LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö Õppetool
ST12KÕ1
LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE
Referaat
Õppejõud:
MÕDRIKU
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. AGRESSIIVSUS 4
2.AGRESSIIVSUSE LIIGID 5
3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad 6
4.RAVI 8
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD ALLIKAD 12

Sissejuhatus

Agressiivne käitumine on meile kõigile omamoodi kaitsekilp osad oskavad seda kasutada mõistlikult, teised aga kuritarvitavad, et läbi suruda oma mõttemaailmas omaks võetud kinnisideid. Agressiivsuse all peame esmapilgul silmas kellelegi haiget tegemist, oma tahtmise läbisurumist ja osavat manipuleerimist. Agressiivset käitumist kohtame me tavaelus päris tihedalt, sest see kujutab endas kas füüsilist vägivalda, kus jõuga üritatakse oma sisukoht teisele selgeks teha. Enam jaolt siiski sõimamist, karjumist ja seeläbi teiste alandamist. Agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda (Keltikangas-Järvinen, 1992).
Tänapäeva tänavapildis on agressiivsust näha vägagi palju, inimesed teevad oma tahte saamiseks mida iganes. Süvenenud on koolivägivald, kus lihtsalt valitakse välja kindel isik, keda hakatakse oma otstarbeliselt ära kasutama, teda kas lüües või mõnel muul viisil lihtsalt ära kasutades. Sellised provokatiivsed noored ongi tavaliselt agressiivsed, mis tuleneb eeskätt nende lapsepõlvest. Me keegi ei oska arvata teise inimese lapsepõlves toimunut . Kuid sellised agressiivsed inimesed tunnevad sellest mõnu ning neile pakub rahuldust kui nad saavad kedagi lüüa ning see millise alandava pilguga neile otsa vaadatakse, tekitab temas võimu tunde, teda lõpuks ometi austatakse. Väikese lapse agressiivsele käitumisele järgneb tavaliselt karistus , see omakorda tekitab temas veel rohkem trotsi, mille elab ta hiljem välja näiteks lasteaias teisi lapsi hammustades, lükates ning asjade ära võtmisega.
Oma referaadist keskendun ma lapse agressiivsele käitumisele. Milliseid agressiivsuse liike on olemas ning kuidas saab neid omavahel eristada. Alati ei pruugi lapse agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne.

AGRESSIIVSUS

Agressiivseid inimesi iseloomustavad sellised tunnusjooned nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes ( Krips , Siivert, Rajasalu, 2012).
Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata. Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu , kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Inimese sotsiaalsed oskused ja otsusevariandid kujunevad tema lähiümbruses, lähedaste inimsuhete mõjul, ning selle lähiümbruse häired peegelduvad tema arenguhälvetena. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992).
Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus . Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub, kui tekib inimestevaheline vastasmõju ja inimene tunneb end teise poole suhtes väärtusetuna. Näiteks teine osapool ei kuula seda, mida sa talle räägid ( Juul , 2012).

AGRESSIIVSUSE LIIGID

Tahtmatu agressiivsus
Tahtmatu agressiivsus on käitumisviis, millega tehakse teistele inimestele kahju tahtmatult. Selles liigituses ei ole eesmärgiks teisele tahtlikult liiga teha vaid see juhtub kogemata näiteks pallimäng. Eesmärgiks on pigem teiste ja enda kaitsmine (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).
Kaitseagressiivusus
Seda liiki agressiivsust võib nimetada ka kui reageeringut kas otsese või oletatava ohu puhul. Otsese ohu puhul reageerib inimene koheselt, samas kui oletatava ohu puhul hinnatakse situatsiooni, võetakse vastu otsus, kui potentsiaalselt ohtlik oletatav ründaja, millele järgneb kas kaitseagressiivsus või mitte. Ei tormata kohe kaklisesse vaid esmalt proovitakse lahendada situatsiooni viisakalt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).
Konformne agressiivsus
Ei ole tingitud indiviidi isiklikust soovist teisele liiga teha vaid teise indiviidi käsust. Kuulatakse rohkem teise inimese käsku kui enda soove ja tahtmisi. Elatakse teiste ütluste järgi inimesel puudub enda mina ja enesekehtestamise oskus. Selles süsteemis olles oled just kui suletud ringis, millest välja tulla on väga raske. Selline agressiivsuse liik on eriti omane hierarhilistele sotsiaalsetele süsteemidele, kus kuulekus on väärtus ja vastuhakk patt (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).
Kuritahtlik agressiivsus
Teiste tahtlik kahjustamine millele järgneb ka rahulolutunne. Kuritahtlik agressiivsus võib olla spontaanne või ettekavatsetud. Spontaanne agressiivsus vallandub situatsioonis, mis toimub hetkel. Ettekavatsetud agressiivsus võib olla tingitud ebaõigluse tunnetamisest enese suhtes või soovist saada rahuldust vägivallast. Talle pakub rõõmu teiste inimeste alandamine , sest selle kaudu agressiivne inimne tunneb ennast mõjuvõimsana (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).

AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad

Lapsed läbivad kasvades tohutul hulgal õppimisprotsesse sisaldab see kokteili kurbusest ja vihast . Kui neile aga pakkuda piisavalt aega ja heakskiitu, õpivad lapsed neid kaht emotsiooni eristama. Nad õpivad looma sõprussuhteid ja seeläbi arendada oma sotsiaalseid võimeid. Need õppimisprotsessid peegeldavad, kuidas meie aju areneb ning neist kujuneb välja käitumismustrid, mis ehitavad ülesse meie enesehinnangu. Agressiivse käitumise peapõhjuseks on otsene või kaudne sõnum, mis annab märku, et teine ei ole väärtuslik (Juul, 2012).
Perekond
Siin on oluline vanemate suhtlemisviisid lastega just väikelapse perioodil. Lapse agressiivsuse määrab vanemate füüsiline karistus, liigne karmus ja autoritaarne kasvatusstiil. Mõjutada võivad ka lapsele tehtud korduvad negatiivsed märkused või alandamine teiste inimeste ees. Varane kehaline karistus väikelapse eas on seotud agressiivsuse väljendamise suurenemisega eelkoolieas , mis väljendub hoolivuse ja armastuse puudulikkusest (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Oluline on lapsepõlves nähtu, see ei pea olema ainult lapse isiklik kehalise karituse kogemus. Kui laps näeb pidevalt isa vägivaldset käitumist ema suhtes, karjumisi, riidelmisi ja isegi asjade loopimist mõjutab see tema käitumismustrit. Talle hakkabki suurena samuti käituma, sest see on tema jaoks täiesti normaalne. Iga laps on oma kodu peegel ning vale halb kasvatus või lapse puudu jääk millestki nt hoolitsuses väljendub väljapool koduseinu, ning tihti seda just agressiivsusena.
Lasteaiad
Lasteaed on kodust järgmine etapp lapse arengus. Siin hakkab ta jälgima reegleid , mis on väljaspool koduseinu. Ta peab hakkama looma sotsiaalseid suhteid ning sotsiaalselt arenema. Kui kui lapse lapsepõlves on palju pingeid või isegi kogetud vägivalda käitub laps teisiti. Ta ei suuda sõbrunenda teiste lastega või-bolla tahab olla isegi domineeriv selleks tahab ta kiusamise abib näidata, kes on rühma boss. Samuti võib laps sulguda endasse istudes üksi nurgas ning on just kui omas maailmas. Ta kardab kõvemat häält halvimal juhul ka pelgalt käe tõstmist. Lasteaias avalduv agressiivsus, mis on tingitud varasematest kogemustest. Agressiivsus väljendub teistelt lastelt asjade äravõtmisega , meelega tõukamisest ja hammustamisega. Ta ei pruugi teiste lastega hästi läbi saada ning lapsed hakkavad teda tõrjuma selles suhtes, et ei soovi temaga koos mängida (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).
Kool
Tänapäeval on koolis oluliseks faktoriks olla populaarne . Nii tekib ta nõrgemate kiusamine , millest saab alguse koolikiusamine . Lastel on meeles varajases eas osaks saanud negatiivne käitumine, kuid sellele annab juurde veel vägivaldsed filmid ja multikad. Meedial on agressiivuse kujundajana suur osakaal. Juba väga väikesest east peale vaadatalse vägivaldeid multikaid, kuid kahjuks on tõde see, et pragusesl ajal ei olegi tavakanalitel korralikke multikaid. Kooliealistele lastele meeldib väga vaadata erinevaid rohkelt vägivalda sisaldavaid filme ning mängida arvutis sõjamänge see paneb neil adrenaliini möllama ning tihti otsustavad nad seda teiste suhtes proovida. Tänapäeva koolipildis on vägagi levinud vahetundide ajal igasugused arvete klaarimised vägivalla näol. Lisanduvad siia veel keelatud ainete tarvitamised. Kuid kui nüüd sügavamalt mõelda just selle sama noore inimsese lapsepõlve kogemuste peale siis usun, et paljastuda võib üsna trastilisi juhtumisi . Lisaks hakatakse agressiivsust kasutama rohkem kuna lisanduvad veel erinevad emotsioonid , mida lapsed hakkavad eraldama (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012).
Üks oluline emotsioon , mis mõjutab agressiivset käitumist on viha, kellegi või millegi vastu. Viha ise on sotsiaalne reaktsioon , mis on meie mõistuses tekitanud vastasmõjuna millelegi, mis suhtluses teistega toimub. See võib olla midagi nähtavat, kuuldavat või füüsilist, mis on vastuolus meie vaimsete väärtustega. Fritz Perls on öelnud :“ Agressiivsus on kui hinge hambad“. Sellega tahtis ta öelda, et emotsioonid aitavad meil kogemusi väiksemateks tükkideks rebida, et suudaksime neid alla neelata (Juul, 2012). Viha tunne on ajendajaks agressiivsele käitumisele, mida rohkem on meile sees vihakamist seda agressiivsemad me oleme.

RAVI

Agressiivse käitumisega laps peaks ravile pääsema enne kümnendat eluaastat , sest hiljem ei anna ravi nii häid tulemus. Last saavad aidata omaala spetsialistid , kes jagavad soovitusi vanematele ning tegelevad lapsega individuaalselt. Psühholoogil on oma kliendiga konfidentsiaalne suhe, mis eeldab, et räägitu jääb vaid kahe vahele. Lapse on erinevad, osad väljendavad oma agressiivust kaklemise, hammustamise või lükkamise kaudu. Nende käitumislaad on kehvake, kuna nad on harjunud sellist käitumismustrit kasutama seda seepärast, et neile lihtsalt pole pakutud valikuvarjante. Kui neile seda pakkuda, siis tulevad nad meiega heameelega kaasa ning nende käitumislaad paraneb . Selleks, et vähendada lapses agressiivust tuleb spetsialistil ja vanematel teha tööd kolmes suunas:

Viha talitsemine
Viha on tunne tugevast nördimusest, millele kaasneb enesekontrolli kaotus. Tihtipeale vanemad hoiavad last ägestumisest tagasi kui ta on vihane ning üritavad teema mujale juhtida. Kuid viha jääb siiski alles, ning varem või hiljem tuleb see kuskil välja elada. Siis valitakse keegi nõrgem kellest enda jõud käib üle. K. Izard ( 1999) on öelnud, et viha väljaelamine ei pea toimuma kisa ja hüsteerikaga. Väljendumata negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu ( Ljutova, Monina, 2002).

Tunnete kontroll
Tuleb õpetada lapsel hakkama saada oma füüsilise agressiivsusega. Kui on näha, et laps muutub agressiivseks võiks ta tähelepanu juhtida muudele tegevustele nt võiksid käepärast olla pehmed pallida, mida laps saaks vastu seina loopida või hoopiski pehmed padjad mida togida selle asemel, et kedagi teist lööma läheks. Tuleb õpetada oma tundeid kontrollima ja tunnete väljaelamine toimuks sobivas ajas ja sobivas kohas. Kui keegi ajab meid vihale on tähtis suunata oma emotsoon hetkeks kuhugile mujale ning hiljem see kuskil kõrvalises kohas välja elada nii, et keegi viga ei saaks.
Need aitavad emotsionaalselt pingelist olukorda leevendada ( Ljutova, Monina, 2002).

Empaatiavõime kujundamine
Agressiivsetel laste on madal empaatialävi. Empaatia - see on võime tunnetada teise inimese seisukorda, osata seada ennast tema olukorda. Tihti ei häiri agressiivseid lapsi ümbritsevate inimeste kannatused- nad ei kujuta ette , et teisel inimesel on halb või ebamugav. Selleks võiks kasutada näiteks rollimängu, kus lapsed võivad olla teises rollis ja kogeda ning hinnata siis oma käitumist. Õppides tunnetama teist inimest, saab agressiivne laps lahti kahtlustest ja umbusust, mis tekitab talle endalegi palju ebameeldivusi ja sellele, kes on tema kõrval. See kõik ei ole loomulikult kerge ning vahest peab appi võtma ka omaala spetsialiste ( Ljutova, Monina, 2002).

