läbilaskvad alad. Korje meetod sõltub mitmest tegurist: piirkonnast, kus tootja asub, oliivipuu sordist, vanusest ning kliimatingimustest. Hoolimata masinkorje olemasolust, peetakse parimaks meetodiks tänapäeval ikka veel käsitsikorjet, millega välditakse oliivide muljumist ja hilisema õlikvaliteedi kaotust. Sel viisil koguvad oma saagi reeglina siiski väiksemad oliivikasvatajad, sest suurte koguste puhul ei ole see praktiline. Seega enamlevinumad meetodid on: · oliivide käsitsi korjamine puult; · suurte puust või plastikust ,,rehadega" oliivide kammimine võraokstelt maha; · oliivide kogumine peale looduslikku mahalangemist; · vanade ning jämeda tüvega puude puhul saab rakendada puutüvede pihta tagumist, kuni oliivid maha kukuvad; · masinkorje, kus traktori vibreerivad kämblad raputavad puu tüve ja oksi ning kukkuvad oliivid kogutakse suurtesse võrkudesse. Võrgud aitavad hoida
Maaparandustööd Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Võimalikkus põllumajanduseks Igalpoolhispaanias ei ole võimalik tegeleda põllumajanduse, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Keskkonnaprobleemid Erosioonterasspõldudel Muldade viljakus kuivades piirkondades halb Põllumajandustooted Puuviljadkasvatatakse ise- apelsin, mandariin, greip, sidrun, õun, banaan jne. Samamoodi ka köögiviljad- sibul, kartul, tomat, kapsas ja Veel varustatakse ennast ise oliivide, suhkrupeedi, nisu, kaera, rukisega. Eksport apelsinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, pirnid, virsikud, ploomid, aprikoosid, tomatid, sibulad ja oliivid. Maailmas esimesel kohal on ta tomatite apelsinide, sibulate, mandariinide ja oliivide eksportimisega. Import Puit Metsatulekahjud Aastas hävib tules ca 120 000 ha metsa Eesti puidutoodang huviorbiidil Spetsialiseerumine Umbes poole moodustab puu- ja köögivili Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas
ja ülejäänud on siis juba mõnda teist usku. Kuna Itaala rahvastik on väga mitmekesine, levib seal ka väga palju erinevaid keeli. Riigikeeleks on seal itaalia keel, kuid palju räägitakse ka saksa, prantsuse ja slovakkia keelt. Majandus Itaalia majandusel on mitmeid erinevaid harusid. Üks suur haru on toiduainetööstus. Oliivid on selle maa ühed kõige tulusamad eksportallikad. 1999.aastal purustas oliivide tootmine oma senise rekordi- toodeti 7,243 kg oliive, mis tõstis Itaalia oliivide kasvatamise esikmaaks. Tänapäeval on muudetud ka oliivide kasvatamise meetodeid, võttes kasutusele võtted, mis aitavad suurendada toodangut. Itaalia põhilised konkurendid oliivide osas on Kreeka ja Hispaania. Ka veinitootmisel on Itaalia ajaloos tähtis koht. See on muutunud omaette traditsiooniks, mis toob sellele maale ka palju tulu. Väätide toodang on umbes 9 459 000 tonni viinamarju ja sellest saab 62 618 000 hektoliitrit ( 1 hektoliiter= 100 liitrit ) veini
esikohal Hispaanias toodetud oliiviõli. Põhjapoolne rannikuala on spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Hispaanial on Prantsusmaaga suurim kalalaevastik Euroopa Liidus. Hispaania varustab ennast puuviljadega(aplesinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, banaanid jne) ja juurviljadega(sibulad, kartulid, tomatid, kapsad jne), varustatakse ennast ka oliivide, suhkrupeedi, nisu kaera ja rukkisega. Hispaanias eksporditakse põhiliselt apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunasid, pirne, virsikuid, ploome, aprikoose, tomateid, sibulaid ja oliive. Maailmas on Hispaania esikohal tomatite apelsinide, sibulate, mandariinide ja oliivide eksportimisega. Hispaanias on probleemiks erosioon terasspõldudel ja muldade halb viljakus kuivemates kohtades.
