PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE (0)

PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE
Loeng 2 (09.02.2012)
Indiviidi suhtumine teistesse ( maailmapilt ) M-mina, T-teised.
M+T terve positisioon
M +- T Mina olen prints ja sina oled konn
M – T+ Mina olen viletsam kui Teie
M- T- Kõik on halvasti.
Suhtumine tuleneb kodust.
Positiivne minapilt ehk M +
+ märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine , kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid .
Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna...
Armastuse väljendamine:
Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata teatud ajal). Kui ei jagata? Jääb puudu sellest, et teised on ka tähtsad ja teistele on ka nt banaani vaja. Kuidas mitmelapseliste perekondade lastele areng mõjub? Antakse väiksematele lastele näiteks kommi, suurematele öeldakse et oled juba küllalt saanud...
Empaatia areng: et laps saaks aru, et ka teised inimesed on olulised. Laps ei taha aru saada, et teisel on ka valus .
Reeglid perekonnas. Lapse kasvades kokkulepped. Ideaalis lastele ei sunnita neid reegleid peale, need seletatakse lahti. Sageli ranged reeglid, kus armastust ei ole.
Negatiivne minapilt ehk M –
Kui lapsele väidetakse, et ta ei kõlba. Kui öeldu on suunatud mitte lapse teole vaid isikule „tema on meil arg“. Kui laps ajab asja laualt maha „Küll sa oled koba“. Laps ei saa kohe aru „Küll sa oled rumal“. Kui liialdatakse: „Sa ajad kõik segamini .“
Kui vanemad on autoritaarsed.
Et neil on oht „üksi jääda“. Enesekesksuse tõttu. Loovad nad maailmapildi nad otsivad sarnas maailmapildiga inimesi, et nendega liituda. Snoobide ja bandiitide maailmapilt (Berne). Halvustavad teisi. „Minul on palju raha ja hea positisoon ühiskonnas ning teil, minu sõpradel, on piisavalt raha ja samuti hea positsioon ühiskonnas. Sellepärast oleme meie väärtuslikumad kui teised.“
„Mina olen viletsam kui teised“ positsioon. M – T + Mina olen konn keset printse ja printsesse. Kui laps läheb kooli M- positsiooniga, siis on võimalik et tänu õpetaja positiivsele suhtumisele ja armastusele ning teiste laste sõprusele omandab ta positsiooni M+
Sageli saab – positsioonist + kui õpitakse armastama. Kui üks vanem + ja teine – siis võib lapsest saada +. Probleem kui lapse mõlemad vanemad on – märgiga. Lapsel on raske saada + (neid nimetatakse koolis probleemseteks õpilasteks).
„ Konnad abielluvad sageli konnadega. Ja nende lapsed on ka konnad“. H.Krips. konnast võib vahel saada ka prints v printsess vastavalt tema seksuaalsetest eelistustest .
NB! Oluline on endale teadvustada, et iga indiivid suudab on nn „miinusmärki“ muuta plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada.
Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata.
Indiviidi suhtumine oma tulevikku.
Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria.
Inimesed jagunevad kahte:

Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise.

Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid .
Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi.
Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta?
Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled tubli inimene, keegi ütleb lollakas, siis sa ei jookse ruumist nuttes välja...
Märksõnad, mis kuuluvad suhtlemisoskuse arendamise juurde:
Teadvustamine – mõtlemine „sellest mida teed“
Valikuvabadus – nii sinul kui teistel on õigus teha valikuid. Sund suhtlemise toob endaga kaasa enamasti negatiivseid tagajärgi. Inimene ei taha üldiselt sundi, teine inimene õpetab teisi inimesi.
Eesmärk? - Mida ma sellise käitmisega saavutan. Inimene teadvustab, miks ta midagi teeb. Mis tagajärjed mingi käitumine toob. Õpetaja peab sellepeale mõtlema.
Teise inimesega arvestamine – loobumine liigsest enesekesksusest. Elu ei ole õnnelikum , kui oled enesekeskne. On sageli kavalad, agressiivsed. Sageli on nad rikkad, jõulised, tugevad.
Headus – see, mis on praktilises tegevuses teisele suunatud. Headus pole see, et istud oma headuse sees aga midagi reaalselt ära ei tee.
Selles, et õpetaja suhtlemisel õpilastega on oluline mõju õpilaste õppimisele ning isiksuse arengule, tänapäeval ei kahelda. Erinevad lähenemisviisid õpetaja suhtlemise uurimisel. „Protsess-tulemus“ mudel. Leitakse seoseid õpilaste õpitulemuste ja üldise arengu ning õpetaja suhtlemisviiside vahel.
Sellisest mudelist lähtuvalt on enim uuritud :

