Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma (2)

5 VÄGA HEA

Antiik Kreeka

Peloponnesos - Lõuna-Kreeka.
Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee .
Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus .
Põhja-Kreekas oli kaks maakonda:
Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud.
Etoolia.
Kesk-Kreeka maakonnad :
Atika - keskus Ateena . Maakonnas oli rohkelt maavarasid ( marmor , hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad.
Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel , Apolloni templis . Vanamaailma kuulsaim ennustaja .
Lõuna-Kreeka maakonnad:
Alsaia
Messeenia
Lakoonia . Tähtsaim linn - Sparta . Kultuuri keskuseks oli Mykeene . Maakonnas leidus palju raua maaki.
Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres.
Sporaadid - väikesed saared väike- aasia poolsaare lähedal.
Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel.
Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss .
Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus.
Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed , lambad . Taimekasvatuses viljeleti oliivide , viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist . Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske.
Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt.
Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa.
Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool.
Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad , kes saatsid lapsi kooli ja koju.
Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne.

Kreeka ajaloo periotiseering:

Kreeta -Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr.

Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr.

Arhailne aeg - VIII-VI sajand eKr.

Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg.

Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr.

Rooma aeg - 146eKr-395pKr.

Kreeta-Mykeene kultuur. II aastatuhat eKr - XII saj. eKr.

Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale.
Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga . Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale.
Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos . Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet . Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed , mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte. Kui Egeuse poeg Kreetale viidi armus seal temasse Kreeta kuninga tütar Adriane , kes andis Egeuse pojale labürinti minnes kaasa noa ja lõnga (Adrianne lõng - nöör, millega saab labürindist hiljem välja). Egeuse pojal õnnestus pühvli peaga koletis tappa. Tagasiteel rebis torm laevalt valged purjed, ja et mitte mere hooleks jääda heisati mustad purjed, mis pididi tähendama kaotust. Kui kuningas Egeus rannal oodates , nägi laevu lähenemas mustade purjedega kukutas ta ennast merre, mis endale tema järgi nime - Egeuse meri.
1500 eKr - Thera vulkaani purse, millele kaasnes ka maavärinad ja tsunamii. Tõusulaine hävitas arvatavasti Kreeta lossid, mis ehitati uuesti üles. Kuid peale seda sai selle ajastu kultuuri keskuseks Mykeene.
Mykeene lossid olid rajatud kaitseehitiste sisse. Neid losse nimetatakse kükloopilisteks ehitisteks, kuna müürid ja majad olid ehitatud mitme tonnistest kivi plokkidest.
Kreeta-Mykeene ajajärk lõppes umbes Trooja sõja ajal.

Tume ehk Homerose Ajajärk. XI-IX sajand eKr.

Kreeklastele endale eriliselt mitte meeldiv aeg - aeg, kus kreeka kultuur läks allamäge, sest kreekasse tungisid doorlased . Doorlased olid kohalikest kreeklastest madalamalt arenenud.
Kasutusele võeti sellel ajajärgul raud. Lossid jäeti maha, unustati kiri, elanike arv vähenes, tegeleti põllumajanduses ainult karja kasvatamisega . Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette .
Basileus - ülik.
Proqustese säng - piinamis pink , mis lõikas pea maha.

Arhailne Ajajärk. VIII-VI sajand eKr.

8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng. Kreeklased hakkasid uuesti meritis sõitma. Mesopotaamias oli parajasti tugevnenud Assüüria. Foiniiklaste poolt rajatud linnad hakkasid kiiresti arenema. Kreeklased olid foiniiklastega heades suhetes.
Foiniiklastelt õppisid kreeklased meresõitmist ja said ka tähestiku, mille põhjal koostasid enda oma, mis sisaldas 24 tähemärki. Tekkinud kirjaoskus levis kiiresti.
Arhailsele ajajärgule oli iseloomulik - foiniiklaste eeskujul hakkasid kreeklased rajama ülemere kolooniaid. Selle tulemusena muutus Must meri Kreeka sisemereks.
Kolooniate rajamine kestis kogu arhailse aja. Esimesed neist loodi Süüria ja Sitsiilia ehk Sürakuusa rannikule . Igal koloonial oli oma emalinn kreekas.
Pime laulik Homeras pani sellel ajajärgul kirja Kreeklaste eeposed Iliase ja Odüsseia.
Barbarid - madalama arengu tasemega naaberrahvad.
Kreeka riiklus - olid mõned õksikud demokraatlikud riigid, enamus oli siiski aristokraatlikud või oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest.
Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest. Aegajalt pääsesid polistes võimule ka türannid.
Igas Polises oli kolm võimu tasandit :
Rahva koosolek, mis koosnes vabadest kohalikest meestest.
Nõukogu, mille liikmed valiti aristokraatide hulgast.
Riigiametnikud , kes tegutsesid täidesaatva võimuorganina.
Aristokraartlikus riigis juhtis riiki nõukogu. Sinna valiti ametnikud üheks aastaks. Rahvakoosolek oli teisejärgulin. Omas otsustavat võimu. Ajajookusl hakati inimeste õigusi rahvakoosolekul piirama.
Proles - varanduseta inimene.
Agoraa - turuplats , linna keskväljak.
Sümpoosion - õhtune pidusöök.
Parasiitos - rikkaste meeste sõber.
Kreeklased põlgasid liigsöömist. Iga mees pidi oskama mingisugust pilli mängida (lüüra, gitara, flööt jne).
Lakoonia maakonnas asuv linnriik .

Sparta

Aristokraatlik linnriik. Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud.
Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga ( seppad ).
Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote.
Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos . Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester -kuningat.
Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed.
Geront - geruusia liige.
Apella - Sparta rahvakoosolek.
Efoor - apella otsuste teavitaja.
Hopliidid - raskerelvastatud jalaväelased.
Faalanks - lahingurivistus .

Ateena.

Theesus - ühendas Ateena. Egeuse poeg, kes tappis Kreetal Knossose lossis pühvli.
Metoik - Ateenas mitte sündinud vaba kodanik.
Areopaag - Ateena nõukogu, mis käis koos Arese künkal.
Arhont - Ateena ametnik .
Esimesed Ateena seadused andis välja Drakon (7. sajandil eKr), need olid väga karmid seadused. VI sajandil kehtestas kuningas
Solon seadused panid aluse demokraatlikule riigikorale. Solon kaotas võlaorjuse ning ühtlustas mõõdusüsteemid, suurendas rahvakoosoleku õigusi, jagas Ateena elanikud varaliselt nelja rühma.
Trieer - kreeklaste laev.
Peale Soloni valitsemisaja lõppu puhkes äge sisevõitlus, sest ei suudetud valida uut arhonti. Kleisthenes andis välja seadused ja laiendas demokraatiat. Kehtestas uue kohtusüsteemi - ostrakism (killukohus), mis oli suunatud türannide vastu.

Klassikaline Ajajärk. V sajand eKr.

Algas Kreeka-Pärsia sõdadega. Lõppes Peloponnesose sõdadega.
V sajandi alguses eKr oli Pärsia üks tugevamaid riike. Seal valitses kuningas Dareios I. Pärslased olid selleks ajaks vallutanud kogu keskaasia.
500 eKr - Kreeklaste koloonia Mileetos tõstis mässu Pärslaste vastu. Kreeka läks oma kolooniale appi. See sai omakorda Kreekale ettekäändeks, miks Kreekat vallutada.
Dareios I saatis oma käsilased Kreeka polistesse makse nõudma ("vett ja mulda"), sellega oleks Kreeka polised sümboolselt alistatud. Spartalased olevat saadikud kaevu visanud ja ütlesid: "Joo ise." Ka Ateenas koheldi saadikuid karmilt.
Hiljem läksid Kreeklased Dareioselt lepitust otsima , kuid tulutult.
490 eKr - Dareios tuli laevadega maratoni välja juurde atika poolsaarel. Neile läks vastu kreeklastest koosnev 10'000 meheline armee , mida juhtis Miltiades. Miltiades pani nõrgad sõdurid faalanksi keskele . Tänu sellele ka võideti. Peale lahingut jooksis üks Kreeka sõdur täis sõjavarustuses Ateenasse, et võidust teatada . Peale 42 km ja 195 meetri jooksmist jõudis ta kohale, teatas võidust ja suri.
Ateenalased arvasid, et peale Maratoni lahingus lüüasaamist Dareios enam ei ründa.
Kreeklased võtsid kasutusele uued hõbeda kaevandused.
Themistokles nõudis, et hõbeda kaevandamisest saadav tulu kasutataks uue sõjalaevastiku ehitamiseks. Kui küsiti Delfi Oraaklilt uue sõjalaevastiku ehitamist, siis ütles viimane, et Ateenat peavad kaitsma laeva pardad.
480 eKr - Xerxese juhtimisel tulid pärslased termopüülide maakitsuse juurde. Ateenalased ja Spartalased kaitsesid maakitsust Sparta kuninga Leonidase juhtimisel. Pärslased läksid mööda mägiteid kreeklaste seljataha . Kui kreeklased seda nägid, saadeti enamus armeest minema. Maakitsust jäi kaitsma Leonidas 300 mehega. Sellega õnnestus kreeklastel säilitada oma põhiarmee.
Ateenast evakueeriti naised ja lapsed Samose saarele . Pärsia laevad tegid Atena linna maatasa. Maapaos olevad Ateena naised ja lapsed nägid linna hävimist pealt.
Themistokles saatis oma orja Xerxese juurde läbirääkimiste alustamiseks, kuid see reetis Ateena ja soovitas Xerxesel kreeklasi Samose juures Salamise väinas rünnata. Kreeka trieeridel õnnestus Pärsia laevastik võita. Selle lahinguga võitsid Kreeklased ka sõja Pärslaste vastu.
Kreeka-Pärsia sõdade ajal loodi poliste vahel mereliit. See oli finants ühendus, mille tegevusena peamiselt korjati raha ühisesse mereliidu kassasse , millega parandati ja täiustati laevastikku. Delose saarelt, kus kassa esialgselt asus, toodi see hiljem Ateenasse.
Ateena muutus kõige tugevamaks poliseks ja see hakkas oma tahtmisi teistele linnriikidele peale suruma . Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud.
V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised.
IV sajandil tugevnes Makedoonia .

