Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju ..........................................................................................................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4
*Köha *Teadmised ennetamine *Suitsetamine suitsetamises *Tõendid perifeerse vereringe t puudulikkuse kohta *Emotsionaal se seisundi mõju suitsetamisel e Söömine ja joomine *Suu ja hammaste seisund *Toidu ja *Perekondlikud traditsioonid *Kliima ja geograafiline asend *Vaegtoitumus
Oluline on lastes nende päritolust sõltumata äratada huvi teiste kultuuride vastu ja kasvatada neis tolerantsust. Esimene kooliaste on aeg, kus kakskeelsus areneb lihtsalt, oluline just teise keele õppimise seisukohalt. Teine kooliaste on tundlik periood identiteedi ja enesehinnangu seisukohalt. On tähtis, et lapsed teaksid, et nad saavad kuuluda kahte kultuuri, ning ei pea valima oma päritolu. Mõlemad kultuurid on väärtuslikud. Haridusliku erivajadusega õpilased. Emotsionaal- käitumisraskustega õpilased.. Need on lapsed, õpetaja klassis märkab, olenemata sellest, kas lapsed on diagnoosiga või mitte. Need lapsed vajavad abi eakaaslastega normaalsete suhete loomisel ja õppimisega toimetulekul. Emotsionaal- käitumishäire (EKH) mõjutab õpilase hariduslikku edasijõudmist. EKH on enamat kui ajutine ootuspärane rektsioon keskkonnas olevatele stressi tekitavatele sündmustele; seda
põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine, kava, keelekasutus, tagajärjed, päeviku pidamine, struktuurne toetus, kõige olulisem hoiatus. Viha ja kiusamisprobleemidega toimetulek: emotsioonid ja nende väljendamine, õpetus
Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad.
omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN 2. Karelson, B. (2017). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring. Uurimistöö. Tartu Ülikool. 3. Kikas, E. (2010). Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Lk 153-170. 4. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioo n.pdf (14.11.2017)
kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste. Selles raamatus ei tugine käitumistaastuse programm meditsiinilisele mudelinle, vaid pigem hariduslikule mudelile. Esimese osa nimi on ,,Käitumisraskustega laste mõjutamine". Õpetajad on
metaja. poolest. Lapselähedane lihtsus ja soojus ühineb poee- tilise kunstipärasusega. Oskab puudutada lapsele olu- listeelunähtuste ringi- aastaringide tsükkel. Julius Oro (Oengo) Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, Mitmekesise ainevalla ja käsitluslaadiga, emotsionaal- 1901-1941 pedagoog. ne ja mahukas looming. Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii-
Emotsionaal ja käitumisraskused (EKR) on koolis kasutatav üldmõiste õpilase kohta, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljapoole õpilaste käitumise ,,normaalsuse piire". Seda terminit kasutatakse siis, kui probleemid on tõsisemad kui tavapärane korrarikkumine või reaktsioon ajutisele stressiolukorrale, kuid on vähem tõsised kui käitumisprobleemid, mida on põhjustanud psühhiaatrilised kõrvalekalded. Saab ka eristada lapsi, kelle käitumine on kontrollitav, ja neid lapsi, kelle käitumist ei ole võimalik kontrollida Käitumisprobleemid võivad ilmneda agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena eksternaliseeriv käitumisprobleem Eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiu...
v Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotensiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohanemist v Andekad õpivad ja mõtlevad teisiti kui nende eakaaslased v Andekatel lastel on täheldatud ka tähelepanuvaegust või hüperaktiivsust. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võivad ilmneda käitumis- ja õpiprobleemidena v Andekus võib esineda ka emotsionaal- käitumishäiretega ja Aspergeri sündroomiga lastel, loovat ja sensomotoorset andekust on ka vaimu- ja meelepuudega inimestel. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õpetajate suur koormus- aega andeka lapsega tegelemiseks on ClickClick icon to icon add
Inimese kõlbeline teadvus on üks tema sotsiaalse arengu olulisemaid indikaatoreid. Moraal hõlmab inimõiguste ja ühiskondliku kokkuleppe ning eetiliste printsiipide astmeid. 2.Miks on nii palju erinevaid teooriaid inimese kõlbelise arengu seletamiseks ja millised on tuntumad teooriad? Levinud on terve rida inimese kõlbelist arengut avavaid teooriaid. Psühholoogias on kõlbelist arengut ja käitumist püütud avada biheivioristlikelt, psühhoanalüütilistelt, emotsionaal-füsioloogilistelt, kognitiivsetelt ja teistelt positsioonidelt (Hoffmann, 1980) Filosoofias püütakse samu probleeme sagelilahendada aksioloogia ehk väärtusteoreetilistelt positsioonidelt (hartman, 1967). Pedagoogilises psühholoogias on levinumaks kõlbelist arengut kirjeldavaks teooriaks saanud kõlbelise arutlusvõime vaatlemine sarnaselt intellekti arenguastmega. J.Piaget oli üks esimesi psühholooge, kes uuris laste kõlbelise arutluse arengut sõltuvalt nende vanusest.
