumisele tähelepanu ei pööra, siis pead siia juurde kasutama kindlasti positiivset 
kinnitamist. Pead teadma ka seda, et kohatu käitumise intensiivus suureneb alguses, kui hakkad seda 
strateegiat rakendama. Kui see periood pikk, kus see intensiivsus suureneb. Suure tõenäosusega kohatu 
käitumise sagedus väheneb ja jääb nullilähedale püsima.  
7.  Aja mahavõtmine 
Biheivioristlik meetod. 
Kui laps käitub kohatult, siis sellele järgneb meetod aja maha võtmine, kus laps eemaldatakse  ajutiselt  
meeldivast tegevusest ja laps naaseb tegevusse ning see on kinnituseks. Pole oluline, mida laps arvab ja 
millised järeldused ta sellest tegi. Eemaldatakse kas ajalise piiranguga või mitte, ajutiselt. Peab tagama 
selle, et tegevus lapsele meeldib, millest ära ta võetakse. Kuhu ta eraldatakse – koht, mis ei kuulu 
kellelegi, mingi ruumi osa või teatud istekoht. Püsti tavaliselt seisma ei panda- see karistus. Mingile alale 
–see ala eraldatakse.   Ajalised piirangud 
Näide: Hokimäng – kui mägija rikub reegleid (enne paika pandud), eemaldatakse ta ajutiselt neutraalsele 
alale, kus ta saab seda pealt vaadata aga osaleda ei saa. Vastavalt rikkumisele on ka paika pandud aeg. 
20 
 
Kas kasutada ajalist piirangut – oleneb vanusest , kontekstist. Kodus – pole otstarbekas ajaline piirang. 
Koolis ajaline piirang aga hea. Üle 5 minuti pole hea – siis ei tööta see meetod. 
 
Kolm võimalust: 
Näeb tegevust pealt 
Ei näe tegevust pealt 
Isoleerimine  –omad järelvalvet õpilase üle. Eraldatakse teise ruumi, kus järelevalve, kus ta teeb oma 
õppetööd edasi, või ajaline piirng vms. Selle rakendamine praegu Eestis on tunnirahuklass (võid naasta 
selleks kellaajaks; teed õppetöö ära, siis võid naasta) .  
 
8.  Negatiivne (korduv) praktika 
Kohatu käitumise kordamine järelevalve all seni, kuni kohatu käitumine küllastatuse tõttu väheneb. 
Sel puhul tegemist ebasobiva käitumise tahtlik kordamine täiskasvanu valve all. 
5-10min lapsevanem käseb iga päev  korrata sama käitumist.  
Nt kui laps sülitab. 
Rumalate sõnade tarvitamine- seleta ära. Kui ei tööta, siis õhutad last neid sõnu kasutama oma järelevalve 
all nii palju, kui tal selleks on tahtmist. Kuidas seda nii teha: pärast tunde, lased lapsel neid öelda, ise 
kuulad . Õhutad teda ütlema. Seda saab ka grupis teha.  
Trepil  – õpilane pidi igal astmel ühe ropu sõna ütlema. 
Kui teed seda ise olles täiesti rahulik, ja õhutad tegema, siis tõhus. 
 
9.  Üleparandamine – operantne tingitus 
Tõhus vandalismiaktide puhul. 
Jaguneb kaheks: 
1.  Taastamine ja parandamine  
2.  Positiivne praktika (kohase käitumise kordamine) 
Pingi sisse kraabitud nimi – juhendad õpilast nii, et annad talle pahtli  ja labida, ja siis ta pahteldab kinni 
selle, lakib ja värvib üle. Sina ainult juhendad!  
 
Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda 
taastama ning täiustama nind teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine.  
 
10.  Mudeli järgi õppimine 
Millistel tingimustel õpitakse mudeli järgi: kohatut, agressiivset käitumist, kui ka kohast käitumist. Saab 
õpetada ka täiesti uusi käitumismustreid, oskusi, mis tal pole käitumisrepertuaaris. Milline mudel töötab 
Mudeli karakteristikud: vanuselt, soolt, staatuselt, prestiiž, lihtne vs keeruline käitumine. 
Vaatleja: madal enesehinnang, madal eneseusk, kinnitus mudeldamise eest.  
Eksperiment selle nuku peksmisega.  
Teine video: kohase käitumise õppimine. 
 
 
11.  Karistamine 
 
Operantne  tingituse viis 
Kohatule käitumisele järgneb negatiivne sündmus. 
TÕHUSAM: kohatu käitumise tõenäosus tulevikus väheneb selle tõttu, et mingi privileeg on ära võetud. Karistus! 
Tõhus, kui see on vahetu, järjepidev, kui karistab see indiviid, kes lapsega lähisuhetes.  
Kui karistust kasutada, siis aspekt, et karistajana ollakse alati võimupositsioonil, siis lähisuhe võib muutuda 
kaugemaks.  Karistamist peab alati põhjendama!!!!! 
 
Põhjused, miks pole mõtet: 
- 
Tagajärgi ei saa ette arvata – tagajärjed olenevad suhetest, lapse isiksusest. 
- 
Laps õpib karistades ära selle, et järgmisel korral oskaks karistamist vältida. Ehk teeb oma tükke teistest 
kohtades, väldib sellega karistus. Ei õpi selle kõrvale tõhusaid käitumise viise. 
- 
Tekitab alandust, kibestumist. Kaugendab lähisuhtes olevaid indiviide, sest võimuupositsioon. Laps tunneb 
alandatuna, sest tema üle võimukam isik. 
- 
Tekitab passiivsust. Õppis, kuidas vältida karistust, seega ka karistajat.   
Teoreetiline alus: klassikaline, operante + sotsiaalne õppimine 
21 
 
Isiksuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav 
Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine 
Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu , hinnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel 
Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilimine täna väärkäitumise kinnitamisele 
Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine 
Sekkumisstrateegiad: KÕIK NEED, MIS EELMINE KORD OLID. 
 
Biheivioritlik: 
Hästi – kiidad. 
Ebaõnnestumine – suhtu neutraalselt. Karlson väikevennale – ei mängi enam. 
 
Kas võib olukordi  olla, kus laps saab liiga palju kinnitust? 
Esimese eluaasta  jooksul nii palju kui jõuad. 
Kui iseseisvuma hakkab – 8:1 vahekorras. Muidu hellitab  ära. 
 
Dokumenteerimine: vaatluskaardid, seletuskiri(KARISTUS), probleemselt käituva õpilase leht – millist käitumist 
hinnatakse. 
 
 
7.loeng  SEKKUMISSTRATEEGIAD II - PSÜHHOANALÜÜTILINE LÄHENEMINE 
 
Probleemse käitumise põhjusi tuleb otsida varajasest lapsepõlvest ja sellisest teadvuseosast, mis sunnitud alla 
alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas 
alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus 
 
Ego kaitsemehhanismid  õpisituatsioonis. 
Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. 
 
Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud.  Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik…. 
Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 
Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel – teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. 
Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. 
 
Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika 
 
Interpreteerida kahte moodi: 
- ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine,  sublimatsioon  
- 
Emotsionaalne deprivatsioon (emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus 
õpisituatsioonis – mõjutavad nii, et on probleemid.  Nt maimikueas lapsed mängima mängu. Määrasid nende 
laste kiindumusstiili võõras situatsioonis. Enne määrati, siis pandi erinevad vabasituatsioonis mängu mängima 
ja selle tulemused näitusid: turvaliselt kiindunud, kui kaks omavahel, siis ei ilmunud ühelgi juhul  kiusamist . 
Kui ebaturvalise kiindumusstiiliga maimikud mängisid, siis kaldusid kiusajad olema tõrjuva kiindumusstiiliga, 
ohver ambivalentse stiiliga.  
 
John Bowlby  
Varajases eas tekkinud lähisuhete kvaliteeti ema ja imiku vahel, kusjuures seda seost tuleb müista kui  interaktsiooni . 
Koostöö võimalik, kui sama eesmärk. 
Kiindumus saab olla turvaline või ebaturvaline. Varajases eas.  
Kiindumise kvaliteet väljendub pärast kuuendat elukuud.  
Turvaliselt kiindunud – järgnevad objektile, otsivad lähedust.  1-1,5 aastane hakkab ettevaatlikult suhtuma 
võõrastesse. Kui ema lähedal, siis asuvad aktiivselt ümbrust  uurima . Ema pole, siis uurimisaktiivsus langeb. 
 
Ebaturvaliselt kiindunud – võõras situatsioonis ei otsi ema, kui see lahkub. Võõraga käituvad kui 
kiindumusfiguurigagi sõbralikult. Lähevad kohe kaasa jms.  
 
Ambivalentne  – otsitatkse lähedust, tõrjutakse seejärel.nt jookseb sülle ja siis lööb sind. 
 