Ateena Klaasikalisel ajal.

Kuulsaim valitseja oli Perikles , temal oli esimesena ametinimeks strateeg . Võttis vastu uued seadused. Kasutas Mereliidu kassa raha Ateena ülesehitmaiseks. Perikles suri katku. Periklese ajal ehitati ka Ateena Akropol .
Akropol - Ateena ülalinn.
Propüleed - Akropoli peaväravad tiibhoonetega.
Pallas Athena ( Odakandja Ateena) - jumalus Athena kuju, oda ots oli kuldne .
Parthenon - Akropoli pea tempel. Ehitatud Akropoli sisenejale viltu , et paistaks suurem.
Phedias - kujur ehk kiviraidur , kes valmistas Athena ja Zeusi kujud. Need oli raud karkassidele ehitatud.
Nike Temple - võidu jumala tempel Akropolis. Sealne väikseim tempel. Kujul võeti tiivad ära, et ta Kreekast minema ei saaks lennata .
Myeon - kiviraidu, peateos Kettaheitja .
Polykleitos - kiviraidur, peateos Odakandja.
Bukefaalos - Aleksander Suure hobuse nimi.

Olümpia Mängud.

776 eKr - sellest aastast on säilinud esimesed kirjutatud tõendid, esimeste olümpia mängude võitjate kohta. Olümpia mängud toimusid Olympia linnas jumal Zeusi auks. Esimestest olümpiamängudest käis ka reeklaste ajaarvamine.
Olümpiamängude kõrval peeti ka kohalikke spordivõistlusi. Naiste spordivõistlused korraldati jumalanna Hera auks.
Olümpiaad - 4 aastane vaheaeg kahtede mängude vahel.
Enne mänge oli võistlejatel 10 kuud oma maakonnas treeningud.
Selleks ehitati palestraad (maadluskool) ja gümnaasium igasse linna. Treeningud käisid kindlate reeglite järgi. Peale 10 kuust treeningut järgnes veel 30 päevane treening Elise linnas, kus võistlejad läksid jalgsi Olympiasse.
Mängude eel kuulutati kolmeks kuuks välja püha rahu, mis kehtis Olympiasse viivate teede äärsetel maakondades.
Olümpiamängudel võisid võistelda vabad mehed, keda ei oldud kuritegevuses eest karistatud.
Peale mõningast mängude allakäiku hakkasid need Aleksandri ajal uuesti ausse tõusma. Uus ja lõplik allakäik toimus Rooma ajal, kui Ristiusk muutus riiklikuks usuks . Selle tulemusena muutusid mängud paganlikeks üritusteks.
Mängude esimesel päeval toodi Zeusile ohvreid. Toimus ronkkäik Zeusi templisse, mille ees tapeti ovriloomad. Ohvrialtaril küsiti loomadelt nõu. Tapetud loomade veri jäi altarile, liha keedeti kolmjalgadel ja söödi.
Mängude kavas oli 1 staadioni jooks , maadlus , viievõistlus (jooks, oda vise , ketta heide , maadlus ja kaugushüpe), rusikavõitlus, bankraation (julmem rusikavõitlus, mis võis lõppeda ka surmaga). Hiljem tuli võistluste kavva ka kilbi jooks, pika maa jooks ja hobuste võidu ajamine .
Võitjale anti oliivipuu oks, hiljem pärg.
393 pKr - Olümpiamängud keelustati , sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks.

Filsoofia.

Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas).
Demokritos - maailm koosneb aatomitest.
Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab.
Zenani Apooria - vastuolulised laused ( noole lend, Achilleus ja kilpkonn ).
Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad.
Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond ( Diogenes tünnis).
Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia.
Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist:
Monarhia -> Türannia
Aristokraatia -> Oligarhia
Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus).
Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna , tänu araablastele.
Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu.
Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu.
Skeptikud - kõiges kahtlejad.

Hellenismi Aeg. 330 eKr - 146 eKr.

