Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kasvatus ?
  • Millal on inimene kasvatatav ?
  • Kumb on muna, kumb kana ?
  • Kust ta seda oskama peaks ?
  • Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha ?
  • Kuidas seda tehakse ?
  • Mida ise ja kuna ise tahad ja keegi ei peataks sind ?
  • Miks sa nii teed ?
  • Palju selliseid lapsi on ?
  • Kuidas ära tunda sellist last ?
  • Millises vahekorras ?
  • Kuidas ennetada ?
  • Kuidas üks või teine laps on keskkoolist väljalangevuse ohus ?
  • Kuidas temaga hakkama saada ?
  • Millest tingitud ?
  • Kuidas tekib see agressiivne käitumine mis suunatud teiste vastu ja see, mis suunatud enda vastu ?
  • Mis keskkonnast võiks mõjutada indiviidi agressiivset käitumist ?
  • Mida teha? Küsi, kas mürate või kaklete ?
  • Mida teha siis, kui laps käitub agressiivselt ?
  • Millise märgid ?
  • Kus laps saab liiga palju kinnitust ?
  • Kes võiks sinust saada. Anna sellele iseaalile 100 punkti. Palju praegu annaksid ?
  • Kuidas saaksid asjad muutuda ?
  • Mida peaks tegema ?
  • Mis võib olla viha taga ?
  • Kuidas inetute sõnadega hakkama saada ?
  • Mis sind siia tõi, on lahendatud. Kuidas sa seda tead ?
  • Mis saab olema erinev, nii et sa tead, et see juhtunud ?
  • Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ?
  • Keskel, lõpus, täiskasvanu eas. Millest tingitud ?
  • Kuhu tahan välja jõuda ?
  • Mida pean tegema, et sinna välja jõuda ?
  • Kuidas panna neid kahte kokku ?
 
Säutsu twitteris
Kasvatustöö ja - probleemid 
1.loeng – KASVATUS 
 
Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. 
Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. 
 
Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist.  
Kasvatamine kuulub kasvamise  reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. 
Järelikult  - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. 
 
Mis on kasvatus? 

1.  Definitsioon. 
Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. 
 
Areng – järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni 
surmani. 
Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni  on aluseks kasvamine. 
Kasvamine on puht füüsiline termin.  
Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, 
kui miski kasvab suurenevas suunas. 
 
Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): 
Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. 
Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava  materiaalse ja vaimse toetuseta. 
Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. 
Kasvamine on mitmetahuline – füüsiline, vaimne jne. 
Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. 
 
Millal on inimene kasvatatav? 
Kuna kasvatuse lähtekohaks on inimese kasvatamine jõudmaks teatavale iseseisma toimetuleku saavutamine elus, siis 
peaks  kasvatusega olema teatud kasvatusiga – täiskasvanud küpsuseni jõudmine – iseseiva toimetuleku saavutamine 
oma iseseisvas  elus. 
 
Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = 
kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. 
Toimetulek  on inimese teadlik  tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. 
 
Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: 
Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne – elukutse. 
 
Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna 
 
Enesekasvatus on  inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. 
Isiksus – inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? 
Kasvatus eelneb enesekasvatusele. 
 
Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus  organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole 
kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. 
 
Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. 
 
Sekkumine – eesmärgipärane tegevus. Sekkumine on täiskasvanupoolne tegevus. 
Kasvatus kui sihipärane sekkumine: 
Sihipärane mõjutamine koos teadmiste andmisega 
Sihipärane väline mõjutamine konkreetse  situatsioonides  tegevuste emotsionaalseteks läbielamiseks, sest asjad, 
nähtuse jms muutuvad inimese jaoks tähenduslikuks vaid siis, kui neil on hinnaguline väärtus.  
 
Eesmärk – kasvatuse eesmärgid realiseeruvad: 

 
Õpetamise kaudu – teadmised, hoiakud jms süsteem omandamisele ja arendamisele suunatud 
Kasvandike suunamine – tegevuste juurde, mis arendaks tervikisiksuse jooni, mida organiseeritu õppetegevuse käigus 
piisavalt arendada ei saa. 
 