Kiindumise kujunemise  faasid : 
22 
 
1.  Antisotsiaalne faas – sünnist 6/12 elunädalani 
2.  Diferentseerimata kiindumise faas – 6/12-6-7kuud. 
3.  Spetsiifilise kiindumise faas – 6kuud-3aastat 
4.  Mitmese kiindumise faas 
 
Lihtsam õpetada EI ütlema!!! Kõik, mis lapsepõlvest kaasa tuleb, polegi lapsele teadvustatav. 
 
HINNANGUMEETODID 
1.  Vaatlus, Intervjuu 
2.  Projektiivmeetod -  nende sisu, et stiimulsse ennast seostab. Tegelikult räägitakse iseenedast, oma isiksusest. 
Tindiplekitest -  
Temaatiline aptsetsioonitest –  mustvalge pilt, kartev naine. Räägib oma hirmudest  jms. 
Ahvipere – laps räägib oma perest . Alateadlikult! 
Palu lapsel rääkida pildi järgi, palju rääkida, mida tunneb, mida arvab, mida mõtleb; ära interpreteeri.  
 
 
Projektiivjoonistuste test – kõik toetuvad pshhoanalüütilisele lähenemisele. 
Inimese joonistamine – selleks, et testida inteligentsust, kas profiili, kas kaela joonistatud, kuidas  nina 
joonistatud jms. Hiljem hakati kasutama selleks, et selgitada välja häireid. Kuidas avaldub konflikt. 
Maja-Puu-Inimese test. 
Perekonna joonistamise test. 
Kineetiline perekonna joonistamise test. – lihtsalt perekond. 
Kineeriline kooli joonistamise test – perekond, kus igaüks teeb midagi. 
Kineetilise joonistamise süsteem- kool ja kodu joonistada. 
 
Igasugune vabajoonistus, mis laps teeb, on sama pmst. Et kui ta kuidagi ei saa hakkama 
Hirmudega hakkama saamiseks, joonistab kuid ja kuid sama asja. Ja hirm hakkab lahtuma. 
See võib olla ka kritseldus – ära tee siis kohe maha, ära viska ära!!! 
 
Hinnangut produktile ei anna! 
 
 
Kui vabajoonistusi vaatad ja lased teha  - kui domineerib üks värv. 
Kui must – siis suur probleem, üksi hakkama ei saa. 
Segab kõik värvid kokku – ka ohukoht! 
 
Laps joonistab seda, mis tähtis – tavaliselt algselt peajalgsena kõike. 
Kriipsujuku on õpetatud inimeste poolt. See pole lapse normaalne areng. Ta hakkab joonistama figuuri, kus on 
kaks figuuri mägistavat joont. Iga kehaosa  eraldi, oleneb, mis kujundi on õppinud.  
Edasi – riided selga – 
4-5-aastane hakkab kaela ka joonistama, enne ta ei  teadnud , et see tähtis. 
Ära suru maha loomulikku figuuride joonistamise  mustrit . 
Esimesed joonistused ongi kritseldused. Siis hakkab värve vahetama. Kuskil aasta paiku tuleb peajalgne, enne 
seda teeb veel läbi staatiumi, kus õpib geomeetrilisi kujundeid. Nüüd hakkab neid kombineerima. Värvid – 
teevad erinevaid jälgi. Nüüd anna talle erinevaid joonistusvahendeid, kasuta erinevaid joonistusviise, et 
arendada. Hiljem käib see kõlps nagunii , et ei taha joonistada.  
Alguses on nagu üks indiviid, kes käib ümber objektid. Kuigi kõrv tassi taga, ta teab, et see seal on ja 
joonistab ikka.  
Hiljem joonistab ühest vaatenurgast. Kui kõrva pole näha, siis ei joonista ka. 
 
 
Kokkuvõte: 
Teoreetiline alus: 
Alateaduslikud konfliktid otsivad  lahendust  väljenduses ego kaitsemehhanismides ja töömudelites(vaimne 
töömudel tekib endast ja suhetest teistega). Alateadvuslik  fantaasia mjutab käitumist.  
Õpisituatsioonides aspekte mõjutavad alateadvuslikud protsessid, õpilastel väljendub emotsionaalne konflikt, 
mis on tingitud varajastes kogemustes. 
23 
 
Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest 
õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist. 
 
Hinnangumeetod: vaatlus, intervjuu, projektiiv 
 
Formuleerimise alus:  lahendamata alatead.  Töömudelid väljenduvad käitumisprobleemidena.  Õpiraskused 
tekivad lahendamata emotsionaalsete alateadvuslike konfliktide tõttu või nendega hõivatus. Kohanematu 
käitumise…. 
 
Sekkumine: kergendada eneseavamist, anda sügavam sisevaade. Tugevdada ego. Identifitseerida aspektid 
õpisituatsioonis, mis tekitavad õpilases ängistust ja õpetada ängistuseda efektiivsemalt hakkama saamist. 
Tugevdada enesesse usku. 
 
SEKKUMINE: 
 
1.  Loovteraapiad, kunstiteraapiad – mängu, kunsti,  liikumis ,  tantsuteraapia , draama ,  muusika .  
Loovteraapa laiem termin kui kunsti. Hõlmab kunstiomadele lisaks mänguteraapiat, luule, 
liivakastiteraapiat. 
Kunstiteraapia neli valdkonda: visuaalkunst, muusika , draama, tantsu-liikumis. 
 
 
8.loeng SEKKUMISSTRATEEGIAD III - KOGNITIVISTLIK LÄHENEMINE 
 
Teoreetiline alus 
Milised on lapse taju, hoiakud, väärtused jms. Kui midagi on neis „vildakat“.  
Kognitiivsed moonutused põhjustavad selle, et inimesel on käitumisprobleemid.  
Vaatame käitumist siin ja praegu ning kuidas see käitumine tulevikus kujuneb. 
Selleks, et probleemidega hakkama saada, peame muutma lapse taju, väärtusi, hoiakuid jms. 
 
Hinnangumeetodid 
1.  Intervjuu (kiirintervjuu) 
1.küsimus 
 Mõtle parimast inimesest, kes võiks sinust saada. Anna sellele iseaalile 100 punkti.  Palju praegu annaksid?  
2.  Küsimus 
Kuidas saaksid asjad muutuda? Mida peaks tegema? Mssugune on olnud elus kõige kõrgem koht, kui sa oled 
olnud kõige lähemal sellele 100-le punktile? 
3.  Vaatlus 
4.   Sotsiomeetria  
5.  Enesehinnangu küsimustikud 
6.  Enesehinnangu lehed 
 
 
Sekkumisstrateegiad 
Ratsionaal -emotiivne teraapia 
 
Albert   Ellis  
A               B                                        C 
Ajendid     suhtumised                           tagajärjed -käitumine 
                  Uskumused 
                   Hoiakud, arvamused 
 
Irratsionaalsed mõtted (nendega tegeleme, et muuta ratsionaalseks) 
Nt.  kuritegevlikult käituvatel isikutel on nt irratsionaalsed mõtted –  
- 
ensekeskne mõtlemine (primaarne)– kui ma midagi tahan, siis ei hooli sellest, kas see seadusega piiratud. 
- 
Minimaliseerimine(sekundaarne) – vääriti tõlgendamine. Auto ärandamises pole midagi halba, kui auto 
terveks jääb ja pärast tagasi saab. Kui keegi asja eest peksa saab on õige. 
- 
Teiste süüdistamine(sekund) – kui inimene ei sobi teiste hulka, siis see ta enda süü.  Kui inimene võtmed 
jätnud autosse ja olnud hooletu, siis ta ise süüdi ja teeninud ära varguse. 
24 
 
- 
Halvima ootus(sekund) – kui ei varasta seda mina, varastab selle keegi teine. Tee talle enne haiget, kui tema 
sulle teeb. 
Diskuteerides muuta kognitiivseid. Grupidiskussioonide abil on võimalik muuta. 
 
Loogilised põhjendused, vastupidise kogemine= dialoog +koduülesanded(sellepärast, et mõelda sotsiaalsele 
situatsioonile , kus need kognitiivsed moonutused esinevad)reflekteerida seda, mis puudutad suhtumisi, hoiakuid jms. 
 
Nt. 
Poiss ja tüdruk läksid lahku - ma ei meeldi kellelegi, olen inetu  depressioon. 
Selleks, et depressiooniga tegeleda, tuleb tegeleda suhtumisega.  
Inimese uskumused/suhtumised mõjutavad inimese käitumist. 
Mõned uskumused positiivsed, mõned negatiivsed. 
Loogilised põhjendused, vastupidise kogemine= dialoog+koduülesanded 
Õhutada inimest leidma tõendeid oma interpretatsioonidele või vastuolulisi fakte, otsima alternatiivseid seletusi. 
Sokraatiline dialoog – juhtitud vestlus, et inimene leiaks loogilisi ja ebaloogilisi tõendeid oma mõtetele/uskumustele. 
 