Algas Aleksander Suure sõjakäiguga. Ajastule oli iseloomulik, et Aleksander viis kreeka kultuuri idamaadesse -> kreeka kultuur liitus idamaade kultuuriga.
Koinee - kreeka keelel põhinev ühiskeel.
Kunstis hakkas väljenduma emotsioon, ärevus ja ebakindlus.
Kultuuri keskuseks muutus Aleksandria linn Egiptuses (Aleksandria nimelisi linnu on aasia selles osas, mis Aleksander Suur vallutas, kümmekond). Seal asus ka museion - hellenismi ajastu suurim raamatukogu (sellest nimest tuleb ka sõna muuseum ) ja teadlaste tööstuskeskuse.

Aleksandri sõjakäigud 334-325.

Philipos II pidas kreeklastega 338 eKr Chaironeia lahingu.
Lahingust võttis osa ka kõnemees Demastienes, kes kreeklaste matusel peale lahingut ütles, et nende lahingutega maeti maha kreeka vabadus.
Philipkad - kõned Philipos II vastu.
Demastenes - kõnemees, kes õppis retoorikat mere rannas, sest tal oli väga nõrk hääl. Kuna tal oli ka õlast vigastatud ja see tõmbles, siis ta riputas õla kohale mõõga.
Peale Philipos II surma jätkas Aleksander isa plaane ning tungis edasi aasiasse .
Granikose lahing 334 eKr - väike-aasia rannikul. Aleksander käis Achilleuse hauakambris ja võttis viimase kilbi.
Gordionis raius Aleksander kuninga vankri sõlme läinud rihmad läbi, selle asemel, et neid lahti harutada.
Gougamela lahing 331 eKr - Aleksandri armeel oli vastas tunduvalt suurem Pärsia armee, kuid Makedoonia kuningas võitis. Selle lahingu võit sümboliseerib kreeka kultuuri võitu aasia kultuuri üle. Pärsia kuningas Dareios I põgenes.
325 eKr tõi Aleksander oma väed Indiast tagasi, kuid suri.
Egiptus jäi Ptolemaiostele, Süüria Seleukiididele, Makedoonia Antiigenostele.

VANA ROOMA

Roomat läbibi Tiberi jõgi. Rooma linna koha põlised asukad olid latiinid ehk sillaehitajad. Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium .
Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem.
Ostia - linna sadam.
Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli Latsiumi maakond, kus riigikeeleks oli ladina keel.
Etruskid - appenniini põhjaosa elanikud. Gallialaste ja latiinide vahel elasid.
Etruuria - maakond, kus etruskid, kelle päritolu on teadmata, elasid. Etruskid tegid kreeka tähestiku põhjal oma kirja, mida ei osata tänapäevani lugeda. Etruskidel oli rajatud 12 suuremat linna. Nende vahel oli sõlmitud sõjaline liit. Hästi oli arenenud põllumajandus. Osakasd kasutada ja kaevandada rauda, hõbedat ja vaske.
VI sajandil eKr allus Rooma Etruskide võimule.

Rooma ajaloo perioodid:

Kuningate ajajärk. 753 - 510 eKr.

Vabariigi ajajärk. 510 - 27 eKr.

Varane keisririik . 27 eKr - 284 pKr.

Dominant - hiline keisririik. 284 - 476.
17.04.753 eKr - Rooma linna asutamise aeg (peaaegu kindlasti on see vale daatum).
Kuningate ajajärk on tervenisti valesti dateeritud, sest see on hilisemate legendide põhjal.
Rooma linna olevat rajanud Roomulus - üks kaksikvendadest, kelle kasvatas üles emahunt.

Kunigate Ajajärk (7 kuningat).

Neli esimest kuningat on teada ainult legendide kaudu. Kolm viimast olid aga päritolult etruskid. Nad elasid VI sajandil eKr, Rooma oli etruskide võimu all. See on peaaegu ainuke tõend etruskide olemasolu kohta.
Eelviimane kuningas - Marcus Tullius - sõjaväe ja kohtu reformaator.
Tarlequinus Superbus - viimane kuningas. Hüüdnimi Uhke. Kukutati rahva poolt 510 eKr. Seda peetakse Vabariigi alguseks. Rahvas ei sallinud viimast kuningat tema julmuse pärast. Etruskide abiga tahtis ta oma võimu uuesti taastada.
Etruskide kuninga Porsenna juhtimisel tuli Superbus Rooma linna alla.
Gaius Mucius - roomlane , kes läks etruskide laagrisse . Kui Porsenna tahtis talt piinamise läbi Roomlaste sõjaplaane kätte saada, pistis Mucius oma parema käe tulle ja põletas selle ära. Sealt sai ta endale hüüdnime scaevola - vasakukäeline.
Kuningate ajajärk oli ülemineks sugukondlikult korralt linnriigile.
Rex - rooma kuningate nimetus.
Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga.
Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast . Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa.
Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi . Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga.
Kreeka nimede tähendused:

Kleopatra - kuulsas isast pärinev.
Alexandros - meeste päästja.
Andrei , Andres - mehine.
Sokrates - pääste jõuline.
Aristooteles - parima lõpuline.
Platon - lai.
Sophokles - tarkuse jõuline.
Pythagoras - kõneleja.
Philipos - hobuse sõber.
Perikles - kõikjal kuulus.

