Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom Kasvatuskäitumine Tänapäeva kodukasvatuse kolm väärat müüti: 1)Inimene on võimeline ettevalmistuseta lapsi kasvatama 2)Vanasti kasvatusega ei tegeletud, kuid ometi kasvasid normaalsed inimesed 3)Lapsed kujunevad iseenesest tänu vastavate geenide olemasolule Kasvatuskäitumine Vanal ajal omandasid lapsed kasvatuse vendadelt, õdedelt, rahvajuttudest Tänapäeval jääb lapsepõlves kasvatusõpe saamata Lapsevanematel on kiire ning nad ei anna piisavat eeskuju Ollakse sunnitud kasutama katseeksituse meetodit Kodukasvatus tänapäeval Ei saa anda Laps on halb, kui lapsel on halb kasvatusprobleemidele õiget ja (st. lapse halbsus on millegi kindlat lahendust tagajärg) Mõne teise puhul võib ühele hea lahendus olla kasutu Click icon to add picture Click icon to add Kodukasvatus picture ...
Vagulas ja Kuldres Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides Põhja Ameerikas ja Austraalias on karpkala väga probleemne võõrliik Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas Eestis ca 50 tonni Kasvatamise nõuded keskkonnale Temperatuur: taluvuse piirid 0-35 C° Kasvu jaoks optimaalne üle 20 C° alla 15 C° toitumise aktiivsus madal Paljunemiseks sobiv üle 20 C° Hapnikusisaldus: 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks talub ka 2mg/l Kasvatusviisid Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil Poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud
Steiner oma waldorfpedagoogika loomisel. Nii steinerpedagoogikas, kui ka montessori pedagoogikas arvestatakse laste individuaalseusega niipalju kui selleks võimalusi on. Kahjuks pole sellist mõtteviisi aga paljudes õppeasutustes üle võetud ning suuresti suhtutakse lastesse veel, kui tahet mitteomavatesse shvammidesse, kes peaksid vastu vaidlemata imema endasse kõik teadmised, mida õpetajad nende poole saadavad. Kui nüüd jätta kõrvale Itaaliast ja Saksamaalt alguse saanud kasvatusviisid ning tulla Eesti õpetlaste juurde, siis juba Johannes Käis rääkis 1920ndatel aastatel, et lapsi ei saa võtta kui täpselt ühesuguseid isiksusi. Õppeprogrammid peaks olema koduloole ja paikkonnale omased, selleks, et lapse tekiksid seosed, tal oleks lihtsam õpitavast aru saada ja meelde jätta. Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole
Joonis 6. Karpkala kasvatamise hulk 2.4 Nõuded kasvatamise tingimustele Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus- talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Kasvatusviisid: Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Viimane on Eesti oludes mõeldav vaid industriaalse sooja vee kasutamise korral, sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta
Tartu, Soo, K., Reitelman, E., Laan, T. 2012 Wiehe (1990) · Esimene ja kõige põhjalikum õdede-vendade vahelist väärkohtlemist käsitlev uuring (14lk pikk küsimustik) · 67% vastanutest olid kannatanud seksuaalse väärkohtlemise all · 37% füüsilise ja emotsionaalse väärkohtlemise all Wiehe avastas mitmeid selgitusi õdede-vendade vahelisele väärkohtlemisele: - lapsevanemate käitumise mudeldamine - õdede-vendade puhul kasutatavad erinevad kasvatusviisid - probleemidega ülekoormatud vanemad - narkootikumide- ja alkoholi kasutamine perekonnas - vaimne või füüsiline haigus - vähene vanematepoolne järelvalve - vanemate sobimatud ootused - vägivaldse käitumise normaliseerimine vanemate poolt Vägivalla kogemise tulemusel ilmnesid ohvril madal enesehinnang, depressioon, viha ründaja vastu ning raskused isikutevahelistes ja intiimsetes suhetes, posttraumaatilise stressi sümptomid, söömishäired, alkoholi ja
Laps võib olla füüsilist tegevust kartev, ootab palju teiste abi. Mittesekkuv- kõikelubavus väljendub pigem vanema ükskõiksusega. Kõikelubavust võib seostada loobumist vanematepoolsest kasvatuskohustustest. Selline kasvatusstiil kaldub produtseerima vaenulikke/agressiivseid ja psühhopaatilisi lapse. Lastel tekivad puudujäägid kiindumusvõimes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Kasvatusmeetodid on kasvatuse ülesanette ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad kasvatusviisid- ja võtted. Jaotus: Veenmismeetodid(teadvuse mõjutamine) Harjutusmeetoditeks(käitumisnormikohaste vilumuste ja harjumuste kujundamine) Ergutusmeetodid(kiitmine, tunnustamine) Karistusmeetodid(noomimine, riidlemine, karistamine) Pedagoogilise dokumenteerimise jaotus ja tasandid Tasandid: Laste tasand, asutuse tasand, õpetaja tasand.
Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme lapsepõlves, kinnistub aastatega ja kujundab meist täiskasvanu oma armude ja hirmudega ( Pere ja Kodu 2009) 4.1 Eneseimetluse põhjused I põhjus: alandamine Missugune käitumine soodustab eneseimetluse teket? Eneseimetlus on nagu kahe teraga mõõk, mida teritavad täiesti vastandlikud kasvatusviisid pidev isiksuse alandamine või siis liigne hellitamine. Eneseimetlus võib olla kantud protestist, kiivusest ja kättemaksust, teisalt aga harjumusest saada kõike nagu iseenesest. Eneseimetlejat iseloomustab puudulikult arenenud tundeelu, mis tuleneb seesmisest tühjusest ja võimetusest taluda masendust. Kasvatuses on kõige parem, kui kritiseeritakse või kiidetakse lapse tegu, mitte ei ülistata ega alandata tema isikut
Saavutusmotivatsiooni mudeli põhjal tehtavad järeldused õppekasvatustööks (selgitada, mida saab õpetaja teha, et õppimist motiveerida) Vanemate, õpetajate ja kaasõpilaste toetus mõjutab nii õpilase akadeemilisi kui ka sotsiaalseid suundumusi. Võib väita, et õpilaste tajutud vanemate positiivne mõju seostub valdamisorientatsiooniga ja õpilasi vähem aktsepteeritavad ning austavad kasvatusviisid toovad kaasa sooritus- ehk väljundi demonstreerimise orientatsiooni. Tuleb süüvida õpilase psühholoogilisse keskkonda. Ei tohi hakata otseselt kedagi teistest eristama aga samas peab natukene lähenema individuaalselt. 19. Mida kujutab endast Pygmalioni efekt ja milline on selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes? Pygmalioni efekti olemus ja toimemehhanism
· Reeglid peaksid olema positiivse sisuga ja tõlgitud need reeglite ,,keelde." · Reegleid peab olema vähe. · Lastele tuleks selgitada tasu, mida nad saavad kui reegleid järgivad kui ka reeglite rikkumise tagajärgi. Õigesti organiseeritud tööruum: o klassis peaks olema liikumisruumi o õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad o lapsed peavad istudes nägema õpetajat Distsipliiniprobleemide põhjused: 1. Arengulised erinevused. 2. Kasvatusviisid - järsud muutused või see et kogetakse erinevaid kasvatusviise. Kasvatusviiside muutus või erinevus. 3. Distsipliinis kasutatakse liiga palju karistuskontrolli, liiga palju keelatakse (ei tohi, ei või jne). Lapsel ei ole oskusi. Näiteks see, et teismelisele öeldakse: ,,Triigi oma valge pluus homseks ise ära." Laps keeldub, kuna tal pole oskust, vanemad pole õpetanud. Oskuse puudumine. 4. Lapsed on väsinud, näiteks siis kui on liiga palju kodutöid.
ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud. Vanema võimule tuginevad kasvatusviisid varisesid kriitikatule all põrmuks. Kõrvuti vabaduspedagoogikaga said tuule tiibadesse aktiivsuspedagoogika (John Dewey learning by doing) Ameerika mandril, sotsiaalpedagoogika (tegutsemine kollektiivis) Venemaal ja alternatiivpedagoogikad (Steiner, Montessori ja Freinet) Kesk-Euroopas. Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine
1-3 EBAKINDLUS 0- USALDUS 1 Erikson esitas oma raamatus “Childhood and society” teooria lapsepõlve arengu ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest. Ta selgitas kuidas lapse arengukeskkond (tema vanemad, nende kasvatustraditsioonid, suguvõsale omased kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste (immigrant, kokkupuude erinevate kultuuridega) Mõistis Erikson, et Freudi teooriat tuleb kaaluda, võttes arvesse ühiskonnamõjutusi inimesele. Tüdruk, kes kasvab üles Siuxi indiaanlaste reservaadis, kus teda õpetatakse teenima oma tulevast kütist abikaasat on oma arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on
annaabi.ee 