Kognitiivse restruktueerimise strateegiad 
Dispuut, dialoog… põhilised need kaks. 
 
Näited: 
 
Eelhoiatus  ja valikuvabadus  – inimene soostub nõudmisega, mis talle esitatakse, kuna pakutakse välja 
alternatiivseid võimalusi. Kas tahad saada süsti  istudes  minu süles või paned pea mu põlvele? 
Kas tahad viimast korda liusõitu teha koos minuga või üksinda?  
Laps ise otsustab, kas ta täidab seda – hakkame kahe minuti pärast TK kontrollima, olge valmis. –eelhoiatus. 
 
Erinevate käitumisviiside  selgitamine -selle teevuse tagajärjel juhtub see, teise puhul teine.  
 
Dialoog, vestlus, tagasiside, kodutöö 
 
Kognitiivne  triaad  – lapsel kolm asja vildakad. Negatiivselt suhtutaksse praegusesse minasse, mineviku mina on 
negatiivne(kunagi ei saa hakkama), neg mina tulevikus(läheb halvasti) 
 
MINA 
ABC 
 
Mina- kontseptsioon  on hoiak ja väljendub inimese suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla positiivsem 
või negatiivsem. 
 
Alguse saab sellest, et negatiivne märgistamine on. 
 
Neg märgistamine Madal ensehinnang mina-pilt negatiivne(madalad ootused ja nõudmised enda suhtes)vähe 
valikuid tegevuseks sotsiaalsed oskused puudulikult arenendu negatiivsete stereotüüpide kinnistumine - 
algusest peale. 
 
Selleks, et muuta midagi seoses minaga: 
 
Positiivne leidmine ja tunnustamine  enesehinnangu paranemine  kõrged ootused enda ja teiste suhtes rohkem 
valikuvõimalusi tegevusekssots oskuste paranemine positiivne mina-pilt ja positiivne tagasiside algusest peale. 
 
Erinevad võimalused mina-pildi parandamiseks, sealhulgas enesehinnangu parandamiseks: 
 
1.  Enese-instruktsioonide andmine(sisekõne) – tõhus sisekõne ja selle õptamine või ka ennast juhtiv kõne saab 
olla kahesugune: seab piiranguid(praegu ei saanud hakkama, aga mul ei lähe alati halvasti) või on 
situatsioonispetsiifiline ja positiivne(oskan vaikse väälega rääkida, istun jakuulan koos teistega) 
Sisekõne õpetamine: 
Põhimõte on see, et ise oled mudeliks, milline on tõhus sisekõne ja alustad ise sisekõne lausumisest kõva 
häälega lapsele. Peale seda annad positiivset tagasisidet kui lapshakkama saab. Siis sositamisega, tagasiside. 
25 
 
Nüüd tuletate lapsele meelde, milles kokku leppisite ja tema peas toimubki sisekõne – viimane siis mõttes 
ainult. Välimisest sisemiseks. 
 
Eneseusalduse  deklaratsioon  – laps loeb ette kõva häälega.  
Ka sisendused nt klassi seintel – oleme viisakad, oleme vaikselt jne. 
 
Viha kontrollimine. Vihapäevik – mõelda selle üle,  mis mind vihaseks teeb. 
 
2.  Probleemi lahenduste oskuste treening – tegeleme inimese peas toimuva otsustusprotsessiga. 
Esimene aste – otsuste langetamise  mudelis  – probleemi selge määratlemine 
Teine – erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. 
Kolmas – iga lahendusviisi eeliste ja puuduste….. 
 
Alternatiivide otsimine. 
1.  Probleemi aktsepteerimine 
2.  Alt. Otsimine 
3.  Alt. Hindamine 
4. 
 
 
3.  Stressiga vastu immuunseks muutumise treening 
 
Stressi tekkeprotsessi mudel(otsi  netist ) 
1.  Stressor-  stressorite  kõrvaldamine 
2.  Inimene hindab situatsiooni  - situatsiooni ümberhindamine 
3.  Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 
4.  Kehaline reaktsioon – füüsilised harjutused. 
5.  Negatiivsed tagajärjed – toetus ja abi 
6.   
Stressi vastu immuunseks muutumine – inimesel on muutustega raske toime tulla, kui ta ei tea, mis teda ees ootab. 
Stressi olukorda õhutatakse last kirjeldama üha täpsemalt, mõnikord ka joonistama ja siis kirjeldama ja selle kohta 
jutustada. Nt. surnu ja matuste kirjeldamine. 
 
4.  Raamatud ja kaardid (sotsiaalne jutustus) 
Raamatute ja kaartide valmistamine – lase valmistada selleset, mis toetab tema sisemist mina. Minu kõige 
parem koolipäev, minu armas ja kallis ema, minu armastatud koduloom , kes mul on või mul võiks olla.  
Kaardid – heade mõtete kaardid, nt võta naeratus kaasa! Kirjelda naeru  ja õnne kujutavat situatsiooni. Heade 
mõtete kaart – laps kirjutab iga kord sinna mõtteid. 
 
Kirjuta ja joonista!? 
Mis sind vihaseks teeb – kirjuta kaardile. 
Mis võib olla viha taga? 
Sõbralikkuse ja abivalmiduse puu. Juku tänan, et sa Meelist aitasid. 
Prosotsiaalse  käitumise märkimise puud – lehti puudel värvitakse vastavalt sellele, kui hästi on käitutud. 
 
Muud viisid… 
Rongi või  bussi  tee, kus märgitakse, kui palju edasi liigub.  
Jõulupuu – kuidas keegi teiste suhtest hästi käitunud. 
 
Kirjuta midagi head teiste kohta paberile, ja annad siis kirjeldatule paberile – roosa õhetus (kõigil hea olla). 
 
Sotsiaalne jutustus – kirjutatud jutustus, mis selgitab lastele, kuidas sotsiaalsetes olukordades käituma. Suunab 
käituma positiivselt, nt lõuna söömisel, rivistumisel jms. Annab infot, mida kaaslased tema käitumisest 
arvavad , ja mida laps ise tunneb, kuidas käitub. 
 
Sissejuhatus, sisu, kokkuvõte. 
 
Kõige sagedamini tekstile lisatud ka pildid, fotod, mis aitavad paremini aru saada, kuidas peab käituma. 
26 
 
Kirjeldavad laused – annavad infot sellest, mis olukorra kestel toimub. 
Käsklaused – juhised, kuidas oleks sobiv käituda. 
Perspektiivsed – edastavad teavet selle kohta, kuidas teised  tunnevad või mida arvavad kaaslaste käitumisest. 
Tavaliselt laused eraldi lehekülgedek, ühel lehel korraga kolm. 
 
Ringi aeg -    ringis töö korraldamine. Parimaks kohaks on klassiruum. Toolid pannakse ringikujuliselt, keskel 
vaba ruum. Kui põrandal istutakse, siis tõustes koht kaob. Prioriteediks on võimalus kuulata ja pidada 
silmsidet . 20min umbes.  
Eesmärk on see, et õpitakse enesehinnangu tõstmist. 
Sina oled juht, kehtestad reeglid: 
- 
Räägib see, kelle käes on asi. 
- 
Võid oma korra ühe korra vahele jätta. 
Ringis istudes käib ringi mingi asi, nt teokaro(vanasti oli see- kohina kuulamine rahustab), kaisuloom vms. 
 
Algselt kasutati tööstuses – kvaliteediring. Jaapani kvaliteediime peitub paljuski selles.  
Tuleb kokku regulaarselt (ringi aeg ka), kõik võtavad võrdselt osa ja kannavad võrdselt vastutust. Igaüks peab sõna 
võtma ja kuulama teisi. 
 
Võetakse  keskne probleem, mis ringis on.  
Lõpeta lause: 
 
Ma olen kurb, kui …. 
Täna ma hakkan … 
Ma saan sageli vihaseks, kui ma lähen… 
Inimene, kes mind kõige enam üles keerab, on… 
Viimane asi, mis mind tõeliselt vihale ajas, oli… 
Ma saan vihaseks, kui keegi tüleb mulle, et…. 
Ma lähen endast välja, kui…. 
 
Sellega tõstetakse enesehinnangut, õpetab ootama teiste järel, kuulama –viisakust.  
 
Moraaliprobleemid: nt ausus tähendab seda, et …. Suitsetamine, alkohol, 
Kuidas inetute sõnadega hakkama saada? 
Ringi  ajaga  – sama asi ei tohi pos ja neg teema puhul ringi käia. 
 
Enesehinnangu tõstmine on nagu raha taskus – madala ensehinnanguga laps ei saa lubada endale riski, mis hävitaks 
tema niigi väikese eneseusalduse.  
Meie suudame midagi talle taskusse lisada, et ta saaks natukenegi riskida.  
 
1.  Võta risk enda kanda 
A)  Ebaedu ärhvarduse kõrvaldamine 
B)  Süü enda peale võtmine 
C)  Varajane sekkumine 
D)  Sanktsioonide ohu kõrvaldamine 
E)  Usalduse kasutamine 
2.  Märgista tegevust 
3.  Kastua mitteverbaalseid sõnumeid( nn salavihjed) 
4.  Oma kommete jälgimine 
A)   Vabandus  
B)  Tänamine 
C)  Vaikne sõna kõrva 
 
 
KOKKUVÕTE: 
Teoreetiline alus: muutused kognitiivsetes protsessides põhjustavad muutusi. 
Isiksuse mudel 
Formuleerimine prob . Käi. Põhjuseks moonutused  
27 
 
Sekkumine: enesinstruktsioonid, enesehinnangu tõstmise võimalused, stressi vastu immuunseks muutumise treening 
jne. 
 
 
9.loeng - SEKKUMISSTRATEEGIAD IV – ÖKOSÜSTEEMNE LÄHENEMINE 
 
Ökoloogiline süsteemi teooria  ulrih brohenbrenner. (1979) 
Olemas ökoloogilised süsteemid. 
Ökoloogiline perspektiiv kui erneva inimese ja teda kujutava pidevalt muutuva keskkonna vaheline progressiivne 
kahepoolne sobitumine lapse arengu näitel. 
Lai makrosüsteem mõjutab kitsamaid süsteeme laiema süsteemi sees.  
Öks . süst toetused on probeelmide põhjused interaktsioonis süsteemide sees… ja laiemate süsteemide vahel. 
Lähedaste mikrosüsteemidega – vahetu mõju inimesele 
Meso  – vahendajaga mõju 
Mesosüsteem –  
Makro süsteemis 
KÜSI SEDA PILTI!! 
Erinevas eas olevatele indiviididele mõjuvad erinevad süsteemiga seotud riskifaktorid  erineval  määral,  indiviidile ühe 
või teise süsteemi mõju elu jooksul on erinev. 
Ökosüsteemne lähenemine  
Probleemid Ebaefektiivse interaktsiooniga õpilase, õpetaja ja lapsevanemate vahel. Süsteemide vahel. 
Kooli ja kodu terviksüsteem, selle alasüsteemid. Üleminekud ühest süsteemist teise. Nt üleminekul ühest kooliastmest 
teise. 
Probleemid interaktsiooni mõjul tekkinud,  inteaktsioon süsteemide sisene ja süsteemide väline. 
Ema ja lapse vahel kodus tekkis tüli ja see, milline on nende vahelise alasüsteemi ebafunktsionaalne toimimine , 
mõjutab seda , kuidas lapsel tekib probleem, nt hilinemine. 
 
Ökoloogilise lähenemise järgi 
Mikrosüsteem, ekso või välissüsteem ja nende süsteemide vahel toimub erinevate süsteemide vahel  interaktsioon  – see 
on mesosüsteem. Kõike haaravalt  esineb makrosüsteem- kultuuris kehtivad suhtumised, väärtused jms. 
Ökoloogia mõistet kasutatakse selleks, et toonitada koostöö ja terviklikkuse perspektiivi väljaspool 
süsteemiteoreetiliselt vaatenurrka. 
Samamoodu on süsteemiteooria alus üles ehitatud, nagu vereringe  
 
Süsteemi puudujäägid tekitavad…. 
 
Kuritegeliku käitumise  puhul  süsteemiteooria on individuaalsed, perekondlikud, naabritega seotud 
Ka perekond on kui süsteem. 
Vanemate suhted Vanemate kasvatusviislapse käitumine ja areng  otsast peale. 
 
Probleemid lapsel pole põhjustatud temast endast, vaid need on erinevate alasüsteemide negatiivse funktsioneerimise 
tagajärjeks. 
 
Süsteem – vastastikku seotud elementide tervik. Seda eristab keskkonnast piir. Koosneb alasüsteemidest. Pere – 
süsteem, moodustab välispiiri, sees alasüsteemid, millel ka piirid. 
Piir – tähendab eristumist. Eristumine koosneb millegi osaks olemist ja millegi eristumist iseendast. Nt pere – kaks 
indiviid hakkavadkoos käima ja rääkima meie terminites, tekib alasüsteem. Perekonnas on piir olemas. Millegagi 
samastumine.  
Perekond koosneb alasüsteemidest – ema –isa-laps. Nt ema ja isa vahel – paarissuhte alasüsteem, laps sünnib – ema 
isa vahel kasvatuslik  paarissuhe ; ema-laps ; isa-laps; kui rohkem perekonnaliikmeid kõik võimalikud kahe inimese 
vahelised suhted. Triaad – kolmest liikmest koosnev alasüsteem. 
Perede piir – probleemsete lastel jäik ja ei lase infot väljast sisse, ega anna energiat väljapoole. Normaalses – perepiir 
läbipaistev, info sisse ja välja. Tekib sünergia nii, et toodetakse energiat juurde, kuna piir läbipaistev. Probleemsete 
laste peredes  tekib atroopia (sünergia vastane), süsteem töötab sisemise energia arvelt, lõppkokkuvõttes tekib seisund, 
mida nim atroopiaks- korrastamatuseks. Energiat ei toodeta juurde. 
Probleemselt käituvate laste pered seetõttu raskem konsulteerida, nende koju keeruline sisse pääseda  - 
energiavahetust ei toimu. Mida arenum ühiskond, seda rohkem tehakse selle punnistusi, et aidata neid inimesi. Nad ise 
võivad atroopia kätte ära surra. 
28 
 
 
Sisend –  
 
Hierarhia- ka võim, peegeldab indiviidi domineerimist süsteemis. Kuivõrd pereliikmed arvestavad teiste otsuseid. 
Normaalses peres – vanematel hierarhiliselt kõrgem koht võrreldes lastega. Probleemne pere – hierarhiliselt lapsed 
kõrgemal staatusel, kui seda on vanemad.  
Sidusus – emotsionaalne lähedus, seotuse tunded indiviidide vahel. Probleemne pere – sidusus erinevate pereliikmete 
vahel madal kõikides suhetes. Hierarhia ja sidusus on probleemselt käituvate laste peres esinevad koos. 
Otsustusprotsessis kasutatakse probleemse lapse arvamust – see otsustab ka vanemate ja teiste laste eest. 
 
Perekonna iseloomustus 
 
Terviklikkus –on enamat , kui liikmete summa, kui liikmete omavaheline. Seda ei saa taandada üksisiku omadustele. 
Hierarhiline  struktuur – interaktsioon alasüsteemide vahel kui sees. Kindlaks määravad piirid, 
Adaptiivne Enesestabilisatsioon – tingimused väljaspool peret muutuvad, prob, ei muuta. Norm muudab. 
Adaptiivne enereorganisatsiooni  - vastavalt sisemistele muutustele  on võimelised muutma, nt uus laps sünnib,  isa-
vanem, ema väiksem laps. Uued süsteemid. Et süsteem oleks terviklik. Probl, laste pered – ümberorganiseerida nii, et 
tasakaalus funktsioneeriks – tuleb väljastpoolt toetada. 
 
 
HINNANGUMEETODID 
1.  Vaatlus 
2.  Küsimustikud 
3.  Sosiomeetria 
Sotsiomeetiline lähenemine 
Inimestevahelisi suhteid on võimalik kaardistada -  
 
4.  Hoolitsusring 
Aitab lapsel teadvustada ja süvendada erinvate süsteemi liikmeid. Hoolitsusringi saab kasutada ka 
uurimismeetodina. Ernevad sotsiaalsete süsteemide valdkonnad. 
Nt ringi sisse kirja panna inimesed, kes lapse eest hoolitsevad, abistavad. Märgistada ringi sees ala, kui suur 
osakaal igal inimesel on. 
Kirjutada välja valdkonnad, mille suhtes uuritav liikmed identifitseerib. 
Esimeses ringis lähedasemad, väljapoole kaugemad teotavad inimesed. 
 
5.  Perekonna süsteemi test 
Kasutatakse – kui perega tegelema hakatakse, antakse ülesanne kujude- nukkude abil ruudulisel paberil 
kujutada peresuhteid   tavalises (tavaline ja tüüpiline sünonüümid), konfliktses jms olukorras.Figuuride 
vaheline kaugus –  kohesiivsus  suhetes.  
Erineva suurusega silindrdrid – näitavad, milline positsioon isikul peres. 
Tulemused objektiivse. Kleringi test???? 
Terapeudid : 
Kõikgil liikmetel lasti nii skulptureerida peret, siis tegeleti perega, kas sekkudes interaktsiooni, nõustades. 
Lõpus jälle lasti skulpureerida. Siis võrreldi, mis on muutunud.  
 
