Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et mõlemad väited on tõesed, üks üht moodi ja teine veidi teisiti õige. Selle artikli kirjutamisel põhineb ta faktidel, mis on kogutud erinevates kirjandustest vms. Autor kirjutas, et kultuuride vahelised erinevused jäävad kestma isegi juhul, kui majandusareng toob endaga kaasa süstemaatilisi kultuurilisi muutusi. Pean selle väitega igati nõustuma, kuna meid ümbritseb väga palju erinevaid kultuure, mis on vangutamatude seadustega, väärtustega vms. näiteks siin kohal võib tuua Aafrika ja India, nende kultuurid on totaalsed teistsugused kui on meil siin euroopas. Isegi kui äri maastik korrigeerib ja ühtlustab
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu
tüsistuste tutvustamises, mille eesmärgiks on nende teadlikkuse suurendamine. Teema on aktuaalne üle kogu maailma- üha rohkem on hakatud rääkima diabeedist ning avastama seda haigust sagedamini. Diabeeti haigestumine on tõusuteel kogu maailmas ning sellega kaasneb suurem diabeedi tüsistustesse haigestumine, millest diabeetikud või nende pereliikmed on väheteadlikud. Projekti koostamisel on kasutatud kvantitatiivset uurimismeetodit, peamiselt tõenduspõhistest kirjandustest ja uuringutest tulenevaid teadusartikleid. Kasutatud kirjandus on välja toodud projekti lõpus. 3 3 UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED Käesoleva projekti eesmärgiks on anda lühike ülevaade diabeedist, selle olemusest ja selle haiguse peamistest tüsistustest ning anda soovitusi, kuidas vältida diabeedi tüsistuste tekkimist
et prostitusioon ei ole hea ning selle heaks kiitmine ainult soosib probleemi süvenemist ühiskonnas. Prostitutsiooni võetakse tänapäeval nii iseenesest mõistetavalt, et inimestel on raske teha vahet selle eetilisusel. See kehtib kõikide ühiskondade kohta, sest prostitutsioon levib absoluutselt igas kultuuris. Tema leviku ulatus on märkmisväärne. Prostitusiooni on mainitud nii antiikajakirjanduses, piiblis ning ka tänapäeva kirjandustest. Väga hea näite saab tuua tänapäeva tuntud kirjaniku Charles Bukowski teose ,, Naised" näol. Teos on kirjutatud autobiograafilises kontekstis ning on väga vulgaarne, otsekohene, jõhker, küüniline ja võib paljudes lugejates ebamugavust tekitada. Kirjanik kirjeldab oma elulugu ja kõiki naisi, kes on tema elus olnud. Lugedes tema teost, tekib kohe arusaam, et naised on pantud justkui prostituutide ja kauba rolli. Kirjanik kirjeldab väga spetsiifiliselt oma vahekordasid naistega,
Jürgen Rooste, Wimberg aka Jaak Urmet, Contra jne ANTIIKAEG Antiikkirjanduse moodustavad Vana-Kreeka ja Rooma kirjandused, mis jäävad ajavahemikku 8. saj. eKr 5. saj. pKr. Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja lähtus põhiliselt juba olemasolevast Vana-Kreeka kirjandusest ja kultuuri eeskujudest. Paljud Vana- Rooma teosed on tegelikult Kreeka kirjanduse mugandused. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanrite looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Antiikkirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".
kuidas valitsev ideoloogia või võim neid mõjutas. 17. Kuidas suhestada rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse uurimist (Franco Moretti järgi)? Rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse suhet sobib iseloomustama puu metafoor. Puu iseloomustab siirdumist ühtsuselt mitmekesisusele. Maailmakirjandust peaks seega vaatama puuna, mille mitmekesisuse loovad hargnevad oksad rahvuskirjanduse tähenduses. Kuna paljudest rahvuslikest ja kohalikest kirjandustest kujuneb üks maailmakirjandus, siis ei saa ka süsteemi uurimisel kõrvale heita süsteemi elemente ja vastupidi, üksikelementide uurimisse peab kaasama tervikut. Keeltesugulust kujutava puu võib sama hästi rakendada tervele kultuurile, sh kirjandusele, sest kõik on omavahel suguluses ja suhtluses. Maailmakirjandus on kui variatsioonide süsteem, mida mitmekesistavad rahvuskirjandused. Maailmakirjandust mõjutavad rahvus- ja kohalike kirjanduste
ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed). 5
Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? · Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. · Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. Omakorda rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud ka
saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles küll leidub idamaiseid sugemeid, aga kirjandus ise on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema hiljem, 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures möödunud sajandite kreeka kirjanduse eeskujudest. 5
Isaduse tähendus peegeldub igapäevakogemuste kaudu. Sotsiaalpsühholoogiliselt käsitletakse isadust lähtudes identiteediteooriast. Isaduse identiteet tuleneb dünaamilistest tajudest isarollis olemisest. Kaks põhiterminit on identiteedi olulisus ja pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõudmiste olukorras (näit. sportimine vs. lapsega tegelemine) (Kutsar 2007: 53). Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus. Eriliselt rikas on kirjandus sotsiaal- ja perepoliitika valdkonna kuuluvate tekstide poolest naiste töö ja pereelu ühitamise/ühitamatuse kohta. Isadus ja isaroll muutuvas ühiskonnas on aga teenimatult vähe uurijate tähelepanu leidnud. Siiski on ka meie ühiskonnas poliitilise retoorikasse juurde tulnud mõisteid, nagu aktiivne isadus, isapuhkus; naistenõuandlate juures töötavad emakoolid on juba
annaabi.ee 