Esteetline, eetiline ja töökasvatus – õppetegevus. Kasvatusprotsessiks tingimuste loomine -arendada 
 
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond peavad olema organiseeritud nii, et peale kuud jälgimist paigutatakse gruppi, mis 
toetab sinu arengut positiivselt. Keskkond loob kasvatuseks tingimused. 
 
Eesmärk – on ideaalne subjektiivne kujutlus  tulevase tegevuse oodatavast resultaadist. Eeldatakse, et resultaat on 
olemas, prognoos. 
 Eesmärgitamise protsess kasvatuses on  loominguline  ja kuulub tõenäosliku prognoosi  valdkond
 
Reaalses kasvatuspraktikas erinevad püstitatud eesmärgid oluliselt oodatava resultaadi täenäosuse… 
Kujutused, loomingulised, kujundus tegevuse üldsuunast 
Konkreetne  piiritletud kujutlus – teatud tegevustena, mis võivad olla lähedal ideaalile lähedal. 
 
Näide: Põhikoolil on hariv kui ka kasvatav ülesanne. Ideaal on kasvatus siin. Sotsiaalainetel kitsamad eesmärgid, 
inimeseõpetusel veelgi kitsamad. Gümnaasiumis toetakse inimese individuaalset arengust jms tulevatest erinevustest 
toetatavat … 
 
Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt  abstraktselt  konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. 
Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. 
Konkreetne eesmärk – rida konkreetseid eesmärke,… 
 
Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse  hierarhia
1.tasand – ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 
2. tasand – põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja 
väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 
3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise  tasemed , milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. 
 
Kasvatuse eesmärkide liigitus: 
1.kognitiivsed 
2. psühhomotoorsed 
3. afektiivsed 
Internaliseerimine – isemiselt omaksvõtmine – on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise  vms omaks 
võtmine inimese poolt. 
Sotsialiseerimine  – samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms. See välimine omaksvõtmine. 
Internaliseerimine on sisemiselt. 
 
Seda, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse, nimetatakse 
väärtuseks. Püsi valmisolek reageerimiseks. 
Väärtushinnang – hinnang sellele, mis inimest eriti  rahuldab  ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat. 
Väärtustatav –  
 
2.  DEFINITSIOON. 
Kasvatus kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. 
 
Kasvatus toimub mitmel tasandil. 
Ühiskonna kasvatuseesmärgid 
Kooli kasvatuseesmärgid 
Õppeaine eesmärgis 
Teema eesmärgid 
Tunni eesmärgid 
 
Ühiskonna tase 
Organisatsioonilis-pedagoogilne tase – üksikindiviid on interaktsioonis grupiga 
Psühholoogilis- pedagoogiline tase – indiviid-indiviidi vastu 

 
2.  Loeng  -PROBLEEMNE KÄITUMINE 
 
1.  MÕISTED 
Tööga mitteseotud lobisemine 
Keeldumine ülesande täitmisest 
Klassis ringijalutamine 
Õpetajale jultunult vasturääkimine 
Pliiatsi  lennutamine üle klassi 
Teiste õpilaste töö segamine 
Jope seljast võtmisest keeldumine. 
 
Mida täpsemini hinnanguvabalt käitumist kirjeldate, seda suurem on tõenäousus, et oskad tõhusalt sekkuda.  
Kui ütled: „Teiste naerma ajamine lollitamisega.“ – teine õpetaja ei saa sellest aru. 
 
Abnormal – Ebanormaalne parem Anormaalne. Kas kvalitatiivselt  või kvantitatiivselt  normist  kõrvale kaldumine
Kui kvalitatiivne – arengunormist kõrvale kaldumine. Teame, mis vanuses teatud lapsed teatud arenguastmeid läbivad. 
Kui sellele ei vasta, siis on kvalitatiivne erinevus selle poolt. Teisena võib normina võtta statistilist keskmist – 
kvantitatiivne . Kasutatakse psühholoogias ja psühhiaatrias. 
 