Kõivu tulemused: 
Häired olid : laps kõrgel, vanemad madala. Figuurid üksteisest kaugele (kaugust arvutatakse  pythagorase  teoreemi 
järgi). Suhted liikmete vahel madalad. 
 
 
Hindamise tuum:  
Terviklik lähenemine 
Usaldussuhted lastega, partnerlus kõikide seotud inimestega 
Vahendaja  tähtsus 
Keskendumine võtmefaktoritele 
 
SEKKUMISMEETODID: 
Konsulteerimine ja nõustamine 
29 
 
Eakaaslaste nõustamine 
Klassiruumis toetavad strateegiad 
Kooli… 
 
Ökosüsteemne lähenemine on alguse saanud pereteraapiast  
Kolm erinevat  pereteraapia  voolu: 
1.  Konfliktikeskne lähenemine – pereliikmetele konfliktilahendamise  meetodeid õpetatakse. 
2.  Struktuurne – kohesiivsete ja… suhetega tegeleb 
3.  Strateegiline – perest teatud alasüsteemi, nt vanematele õpetatatakse kehtestavat käitumist.  Muutes ühte 
interaktsiooni tõhusamaks, siis teistega interaktsioon ka muutub tõhusamaks. Siis pere muutub üldiselt 
paremaks. Kogu süsteem funktsioneerib tõhusamalt. 
 
Imeküsimus –  kujutle , et öösel juhtub ime, et kõik probleemid, mis sind siia tõi, on  lahendatud . Kuidas sa seda tead? 
Mis saab olema erinev, nii et sa tead, et see juhtunud? 
 
Sekkumine probleemse lapsevanema puhul: 
Nende suhtumine kooli negatiivne; nad ei tea, kuidas kool funktsioneerib; ei tea, kui lapsel tuleb essee kirjutada, 
kuidas see käib. Kuidas ta saada enda kõrvale istuma nii – annad kõigis asjades järgi, et ta teie kõrvale istuks . Siis 
hakatakse arutama probleemi. 
 
 
Ebasoodne kodu keskkond: 
Puudujäägid vanemate disptsipliini nõuetes 
Puudujäägid laste järelvalves- eriti tüdrukute käitumisega, kau 
Füüsilise karistuse kasutamine – alternatiivsete mittekasutamine. Mudeliks siis ka laste.e 
Vanematevahelised lahkhelid – suured riskifaktorid. 
Seotuse puudumine liikmete vahel. 
 
Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ? Ümarlaud. 
Joonis. 
 
Pere rikkus – ei ole seoses lapse eluga seotusega, sellega, kuidas suhteid hinnatakse. 
JOONIS PABERIL!!!!! 
 
 
Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid 
 
Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: 
- 
Delinkventse käitumise õhutamine 
- 
Koos õigusrikkumiste sooritamine 
- 
Kamba liikmeks olemine 
- 
 
Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas. Lõpuks kasvades kuni selleni või 
 
Naabruskonnaga: 
- 
Ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruses  – nt pole järelvalvet seal  elavate laste-noorukite üle 
- 
Madal seotus naabruskonnaga 
- 
Uimatite kättesaadavus 
- 
Kuritegevus naabruskonnas 
- 
Avatus vägivallale 
Erinevate faktorite koosmõju süsteemiteooria järgi!! Üksi ei mängi ükski rolli. 
 
 
KOKKUVÕTE: 
 
TEOREETILINE ALUS: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia 
Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus 
Kindlaksmääramine: interaktsioon süsteemide ja alasüsteemide sees ja vahel, vaatlus, küsimsutik, sotsiometria 
30 
 
Formuleerimine: probleemse käitumise põhjuseks on negatiivne interaktsioon 
Sekkumine: positiivne interaktsioon, probleemide nägemine kontekstis 
Hinnang: uue positiivse tsükli interaktsioon. Uue õhutamine. 
 
 
 
SEKKUMISVÕIMALUSTE KOKKUVÕTE: 
 
Biheiuv 
psühho 
 
Teoreetiline alus 
Klassikaline ja 
psühhoanalüüs 
Süsteemid, 
operantne tingitus 
alasüsteemid, 
interaktsioon 
Mudel 
Käitumine õppimise 
Käitumine varajase 
Käitumine 
tulemus 
lapsepõlve 
interaktsiooni tulemus 
alateadvuslik 
väljendusviis praegu 
Hindamise alus 
Vaadeldav, mõõdetav 
Äratada üles ja anda 
Interaktsioon 
käitumine 
kaudseid võimalusi 
alasüsteemide ja 
alateadlike konfliktide 
süsteemide sees ja 
väljendamiseks. 
väljas 
Form. Alus 
Probleemne käitumine 
Probleemne käitumine 
Negatiivne 
õpitud käitumine 
lapseeas kogetud 
interaktsioon 
konflikti või töömudeli 
(kiindumussuhtes) 
väljendumine praegu 
Sekkumise alus 
 
Võimaldada väljendada   
alateadlikke konflikte, 
ei ole vaja 
interpreteerida, lasta 
loovtegevuste käigus 
alateadvust väljendada. 
Korduval  esitluses  
leevendub. 
 
 
Teoreetiline alus: 
Isiksuse mudel: 
Kindlaksmääramine: 
Formuleerimine: 
Sekkumine: 
Hinnang: 
 
 
 
10.loeng DELINKVENTSE(kuritegeliku) KÄITUMISEGA NOORUKID  
 
1. Kuritegevuse mõiste 
Kuritegevus – illegaalne käitmisakt, mille  saadab  tahtlikult korda kriminaalvastutuse eas olev indiviid (vaatevinkel 
õiguslikust  seisukohast  käsitlev) 
Deliquency  – ld süütegu kordasaatev. 
Kuritegevus pole haigus, käitumiskalduvus, psühhiaatriline häire. 
Õiguslik lähenemine – tahtlik käitumisakt seaduse (kriminaalõiguse) vastane, mille eest on  legaalsed karisutsed 
riiklikul  tasandil reguleeritud. 
Kuritegelik käitumine(termin) – siia alla jäävad nii need aktid, mis politseistatistikas kajastuvad ja mis seal ei kajastu.  
Kuritegelik käitumine ei märgista indiviidi, vaid kirjeldab käitumist ka siis, kui seda tehakse, aga politseile vahele ei 
jääda! 
Official  deliquency – teod, mis kajastuvad politseistatistikas 
Varjatud kuritegevus – mis ei kajastu politseistatistikas. 
Õigusrikkuja – alaealine kuritegelikult käituv indiviid (juvenile delinquency) 
31 
 
 
Kriminaalkoodeksist lähtuvalt eestis selleks kriminaalvastutuse iga 14.aastane isik. Kui alla 14.aastane, siis 
kriminaalsüüdistust ei alustata, tagasi alaealiste komisjoni.  
 
Uurida: politseistatistika, anda ankeedid nt eritingimusi vajavatele õpilastele, anda kohe neile õiguserikkujatele. 
 
Status offense – staatusega seotud käitumisaktid, mis antisotsiaalsed ja mille eest karistatakse ainult noorukiealisi. 
Täiskasvanuid selle eest ei kasutata.  
 
Põhikoolis: 
Üle poolte põhikooliealistest seotud erinevate kuritegeliku käitumise liikidega seotud. 
Alkohol – üle 70% 
Staatusega seotud aktid 65% 
Avaliku korra vastased 53% 
Varavastased  55% 
Vägivald 25-30 
Seotud enamik tavakooli õpilased. Teatud arenguperioodi vältel vähesel määral see pole nii hull. 
 
Kasvatuse eritingimused: 
Staatuse vastu 82 
Avaliku korra vastu 42 
Vägivald rohkem 
 
2.   Delikventse käitumisega arenguteed noorukitel 
 
 
Ühiskonnas 5-6% indiviide, kellel antisotsiaalne ja kuritegelik käitumine jääb püsima kogu eluks. Lisanduvad 
sotsiaalse keskkonna probleemidele juurde 5-10%. Sots probleemid mõjutavad seda, kui püsiv on kuritegelik 
käitumine. 
 
Antisots käituvate % vanusegrupois 15-25 tõsueb, seejärel langeb jõudes 35 aastate seas 10%-ni. 
 
Püsiv ehk krooniline kuritegelik käitumine versus noorukiea piiritletud  
 
Mitu arenguteed tegelikult: 
 
1.  Noorukieaga piiritletud õigusrikkujad, Ei ilmne probleeme lapseeas. 
2.  Ela aeg püsiv kuritegevus, probleemid ilmnevad varajases eas,  aja jooksul muutuvad tõsisemaks. 
3.  Hilise algusega püsiv kuritegevus – probleemi ei ilmne lapseeas, ilmuvad noorukieas ja jääb püsima. Seletus: 
lapseeas eo jääda vahele lihtsalt.  
4.  Lakkajad (erinevad trajektoorid) – pole üht selget tendetsi. Võib olla nii, et lapseeas tehakse ja lõppeb 
noorukiea alguses, keskel, lõpus, täiskasvanu eas. Millest tingitud? Veel öelda ei saa. Enam tuuakse välja, et 
perega seonduvaid faktoreid, mis erinevate trajektooride puhul, elu pöördepunktid(sündmused, mis mõjutavad 
soodsalt seda, et kuritegelik elustiil asendub prosotsiaalse elustiiliga, nt meestel ajateenimine, püsivad 
lähedased lähisuhted nooruki ja täiskasvanueas).  Selleks, et neid trajektoore välja selgitada – tänapäeval 
uurimise põhituum, et määrata kindlaks,  millised need on, et milliseid sekkumisi saaks rakendada. 
 
Kaitsefaktorid 
Individuaalsed – enesetõhsusus, kõrge IQ, kerge temperament, religioossed vaated, kõrged akadeemilised saavutused, 
osalud ja integratsioon sotsiaalse eluga, püsiv kognitiivne oskus lahendada igapäevaprobleeme, empaatia, sotsiaalne 
kompetentsus 
 
Sotsiaalne keskkond  - emotsionaalne seotus olulise inimesega, piisav toetus normikuulekalt persoonilt, positiivne 
seotus õpetaja poolt, vanemate järelevalve, autoratiivne  kasvatus, piisav materiaalsete vajaduste rahuldamine 
 
Elu pöördepunktid 
 
 
32 
 
3. Tendentse noorukite kuritegelikus käitumises 
 
Mõõtevahendid hindamisel: enesekohased meetodid, registreeritud kuriteod 
 
Kõige sagedamini ollakse seotud kuritegeliku käitumisega 13-16(17) aastani. Üldine tendents on see, kui tüdrukutel 
on vähem  sagedane ,  on neil algus veel varem, kui poistel. 
KriminaalseAktiivsuse koefitisent: 
Alaealised 0,8 
18-29 kõige aktiivsem! 
Politseistatisika järgi kõige enam alaealistes 16-17 aastased kõige sagedamini sooritanud kuritegevusi. 
2000 alguses vähenes kuritegevus, siis hakkas jälle tõusma. 
Enne seda peale 1991 vabanemist kõigi elanikkonnagruppide seas väga suur tõus. 
Langusetendents 2000 alguses, keskelt jälle tõus. Eelkõige vägivaldsed kuriteod. Noorukite seas puudutab samuti 
vägivaldsete kuritegude tõusu, kuritegevuse noorenemist, nii poiste kui tüdrukute seas. 
Kui  Baltimaad vabaks said, ühiskond muutus, võrreldes teiste kahe baltimaaga, Eestis suurim kuritegeliku käitumise 
sagedus. 
Eesti piirkonnad erinevad kuritegevuse sagedusega – Tallinn, Ida-Virumaa, Pärnumaa – kõige sagedasemad 
piirkonnad.  
Kui suur hulk kuritegevuslikult käituvates inimestest alaealised – 20% kõigist toimepandud kuritegevustest. Alaealiste 
kuritegevus muutunud alates 1991. A vägivaldsetemaks ja varasemaks. 
 
Millised (pol, stat) õigusrikkumised alaealistel: 
Vargused(51%), röövimised, avaliku korra rasked rikkumised, asja omavoliline kasutamine 
 
Alaealiste õigusrikkujate grupp on kõige sagedamini  
2008 18-24.aastased. alaealised 13% kurjategijatest. Iga 4 kuritegusid kordasaatev noor alaealine. Poisse märgatavalt 
rohkem, kui tüdrukuid (kriminaalõigusliku lähenemise puhul). Poisse 80%, tüdrukuid 20%. Kui vaatame enesekohase 
meetodiga mõõdetud: sooline erinevus väheneb: 7poissi:4tüdrukut.  
Kasvatuse eritingimusi vajavate koolis: 
Staatusega seotud 4,87, Liikluse vastu 93%, Kodunt ära  jooksmine 61% 
Avaliku korra vastased: Joobes  viibimine 86, Lärmamine, korra rikkumine 82 ,Relv, tulirelv , nuga 36 
Varavastased: Piletita kinno , kontsertile, bussis 85%, Poest asjade võtmine , Sihilik  vara võtmine 
Vägivaldsed: Kampadevahelised kaklemised, Haiget tegemin 
Uimastid:Kerged alk joomine, Suitsetamine 100%,  Kanep 60%, Vesipiip 72, Amftetamiin  
 
Politseistatistika ei hõlma näiteks staatusega seonduvaid rikkumisi. 
 
 
4. Delikvnetse käitumisega noorukite kohtlemine 
 
1.  Kõlbeline ümberkujundamine 1900-1940 – hälbivad, manitsus, ühiskondlikku töösse lülitumine 
2.  Ravimine 1945-1975 – psühhoneoroloogiahaigla  patsientideks peeti, pigem ravida, kui karistada. 
3.  Vastukaja, meeleheide ja killustumine 1975-1990 – põhiline karistusmudel, kuritegelike käitujate 
isoleerimine. Kirjandus: Miski ei tööta. 
4.  Seadusrikkujatele suunatud tegevus 1990- Nüüd teame, mis töötab milliste indiviididega. Sekkumised 
kavandatakse spetsiifilistele gruppidele. Positiivne tulemus tuleb küll, segi see on positiivne kui 10-st 2 enam 
ei tee. Meeleheitest sai see, et spetsiaalseid programme  spetsiifilistele gruppidele hakati välja töötama, 
kogukonnapõhised  programmid , järelevalve-hooldus,  lepitamine. Karistusmudel on asendumas – kuna teame, 
millistele indiviidiele, millised programmid tõhusad.  
 
Üldiselt on tõhusad kogu kooli  haaravad  - 
Indiviidile, Põhinevad käitumuslikel ja instuktrsioone andvate meetoditel . 
Kooliastmete organiseerimisel – nt Tootsiklass on tõhus. 
 
Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool – kas kasvatus- või karistusasutus? 
Eestis kaks, üks poistele, üks tüdrukutele. Kaagvere ja Tapa. 
 
33 
 
Totaalasutus(totaalne  institutsioon ) – ühendatud töö ja elukoht suurele arvule sarnases olukorras olevatele 
inimestele, kes on sellisesse kohta sattumise /paigutamise läbi eraldatud arvestatavaks ajaks ühiskonnast.  
Elu niisugune, kus  taktikalised kokkulepped, eksisteerivad väljapressimised, kiusamine, muu vägivald. Kõik, mis 
puudutab kiusamist ja vägivalda, peetakse seda igapäeva tavaliseks osaks. 
Igapäevaelu reguleeritud ätpselt, järelevalve, ettepanekute tegemine alt üles võimatu, range hierarhiline süsteem, 
indiviidid loovad subkultuuri, mille ülesandeks on sotisaliseerida uustulnukaid; igapäeva kõneaine on kuritegevus;  
 
Goffmann : 
- 
Kõik eluaspektid ühes kohas, sama järelevalve 
- 
Igapäeva kõik faasid…. 
- 
Kõiki koheldatakse ühtemoodi 
- 
Päevareziimis muutusi ei ole 
- 
Indiviidi kui üksikisikut ei arvestata 
- 
Eesnimesid ei kasutata; antakse hüüdnimed, ja koheldatakse selle järgi, milliseks kujuneb nende sealne 
identiteet , mitte varajasem 
- 
Suur arvuline lõhe suure grupi kinnipeetavate ja väheste järelvaatajate vahel 
- 
Lähedasi suhteid kinnipeetaja ja järelvaataja vahel pole 
- 
Info personali plaanidest kinnipeetavate kohta on piiratud ja institutsioonis viibijad välja lülitatud 
otsustamisprotsessist nende elu üle. 
- 
Eksisteerib barjäär kinnipeetavate ja välismaailma vahel.(ajalehti ka pole nt) 
 
Võim – karistusele orienteeritud asutused on hierarhiline, kohtlemisele orienteeritud asuuses oleneb indiviidi 
kompetentsusest. 
 
Kommunikatsioon – karisutsele orienteeritud - otsused üleval hierarhia  tipus , kohtelmisele suunatud – 
personaliliikmete vahel ja seal viibivate vahel soodustatakse suhtlust.  
 
Lastekodu – tema käis, ühes rühmas saavutas aga lõpuks kadus  seega. Seega väga raske totaalasutust muuta. 
 
Karisusele orienteeritud – füüsiliseld ja püshholoogilielt isoleeritud, väike vabadus riietumises ruumide 
dekoreerimine, personaalsed asjad minimaalselt, minimaalsed kontaktid, koolis käimine kohustuslik, seal viibimise 
aega mõõdetakse aastates. 
Kohtlemisele – eesmärk resotsialiseerumine ühiskonda, institutsioonis viibimise aeg on paindlik. 
 
Kasvatuse eritingimustega koolis viibib vähemalt kaks aastat, saab veel ka lisa-aasta.  Lääne-Euroopas – pole ühtegi 
nii pika ajaga asutust. 
 
Mõjutusvahendid: 
Viimane on sinna kooli suunamine, kui miski muu enam ei aita. 
 
Erikooli suunatakse üldjuhul neid noori, kelle õigusrikkumisi korduvalt arutatud ja pole saavutatud muude viisidega 
tulemusi. Suunata lubab alates 10. Ea kuni kaheks aastaks, võib lühendada hea käitumise korral või ka pikendada. 
Alaealiste komisjoni otsuse või kohtumääruse alusel määratakse sinna. 
 
Erikoolide ülesannete tähtsuse funktsioonide lõikes  uuritavate hinnangul(õpilased, õpetajad,  juhtkond ): 
 
Põhimäärustes koolidel – ülesandeks õpilastele teadmiste andmine, õpilaste isiksuse ümberkujundamine, õpilase 
sulandumine ühiskonda ja muugi.  
Mitteformaalsed ülesanded –  
- 
Käitumise kontrollimine 91% 
- 
Õpilaste karistamine 
- 
Õpilaste kaitsmine – eakaaslaste eas, kaitsmine sõprade ja pere halva mõju eest 
- 
Kooliõpilaste sulandumine ühiskonda(kõige väiksem osakaal, ainult ¼ õpetajatest  arvas  seda, õpilased ise ei 
arvanud) 
 
Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus 
1.  Võimetukstegemine 
- 
Pikaajaline vangistus  
34 
 
- 
Noorukite  paigutamine suurtesse korrektsiooniasutustesse 
- 
Hoiatamine (põhineb karistusel) 
- 
Nulltolerants  (hoiatamisel põhinev sotsiaalse kontrollli…) 
- 
Kinnipidamisasutuste külastamise programmid  
 
Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on  rehabilitatsioon !  
Suunatud sellele, et õigusrikkuja edaspidi enam nii ei käituks. 
-programmide spetsiifilisusprogrammid 
- Programmide elluviimise kvaliteet koos tõhusate terapeutiliste meetodite – inimene, kes läbi viib, peab olema 
kompetentne! 
- intensiivsete programmide suunamine suure riskiga õigusrikkujatele – diferetseeritakse lapsed riskigruppide järgi 
(eelkõige vägivaldse käitumise järgi) – sellepõhjal programmid, kas individuaalsed või grupile suunatud. 
- kognitiivsete ja käitumuslike sekkumiste kasutamine – need kõige mõjusamad! 
 
 
VASTUS KÜSIMUSELE: tottalasutuse tundemärgid, selleks, et neid tunnuseid vähendada, tegeletakse igapäev 
nendega. Selleks, et neid leevendada, tuleb ümberkorralusi alustada juhtimisest.  
 
 
KASVATUS: 
Eesmärk:  sotsialiseerumine  
Eesmärgi saavutamise tingimused: 
Ühiskonna väärtuse ja normisre süsteemi olemasolu, info liigub erinevatel tasanditel, deklareeritud väärtused ja 
käitumisnormid on kooskõlas, sotsialseerimise objekti valikuvõimalused; valikuvabadus ja isiklik vastususe areneb, 
Väline kontroll asendub sisemisega 
 
Kasvatus: 
Ma tean, valin, vastutan  ma tahan!  reaktsioon: aktiivsus, loovus, kontaktide loomine  Tulemus: 
sotsialiseerunud isiksus. 
 
Karistus: 
Ma ei tea, ei vali, ei vastuta  ma peanReaktsioon: alluvus, protest, põgenemine Tulemus: võõrandunud isiksus.  
Selle järgi erikoolis on karitusasutused – sealt põgenetakse, protestitakse, ei taheta seal olla.  Seal öeldakse, et sina 
oled süüdi sellele, et mina siia sattusid. Totaalinstitutsiooni mõju tulemus. 
 
¼ seal koolis viibivatel puudub ideaalne mina. Peetakse ennast targaks, lolliks, laisaks , tubliks – vastandlikud 
omadused esinevad kõik koos. Üks minaga seonduv aspekt on positiivne – välimisega seotud on positiivne – muu on 
negatiivne. 
 
 
11.loeng - KÄITUMISPROBLEEMIDEGA ÕPILASTEGA TÖÖTAV ÕPETAJA 
 
See, mida laps näeb peegeldumas vanemate silmadest, saab järk-järgult tema enda portreeks. 
 
Distsipliin  
Disciplina – õpetus, õpetamine, süsteem 
 
Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine   enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus.     (need 
distsipliini erinevad vaatevinklid, ei välista üksteist) 
 
Kindla käitmuskorra kehtestamine klassis (struktuur, mida hoitakse teatud reeglite, instruktsioonide, protseduuridega 
jne.) 
 
Distsipliin  - üks sagedamini  esinevaid probleeme. 
 
Distsipliin võrreldes lapse õpiraskused, puuded , on nende puhul esmatähtis see. Selleks, et klassis oleks struktuur, 
kord, reguleeritud teegevused, lapse välimus jms. Tõhus lähtekoht, millega tegeleda, rahuldades laste psühholoogilisi 
vajadusi nendega. 
35 
 
 
Erinevad sekkumised vastavalt käitumisprobleemide tõsidusele järk-järgulised sanktsioonid, mis muutuvad üha 
tõsisemaks – kehtestav distsipliin. 
Lihtsalt öeldes – peas järk-järgulised sanktsioonid, algusel lihtsalt sekkumised, mis järjest tõsisemaks lähvad, kui 
probleemid tõsisemaks muutuvad. 
 
Õpetaja nagu kõnniks klassis ühes pideval tervikul ja rakendaks vastavalt sellele, kui sekkumine ei anna tulemust, 
võtaks järgmise, mis tõsisem. 
Vaikne vaatamine(info kogumine)mitteverbaalne käitumine (MV signaalidega vahelesegamine, distantsi 
vähendamine, žestid, planeeritud ignoreerimine)  mittedirektiivne kõne (märgistades mitteaktsepteeritud käitumist 
„Juku, sa kõigud tooliga“) küsimused(kuidas?miks? mis? Kuidas juhtus, et sa täna nii mõtlik ja ei keskendu 
tunnile?)  direktiivne kõne( lühike, viisakas; kui annad käsklust, ära kasuta sõna palun. Juku, istu korralikult!)  
mudel(kohase käitumise  mall , valik – anna käitumises valik. Kirjeldada kohast ja kohatut käitumist ja annad valida, 
kumba neist käitumisviisidest rakendada tahab. Pead pausi, ja küsid tema otsust.; ka eakaaslaste mudel  füüsiline 
sekkumine, isolatsioon , aeg maha. 
 
Kehtestav distsipliin klassis: 
1.  Võta aeg maha ja saa õpilastega kõigepealt tuttavaks. Kasuta fantaasiat, nt „Mida võtaksid kaasa üksikule 
saarele“ 
2.  Jälgi ennast kõrvalt – kuidas sa õpilastega suhtled. Kas võimalik mõnedes tundides see, et domineerib õpetaja, 
suhtlemine, käsud-keelud – seda ei toeta, vaid kummutad. Need kaks esimest ennetavad. 
3.  Informeeri õpilasi ainekavast ja ülesannetest ette, tõmba nad võimaluse korral kaasa selle koostamisse. 
4.  Tõmba õpilasi kaasa selleks, et nad aitaksid otsustada, milliseid reegleid klassis kehtestada. Kõige rohkem viis 
reeglit, positiivsetes terminites. 
5.  Teadvusta ja väljenda verbaalselt seda, kui õpilane käitub hästi ja tunnusta neid hea käitumise eest. 
6.  Kui kohatu käitumine on toimunud, siis anna verbaalselt koheselt tagasisidet ( ära  tauni  ebasobivalt käitunud 
õpilast).  
7.   Tingi  õpilastega sobiva käitumise suhtes ( valik kahe vahel - ) 
8.  Palu väikseid teeneid suurelt korrarikkujalt.(väiksed heateod ….; võib olla palumine siin; kui täidab väikse 
palve, on tõenäosus, et täidab ka suure palve; järjest  suuremaks palved) 
9.  Korralda probleemselt käitund õpilasega privaatne kokkusaamine: küsi, mida tegi; palu õpilastel hinnata oma 
käitumist; usalda ja anna võimalus, tehke kos tegevusplaan ; plaani  elluviimine . 
10.  Privaatintervjuu käigus informeeri probleemselt käitunud õpilast teost tulenevalt tagajärgedest ja/või 
karistusest. ( alates siit agressiivse käitumise puhul, eelnevad ei aita) 
11.  Isoleerimine, aeg maha. 
12.  Printsipaalne käitumine – koolist ajutine eemaldamine 
13.  Politsei kutsumine/ saatmine alaealiste komisjoni/saatmine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 
 
Käitumisprobleemidega lapstega töötav õpetaja 
Emotsioonid laste eest seistes – hirm, viha, frustratsioon…. Tavaliselt negatiivsed. 
 