• Õpetaja avatud käitumist.
  
• Selget ja arusaadavat esitlust – näited, lihtsus, eakohasus .
  
• Sotsio -kommunikatiivset stiili.
  
• Korra saavutamise võtteid – kehtestamine.
  

Hollandi koolkond. Interpersonaalse käitumise mudel.
OTT küsimustik uurib õpetajat läbi 3 käitumistüübi:

Juhtiv: juhib, organiseerib, annab korraldusi, kehtestab reegleid.

Abistav /sõbralik: abistab , näitab üles huvitatavust, käitub sõbralik.

Mõistev: kuulab huviga , on empaatiline, andestab, on kaastundlik.

Õpilastele vabadust andev : annab õpilastele valikuid.

Ebakindel: õpetaja hoiab „madalt profiili“

Rahulolematu: näitab üles rahulolematust .

Noomiv: süüdistab, väljendab ärritust ja viha, keelab, karistab.

Range: õpetaja „hoiab ohjad pingul “, kontrollib, hoiab klassi vaikse, on range, kehtestab reeglid ja normid.
Ranged õpetajad saavutavad korra klassis, aga õpimotivatsioonile on kahjustav.
Õpetaja suhtlemist klassiruumis saab liigitada:

Kognitivne funktsioon – õpilaste õppimise soodustamine õpetaja käitumisviiside kaudu. esinemisoskus

Afektiivne funktsioon.

Juhtimisfunktsioon .
Õpetaja suhtlemisoskused „ei maksa midagi“, kui õpetajal puudub hooliv hoiak õpilaste suhtes ja hoiak õpilasse kui subjekti.
Õpetajale olulised suhtemisoskused:

Esinemisoskus

Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti.

Oskus konfliktidega toime tulla.

Oskus kuulata.

Oskus saavutada reeglite täitmist.

Oskus oma emotsioonidega toime tulla.

Oskus teise emotsioone talle tagasi peegeldada.
Esinemisel avaldavad publikule mõju järgmised toimimisviisid:

• Tugeva häälega esitus (et oleks kuulda)
  
• Publiku vaatamine
  
• Sõnade selge väljahääldamine
  
• Paus olulise sõna või lause järel, oluliste sõnade või lausete rõhutamine ((hääle tugevuse tõstmise kaudu).
  

Hea esinemise korral publik kuuleb , saab aru ja kuulab.
III LOENG
16.02.2012
Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD).

Interaktsioon – sotsiaalne mõju
Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi:

• Inimestevahelised suhted: teiste tajumine , meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju;
  
• Isiksus: mina- kontseptsioon , hoiakud;
  
• Grupikäitumine : konformsus, allumine, grupi dünaamika;
  

Suhtlemise kolm külge:

Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon

Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon

Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju).
KOMMUNIKATSIOON
Robotiga suhtlemine . Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne.
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng.
Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis.
Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse:

Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.

Administratiivne kõne – tagada ülesannete täitmine ja tegevus klassis.

Distsiplineeriv kõne – käitumise ohjamine ja kontroll.
Kooliklassis domineerib õpetaja, 2/3 ajast räägib tema. Ta jagab üht laadi informatsiooni, mis kaldab olema eelkõige distsiplineeriv kõne. Õpetajapoolne interaktsioon on kõige olulisem.
Milline on efektiivne suhtlemine?

• Mille tagajärjel saavutatakse parem arusamine ja mõistmine indiviidide vahel.
  