Acting  out  behavior  –ei ole teadvustatud. See pole  tahtlik . konkreetne üks agressiivse käitumise eriviise, erivorme. 
Eesti keelde ei tõlgita. Vaenulikkus teiste inimeste suhtes agressiivse käitumisega,mis tuleb sellest, et põhjuseks on 
keelatud surutud mõtted, mahasurutud emotsioonid . Need selle all, et indiviid teiste suhtes käitub, väljendades 
agressiooni. Nt 3-a õde lööb 3-a venda, sest  arvab , et ema armastab venda rohkem kui teda. Nt 6-a laps räägib  isale  
vastu, sest all  emotsioon , et ta ei pea isa autoriteediks. Võrdleb näiteks naabritüdruku isaga. Keelatud tõke, emotsioon  
maha surutud.  Kontrolli alt on väljas, alla surutud – agressiivne käitumine; seksuaalne käitumine – alla surutud 
seksuaalsed  impulsid . Opereeruvad mitteteadlikul tasandil, väljendudes agressiivses käitumises. 
 
Aggression – tahtlik kahju või haiget tegemine teisele inimesele. Siia alla lähvad ka objekti suhtes tegemine. Saab olla 
suunatud ka enda vastu – eneseagressioon. Halb käiumine. See ei tule motiivist- seega motiiv ei loe. Agressioon on 
käitumuslik väljendus.  
 
Asocial – mittesotsiaalne. Eitus seotud sotsiaalse aspektiga. Käitumine, mis ei vasta ühiskonna normidele. Sotsiaalsete 
grupinormidele mittevastav käitumine.  
 

Antisocial  –  antisotsiaalne  käitumine – kirjeldav termin, et iseloomustada tegevusi, kui  rikutakse  tahtlikult 
teiste inimeste või ühiskonnaõigusi nii, et niisuguse käitumise tagajärjed on kahjulikud.  Kasutusele tulnud 
kriminaalsest psühholoogiast. Laiaslaastus jagatud üldtunnustatud liigituse  järgi kahek, järk-järgult ühest 
äärmusest teise: Avatud(suunatud teiste inimeste vastu)- Varjatud(suunatud vara või seostub ennastkahjustava 
käitumisega) 
(Lober and Schmaling 1985)               
                                                                         destruktiivne  
 
 
                                                           ANTIsotsiaalne käitumine. 
                                                       Varavastane                                agressioon 
                                                         Õigusrikkumine 
                                Varjatud                                                                                   avatud 
                                                       Staatusega                        opositsiooniline       
                                                               seotud          
 
 
 
 
 
                                                                  mittedestruktiivne    
                                                           

Unsocial  – mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, 
ajajärgust jms.  

 
 
Antisocial personality – kliiniline  diagnoos , psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised  
isiksushäired. 
Düssotsiaalne isiksus – rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. 
(kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. 
 
Attention deficit/hyperactivity disorder  – aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. 
Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. 
 
Conduct disorder – 
käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all ( eelmine ka). F91 korduv ja püsiv 
düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. 
 
Behavior problems/difficulties – käitumisprobleemid/raskused – probleemne käitumine 
Probleemne käitumine – hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune 
käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või  viitab  raskuste olemasolule, st 
õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. 
Raskestikasvatatav – õpilase sisemised (varem). 
Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise 
 
Deviant behavior – deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv  käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest 
normist ühiskonnast. 
(Häire – ajutine. Hälve – püsiv.) 
 
Destructive behavior – destruktiivne käitumine. Erinevas  eas erinev. Lapseeas – dendent lõhkuda asju, materiaalsete 
väärtuste kahjustamine . Puberteediiga  – lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv . Tahtlik lähisuhete purustamine, 
kahjustamine jms. Nt kuulujutud , lapse väärkohtlemine.  
Saab olla ka endasuhtes – puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. 
Purustav , lõhestav jms käitumine. 
 
Delinquent behavior – delinkventne käitumine. 
 Seaduste  rikkumine . Kuritegelik  käitumine on käitumine kui 
rikutakse seadusesätteid.  
 