Vabariigi Aeg.

Ajastule oli iseloomulik võitlus patriitside ja plebeide vahel.
Plebei - kerjus , ori. Rooma lihtrahvas, hilisemal ajal Roomasse elama tulnud inimesed. Neil puudusid kodanikuõigused, nad ei võinud omada maad kuid pidid teenima Rooma armees.
Patriitsid - Rooma põliselanikud, oli õigus omada varandust, ei kandnud sõjaväes teenimise kohustust kuid ei tohtinud abielluda plebeiga.
Klasside vaheline võitlus lõppes III sajandil eKr. Selle tulemusena said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Plebeid saavutasid selle nii, et läksid korraks Rooma linnast välja.
Plebeide saavutatud õigusi hakkas kaitsma rahvatribuun. Igasse uue riigikorra ametisse pandi kaks inimest, et vältida diktatuuri tekkimist.
Veto - "keelan."
Rahvatribuunide ameti majad olid avatud ööpäev läbi, et kõik saaksid igal ajal kaevata neile tehtud ülekohtu peale. Rahvatribuun muutus hiljem Rooma tähtsaimaks ametkonnaks.
Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada.
Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest).
Senex - rauk , sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator . Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500.
Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp , mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism .)
Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja.

Rooma Vallutused.

Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna-itaalia ja sitsiilia.
Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit).

Puunia Sõjad I-III. III sajand - 146 eKr.

Puunial (= Kartaago ) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte.
I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas.
II Puunia sõda. Hannibal - 9 aastaselt vandus, et pühendub võitluseks Rooma vastu. 26 aastaselt läks ta Kartaago armeega Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa kaudu üle Alpide appenniini poolsaarele.
216 eKr - Cannae lahing - Rooma kaotas konsulite erimeelsuse tõttu.
Scipio - Rooma väejuht, kelle pojad Tiberius ja Gaius Grachus valiti hiljem rahvatribunalideks.
III Puunia sõda. II sajand eKr - 146 eKr. Roomlased võtsid kindlaks sihiks Kartaago hävitamise. Linn tehti sõja tulemusena maatasa - künit üles ning kaeti soolaga .
II sajandil eKr vallutasid roomlased Kreeka ning vahemere kaguranniku.
Alistatud maid nimetati provintsideks ja neis valitsesid asevalitsejad kellel oli maksukogumis õigus.
Rooma riiki juhiti põhimõttel - jaga ja valitse.
Kuna Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest, siis see pidevalt nõrgenes.
Tiberius Grachus viis läbi maareformi, mille käigus anti maa suurmaaomanike käest lihtrahvale. Tiberius tapeti, ning kui tema vend üritas reformi jätkata, siis tapeti ka tema.
Rooma armeesse hakati võtma varanduseta inimesi, keda riik hakkas toetama . Tekkis midagi palgaarmee taolist. Selliseid inimesi hakati nimetama proleseks (sõna proletariaat - töölisklass).
73-71 eKr - orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel, mis sai alguse Capua linnas. Peale ülestõusu mahasurumist löödi mässama hakanud orjad risti Via Appia tee äärde - tee, mis läks Roomast Capuasse.
60 eKr - I Triumviraat: Crassus , Pompeius , Caesar "Raha, kuulsuse ja andekuse liit." Caesar saadeti Galliat vallutama, peale ülesande edukat täitmist naases ta Rooma ja teatas oma sõja käigust: "Veni, vidi , vici." Caesar valiti Rooma konsuliks.
Crassus hukkus sõjakäigul idamaadesse.
Pompeius ja Caesar hakkasid rivaalitsema. Mõlemad tahtsid saada kogu võimutäiust. Caesar tuli peale ühte vallutusretke oma armeega üle Rubico jõe Rooma ja alistas Pompeiuse armee.
49 eKr - Julius Gaius Caesar sai Rooma valitsejaks - esimene mees, keda nimetat imperaatoriks, kuigi tegelikult Rooma riik ei olnud impeerium . Tema vastu tekkis senatis vandenõu. Enne 44 eKr toimunud atendaati jõudis ta välja anda mitmeid seadusi ja viis läbi kalendri reformi. Esimene kuu sai oma nime Caesari järgi Juuli (Julius). Egiptusevalitsejanna Kleopatra hakkas Caesarile meeldima ja nad said poja. Kuid kuna Kleopatra tahtis säilitada oma võimu Egiptuses, siis ta abiellus oma pojaga.
Ovatsioon - väike triumfi käik.
13 eKr - II Triumviraat. Liit, mis soovis jätkata Caesari poliitikat: Lapidus, Ocatavianus (Caesari kasupoeg), Antonius .
Lapidus hakkas valitsema aafrikas, Ocatviaanus Itaalias ja Antonius idapoolsemates provintsides. Caesar oli testamendis määranud Rooma järgmiseks imperaatoriks Ocatviaanuse.
Kuna Lapidus oli tagasihoidlik , siis kujunes võimuvõitlus välja Ocatviaanuse ja Antoniuse vahel.
27 eKr toimus otsustav lahing Egiptuse Aleksandria juures. Octaviaanus võitis. Ta sai imperaatori ja Augustuse tiitli . Igal aastal valiti ta konsuliks. Ta nimetati "isamaa isaks."
Octavianus Augustiinus määras oma valitsemise ajal kindlaks vabade inimeste ja orjade vahekorra. Kehtestas orjadele seadused (näiteks kui ori tapab oma peremehe, siis tapetakse kõis hukkunud peremehe orjad).
Sisepoliitikas lähtus nõudmisest "tsirkust ja leiba."
Välispoliitikas oli ettevaatlik. Tema valitsemise ajal oli roomlastele jumalakskahe pealine jumal Janus , kellele pühendatud templi uksed suleti ainult siis, kui kogu Rooma impeeriumis oli rahu. Seda juhtus Augustiinuse valitsemise ajal kolm korda.
14 pKr - Augustiinus Ocatviaanus suri. Surivoodil ütles: "Kui ma mängisin oma osa hästi, siis aplodeerige." Suri aplause saatel. Kõik temaga seotud olnud kohad kuulutati pühaks.
Augustiinuse järgi sai oma nime Augusti kuu. Eluajal pakuti talle diktaatori kohta, kuid ta keeldus sellest.