· kasvatuses väärtustatakse õpilaste reaalseid, potentsiaalseid ja puudusi korvavaid omadusi; · õpilasi informeeritakse sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest (Tuulik, 2001:17- 18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus. Tallinn, Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi. Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju. Häire on ajutine, üsna sageli mööduv. Hälbe puhul on osaline puudujääk ning puude puhul on midagi täielikult puudu. Emotional and/or behavioral difficulties - ehk emotsionaal ja/või käitumisraskused on eripedagoogiline termin ning tegemist on puudega (on üks psüühilise puude liikidest). Tunnused: võib esineta koos muu puude või hälbega. Erinev kooliskäimine, puue avaldab negatiivset mõju õpiedukusele. Maladjusted behavior - ehk raskesti kohanev käitumine. Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele.
värviteraapia vorme. Samamoodi, nagu mõned värvid on rohkem meeldivad, võivad olla värvidega seotud ka teatud assotsiatsioonid, mis alati ei pruugi olla meeldivad. Seetõttu ei saa teha värvide osas suuri üldistusi. Alati saab olla rohkem teadlikum, valides oma garderoobi, kontori sisustust, tapeeti või katusekive. Või hoopis sobivat õlimaali oma töötoa seinale. Spetsialistid leiavad, et värviteraapia mõju on eelkõige emotsionaal-psühholoogiline, kuna inimpsüühika reageerib erinevat värvi valgusele isemoodi . Läänemaades hakati värvide mõju psüühikale ja ravivõimalusi tõsisemalt uurima eelmise sajandi teisel poolel, ehkki tegelenud on sellega nii Aristoteles, da Vinci, Newton kui ka Goethe. Plaanipärane värvide terapeutiline kasutamine algas 19. sajandi lõpul. 6.
eemärkide saavutamist. Erikooli saab kohus paigutada alaealise kuni üheks aastaks, erandina kauemaks, kui see on vajalik õppeaasta lõpetamiseks. Kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased on üldiselt tavakoolist võõrdunud noored, kes lisaks halvale koolikohustuse täitmisele on kaldunud kuritegelikule teele ning pannud toime erinevaid õigusrikkumisi. Nende õpilastega tehtud ennetus- ja tõkestustöö pole olnud tulemuslik ja õpilase emotsionaal- või käitumisraskused on võimendunud. Sellised õpilased oma käitumisega kas alluvad vähe tavapedagoogilistele otsesekkumistele või on õpilase seisund selline, et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa. Nad vajavad pidevat kasvatusliku järelevalve, pidevalt juhendamist oma kohustuste täitmisel ühiskonna, vanemate ja kaasinimeste ees ning avaliku korra ja õpikoha reeglite järgimisel.
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS Kui mees ei tea, millise sadama poole ta purjetab, pole ükski tuul õige. (Seneca) Kadri Koha 2010 Millest räägime? Õpimotivatsioon, enesemotivatsioon Täiskasvanu õpivajadused ja eesmärkide püstitamine Väärtused Aeg ja efektiivne aja kasutamine Enesearendamine, eneseuuendamine Motivatsioon Movere (ld. k)- liigutama, liikuma panema A. Maslow (1976)- inimest motiveerivad tema bioloogilisest loomusest tulenevad vajadused, mis on üldinimlikud ja kultuurist sõltumatud. Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –enes...
sümbolid. Nii sõltub hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus kultuuris. Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile. Inimesi ümbritsevatelt pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kuigi inimeste reageering värvidele on sügavalt isiklik asi, esinevad mõned üldtunnustatud ideed, mis puudutavad erinevate värvide iseloomu, toimeid ja seoseid. 4. VÄRVIDE MÕISTMINE Värvide tugevus ja üldine välisilme sõltuvad paljudest teguritest, kaasa arvatud värviallikas ise, sideaine või materjal ja tootmismeetodid. Sajandite jooksul on uued värvi koostisained ja
õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel
tegevusliikides, aga eriti mängus, puudub võime elada kaasa teistele inimestele, nende mõtlemine on kaemuslik-toiminguline (kodus kasvaval lapsel aga kaemuslik-kujundiline), käitumine impulsiivne. Suhtlemist täiskasvanutega võib võrrelda alla aastaste kodus kasvanud lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal-miimilistes väljendustes, tema vaesunud kõnes ja vähearenenud ekspressiiv-miimilistes väljendustes. Lastekodulastest koolieelikud pöördusid kolm korda harvem diafilmi vaatamisel eakaaslaste poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema
haridust. ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus, sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED
Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab neid ja võib hakata tekitama emotsionaal- ja käitumisprobleeme. Mõnikord lapsed ka lihtsalt unustavad vajalikud toimingud teha ja see toob kaasa veresuhkrutaseme olulise muutuse, mis võib muuta halvaks enesetunde või viia teadvusekaotuseni. Sellise minestuse käigus lihased lõtvuvad ja harvad pole juhtumid, kus diabeetik teadvusekaotuse ajal ka püksid täis teeb. Milliseks kujunevad pärast seda lapse suhted eakaaslastega? Palju on lapsevanemad vaielnud selle üle, kas õpetajad ja koolikaasalased peaksid olema
** Parkinsonisündroom 1) bradükineesia 2) rigiidsus 3) treemor liigutuste vähesus pehme monotoonne hääl vähenenud võime liigutuste alustamiseks käte liigutuste vähenemine kõndimisel vähenenud spontaanne aktiivsus enamasti sümmeetriline käte ja jalgade rigiidsus tüüpiline ja nähtav on küünarliigese rigiidsus rütmiline enam väljendunud puhkeseisundis ja väheneb tegutsemisel harva esineb perioraalne treemor ("küülikusündroom") + Mõtlemise ja emotsionaal/kognitiivse väljenduslikkuse pidurdumine -------------------------------------------------------------------------------- ** Uneskäimine (somnambulism)/häire/ - une ajal ilmnev motoorne aktiivsus; tekib sügava e. deltaune perioodil. Kompulsioon e. sundtegu (compulsion) - kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust. - rituaal (ritual) - automaatne, olemuselt kompulsiivne tegevus selleks, et vähendada ärevust
kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus; sünnipärased või omandatud puuded; õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada tavalasteaedadesse. 3
See erinevus loob kultuuri kommunikatsiooni tõkkeid. (ibid). Arusaamise barjäärid Arusaamise barjäärid võib viie rühma jagada: 1) Foneetiline arusaamatus (väljendusvaene kõne, kiirkõne, monotoonne kõne, helid- parasiitid, kõne defektid). Sellega raskeneb kõne füüsikaliste omaduste taju (tämber, diktsiooni kvaliteet, hääldus) – müra, takistusi. Lisaks sellele, komunikaatori kõne tajumisele mõjuvad tema isiklikuid omadusi (vanus, haridus, rahvus, emotsionaal seisund jne.). Valida suhtlemiseks vajalikut kiirust võib, näiteks, tagasiside kasutamisega, oma käitumist reguleerides suhtlemise ajal retsipiendi eripärade vastavalt. (Тищенко 2008: 109). 11 Foneetiline arusaamatus omab diapasooni tähtsusetust (mõnede sõnade hääldamisel) täielikuni: räägivad mittearusaadavalt, kiiresti, ebaselgelt, aktsendiga, kasutatakse
(9) Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile - vererõhule, pulsisagedusele, hormoonide hulgale ja liigutuste kiirusele. Meid ümbritsevatelt pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. (9) Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada
F78 muu täpsustatud vaimne alaareng F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on
X ja Y kromosoomid- gonosoomid ehk sugukromosoomid Geneetilised hälbed Haigused või seisundid, mis on põhjustatud ebanormaalsusest isiku geneerilises materjalis Monogeensed põhjuseks DNA muutused ühe geeni piires. Ainevahetushäired. Fra-X autismi ühes põhjustajaks, lisaks vaimsed probleemid. Liiga kiire vananemine progeeria. Polügeensed põhjuseks DNA muutused mitmes geenis + keskkondlikud faktorid (õpiraskused, diabeet, emotsionaal ja läitumishäired, lühinägelikkus). Kromosomaalsed põhjuseks kromosoomide arvu või struktuuri muutused. Autosoomsündroomid (trisoomiasündroom DOWNI SÜNDROOM ja deletsioonisündroon KROMOSOOMID ARV ON ÕIGE, MINGI PIIRKOND PUUDU VAIMSEARENGU PROBLEEMID, KÄITUMISPROBLEEMID, FÜÜSILISARENGU PROBLEEMID. WILLIAMSI SÜNDROOM ÜKS OSA 7- NDAST ON ÄRA KUSTUTATUD. KEHALISE ARENGU PROBLEEME POLE,
emotsionaalse reaktsiooni mõjul tekkinud kognitiivse defitsiidi struktuurile, samuti saab sellest lähtuvalt anda põhjendatud hinnanguid isiku toimetulekupiirangutele selles situatsioonis. Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka adekvaatse emotsionaalse reaktsiooni puudumine. Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga;
1,24 (Eesti inimarengu aruanne 2000, 107). Kui nii edasi, siis on reaalne oht kultuuriliselt lahustuda globaliseeru vas maailmas, kuna me ei suuda tagada oma kultuuri säilimiseks minimaalselt vajalikku ühte miljonit inimest. Põhjamaade kogemus näitab, et sündimus ei suurene pikaajaliselt, vaatamata otsestele finantstoetu sprogrammi dele. Pigem on eelduseks saavutada stabiilne rahvastik Maarjamaal, usk ja kindlus Oma Riigi Tulevikku. Nii sotsioloogilis ed uuringud (Elanike ... 2000) kui ka emotsionaal sed väljaütlemis ed (üliõpilas)aj alehtedes kajastavad pigem pettumust Oma Riigis ja usalduse langust Päevakangel astest Poliitikute Lehmakaupl emisele. Sellised signaalid kindlasti ei lisa kodanike kindlustunne t tuleviku suhtes, ei ahvatle välismaal head palka teenivaid tippspetsiali ste ja -teadlasi pelgalt isamaalisuse st "koju tagasi pöörduma, et Eestit üles ehitada" ja paneb pigem pagema need viimased üksikud missioonitun dest veel "kodumaad teeninud" (Oja 2000). Kas see
Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired. Psühholoog, psühhiaater. Kõige tõenäolisem kliinilises psühholoogias, kus mõõdetakse nende erinevaid liike. Probleemide grupp, millel on teatud kindlaks määrtatud teatud normide põhjal liigid. Emotional and/or behavioral eripedagoogiline. Emotsionaal ja käitumisraskused. Hinnanguvaba, kontekstiga seotud, eripedagoog peab emotsiaal ja käitumisraskustega lasteks neid, kellel vähemalt kahes valdkonnas püsivad probleemid
nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest
aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust:
sihtgruppe kolm: (1) universaalse sekkumisena kõik õpilased; (2) Käsitletud SOTu (Kõiv, 2001a) teoreetiline taust tugineb õpilased, kellel on risk eksternaliseeritud või internaliseeritud kognitiiv-käitumuslikule teooriale ning treeningu eesmärgiks on probleemide arenguks; (3) hariduslike erivajadustega - tavaliselt aidata antisotsiaalse käitumisega noorukitel toime tulla probleemi- emotsionaal- või käitumisraskustega ning õpiraskustega - dega, arendada eneseregulatsioonivõimet ja õpetada efektiivseid õpilased(Bullis, Walker & Sprague, 2001). sotsiaalseid oskusi interaktsioonis teiste inimestega. Sotsiaalsete oskuste treeningprogramme võib jagada Treeningu pikkuseks on 5 grupisessiooni, kokku 26 tundi,
ta saaks ise teha: „Oota, anna mulle käärid... ma näitan sulle.“ Kasulikum oleks öelda: „Seda kujundit on raske lõigata. Kas ma võin sulle näidata, kuidas seda lihtsamalt teha?“, „Kui sa Töötades mõned aastad tagasi ühe 8. klassi õpilasega koolis, mis oli mõeldud emotsionaal- ja pole sellega rahul nii nagu see on... siis mis sa arvad, mida sa võiksid teha, et sa oleksid käitumisraskustega lastele, püüdsin ma ergutada seda noormeest tunni ajal vaiksemalt kõnelema. selle üle rõõmsam/õnnelikum või sellega rohkem rahul
· Neurootilised inimesed on autonoomse NS kõrge reaktiivsusega, mis peaks mõjutama ka limbilise süsteemi aktiivsust · Neurootiliselt ärevatel inimestel on kõrge nii kortikaalne kui ka autonoomse NS aktivatsioon · Kuigi Eysenck eeldas isiksuses bioloogilise loomuse juhtivat mõju, uskus ta siiski ka loomuse ja kasvatuse koosmõjusse Gray käitumusliku pidurduse mudel · Gray (1982) arendas Eysencki ideid edasi ning väitis, et isiksus ja emotsioonid on põhjustatud kahe emotsionaal- motivatsioonilise süsteemi poolt · Neist esmane on käitumusliku pidurduse süsteem, mis hõlmab aju vaheseinatuuma ja hipokambi ning otsmikukoore · Sarnaselt Kaganile väidab Grey, et sellised spetsiifilised stiimulid nagu karistus, hüvitamata jätmine ja uudsus käivitavad pidurdussüsteemi, mis surub toimuva käitumise maha ja suunab tähelepanu ümber teistele, asjakohastele stiimulitele
Personaalse talendi komponentide hulka kuuluvad ka otsustusvõime ja Oma elu jaoks heade eneseregulatsiooni oskus. Oma elu jaoks heade otsuste tegemine tähendab otsuste tegemine oskust lugeda emotsionaalseid signaale ja neid enese jaoks õigesti interpre- tähendab oskust teerida. Eneseregulatsiooni on S. M. Moon nimetanud personaalse talendi lugeda emotsionaal- seid signaale ja neid peamiseks ehituskiviks. See hõlmab hulka spetsiifilisi oskusi: eesmärkide enese jaoks õigesti valimine, tähelepanuvõime, pidurdusprotsesside ja afektide reguleerimine, interpreteerida. enesevaatlus, aja planeerimise oskus. Mõningatel juhtudel võivad need os- kused olla pärsitud, kuna aju biokeemiline tasakaal on häiritud (näiteks
õppimist, mällu kodeerimist, mälust reprodutseerimist ja mõtlemist). Kognitiivsete strateegiate teadlik ja sihipärane kasutamine õppija poolt on metatunnetus. Intellektuaalsed oskused on suunatud välistele objektidele, ent tunnetuslikud strateegiad on suunatud õppija "sisemusse", oma tunnetuslike võimete tõhusale ja originaalsele rakendamisele. 4. Hoiakud Hoiakud on õpitud emotsionaal- tunnetuslikud seisundid, mis mõjutavad isikliku toimimise eelistusi seoses inimeste, objektide ja sündmustega. Hoiakud võivad olla õpetamise ja õppimise otsesteks objektideks. Hoiakud muusika suhtes mõjutavad näiteks isikliku plaadikogu kujunemist ja kontsertide külastamist. 5. Motoorsed oskused Mõnikord on õppimise tulemuseks ainult liigutused, mis koosnevad hästi koordineeritud ja ajastatud lihastööst
tähenduse meie jaoks. Väärtustamine saab toimuda vaid hinnangulise tegevuse kaudu, kusjuures hindamine on tunnetusega samaaegselt kulgev protsess. P s ü h h o l o o g i d kasutavad mõneti teistsuguseid mõisteid. Näiteks Rubinstein (1967) nimetab tunnetuse meid huvitava aspekti afektiivseks ehk emotsionaalseks. Ta kirjutab nii: Psüühilised protsessid on mitte ainult tunnetuslikud, vaid ka afektiivsed, emotsionaal- tahtelised. Nad väljendavad mitte ainult teadmisi nähtustest, vaid ka suhtumist neisse. Tunnetus sisaldab alati kas vähemal või rohkemal määral kahe vastandliku komponendi ühtsust: teadmised ja suhtumine, intellektuaalne ja afektiivne. Leontjev (1977) aga nimetab mõistet, mis näitab nähtuse tähendust konkreetse isiksuse jaoks, isiksuslikuks mõtteks. Nii või teisiti on väärtustamise puhul alati tegemist subjekti hinnangulise tegevusega. Hinnangulise tegevuse vormid
ebaselgeid olukordi või eelistatakse neid vältida. Nimetatud dimensioon (põhitunnus) väljendab suhtu- mist näiteks järgmistesse küsimustesse. o Õpetajad ja mänedžerid võivad ütelda “ma ei tea” või peavad alati teadma õigeid vas- tuseid. o Reegleid ja juhendeid peab olema minimaalselt või reeglite järele on lausa emotsionaal- ne vajadus. o Aeg on vaba või aeg on raha. o Töötatakse selleks, et elada, või tuntakse sisemist vajadust töö ja pingutuse järele (ela- takse selleks, et töötada). o Täpsust ja korralikkust peab õppima või need tulevad loomulikult. o Tolerantne suhtumine tavalisest erinevasse käitumisse ja ideesse või sellesse suhtumine kui ohtu.
annaabi.ee 