• Mis toob rõõmu ja pakub naudingut
  
• Mis mõjutab hoiakuid
  
• Mis parandab suhteid
  
• Mis suunab tegevust.
  

Suhtlemise kontekstid klassiruumis:

Füüsiline kontekst

Kultuuriline kontekst

Sotsiaalne kontekst
Kolm traditsioonilist vaatenurka suhtlemisprotsessile lähtudest interaktsioonist:

Suhtlemine kui lineaarne protsess – stiimul- reaktsioon =aktsioon – suhtlemiskäitumine, kus üks inimene mõjutab vaid teist inimest.

Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside.

Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond.
Infovahetuse komponendid:

Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja.

Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem.

Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani.

Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust . Infovahetuse suhtlemise üks külg.

Müra (kõik, mis segab kuulamist; saab olla füsioloogiline ).
Mõiste „interaktsioon“ – inimestevahelised ehk interpersonaalsed toimingud, milles osaleb vähemalt kaks teineteist mingil viisil mõjutavat inimest.
Sotsiaalne kontekst:

Sotsiaalne stsenaarium – sotsiaalse tegevuse ja koostoime hästi tuntud muster, mis on ühiskonna poolt kehtestatud ja omaks võetud ning mida inimesed asjakohases olukorras vaikimisi ja automaatselt järgivad.

Sotsiaalne roll – kaks erinevat definitsiooni. a) inimese asendile vastavate sobivate tegevuste kogum; b) kogum norme, mis kehtivad teatud asendis olevate inimeste kohta.
Õpetaja – õpilase roll. Võim koos tunnustamisega – kuuletumine . Rolli on see sisse kirjutatud, rollile vastavus. Ühelt poolt õpetaja domineerimisega võimusuhetes, teiselt poolt on õpetajal kõrgem roll asendilt.
Rollikonflikt : rollisisene (vanem tuleb ülikonnas koju, vahetab riided ära) ja rollidevaheline (kui teisesel inimesel on teise persooni suhtes vastandlikud ootused)

Sotsiaalne skeem – mudel, mida inimene kasutab mõistmaks, kuidas sotsiaalsed suhted ja nende teadvustamine igapäevelus toimida võiksid.
Sotsiaalne interaktsioon toimib kontekstis, mille osaliselt moodustab inimese varasem sotsiaalne kogemus, mis sotsiaalsete skeemide näol rakendub.

Isikuskeemid- konkreetse isiku kohta.

Mina- skeemid – enda kohta.

Rolliskeem – seotud teatud rolliga ja selle täitmisega. Nt mälestus oma õpetajaga.
Sotsiaalsete stsenaariumide ja sotsiaalsete rollide ühine ja jagatud mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine inimese tegevuse juhtimiseks moodustavad olulise tagapõhja igapäevaste sotsiaalste suhete mõistmiseks.
Kaks põhilist sotsiaalset mehhanismi, mis toimivad sotsiaalses keskkonnas:
Tehissituatsioon, aspektid, mis osutavad survele nn, et ta toimiks nii, nagu temalt oodatakse . Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele!
Eneseootuslikud ennustused :

Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist.

Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse
IV LOENG
20.02.2012
NÕUSTAMINE
( Tiiu Kadajas)
„Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“
PEDAGOOGIKA – õpetamine +kasvatus.
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog , seminar dialoog . Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks.
NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud.
Nõustamine sai alguse pedagoogikast. Hiljem kujuneb eraldi alaks. Nõustamises on õpetaja amet vastupidiseks keeratud – see kes on õpetaja rollis õpib tundma oma klienti; klient , oma elu ekspert, läheb õpetaja rolli.
Õpetaja töö algab tutvustamisest. Isikliku kontakti loomine iga õpilasega. See ei ole kerge. Esimene kontakt peaks olema lühike, tutvustab ennast, piisab kõigilt eesnime küsimisest. Järgmine kord ei ole enam nii võõras, nii hirmutav. Õpetaja kohustus on nimed ära õppida. Mõnikord on hea teada nimesid, mõnikord mitte. Iga kord saab ju uuesti kontakti võtta.
Tutvumise eesmärgiks:

• Kontakt. Seejärel on kaks võimalust, kuhu poole kontakt läheb, üles või alla ↕ “Liivakellateooria“ – alati saab kella pöörata teistpidi , alustada uuesti. Liivakellal on „pedagoogiline võti“ – kui keegi kuritarvitab usaldust, siis õpetaja keerab liivakella teist pidi ning lähtub sellest, et usaldust on võimalik taas üles ehitada. Alati saab otsast alata .
  

↑ tutvumine – turvalisus – huvi+ hoolimine – koostöö – usaldus: nendel tingimustel on õppimiseks soodsad tingimused;
↓ võõrad – ebaturvalisus – isolatsioon /ignoreermine – konkurents (pingeread) – kahtlustamine/süüdistamine;
Nõustamise liigid : valdkonna järgi, kus valdkonnas nõustamine toimub. On olemas enamustes valdkondades. Liike on tohutult palju.
Nõustamise tasandid :

Informeerimine – adekvaatne, usaldusväärne info. Soovitatavalt võimalikult lühidalt. Vajadusel tuleb küsida täpsustusi, see liigub järgmise taseme juurde:

Konsulteerimine – järeldused.

Nõustamine – julgustamine, turvalisuse ülesehitamine. Oma hirmule vastu minemine , turvalise territooriumi suurendamine . Keegi on veel samasuguses situatsioonis olnud, sa ei ole üksi. Hea nõustaja on see kes kaasa läheb.

Psühhoteraapia – õpetaja võib kasutada neid võtteid, aga ta ei tohi öelda, et ta on psühhoterapeut.
KONTAKT
Üks võimalus on isikuline (silma vaatamine), füüsiline (käe andmine).

• Tunne ( rõõm , kurbus ), aisting (valu, väsimus );
  
• Teadlikustamine;
  
• Energia mobiliseerimine – aju annab impulsi, käskluse kehale;
  
• Energia on mobiliseerunud – erutus : selgelt tunnetatav siis, kui energiat on rohkem. Ärevus : hirm blokeerib energia. Tuleb taastada hingamine kogu kopsu mahu ulatuses. Kui keegi hakkab lämbuma, aidake tal välja hingata (üks kord sisse, 3 korda välja).
  
• Tegutsemine;
  
• Kontakt;
  
• Reflektsioon: reflektseerid kogu protsessi. Kui seda ei tehta, ollakse väga rahulolematu. Vaatled kontakti läbi, mõni koht võib olla selline, millega rahul ei olda. Viimane samm on kõige tähtsam.
  

Nõustamisprotsessis, tehes teadlikult kontakt läbi sellega millega ta kontakti väldib, hakkab olukord selginema.
Edasi Nastja konspekt:
05.03.2012 (Krips)
SUND
Mis on motiveerimine ? (vahel ka manipuleerimise teel) – Sa tahad seda teha. Kasu selgitamine . Näita mis kasu saab.
Motiveerimise viisid:

• tasu kaudu
  
• selgitamise teel. Teise väärtuste ja vajaduste kaudu Nb! Mitte enda
  
• tunnustamise kaudu
  

NB! Motiveermine loob eeldused vastutustunde tekkeks. Perekonna eesmärk on aitada teineteist.
Vastastiktunne (? äkki siiski vastutustunne ) tekib kui esineb :

• isiklik aspekt ( veendumus , et on vaja teha – see tugineb väärtustele , eesmärkidele)
  
• valikuvabadus (enda otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine)
  

NB! Vastastiktunnet (vastutustunnet?) ei teki kui indiviid tunneb vaid sundi.
Konflikt on vastuolu. See saab olla :

• sisemine (on raske midagi teha)
  