Disruptive behavior – disruptiivne käitumine. 
segav  häiriv käitumine. Psühhiaater – kolme diagnoosiga lapsed – 
tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. 
 
Emotional and behavior disorders-  emotsionaal  ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem 
kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks 
määrtatud teatud normide põhjal liigid. 
 
Emotional and/or behavioral – eripedagoogiline.  Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga 
seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad 
probleemid. Või esineda koos puuete ja hälvetega ning häiretega. 
 
Maladjusted behavior –kohanematu käitumine – katusmõiste.  Teaduskirjanduses sünonüümiks probleemsele 
käitumisele. Seda kasutatakse harvemini – et mitte silte külge panna.  Normidele mittevastav käitumine. Psühhiaatria, 
kliiniline psühholoogia. 
 
Misbehavior –väärkäitumine (vähe kasutatakse, et silte ja negatiivset  hinnangut  mitte külge panna) 
Oppositional behavior – oppositsiooniline käitumine, pedagoog.  Kui kasutab psühhiaater – siis ütleb, et tõrges-
trotslik käitumine. 
Trotslik, hakkab vastu, vihastab, kangekaelne, kergesti solvumine, ärrituv. 
VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. 
ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD 
PROBLEEMSE LAPSEGA. 
 
Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. 
Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 
 

 
 
2.  PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS 
Riskifaktorid  seoses probleemide süvenemisega: 
Mitmekesisus  
Varane algus 
Sagedus 
Mitmekesine ümbrus 
+ hüperaktiivsus. 
 
Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, 
probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse  varajases  eas. 
Arenguliselt on teatud indiviidide puhul tegu käitumismustriga, mis varajases eas  ilmuvad , vanemaks saades  
probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. 
Probleemid on nii, et kogu elu püsivad – neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad –arengumudeli alla. 
 
1.  kulg – tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. 
Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal  enesehinnang )) tõrjutus 
klassikaaslaste hulgas     või akadeemiline ebaedu ( depressioon ) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik 
käitumine 
 
Lapseiga                                          varane noorukiiga                 hiline  noorukiiga (kaaslastega seotud) 
 
Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 
 
 
2.  kulg – vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega  
seonduvaid  ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 
25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80%  suitsetamine , vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, 
poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid  jms. 
 
Põhikooli ülemastmes –  
Peab aitama, muidu süvenevad. 
 
 
KÄITUMISPROBLEEMIDE LIIGITUS. 
 
Käitumisprobleemide kolm külge: 
I. 
sotsiaalpsühholoogiline (millest ka mõistete all räägiti.) teo sotsiaalne raskus tagajärjega seotult 
1.  antidistsiplinaarne käitumine 
2.  antisotsiaalne käitumine 
3.  delinkventne käitumine 
4.  autoagrssiivne käitumine 
 
II. 
kliiniline 
isiksuse psüühiline seisund 
1.  häire ilmingud 
2.  häire miteilmnemine 
 
III. 
isiksuse dünaamika 
käitumishäire suhte isiksuse küpsemise ja arenguga 
1.  isiksuse häire areng – korduvate neg. Faktorite mõjul väljakujunenud isiksusehäire. Psüühiline 
omapära avaldub kõikides situatsioonides. Omadused püsivad kogu elu. Kohanematus ühiskonnas. 
2.  isiksuse aktsentuatsioon – isiksuse häire ilmingud kaovad negatiivsete vähenemisel või positiivsete 
faktorite lisandumisel. 
Aksetuant – isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad 
normide piiresse. 
 
 

 
3.Loeng  -KÄITUMISPROBLEEMIDE ERINEVAD LIIGID 
 
Liigitamine
Sotsiaalse teo raskuse järgi ( kergemad probleemid sagedasemad) 
1.  Antidistsiplinaarne 
Probleemid ajutised: distsipliiniprobleemid 
Püsivad: palju antisotsiaalseid probleeme 
 
Tänapäeva õpilastel: 
Distsipliiniprobleemid 60% 
Närvilisus 
Kaklemine 
 
Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: 
DISTSIPLIINIPROBLEEMID 
Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. 
 
Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. 
Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks. 
Ealiselt : 
2 aastane – lapsel areneb tahe. Esitab palveid vanematele siis. Ei ole nõus vanematega, avaldab oma tahet. Jonni kahe 
aastasel on kahte sorti:  
lühiajaline – ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel  palav , nälg, väsimus. Lihtne 
kõrvaldada. 
Pikaajaline – ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki 
asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps 
seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt. Küsimus on suhtlemisviisis, mis lapsega pole 
avatud. Sellises eas kardab  vanem lapsega rääkida, sest kardab kaotada mõjuvõimu. Tuleb rääkida, miks kõike ei saa 
ja millepärast. Kui pikaajaline ilmnenud on, selle taga põhjus, mis last vaevab. 
 
Jonn annab võimaluse lapsega muuuta suhtlemisviisi, muutuda avatumaks. Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, 
katsu lapsega käituda samamoodi. 
 
Õpilaste distsiplineerimine. 
Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, 
suunamine, vastandamine. 
 
Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed – probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. 
Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus 
Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 
1.   Lapsevanem , kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga  tahab panna, 
vaid sunnid ise. 
2.  Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 
3.  Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja 
suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama 
neile. Mitte nii. 
4.  Keeldude üleküllus. 
5.  Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees . „Pead ise triiksärgid triikima“, aga talle pole õpetatud 
varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 
6.  Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud 
hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes – tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev 
viimastes  tundides  väsinud. 
 
Distsipliini  on kahesugust: 
1.  Kontroll pealesunnitud  allumise  abil ja karistamine
2.   Enesekontrolli  korrigeeriv ja tugevdav  kasvatus. 

Teatud määral kasutatakse mõlemat.  
Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 

 
Struktuur peab klassiruumis olema. 

Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. „Ära 
jookse ! “ EI! „Jaluta!“. Reegleid peab olema vähe, max 5. Parem veel kui 3. 

Õigesti organiseeritud klassiruum. Liikumisruum, õppematerjalide kättesaadavus, rühmatöö siis lauad 
kokku, loeng siis tavaliselt. Füüsiline keskkond peab olema hästi organiseeritud.  
 
NÕUANDED, KUIDAS KLASSIS HAKKAMA SAADA. 
Distsipliiniprobleemidega toimetuleku raskusaste
Õpetaja tähelepanu vähe väärivad. 
 
Väikesed. 
Mitteverbaalne  suhtleminedistantsi  vähendamine, pilkkontakt (19 sek) 
Kasuta grupitööd 
Pööra tähelepanu kohasele käitumisele, ignoreeri ebasobivat. 
Märgista käitumine, mitte õpilane. 
Anna valikuvõimalus! ( istu kohale, või räägime sinu probleemist peale tundi). Üks kohase käitumise, teise kohatu  
kirjeldus. 
Kehtestav  käitumine. 
 
Keskmised. Korduvad, limiteeritud väike arv õpilasi seotud. 
Kasuta koolis kirjutatud või kirjutamata reegleid.  Tuleta meelde õpilasele või vajadusel kehtesta uus. 
Privileegide ära võtmine ( karistus ). 
Aja mahavõtmise meetod. 
Trahv. 
Teatud punktide ära võtmine. 
Kasuta kinnipidamist peale tunde. 
 
Suured probleemid. Korduvad rikkumised. Paljude õpilastega. Kogu klass. 
Räägid individuaalselt igaühega, 
Lepingu sõlmimine. 
Pea nõu vanematega. 
Punktide ülestähendamise süsteem- mille eest saab, mille eest mitte. 
Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. 
Küsimuste- vastuste  leht.  
 
VALETAMINE  
Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest  petta  või eksiteele viia. 
 
Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. 
 