suur ning osa lihast tuleb veel riiki eraldi sisse tuua. 4. Põllumajandustoodete eksport A Hispaania suudab ennast ise varustada puu- ja juurviljadega ning ka teatud osa lihaga ning ka mingil määral puuvillaga. B Sisse tuleb tuua: teravilju ja liha. C - Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust (nt, viinamarjad, tomatid, kurk, mandariinid). D Maailmas esikohal on Hispaania oliivide ekspordiga. Umbes ¼ kogu maailma oliivide kogusest tuleb just nimelt Hispaaniast. *** Keskkonna probleemideks on: muldade vähene viljakus, kuivemates piirkondades ning erosioon terasspõldudel. 5. Kasutatud allikad http://scandinaviantours.ee/containers/display/section_id/70 http://hispaania.wordpress.com/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Bviru/Vegetatsiooniperiood http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Lovalova/Hispaania_p%C3%B5llumajandus http://math.ut.ee/simud/kompromiss/taust/es
kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma latifundiumites nisu, pipart ja suhkruroogu. Kõikides kolooniates oli keelatud viinamarjade, oliivide ja mooruspuude kasvatus. Seetõttu tekkis salakaubandus, mille arvelt kasvasid Caracas, Buenos Aires ja Montevideo. Tööstuses domineeris hõbeda, ja tekstiilitööstus. Iseseisvumine LadinaAmeerikas sai alguse Haiti saarel 1791.aastal, kui seal toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegriorjade ülestõus. F.D.T L'Ouverture ühendas saare ning kuulutas ennast selle eluaegseks valitsejaks. 1804.a, pärast Napoleon I vägede väljaajamist, kuulutati välja
mäetaimestikku ja põõsastikke 4. Metsade kasutusalad Toormaterjalina saab kasutatada vaid mitte väga suure kõrgusvööndi puid. Nende metsade saadusi kasutatakse samamoodi nagu Eestiski ehitus-, kütte- või tööstuses toormaterjalina. 5. Metsamajandus ja -tööstus Riik ei kasuta metsa saadusi palju, kuna ehitusmaterjalina on paremaid ja alternatiivsemaid võimalusi tekkinud. Majapidamistes pole vajadust kütta palju sooja kliima tõttu. Kasutatakse tsitruliste viljade, oliivide, pähklite ja viinamarjade istandusi. Näiteks kasutatakse oliivipuu puitu 2 erinevate tarbeesemete valmistamiseks. Esineb palju metsade loodusparke, mis on turistide meelitamiseks. Metsade järelkasvu eest ei hoolitseta nii intensiivselt, kui näiteks mõni muu Euroopa riik. 6. Puiduvarud Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadust, sest see pole nii suur. 7. Riigi eksport
Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana. Puu-ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Sealiha- ja piimatoodang on enam arenenud loomakasvatusharud. Põhjapoolsel rannikualal on eelkõige veisekasvatus. Hispaanial on Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Hispaania on ekspordib veini, mandariine ja apelsine. Impordib nisu, maisi, sojaubasid ja kartuleid. Oliivide toodangu järgi on Hispaania maailmas esimesel kohal. Hispaanias kasvatatakse veel viinamarju, suhkrupeete, virsikuid jt. Esineb paar keskkonnaprobleemi, näiteks erosioon terasspõldudel; muldade viljakus kuivades piirkondades on üsna halb.
ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad vilja peaaegu kogu riigi 58miljonilise rahvastiku toitmiseks. Värskeid ja töödeldud toiduained ka imporditakse. Itaalia on tuntud oliivide, veinide, tomatite, makarontoodete, juustu ja puuviljade ning lihatoodetest salaamivorsti ja singi poolest. Palju kasvatatakse teravilja- eriti nisu, vähem riisi- ning kartulit ja päevalille. Peaaegu kolmandik itaallasi elab maal. Vana meresadan Veneetsia on maailma kaunemaid linnu. Nagu mitmes teiseski Itaalia linnas, on ka seal palju imepäraseid vanu ehitisi. Veneetsia rajati madalas merelahes asuvale väikeste saarte rühmale. Tõusuvesi ujutab lahe kaldaid üle kogu aasta vältel.