Rooma ELuolu.

Roomlased jagunesid seisustesse varanduse järgi.
Rooma oli suurlinn , mis oli tihedalt täis ehitatud. Majad olid mõeldud ainult ööbimiseks. Inimesed elasid avalikku elu.
Roomlase päev oli järgmine: peale ärkamist väike eine, jalutuskäik foorumile , termis käik ( saunas ) (kuna roomas oli palju vett nõudvaid asutusi nagu termid ja colosseum , siis oli linna rajatud mittu akvedukti), peale lõunat mindi patrooni juurde lõunale.
Patroon - rikkas roomlane, kes võis lubada endale igapäevaseid pidusööke.
Klient - rikkaste roomlaste parasiidid , vaesemad inimesed, kes käisid patrooni juures lõunasöökidel.
Umbes kella kahe ajal alalnud sööming lõppes õhtul kella kaheksa ja kümne vahel.
Roomlased olid gurmaanid, sõid ennast oksendamiseni täis, siis oksendasid ja sõid jälle. Gurmaanidele omaselt tehti neile väga omapäraseid toite, näiteks küpsetatud oliiv - oliiv oli tibu sees, tibu kana sees, kana ... kaamli sees, ja see praeti ära. Väga tähtis söögikordade juures oli serveerimine .
Roomlased armastasid import kaupa, näiteks Rhodose küpsiseid. Kuna söödi palju kala, siis olid rajatud palju kalakasvatusi. Röövkalasid toideti orjade lihaga.
153 eKr - uut aastat hakati arvestamam esimesest jaanuarist (seni 1. märtsist), sest sellel päeval asusid tööle uued konsulid .
Tänapäeva kalendris on mitmed kuud saanud oma nimed rooma ajast:

Jaanuar - Jaanus , kodukolde jumal
Märts - Mars , sõja jumal
Juuni - Juuno, ilu jumalanna
Juuli - Julius Gaius Caesar
August - Octaviaanus Augustiinus

Religioon .

Kreekas tekkisid jumalad loomade ja jahi kultusest . Roomas tekkisid jumalad maaviljelemisest. Roomas oli väga tugev perekondlik ja sugukondlik ühtekuuluvus tunne, tugev esivanemate kultus .
Roomas oli väga palju kaitse jumalusi :

Genius - meeste kaitsja.
Iuna - naiste kaitsja.
Genius Loci - kohtade kaitsja.
Pax - rahu kaitsja.
Spes - lootuse kaitsja.
Virtus - vooruslikuse kaitsja.
Justicia - õigluse kaitsja.
Fortuuna - õnne jumal.

Rooma jumalad olid hermafrodiidid, kes ei suhelnud inimestega.
Rooma elanikond, tegeles seetõttu müstika ja maagiaga, pidades ennustamist tähtsaks ja õigeks.
Auspiitsid - ennustasid tulevikku lindude lennu ja välgu noolte järgi.
Haruspiitsid - ennustasid loomade sisikonna järgi.
Vestaneitsid - süütud nais preestrid, kes kaitsesid tuld Vesta templis.
Roomlased tunnistasid jumalikku, ebainimlikku väge - kreeklased mitte. Alates Caesari ajast tekkis Roomas keisri kultus - kõiki keisreid hakati jumalateks pidama . Peale keisri surma hakati tema kujule ohvreid tooma . Neid, kes ohvreid ei toonud , peeti riigivastasteks.
Caligula [Saapake] - Tiistuse kasulaps, Rooma keiser . Sai omale säärase nime, kuna kandis lapsena suuri sõjaväe saapaid.

Kristluse Tekkimine.

Alguse sai juutide juures, palsetiinas, mis allus Roomale autonoomse piirkonnana.
Juutide viimane suur kuningas ol Herodes Suur, kellel ei olnud riigi juhtimises migisuguseid välispoliitilisi õigusi. Herodes Suure templist, mis tema ajal ehitati on alles ainult üks müür - nutu müür. Herodes Sur suri 4 eKr. Jeesus Kristus sündis 6 või 7 a eKr. Joosep ja Maria, elasid Galireas.
Palthasar, Mchiar, Kassar - kolm tarka "hommikumaalt," kes Jeesust peale tema sündi külastasid ja kinkisid talle kulda, viirukit ja mürri. Nemad teatasid Kristuse sünnist ka Herodes Suurele .
Evangelistid: Luuka, Matheus, Markus (sümbol - lõvi) ja Johannes (sümbol - raamat). Nende evangeeliume nimetatakse sünoptilisteks evangeeliumideks.
Messias - lunastaja .
Jeesus kuulutas oma usku inimestele umbes kolm aastat. Juudi ülempreestrid otsustasid ta surmata, sest ta pidas ennast jumala pojaks, kuid ei taastanud juudi riiki.
Keiser Nero (elas I sajandil pKr) korraldas esimese suurema kristlaste tagakiusamise.
313 Milano edikt ehk määrus - Keiser Kontantiinus lubas ristiusku ametlikult kummardada rooma usu kõrval.
393 - Rooma riigis kuulutati ristiusk riiklikuks usuks. Seetõttu lõpetti ka olümpia mängude korraldamine, sest need olid paganlikud üritused.
395 - Rooma impeerium jagunes Ida- ja Lääne-Rooma impeeriumiks.
Lääne-Rooma impeerium: pealinn Rooma, religioon katoliilus. Ida-Rooma impeerium: pealinn Konstantinoopol, religioon ortodoksne usk.

ANTIIKKULTUURI TÄHTSUS.

Kalender - koostatud Caesari ajal, nn Juliuse kalender. Roomast on pärit kalendri kuude nimetused.
Planeetide nimetused - rooma jumalate järgi.
Tähtede heledus - tähistatakse kreeka tähtedega.
Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia.
Rooma numbrid .
Kirjandus teoste peamised süzeed.

ANTIIK KUNSTITEOSED .

Skulptuurid .

Hagesandoras " Milo Venus"
Myron "Kettaheitja"
Polykleitos "Odakandja"
Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis.

Mosaiigid. Rooma majade põrandatel.

Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel .

Tarbekunst : gemmid , kameed, mündid.

Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid.

Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar , Triumfi kaared , sillad, Colosseum, akveduktid.

Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus.

Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika , aatomi teooria.

Tragöödida ja komöödiad (draama).

Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," " Agamemnon ."
Sophokles " Antigone ," "Kuningas Oidipis."
Euripides " Troojalased ," "Elektra," " Medeia ."
Aristophanes " Ratsanikud ," " Pilved ," " Konnad ," " Linnud ."

Muud kirjanduslikud teosed.

Homeros " Ilias " ja "Odüsseia."
Aisopos valmid, näiteks "Rebane ja viinamarjad ."
Sappho, naisluuletaja Lesbose saarelt.
Vergilius "Aensis" (Rooma eepos ), "Bucolia" ( karjase laulud).
Hesiodas poeem "Ööd ja päevad," "Jumalate pärinemine."
Ovidius " Amores " (lembelaulud), " Metamorfoosid ."
Petronius.
Apuleius "Metamorfoosid."
Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast."
Horatius oodid .
Terentius "Ämm" (Rooma komöödia).

Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad).

ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED.

Pandi alus mitmetele teadustele:

Filosoofia - Thale, Sokrates jt.

Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa."

Meditsiin - Hippokrates, Galenos .

Füüsika - Demokritos.

Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm."

Botaanika - Plinius noorem.

Uuendused ehituskunstis : sambad, kuplid , betaan, Vitruvius "Kümme raamatut ehitus kunstist," ehitus stiilid.

Tähestik - laenatud foiniiklastelt, läbi Kreeka ja Rooma meile jõudnud.

Teater - tragöödiad ja komöödiad.

Kirjandus liigid - ood, valm, eepos.

Olümpiamängud. 776 eKr - 396 pKr, 1896 kaasaegsed olümpiamängud.

Inimeste nimed.

Petras (kalju): Peeter, Pjotr, Pedro , Pierre, Per, Pekka.
Paulus (väike): Paul, Pavel, Pablo , Paavo, Poul, Paap.
Nicolaus (rahva võit): Nikolai, Colas, Nick , Colin, Klas ,
Niccolo, Miklos, Niglu, Klaus , Laos.
Georgius (põllumees): Georg, Jegor , Yrjö, Jüri, Jorh ,
Jürgen, Giorgio , George(s), Gregor .
Alexandros (meeste kaitsja): Aleksander, Sass, Iskander, Sandor , Aleks , Aleksandria, Aleksandra .
Andreas (Mehine, vapper ): Andres, Andrei, Andro .
Agathe (hea): Agatha , Gitta, Aet, Aita.

Augustus (auväärt): August, Austin, Agu, Augustin , Gustav, Kusti .

Rahvusvaheline sõnavara.
bio loogia
geo graafia
mikro skoop
tele fan
krono meetria
abiturient - ära mineja mobile - liikuv
autos – ise motor - liigutav
bios – elu neos - uus
calor – soojus nomos - seadus
cinema – liigutus omnibus - kõigile
circus – ring opus - töö
communis – ühine oraator - kõnemees
cosmos – maailm phone - heli
doctor – õpetaja phos - valgus
ge – maa poly - palju
gramma – üleskirjutus radio - kiirgan
grapho – kirjutan rector - juht
invaliidus – jõuetu sanitas - tervis
lector – lugeja sauros - sisalik
logos – mõiste scopeo - vaatan
macros – suur techne - kunst
mania – hullus topos - koht
metron – mõõt tractor - vedaja
micros – väike victor – võitja

SISUKORD

1. Antiik Kreeka 1
1.1 Kreeka ajaloo periotiseering: 2
1.2 Kreeta-Mykeene kultuur. II aastatuhat eKr - XII saj. eKr. 2
1.3 Tume ehk Homerose Ajajärk. XI-IX sajand eKr. 3
1.4 Arhailne Ajajärk. VIII-VI sajand eKr. 3
1.4.1 Sparta 4
1.4.2 Ateena. 5
1.5 Klassikaline Ajajärk. V sajand eKr. 5
1.6 Olümpia Mängud. 7
1.7 Filsoofia . 8
1.8 Hellenismi Aeg. 330 eKr - 146 eKr. 9
2. Aleksandri sõjakäigud 334-325. 9
3. VANA ROOMA 9
3.1 Rooma ajaloo perioodid: 10
3.2 Kunigate Ajajärk (7 kuningat). 10
3.3 Vabariigi Aeg. 11
3.4 Rooma Vallutused. 12
3.4.1 Puunia Sõjad I-III. III sajand - 146 eKr. 12
3.4.2 Rooma ELuolu. 14
3.4.3 Religioon. 15
3.4.4 Kristluse Tekkimine. 16
4. ANTIIKKULTUURI TÄHTSUS. 16
5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 17
6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. 18
SISUKORD 19
20

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 113 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

113 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silja500 Õppematerjali autor

konspekt

antiik-kreeka kreeta-mykeene kultuur sparta ateena hellenism vana-rooma rooma vallutused pruunia sõjad antiikkultuur antiik kunst

Sarnased õppematerjalid

rtf

Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia

surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia (Makedooniale kuulus ikka veel Kreeka). Aleksandri sõjaretke tõttu rändas massiliselt kreeklasi Idamaadesse. Vahemere idarannikul tekkisid Kreeka linnad, mille seas suurimaks ja tähtsamaks sai Aleksandria (Egiptuse pealinn). Alates teisest sajandist hakkas Rooma oma võimu laiendama ida poole. Rooma võimu alla langesid Kreeka ja Makedoonia ning lõpuks ka Egiptus. Kuningate aeg Roomas (753-509 a. eKr) See oli üldjoontes samal ajal, kui etruskide hiilgeaeg Itaalias. Esimene Rooma kuningas oli Romulus. Kokku oli valitseijaid üksteise järel seitse. Rooma alla kuuluvasse Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Viimased kolm Rooma kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude

Ajalugu

docx

10.kl ajalooõpiku kokkuvõte

rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog. o Kreeka mägine (killustatus; põlluharimine raskendatud), peamine ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad:

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid)

Ajalugu

doc

Vanaaeg

MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai

Ajalugu

docx

Vanaaeg

· Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud, preestrid, sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised

Ajalugu

doc

Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5

Ajalugu

doc

Vanaaeg

suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. · Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform. · Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub. 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb 1. saj pKr tuuakse Egiptusesse ristiusk (Rooma impeeriumis kehtestatud usk) ning 7. saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk. Aastaarvud · 3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis; kujunes hieroglüüfkiri, võeti kasutusele vask. Seega sai alguse Egiptuse tsiviliatsioon. · 26

Ajalugu

Rohkem sarnaseid