KOKKUVÕTE

Agressiivsust saame vaadata kui vägivalla ühe osana , kus esmatähtis on enda arvamuse ja tunnete peale surumine. Agressiivselt käituv inimene ei hooli teisest osapoolest vaid saab sellest naudingut, see on millegi saavutamise vahend. Ainus viis agressiivsust vähendada on kõrvaldada tema tekitaja. Meid kõiki valdavad erinevad emotsioonid olgu see rõõm , kurbus või viha. Kuid ometigi väljendame me neid erinevalt ning agressiivse käitumisega inimene tugineb just viha emotsioonidele, mis ajab ta nii-öelda seest keema . Tegelikult saab meie käitumise maneerid alguse kodust, lapsepõlvest ja keskkonnast mis on meie ümber. Kui laps saab oma lapsepõlves piisavalt armastust ning hoolt ja pole pidanud nägema vanemate vahelisi tülisid või veel hullem vägivalda ei hakka ta agressiivselt käituma ega tundma rõõmu teiste inimeste kiusamisest. Laps on kodu peegel nii nagu ütleb vanasõna . Lapse agressiivsuse arengut mõjutab kõige enam perekond. Oluliselt mõjub ka lasteaed seal töötajana olles saame aru kui lapsel on kodus midagi viltu, siis laps käitub teisiti. Lasteaias tunneme agressiivselt käituva lapse ära sellest, et ta lükkab teisi, hammustab või lihtsalt võtab asju ära ning see pakub talle lõbu kui teine selle peale nutma puhkeb, ta naudib seda päevast päeva erirates talle osaks saanud noomitusi. Loomulikult on ka selliseid juhtumisi, mis tulenevad lihtsalt kohmakusest ning sellisel juhul ei saa me rääkida agressiivsusest. Teine väga oluline koht agressiivsuse mõjutajana on kool. Siin oleneb kõik sellest, kuidas kujunevad suhted eakaaslastega ning õpetajatega. Kui juhtub olema õpetajaga konflikte ning õpetaja häbistab last terve kassi ees on see piisavaks põhjuseks halva käitumise esile kutsumiseks. Samuti soovitakse olla klassi liides ning mida rohkem teised kardavad seda paremini kuuletuvad ning oma otsust läbi suruda on kergem. Siin tuleb lisaks kodusele olukorrale ja lapsepõlvele ka meedia ning arvutid . Paljud tänapäeva lapsed alustavad arvuti kasutamisega väga varakult. Televiisoris näidatavad multikad on läinud üha jõhkramaks ning muud enam ei kuule kui löön su maha või tapan ära! See kõik köidab last ning sellised repliigid võetakse ka mängides kasutusele. Arvutis mängitakse sõja mänge, kus pole muud peale tapmise ja tagaajamise. On näha, et sellest tekib lastel teatud sorti sõltuvus. Lisaks sellele on kooliealised lapsed just algklassi õpilased hakanud kasutama keelatuid aineid põhilisem on sigaretid . Neid tarbitakse igapäevaslt vanemate teadmata. See aga mõjutab rohkesti lapse aju arengu. Olen ise lasteaia kasvataja ühes väikeses maakohas ning näen, mis moodi lapsed ennast välja elavad ning millist sõnavara kasutavad juba lasteaialapsed. Samas sõidan ma tööle bussiga, kus on rohkelt koolilapsi. See kuidas või millest nad räägivad on vahest lausa õõvastav. Agressiivne käitumine ei pea tulenema ainult füüsilisest vägivallast. Vahest on mõni karm sõna õrna kohta palju valusam kui peksa saamine.

KASUTATUD ALLIKAD

Juul, J. (2012). Agressiivsus. Tallinn: OÜ Väike Vanker
Krips,H. Siivelt,P. Rajasalu,A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu
Keltikangas-Järvinen, L. (1992). Agressiivne laps . Tallinn
Ljutova, L. Monina, G. (2002). Spargalka dlja vzroslõh. Moskva