Enesega toimetulekuoskused 
„mida rohkem olen ma see, kes ma olen, seda rohkem on mul võimalusi muutuda“ 
Eesmärgiks ebameeldivate tunnete väljendamien – kui maha surud, siis hakkab kontakti teistega takistama . Enamus 
inimesi väldib, põgeneb või käitub agressiivselt.  
 
Mina 
(ebimeeldivas olukorras, ebameeldivus subjektiivne.  Me ei taha, et need korduks, järjelikult mällu jäävad valdavalt 
meeldivad sündmused. Normaalselt mitte endaga hakkama saavatel inimestel negatiivsed  sündmused. Ebameeldivusi 
ei saa omavahel võrrelda, sündmusi ei saa võrrelda, vaid saab võrrelda emotsioone nendele.  
Muuta suhtlemis, suhtumis, sekkumisviise. Ebameeldivused tähendavad seda, et tuleb muuta ennast. Inimene kohtub 
endaga. Ohu tunnetamine väljendub ängistuses, hirmus . Inimene saab aru, et midagi on valesti, aga ei tea, mis. Kui 
teab, mis ängistab, siis on hrim, muidu ängistus.  
 
Sekkumistel ebaõnnestumised, siis ebameeldibused korduvad, enesehinnang alaneb. Kui ühekordsed juhtumised, siis 
enesehinnang nii ei lange. 
Seletusstiil – oleneb olukorrast, situatsioonist, keskkonnast – välise olukorra kesksed . Loobuvad kergelt –  ettekujutus  
endast kui  halvast  õpetajast tuleb kergelt. 
36 
 
Alguses inimene üritab kesskkonda ümber muuta, kui see ei toimi, siis emotsionaalset  seisundit  alles.  
 
Mina(ebameeldiv olukord)ängistus, hirm  ebameeldivuste kordumine enesehinnang langeb.  Seletusstiil (ise, 
olukord)hirmu juurest siia nool)  probleemile suunatud toimetulek  või emotsionaalsele seisundile suunatud 
toimetulek. 
 
Probleemilse suunatud toimetulek 
Infotegevusplaani koostamine (mis olukorda ma olen sattunud? Kuhu tahan välja jõuda? Mille poolest see eerineb 
praeguses? Mida pean tegema, et sinna välja jõuda?) seletusviisi  repertuaati muutmine (seda suudab muuta ja 
mitmekesistada vaid see inimene, kes on omaks võtnud 6 psühholoogia kuldreeglit) ainult minule omane lahendus(6 
reeglit) käitumisviisi repertuaari suurendamine inimene muudab aktiivselt maailma enda ümber – probleemi 
lahendamine enesehinnagu tõus. 
 
Hinnata ja võrrelda ei tuleks ennast kellegi  teisega , vaid võrrelda ennast praegust ja varasemalt. 
Katsed muutuda kelleksi teiseks, keda imetletakse. Tuleb ikka jääda iseendaks. 
1.  Pole olemas väljapääsmatuid olukordi 
2.  Ainult ise suudan oma probleemidele lahenduse leida 
3.  Alati inimesi, kes saavad minust paremini ja halvemini hakkama 
4.  Igas sündmuses midagi head ja halba 
5.  Ainult mina olen oma tegevuse õigususe ja hindaja  
6.  Elan ja tegutsen siin ja praegu. Minevikku ei saa muuta, oleviku probleemid ei lahene tulevikus iseenesest. 
 
Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulek 
 
Kontroll oma seisundite üle (kontroll – suudetakse jälgida ja muuta oma tundeid, mõtteid, käitumist; olulised 
lõdvestustehnikad, analüüsida oma mõtteid, arvamusi , eelarvamusi) inimene muudab aktiivselt maailma enda 
ümber – probleemi lahendamine  enesehinnangu tõus 
 
Olukord jääb endiseks, kuid hinnang olukorra üle muutub. 
 
Kui inimene ei suuda mõjutada iseennnast, siis ei suuda ta mõjutada ammugi sündmusi ja teisi inimesi enda ümber. 
 
Ebameeldivust suurendavad veelgi agressiivsus ja põgenemine. 
Agressiivsus – eesmärgiga hävitada see, mis on põhjuseks. Alandamine, sõimamine, halvustamine, ka füüsiline. 
Põgenemine –reaalselt või näiliselt. Need kaks ei lahenda probleemi, sest puudub reaalne ettekujutus, mis pärast seda 
saab. Kerkivad üles uued probleemid ja ebameeldivus suureneb veelgi. 
 
Rünnakud ei lahenda olukorda, sest igasugune agressiivsus kutsub varem või hiljem esile vastureaktsiooni. 
 
Kui seda hirmu ja ängi ei suudeta kontrollida, mis siis juhtub. 
Probleemi ei õnnestu lahendada, hirmu ei õnnestu vähendadaseletusviisi (sisemine asendub välisega; hakkab 
süüdistama iseennast )muutusenesehinnang  masenduse triaad (enda, mineviku, tuleviku – igasugune tegevus on 
mõttetu)  tegevusest loobumine  Õpitud Abitus (kaob motivatisoon )negatiivne hinnang ümbritsevale 
maailmale; negatiivne hinnagn oma minale oma keha häbenemine võimetus analüüsida oma keha seisundeid 
kehaliste  seisundite halvenemine  haigused. 
 
 
Emotsionaalsele seisundile suunatud toimetulek – positiivne 
Kontroll seisundi üle  inimene muutab aktiivselt maailma enda ümber – probleemide lahendamine  
enesehinnangu tõus enda probleemid lahendatud  saan aru ( ümbritsevast maailmast, teistest inimestest)  EDU 
 
EDU – saavutused, mida hindab ühiskond. Tegelt peaks inimene ise oma kohtumõistja olema. EDU peaks hindama 
selle järgi, kuidas kontroll saavutatud oma tunnete, käitumise, mõtete üle. Mida enam inimene võimelike kntrollima 
kehalisi, mõtete, tunnetega seotud seisindeid, seda suuremat edu ta saavutab. 
 
Õpetaja kui nõustaja oskused 
 
Rusikareeglid :  
37 
 
- 
Ära ignoreeri 
- 
Ära keela  
- 
Ära hala 
- 
Ära võta muret/probleemi täielikult enda peale 
- 
Ära paku lahendust ( sellest olukorras võib käituda nii või teisiti – anna infot) 
 
Tee nii: 
- 
Oskus kuulata 
- 
Oskus olla ukseavaja 
(olen alati sulle avatud, valmis kuulama) 
 
Printsiibid sekkumistel: 
Pea meeles, et käitumised erinevad nii intensiivsuse kui ka sageduse poolest. Tõsisteks ja vähemtõsisteks 
jagamine. 
Sekkumisstrateegiad peaksid olema järk-järgumiselt, porresseeruvad ja planeeritud, struktueeritud. 
Kastua sekkumusteks mitmedi strateegiadi ja olla paindlik, valmis loobuma sekkumistest, mis ei osutu 
tõhusaks. 
Õpetaj akehakeel ei tohiks olla hukkamõistev. 
Õilased peavad teadma, et vastuvõetamatu on nende käitumine, mitte nad ise. 
Õpilastele valikud , et ergutada kohast käitumist. 
Sekkumistel peaks järgnema tagasissuunamine õppeülesandele ja töösuhete taastamine 
 
Teooria ja praktika 
Kuidas panna neid kahte kokku? 
Selleks, et  vastuolus poleks, tuleks vaadata ja vaadelda koolis toimuvad nii indiviidi kui interatsiooniga 
seonduvat.  
 
1.  Uurimus – indiviid ja interaktsioon – nt milline interaktsioon kiusaja ja ohvri vahel. 
2.  Rakendatud metoodika – sekkumine, juhtimine. Mis töötab, mis mitte.  
3.  Kooli  eetos /kliima/poliitika 
 
Milline poliitika, kus õpistel paremad tulemused jms. 
Kooli reeglitesse suhtutakse paindlikult: mittekaristavad viisid, suitsetamisega, riietusega ja õpilaste käitumine 
väljaspool kooli. 
Õpetajatel pole range, vaidõpilastega läbräägitud reeglid nende eelneva kolme valdkonnaga. 
Võti probleemide puhul – õpetajate ja õpilaste vahelised head suhted. 
 
Tõenduspõhine praktika – teooria ja praktika pole vastandlikud.  
 
 
 
38