Alla 3-4 aastane laps. 
Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse 
kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit 
süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui  koguaeg  teeb või 
põhjuseks olla see, et vanemad pole piisavalt hoolivad ja hellad olnud lapse vastu, siis ta mõtleb välja sõbra, keda pole 
olemas. Teine põhjus võib olla tingitud, et vanemad on lapse üleujutatud fantaasiamaailmaga. Jutustavad muinasjutte, 
fantaseerivad jms. Siis lapsele jääb külge. Mõlemal juhul laps ei tahagi reaalsusega kohaneda, moonutab reaalsustaju 
vastavalt soovidele ja ihadele. Lõppkokkuvõttes teda ei huvita sotsiaalne maailm, sellega tuleb tegeleda. Muidu ta jääb 
üksikuks. 
Fantaasiavale eest ei tohi  karistada ! Küll tuleb õpetada, mis on tõelisus ja mis on näiline. 
Selles eas olev laps alex arvab „Vale on inetu sõna!“. Kui poleks karistust, siis poleks ka valetamist – ta mõtleb 
samamoodi. Mõtleb, et see samamoodi halb sõna nagu teised ebasündsad sõnad. 
Teab, et vale keelatud, aga miks keelatud, seda ta ei tea. Sest tõend, et keelatud on, on see, et selle eest karistatakse. 
 
5-6-10 aastane laps. 
Laps eristab tahtlikku ja tahtmatu eksimust.  
Laps võtab omaks täiskasvu käsud, keelud. Võtab omaks sellel viisil, et suhtub taunivalt mistahes moel ja ükskõik 
kelle poolt valetamisse. Valed on iseendast halvad. Ei tohi valetada siis, kui selle eest ei saa karistada. Valetamine 

 
lubamatu kõigis olukordades . Kui ütled „valetad, siis suu hakkab suitsema“ – ta hakkab arvama, et nii juhtubki. 
Selliseid väljendeid ei tohi kasutada. 
 
10-12 aastane laps. 
Teadlikult tahtlikult ebaõige – Vale. Ei valeta, sest kardab kaotada usalduse lähedastega ning seepärast, et 
südametunnistus hakkab piinama .  
 
Teatud noorukieas hakatakse valetamisse suhtuma kergemalt.  
Noorukieas hakkab aru saama ka sarkasmist ja irooniast valetamisel. 
 
Arengulisest perspektiivist vaadates erinevates igades arusaamine mis on vale ja miks ie valetata, on erinev. 
 
Arengupsühholoogid uurivad: 
Eksperiment , kus täiskasvanu annab mmingi piirangu, (nt ei tohi piiluda, ei luba mängida teatud mänguasjaga). 
Vaadeldakse, mida teeb. Pärast küistakse lapselt, kas tegi, või mitte. Tuleb välja, et selliste protseduuridega 3aastatest 
valetab 1/3, 4-7 70-80%. Uuringud näitavad, et valetamine eelkoolieas see suureneb koolieaalguseks.  
 
Noorukid , täiskasvanud inimesed valetavad: 

Et vältida teistele haigettegemist 

Et saada teatud eeliseid 

Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse 

Et suurendada või vähendada teistega seotust 

Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees 

Et vältida konflikti 

Et kaitsta teist inimest. 
 
 
Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises.  
Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. 
Täiskasvanu:  pinges , keerab pilgu maha, punastamine , suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, 
jalad risti kui käed laiali. 
 
Viimastel  aegadel  ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri 
Need kes valetavad, järgivad  jutus  juba varem väljamõeldud stsenaariumi. Vähene detailidevaene jutt. 
 
Protseduur : intervjueerimitehnika. 
Paljutakse mõnda sündmust meenutada. Nt esimest koolipäeva, kirjeldada. Et saada aru tema meetodist. Lastakse 
uuesti kirjeldada, aga lisada detaile.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #1 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #2 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #3 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #4 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #5 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #6 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #7 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #8 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #9 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #10 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #11 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #12 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #13 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #14 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #15 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #16 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #17 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #18 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #19 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #20 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #21 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #22 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #23 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #24 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #25 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #26 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #27 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #28 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #29 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #30 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #31 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #32 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #33 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #34 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #35 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #36 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #37 Loengukonspekt Kasvatustöö ja -probleemid 2013 #38
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheBlackPearl Õppematerjali autor