• välimine (avalikud/varjatud/näivkonfliktid)
  

väline konflik on indiviidivaheline vastuolu millegi pärast.
Sisemine sund peab domineerima „võib“ üle. Ma võin vastab küsimusele miks?
Mõtlemine – tunded – sisekonflikt – käitumine
(Mõte tekitab tunde)
EMOTSIOONID
On subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele.
Põhilised on : rõõm, viha, hirm.
Seisundid : meeleolu, stress, kirg (tugev pikaajaline seisund), frustratsioon (psüühiline pingeseisund, katkestaja enne saavutamist), hirm, vastikus (põlgus), häbi (süü).
Emotsionaalne intelligentsus : (Golemann, 2008)

• oma emotsioonide teadvustamine
  
• oma emotsioonide juhtimine (teadvustamine)
  
• enesemotivatsioon (eesmärk „ma teen seda ja seda“)
  
• äratundmine teises (empaatia)
  
• adekvaatne reageering teiste tunnetele (taktitundelisus)
  

Sündmus ?

• sünd tõlgendus: hinnang (pos või neg). Neg emotsiooni põhjustavad ka mõtlemisvead .
  
• Emotsioonid.
  

Mõtted jagunevad:
a) arukad (ratsionaalsed),
b) valed (irrantsionaalsed)
Irratsionaasled uskumused: Ellis , Beck, Toskala, Krips.
Liigne üldistamine:

• Liialdused (alati keegi kunagi miskit „alati läheb minul kõik halvasti“)
  
• Dihhotoomia (must-valge lapselik mõtlemine „ta on halb, absoluutselt“)
  

Ületähtsustamine (väikest ebameeldivust nähakse suure õnnetusena)
Ala (õnnestumine pisendatakse)
MÕTETE LUGEMINE
Usk sellesse, et teatakse mida teine mõtleb. „Kõik teised mõtlevad samamoodi nagu mina mõtlen“
LIIALDATUD SÜÜTUNDED

• Enesele süü võtmine asja eest milles süüd pole (irratsionaaslsus)
  
• Ensele kogu süü võtmine (ka teiste tegude eest)
  

Süütundega toimetulemiseks on 2 võimalust:
1) enese jaoks oma süütunde „ärakaotamine“, „kinnimätsimine“, „enese õigustamine“. Tüüpilised viisid : ratsionaliseerimine ja projektsioon .
a) ratsionaliseerimine (õigustab ennast)
b) projektsioon (oma teo põhjus projekteeritakse teisele)
c) negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha). Ta tegi teisele liiga ja ei salli teda pärast seda.
2) oma käitumisest ja tunnetest mõtlemine. Reflektsioon. Eneseanalüüs : miks? See on mõtlemises vigade leidmine (mille tõttu oled liialt agressiivne).
SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips
1) kiire lugemine - halb lugemine
2) pause pidada on väga tähtis
3) siis, nüüd, veel
Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika. Kuulatakse mida teine ütleb
1) endast lähtuv vestlus
2) tähelepanelik kuulamine

• Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu.
  
• Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks
  

3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust.
Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu , siis on tal ilmselt selleks põhjus“
Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel. Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab .
KUULAMINE
1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne)

Mitteverbaalne

Verbaalne

• Teisele pealerääkimine
  
• Endast lähtumine (enda jutu rääkimine )
  
• Teise poolt esitatud probleemi pisendamine
  
• Teise poolt esitatud probleemi esitamine (see pole nii, see ei ole võimalik; imestamine - rumala mängimine)
  

2) KÜSIMINE Suunab vastama„Miks sa seda tegid?“ Probleemi eest põgenemine kiituse, lohutamise, naljatamise kaudu.

• Süüdistamine
  
• Moraali lugemine (kasvatamiseks)
  
• Tõlgendamine
  
• Nõu andmine (halvakspanu)
  
• Interpreteerimine
  

3) SOODUSTAJAD

• kogu keha kuulab
  
• vaadatakse teisele otsa
  
• noogutatakse
  
• ollakse tähelepanu poosis
  
• näidatakse ka verbaaselt välja, et kuulatakse
  
• „ukseavajad“ : soovid sa sellest rääkida (nali)
  

2 osa:

• Suhtlemispratnerit abistab rääkimisel „kaja“ kasutamine kuulaja poolt.
  