Kasvatatakse peamiselt korgitammesid, mis moodustavad ligi kolmandiku territooriumist, viinapuid, õlipuid ja tsitruseid ja valmistatakse veini. Lõunas kasvatatake toiduteraviljadest nisu ja põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral kasvatatakse ka ananassi ja banaani. Atlandi rannikul on tähtsal kohal kalandus, püütakse sardiini ja tuunikala. Väga vähe kasvatatakse lambaid ja sigu. Portugal varustab end ise puidu ja korgiga, tervavilja, kala, toiduainete, oliivide, tsitrusviljadega, viinamajadega ja veiniga. Impordib suures mahus naftat , toiduained, õliseemned, väheses koguses puitu ja korki. Ekspordib korki ja puitu, veini, tomateid, sardiini, tuunikala ja muid toiduaineid. Maailmas on üks suurimaid korgisaaduste eksportiaid ( pudelikorgid, ehitusplaadid, sulgpalliotsikud). Portugalis on väga tähtsal kohal turism. Piiramatu turismirajatiste väljehitamine ning tohutud
Enne küpsetamist taignarull rullitakse ja keerutatakse kätel kuni taignaplaadi läbimõõt on umbes 18 cm. · Challah - Juutide reedeöiste söömaaegade palmikleib või uue aasta puhul küpsetatud ringikujuline "õnneleib" ,mis on valmistatud pärmitaignast . · Ciabatta - Suurepooriline , oliivõliga valmistatud leib Itaaliast . Leib on valmistatud pärmitaignast . · Foccacia - Täistera nisujahust oliivõli ja ürtidega . Eriti rosmariiniga . Oliivide ning päikesekuivatatud tomatitega küpsetatud leib Itaalias , mis on valmistatud pärmitaignast · Kulit - Magus sai , mis on küpsetatud rohke või ja munadega pärmitaignast ning ta on ümmarguse pätsi kujuga . Taignale lisatakse maitsestamiseks kardemoni , rosinaid , mandleid , safranit ja muid lisandeid . See toode on Vene rahvustoit , tavaliselt lihavõttesai . · Lava Kergitamata nisutaignast erilise kiviahju seintel küpsetatud õhuke leiib , mis on
köökide poolest, millele on avaldanud mõju kohalik kliima ja kombed Toitumistavad on küll piirkonniti veidi erinevad, kuid oma kvaliteedilt ning mitmekesisuselt on hispaania köök üks parimaid maailmas ... Üldiselt võib hispaania köögi kohta öelda seda, et toitu armastatakse veinis hautada(lõuna- ja lääneosas punases ning valges veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei, tomatite, pipra, oliivide ja baklasaanide küllus ning palju peenestatakse kreeka pähkleid Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja Kreeka köögi tugevat mõju. Rahvuslikud toitumistavad juuni Puu- ja aedviljad: maapirnid (artiokk), lillkapsad, prantsuse oad, spinat, kurk, escarole, aedsalat (lettuce), herned, maasikad, metsmaasikad, kirsid, virsikud, aprikoosid, vaarikad, mandlid, "peres de Sant Joan" - väikeste pirnide valik juuli
Pippuripihvi Prantsuse Piprakaunadega praetud steik Silakkapaisto Soome Paneeritud, praetud kilu Silliperunat Soome Suupiste, mille põhjaks on poolik, koorega kartul Lanttulaatikko Soome Jõuludeaegne vormiroog kaalikast Lohikeitto Soome Kreemjas lõhesupp Mämmi Soome Rukkijahust magustoit Speck Rollmöpse Soome Heeringarull Antipasti Itaalia Eelroa vaahen liha, oliivide jm Calamari Itaalia Kalmaaritoidud. Enamjaolt praetud Osso buco Itaalia Veiselihahautis Sopa de ajo Hispaania Küüslaugusupp Cava Hispaania Catalonia vahuvein
Araablased Juudid Eurooplased kõige liberaalsem islamiriik. Majandus Tuneesias leidub rikkalikult fosforiiti, naftat, maagaasi, raua ja mangaanimaaki Tuneesia ekspordib naftat ja gaasi, samuti tekstiili ja põllumajandustooteid Tuneesia tähtsaimad tööstusharud on toiduaine ja kergetööstus Ligikaudu 50% Tuneesia territooriumist on põllumajandusmaa. Tuneesias kasvatatakse kõige enam oliive (Tuneesia on oliivide kasvatamise poolest Aafrikas esikohal), aga ka teravilja, maisi, tsitruseid, viinamarju, tubakat Energia T une e s ia e ne r g ia allikad Naftat toodetakse Tuneesias umbes 97600 barrelit päevas 2% Peamine kaevandus ala on El Termiline aur
Iseärasused Flamenko – žanr Hispaania muusikast, laulust ja tantsust, iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin http://www.youtube.com/watch? v=hgitRq_0410 Tunutumad filmitähed : Antonio Banderas ja Penelope Cruz Hispaania köök Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklažaanide, pipra ja oliivide rohkus. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Tuntumad hispaania toidud on paella(riis mereandide ja tükeldatud lihaga), gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp), tortilla (omlett köögiviljade, juustu, maitserohelise, sibulaga ). Hispaania köögist rääkides ei saa üle ega ümber igas kõrtsis, baaris ja kohvikus pakutavatest kergetest suupistetest, nagu tapas
karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH
suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Joogid Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse. Hommikusöögilaud
Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit. Kuid ainuüksi oliivi õli müügist on Portugal teeninud 2012. aastal 296 millionit dollarit. Eksport ja import Portugal ekspordib väga paljusid põlumajandus saaduseid. Piima ekspordib riik 229 000 tonni aastas, mille maksumus on 118 000 000 dollarit. Veel ekspordib Portugal näiteks sojaube(14 000 tonni aastas) mille maksumus on umbes 7 300 000 dollarit.