Lisainfo

Loengukonspekt.TÜ Sügissemester 2013/2014

Märksõnad

Mõisted

kasvatuse põhifunktsiooniks, toimetulek, enesekasvatus, kasvandike suunamine, internaliseerimine, sotsialiseerimine, väärtushinnang, organisatsioonilis, psühholoogilis, abnormal, nt 3, nt 6, kontrolli alt, aggression, antisocial, unsocial, mistahes norm, düssotsiaalne isiksus, probleemne käitumine, probleemne käitumine, raskestikasvatatav, deviant behavior, häbliv käitumine, destructive behavior, lapseeas, puberteediiga, delinquent behavior, kuritegelik käitumine, disruptive behavior, psühhiaater, tõrgest, maladjusted behavior, misbehavior, arenguliselt, põhikooli ülemastmes, isiksuse aktsentuatsioon, aksetuant, 2 aastane, erinevas vanuses, nädalapäevade lõikes, distsipliini, alla 3, väike laps, suurem laps, varastamine, mängib tola, diagnoos, remont koolimajas, õppejõud tegi, tahvel puhastada, 25 eluaastaks, karistus, kooliiga, separatsiooniängistus, sotsiaalne ängistus, grupiviisiline ärajooksmine, kodutute kambad, agressiivsus, agressioon, vägivald, vägivald, impulss, agresioonil, proaktiivne agressioon, mõlema puhul, võimendajad, suunatud endale, agrssioon, amüktala uuringud, rotidega katse, frustratsiooni, tunnet, näide video, modelleerimine, biheiviorism, vaatlemine, kiusajatel, tajumine, sisetmperatuur, seonduvalt, anonüümsus, deindividualisatsioon, võetakse isiksus, arenguline perspektiiv, noorukite seas, väiksemad lapsed, enesevigastused, suitsiid, õppimisteooria, operantne tingitus, positiivne kinnitus, biheivioristlikul, positiivne kinnitamine, kinnituseks, negatiivne kinnitamine, vormimine, ühe jala, arvestuspunkte, vastavalt rikkumisele, isoleerimine, trepil, üleparandamine, ebaõnnestumine, turvaliselt kiindunud, ebaturvaliselt kiindunud, ambivalentne, antisotsiaalne faas, projektiivmeetod, tindiplekitest, ahvipere, projektiivjoonistuste test, inimese joonistamine, kriipsujuku, sokraatiline dialoog, kognitiivne triaad, eneseusalduse deklaratsioon, vihapäevik, stressor, mõtete kaart, jõulupuu, sotsiaalne jutustus, kirjeldavad laused, käsklaused, perspektiivsed, ringi aeg, parimaks kohaks, prioriteediks, ringi ajaga, enesehinnangu tõstmine, süst toetused, lähedaste mikrosüsteemidega, mesosüsteem, samamoodu, nt pere, triaad, perede piir, normaalses, hierarhia, normaalses peres, probleemne pere, probleemne pere, terviklikkus, hierarhiline struktuur, adaptiivne enesestabilisatsioon, adaptiivne enereorganisatsiooni, tasakaalus funktsioneeriks, inimestevahelisi suhteid, vaheline kaugus, ökosüsteemne lähenemine, struktuurne, imeküsimus, vanematevahelised lahkhelid, pere rikkus, kuritegevus, deliquency, õiguslik lähenemine, official deliquency, õigusrikkuja, status offense, alkohol, ühiskonnas 5, sotsiaalne keskkond, üldine tendents, kooliastmete organiseerimisel, lastekodu, karisusele orienteeritud, kohtlemisele, põhimäärustes koolidel, mitteformaalsed ülesanded, käitumisnormid, disciplina, distsipliin, tõsisemaks, lihtsalt öeldes, printsipaalne käitumine, seletusstiil, loobuvad kergelt, agressiivsus, edu, rakendatud metoodika, tõenduspõhine praktika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
doc
Kasvatustöö-ja probleemid konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
83
doc
Õiguse sotsioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
152
docx
KASVATUSE KLASSIKA
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun