Facebook Like

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Antiik Kreeka


    Peloponnesos - Lõuna-Kreeka.
    Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee .
    Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus .
    Põhja-Kreekas oli kaks maakonda:
    Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud.
    Etoolia.
    Kesk-Kreeka maakonnad :
    Atika - keskus Ateena . Maakonnas oli rohkelt maavarasid ( marmor , hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad.
    Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel , Apolloni templis . Vanamaailma kuulsaim ennustaja .
    Lõuna-Kreeka maakonnad:
    Alsaia
    Messeenia
    Lakoonia . Tähtsaim linn - Sparta . Kultuuri keskuseks oli Mykeene . Maakonnas leidus palju raua maaki.
    Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres.
    Sporaadid - väikesed saared väike- aasia poolsaare lähedal.
    Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel.
    Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss .
    Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus.
    Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed , lambad . Taimekasvatuses viljeleti oliivide , viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist . Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske.
    Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt.
    Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa.
    Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool.
    Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad , kes saatsid lapsi kooli ja koju.
    Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne.
  • Kreeka ajaloo periotiseering:


  • Kreeta -Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr.
  • Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr.
  • Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr.
  • Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg.
  • Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr.
  • Rooma aeg - 146eKr-395pKr.
  • Kreeta-Mykeene kultuur. II aastatuhat eKr - XII saj. eKr.


    Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale.
    Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga . Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale.
    Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos . Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet . Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed , mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte. Kui Egeuse poeg Kreetale viidi armus seal temasse Kreeta kuninga tütar Adriane , kes andis Egeuse pojale labürinti minnes kaasa noa ja lõnga (Adrianne lõng - nöör, millega saab labürindist hiljem välja). Egeuse pojal õnnestus pühvli peaga koletis tappa. Tagasiteel rebis torm laevalt valged purjed, ja et mitte mere hooleks jääda heisati mustad purjed, mis pididi tähendama kaotust. Kui kuningas Egeus rannal oodates , nägi laevu lähenemas mustade purjedega kukutas ta ennast merre, mis endale tema järgi nime - Egeuse meri.
    1500 eKr - Thera vulkaani purse, millele kaasnes ka maavärinad ja tsunamii. Tõusulaine hävitas arvatavasti Kreeta lossid, mis ehitati uuesti üles. Kuid peale seda sai selle ajastu kultuuri keskuseks Mykeene.
    Mykeene lossid olid rajatud kaitseehitiste sisse. Neid losse nimetatakse kükloopilisteks ehitisteks, kuna müürid ja majad olid ehitatud mitme tonnistest kivi plokkidest.
    Kreeta-Mykeene ajajärk lõppes umbes Trooja sõja ajal.
  • Tume ehk Homerose Ajajärk. XI-IX sajand eKr.


    Kreeklastele endale eriliselt mitte meeldiv aeg - aeg, kus kreeka kultuur läks allamäge, sest kreekasse tungisid doorlased . Doorlased olid kohalikest kreeklastest madalamalt arenenud.
    Kasutusele võeti sellel ajajärgul raud. Lossid jäeti maha, unustati kiri, elanike arv vähenes, tegeleti põllumajanduses ainult karja kasvatamisega . Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette .
    Basileus - ülik.
    Proqustese säng - piinamis pink , mis lõikas pea maha.
  • Arhailne Ajajärk. VIII-VI sajand eKr.


    8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng. Kreeklased hakkasid uuesti meritis sõitma. Mesopotaamias oli parajasti tugevnenud Assüüria. Foiniiklaste poolt rajatud linnad hakkasid kiiresti arenema. Kreeklased olid foiniiklastega heades suhetes.
    Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma, mis sisaldas 24 tähemärki. Tekkinud kirjaoskus levis kiiresti.
    Arhailsele ajajärgule oli iseloomulik - foiniiklaste eeskujul hakkasid kreeklased rajama ülemere kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks.
    Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule . Igal koloonial oli oma emalinn kreekas.
    Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia.
    Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad.
    Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest.
    Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest. Aegajalt pääsesid polistes võimule ka türannid.
    Igas Polises oli kolm võimu tasandit :
    Rahva koosolek, mis koosnes vabadest kohalikest meestest.
    Nõukogu, mille liikmed valiti aristokraatide hulgast.
    Riigiametnikud , kes tegutsesid täidesaatva võimuorganina.
    Aristokraartlikus riigis juhtis riiki nõukogu. Sinna valiti ametnikud üheks aastaks. Rahvakoosolek oli teisejärgulin. Omas otsustavat võimu. Ajajookusl hakati inimeste õigusi rahvakoosolekul piirama.
    Proles - varanduseta inimene.
    Agoraa - turuplats , linna keskväljak.
    Sümpoosion - õhtune pidusöök.
    Parasiitos - rikkaste meeste sõber.
    Kreeklased põlgasid liigsöömist. Iga mees pidi oskama mingisugust pilli mängida (lüüra, gitara, flööt jne).
    Lakoonia maakonnas asuv linnriik .
  • Sparta


    Aristokraatlik linnriik. Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud.
    Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga ( seppad ).
    Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote.
    Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos . Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester -kuningat.
    Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed.
    Geront - geruusia liige.
    Apella - Sparta rahvakoosolek.
    Efoor - apella otsuste teavitaja.
    Hopliidid -
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #1 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #2 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #3 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #4 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #5 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #6 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #7 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #8 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #9 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #10 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #11 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #12 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #13 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #14 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #15 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #16 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #17 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #18 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #19 Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma #20
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silja500 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    RobinG profiilipilt
    Robin Ginter: Päris hea ja kokkuvõttev konspekt. Soovitaks kordamiseks kindlasti.
    17:47 28-11-2010
    maedel profiilipilt
    maedel: Jah, hakkame just Roomat õppima, konspekt kohe võtta
    21:45 08-11-2010


    Sarnased materjalid

    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    4
    doc
    Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    9
    docx
    Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    2
    doc
    Vana-Kreeka ja Rooma-mõisted



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun