Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom Kasvatuskäitumine Tänapäeva kodukasvatuse kolm väärat müüti: 1)Inimene on võimeline ettevalmistuseta lapsi kasvatama 2)Vanasti kasvatusega ei tegeletud, kuid ometi kasvasid normaalsed inimesed 3)Lapsed kujunevad iseenesest tänu vastavate geenide olemasolule Kasvatuskäitumine Vanal ajal omandasid lapsed kasvatuse vendadelt, õdedelt, rahvajuttudest Tänapäeval jääb lapsepõlves kasvatusõpe saamata Lapsevanematel on kiire ning nad ei anna piisavat eeskuju Ollakse sunnitud kasutama katseeksituse meetodit Kodukasvatus tänapäeval Ei saa anda Laps on halb, kui lapsel on halb kasvatusprobleemidele õiget ja (st. lapse halbsus on millegi kindlat lahendust tagajärg) Mõne teise puhul võib ühele hea lahendus olla kasutu Click icon to add picture Click icon to add Kodukasvatus picture ...
RHB I Karpkala Cyprinus carpio Karpkala Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus ) Levik Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi, Ida- ja Kagu-Aasia Karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme Eestisse toodi karpkala aastal 1893 Karpkala levik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhja...
Steiner oma waldorfpedagoogika loomisel. Nii steinerpedagoogikas, kui ka montessori pedagoogikas arvestatakse laste individuaalseusega niipalju kui selleks võimalusi on. Kahjuks pole sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised, mida õpetajad nende poole saadavad. Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta. Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ...
Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 Wiehe (1990) · Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev uuring (14lk pikk küsimustik) · 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all · 37% füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all Wiehe avastas mitmeid selgitusi õdede-vendade vahelisele väärkohtlemisele: - lapsevanemate käitumise mudeldamine - õdede-vendade puhul kasutatavad erinevad kasvatusviisid - probleemidega ülekoormatud vanemad - narkootikumide- ja alkoholi kasutamine perekonnas - vaimne või füüsiline haigus - vähene vanematepoolne järelvalve - vanemate sobimatud ootused - vägivaldse käitumise normaliseerimine vanemate poolt Vägivalla kogemise tulemusel ilmnesid ohvril madal enesehinnang, depressioon, viha ründaja vastu ning raskused isikutevahelistes ja intiimsetes suhetes, posttraumaatilise stressi sümptomid, söömishäired, alkoholi ja
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme lapsepõlves, kinnistub aastatega ja kujundab meist täiskasvanu oma armude ja hirmudega ( Pere ja Kodu 2009) 4.1 Eneseimetluse põhjused I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket? Eneseimetlus on nagu kahe teraga mõõk, mida teritavad täiesti vastandlikud kasvatusviisid pidev isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut
Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida) Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi. Võib väita, et õpilaste tajutud vanemate positiivne mõju seostub valdamisorientatsiooniga ja õpilasi vähem aktsepteeritavad ning austavad kasvatusviisid toovad kaasa sooritus- ehk väljundi demonstreerimise orientatsiooni. Tuleb süüvida õpilase psühholoogilisse keskkonda. Ei tohi hakata otseselt kedagi teistest eristama aga samas peab natukene lähenema individuaalselt. 19. Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes? Pygmalioni efekti olemus ja toimemehhanism
· Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite ,,keelde." · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2. Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus. 3. Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: ,,Triigi oma valge pluus homseks ise ära." Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine. 4. Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine
1-3 EBAKINDLUS 0- USALDUS 1 Erikson esitas oma raamatus “Childhood and society” teooria lapsepõlve arengu ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest. Ta selgitas kuidas lapse arengukeskkond (tema vanemad, nende kasvatustraditsioonid, suguvõsale omased kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste (immigrant, kokkupuude erinevate kultuuridega) Mõistis Erikson, et Freudi teooriat tuleb kaaluda, võttes arvesse ühiskonnamõjutusi inimesele. Tüdruk, kes kasvab üles Siuxi indiaanlaste reservaadis, kus teda õpetatakse teenima oma tulevast kütist abikaasat on oma arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