• Ümbersõnastamistehnika – oma olemuselt lihtne, tunnetena, väljaütlemata (tunnete /partnerite öeldut peegeldatakse sellisena, mida ta pole välja öelnud , kuid mis välja paistab)
  

08.03.2012
„Õpetaja ja õpilane: sotsiaaline mõju ja sotsiaalne taju“
1) kommunikatsioon – teabe vahetamine
2) interaktsioon – teiste inimeste mõjutamine
3) sotsiaalne pertseptsioon (taju) – tajumine, hindamine, mõistmine.
Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eri omamistel on tajumisel erinev tähtsus. On protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõistetada teisi inimesi.
Mõjutab?
a) tajuja
- halo efekt tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel
- atributsioon e põhjuste omastamine
- stereotüübid (efekt)
b) tajutav subjekt .
Halo – inimeste põhiomaduste üldistamisel teiste inimeste käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine.
Isiklik ja situatsioon atributsioon.
Stereotüübid: teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta. need on a) kirjeldavad ja b) normatiivsed. On mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsuseid teatud gruppi kuuluvate inimeste isikuomaduste, välimuse ja käitumisviiside kohta.
26.03.2012 (Heiki)
VÄÄRTUSHIERARHIA
Tipp on oluline. Noortel võivad olla: meelelahutused, edu saavutamine, teiste lugupidamine.
Hedonism - meelelahutus , lõbu, elu nautimine (enese jaoks)
Võim (jõud) – sotsiaalne staatus.
Enesejuhtimine – iseseisvus nii mõtlemises kui tegevuses.
Universaalsus – positiivsus , sallivus.
Headus
Konformsus – reeglid, kultuuriliselt spetsiifiline.
Traditsioonid – respekt .
Kaitstus – stabiilsus, turvalisus ja harmoonia .
6 väärtustüüpi: ( Allport ). Mis tüüp sina oled?
1) majanduslik – praktiline
2) intellektuaal/mõtleja
3) võimu hindav
4) esteet (kaunile ja harmoonilisele mõtleja) – armastab luuletusi
5) suhete tähtsustaja - peaasi et sõber on
6) religioosne - kuidas saab taevasse ?
Vajaduste konfliktid
Tuleb osata mõista teise poole vajadusi. Saab teiselt küsida tema vajaduste kohta ning ise oma vajadustest rääkida.
Esmased vajadused (füsiloofilised)

Saavutusvajadus – vajadus edu saavutada, anda endast parim.

Aupaklikkuse vajadus – vajadus austada autoriteete, anda teistele järele. Saada teistelt positiivset tagasisiset.

Korravajadus – vajadus korra ja plaanipärasuse järele, kord asjades ja tegemistes (sunnivad koristama).

Väljapaistmise vajadus - vajadus silma paista; rääkida teravmeelselt, rääkida endast, olla tähelepanu keskpunktis.

Sõltumatuse vajadus – vajadus iseseisvuse järele, vajadus olla otsustamises sõltumatu.

Kuuluvuse vajadus – ühinemise vajadus, vajadus sõpruse järele, vajadus koos teistega tegutseda

Domineerimise vajadus – suunata, juhtida, mõjutada teisi, vajadus olla lidier, kontrollide teiste tegevust.

Vajadus muutuste järele – vajadus teha uusi ja erinevaid asju, vajadus muuta ja muutuda.

Teiste mõtlemise vajadus - analüüsida teiste motiive , kuidas nad enndast tunnevad .

Teiste aitamise vajadus – hoolitsus, vajadus aidata ja toetada

Kaitstuse vajadus – vajadus tunda abi, toetust, kaitset teistelt.

Enese alandamise vajadus – vajadus aktsepteerida ebaõiglasi karistusi, vajadus tunda end süüdi olevat ja otsida karistust.

Vajadus viia asjad lõpuni (vajadus teha tegemised lõpuni, vajadus selguse ja lõpetatuse järele).

Seksi vajadus – armastamise vajadus, vajadus erootika ja seksi järele

Agressioonivajadus - vajadus teha teistele liiga, haiget. Vajadus süüdistada teisi, vajadus kätte maksta.
Eesmärgikonfliktid
Indiviidid tajuvad, et tema eesmärgid, mille poole ta püüdleb on „löögi all“
Indiviidi eesmärgid on vastuolus , ühe inimese eesmärgid takistavad teiste eesmärkide saavutamist.
Indiviidide eesmärgid on vastuolus grupi juhi eesmärgiga
Indiviidi eesmärgid on vastuolus kehtestatud reeglitega (juhi eesmärgiga kindlustada reeglite järgmist)
Õigustekonfliktid.
Vastuolud, mis tekivad kui üks indiviid rikub teise õigusi.
Õigused „on antud“ indiviidile:
A) seadustega (kirjutatud reeglid)
B) läbi sõlmitud kokkulepete
Sageli arvab indiviid ekslikult, et tal on õigus. Eesmärgikonfliktide lahendamisel tuleb aru saada sellest, et peab püdma mõista teiste eesmärke..
Pondy (1967) esitab konflikti mudeli:
1) kognitiivne - indiviid hindab situatsiooni vastavalt oma väärtustele ja tõekspidamistele (mõtlemine ja analüüs)
2) afektiivne - emotsionaalsed reageeringud, emotsioonid.
3) käitumuslik – tuleneb eelneva kahe koostamisest .
Võitlemine – agressiivne käitumine, jõu kasutamine. Iga välise konflikti korral tähtis. Indiviid kohaneb, eemaldumine tegelikkusest ( patoloogia ). Eitamine.
Noorte puhul normaalsed, muidu depressiooni:

• Põgenemine fantaasiatesse
  
• Projektsioon (paranoia)
  
• Idealiseerimine e teistele rohkemate positiivsete omaduste omistamine
  
• Põgenemine haigusesse (tunnetavate neg.tunnete või enese suhtes)
  
• Passiivne agressiivsus teiste suhtes (väljendamata või kaudselt väljendatav nt tigedus)
  
• Agressiivsuse väljareageerimine (kontrollimatute sisestiimulite väljendamine teistele – sõim, karjumine).
  

05.04.2012
PROBLEEMNE KÄITUMINE
On käitumine, mis häirib protsessi, takistab õpilase või klassigrupi normaalset tegevust ja selle tagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt.
Probleemsel käitumisel on 2 kulgu :
1) varajane algus
2) hiline algus
Sots. riskifaktorid
Varajased etteennustatavad faktorid kuritegeliku kulgu jaoks on:

• Variatiivsus – probleemse käitumisega lapsele on omased paljud erineva sotsiaalse teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned.
  
• Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks.
  
• Mitmesugune ümbrus.
  

Varajase alguse liigutus :

Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine

Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine

Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel.

Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid.
Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess:
Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine.
Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont:
1) puudujäägid lapse järelvalves
2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes
3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine
4) armastuse puudumine ja vähene seotus lapse eluga.
Kontekstuaalsed muutujad:
Perekonna demograafilised näitajad
↓
Vanavanemate jooned – vanemate jooned –ebaefektiivne kasvatuspraktika– käitumisprobleemid lapsel
↓
Perekonna stressorid
(vanemate töötus , tülid ja lahkhelid , lahtusu)
EBAefektiivsed meetmed:

• Arusaamine ja mõistmine
  
• Siirus ja empaatia
  
• Otsuse ja järjekindlus
  
• Alternatiivid
  

Märgista käitumine mitte laps! Kasuta mina-teadet!
Väldi järgmist käitumise korrigeerimisel:

• Peaks
  
• Absoluutne kindlus : alati, kõik
  
• Ei saa (ei taha)
  
• Aga (postiviine tagasiside)
  
• Miks
  

Hinnanguvaba, selge ja kindel suhtlemisviis .
12.04.2012
SUHTLEMINE AEV JA HEV LASTEGA
Et lahendada probleeme – sotsiaalne oskus – suhtlemisoskus.
Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil.
Suhtlemisstrateegia
Taktika e vahendid
Kõne iseloom.
Keelekasutuse funktsioonid:
Suhtlemine:

• Informatiivne
  
• Tunnetustegevust teenindav
  
• Reguleeriv-planeeriv funktsioon.
  

Planeerida – tegutseda – kontrollida
KÕNETAJU suhtlemisel:
Orineteerumine – kuulamine – lugemine
↓
Sisu (mida öeldi?)
↓
Eesmärk (milleks öeldi?)
↓
Motiiv (Miks öeldi?)
Tasandid:
I sensoorne – akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine
II pertseptiivne – sõna, lause, tekst
Mõistmist raskendab:

• Sõnatähenduse puudulik valdamine
  
• Mitmetähenduslikkus
  
• Foneetiline või semantiline tähendus
  
• Tähenduse piiratus või ebatähtsus.
  

15.05.2012 (K.Kõiv)
ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE
Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi:
a) sots.sobiv käitumine – sots. grupis heakskiidetud
b) sots.sobiv rollikäitumine
c) sots. Aktsepteeritud hoiakute omandamine
Mittesots. : ei käitu grupis sotsiaalselt aktspeteeritud teel; ei mängi rolle, mida grupp ootab ning tal pole sotsoaaöseöt aktsepteeritud hoiakuid inimese ja sots.tegevuse kohta.

• Antisotsiaalne käitumine – tahtlikult vastupidi sellele, mida ühiskond nõuab.
  
• Alasotsiaalne käitumine – pole veel ära õppinud , mida ühiskond nõuab.
  

Agressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine. Võib olla füüsiline ja psühholoogiline .
Agressioon – akt, kus tehakse kehaliselt või vaimselt/hingeliselt kahju teisele.
Vägivaldne käitumine – tähendab füüsilise jõu kasutamist kellegi vastu.
Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont:
a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele

• Füüsiline
  
• Psühholoogiline
  

b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes:

• Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem
  
• Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana
  
• Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude / teadete rääkimine või saatmine
  
• Esineb arvuline esinevus
  
• Erinevus vanuses
  

c) korduvus aja jooksul
Arengu spiraal :
1 aste – vaatamine ja ootamine
2 aste – katsetamine
3 aste – kiusamine algab
4 aste – kiusamine muutub tõsiseks
5 aste - kiusamine muutub püsivaks staatuseks
AGRESSIOON
Füüsilise jõu kasutamine kellegi või millegi vastu. Assümeetria võimsuhetes. Korduv aja jooksul.
Õpilane-õpilane
Õpilane- õpetaja
Õpetaja-õpilane
Õpetaja-õpetaja
Õpetaja- juhtkond
80% õpetajatest ei näe, et kiusamine toimub. Sots.suhtes hierarhia koht (kamba pärast).
INDIVIDUAALSED
KIUSAJA
OHVER
Impulsiivus, koleerilisus
Ettevaatlik, sensitiivne
Raskused reeglite omaksvõtmisel
Raskused seoses enesekehtestamisega eakaaslaste hulgas
Positiivne suhtumine vägivalda
Füüsiline nõrkus (poisid)
Järk-järgult kahaneb huvi akadeemiliste saavutuste vastu koolis
PEREGA SEOTUD
Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine
Ülikaitsvad vanemad
Minna-laskev kasvatusstiil
Range distsipliin , füüsiline karistamine
Vanemate järelvalve puudumine
EAKAASLASTEGA SEOTUD
KIUSAJA
OHVER
Sõbrad, kellel on positiivne suhtumine vägivalda
Eakaaslaste kiusamismudelite järgmine
KOOLIGA SEOTUD
Järelvalve puudumine vahetundides
Õpetaja on ükskõikne või aktsepteeriva suhtumisega kiusamisse
Teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse
TÕHUS SUHTLEMINE
Interualiseeritud

• Vaikne kuulamine
  
• Toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtmine
  
• Aktiivne kuulamine
  
• Ukseavajad
  

Eksteraliseeritud:

• Õpilaste käitumise muutumine – minasõnum