1.2 KAUNISTUSLUSIKAD, -KULBID Kaunistuslusikaid kasutatakse peamiselt erinevatest köögiviljadest või ka jäätisest pallikeste lõikamiseks, trühvlite ja muude maiustuste vormimiseks jne. Siia on koondatud ka kulbi või lusika välimusega noad. · Pariisikartuli nuga väike, kulbikujulise teraga nuga, mida kasutatakse pariisikartulite tegemiseks. Võivad olla erinevates suurustes, erinevas mõõdus pariisikartulite lõikamiseks. · Oliivikulp oliivide hõlpsamaks välja võtmiseks purgist või muust nõus. Oliivikulp on väike kulp, mille põhjas on augud liigse vedeliku või õli välja voolamiseks. · Kiivilusikas - kiivilusikal on ühe külje peal tera, millega kiivi pooleks lõigata ning lusikas viljaliha väljalõikamiseks või söömiseks. Võib olla valmistatud ka plastikust. · Jäätisekulp lusika kujuga kulp, mille abil vormitakse jäätisest pallikesi. Kasutatakse
Kõige suurema sortimendivalikuga juustuletid Tallinnas on Järve, Pirita, Tondi, Kadaka ja Marienthali Selveris ning Tartus Sõbra Selveris ja Rakveres Krooni Selveris. Näiteks Järve Selveris on lisaks tavajuustudele 65 erinevat sorti delikatessjuuste. Erilisemad juustud Selveri sortimendis on õlle, veini ja viski cheddarid ning kindlasti ka kitsejuust kartulikoortega või tuhas. Selveri valikust leiab ka erinevate lisanditega maitsestatud juuste näiteks mustikate, jõhvikate, oliivide, pesto, paprika, seente, köömnetega jne. Kaupu tarbides teeb tarbija valiku ja valiku tegemine sõltub: tarbija maitsest, harjumustest, veendumustest, pakutavate kaupade hindadest ja valikust, sotsiaalsest ja majanduslikust seisundist - tarbija ealised iseärasused, perekonna suurus, tarbija ootustest tuleviku suhtes - kauba hinna tõus või langus, maksevahendite kättesaadavusest - peale püsiva sissetuleku suurendab tarbija ostuvõimet veel võimalus saada ostukrediiti.
vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega. Acorda de marisco on paks ja vürtsikas küüslaugu lõhnaline leivasupp, milles on paksult hakitud mereande ning millesse enne serveerimist segatakse sisse toored munad. Lulas recheadas on riisi, oliivide, tomatite, sibula ja ürtidega täidetud kalmaariroog. Sardiinid on väga maitsvad ning neid serveeritakse harilikult grillitult. Tursk (bacalhau) on Portugali rahvustoit. Parim viis seda maitsta on bacalhau a Gomes de Sa kujul - soomustega kaetud kalarümbad küpsetatakse koos peterselli, kartulite, sibula ja oliividega ning garneeritakse hakitud keedumunaga. Värsket kala, olgu tervelt või fileeritult, serveeritakse tavaliselt grillitult, parimad neist on atum (tuunikala) ja espadarte
Igapäevased argiroad sõltuvad väga palju söögitegemise oskustest, natukene ka viitsimisest. Tihti leiab laualt aga hautatud spinatirooga, suvikõrvitsast pajaroogi, hautatud Türgi ube, rohelise läätse toite, artisokki koos keedetud herneste, kartuli ja porgandiga, erinevaid baklazaanitoite, hautatud lillkapsast ning brokolit oliiviõli ja küüslaugujogurtiga, keedetud kikerherneid, ahjukala, paneeritud ansooviseid, hulganisti erinevaid küpsetisi oliivide, juustu, hakkliha või köögiviljadega. Sealiha muidugi ei sööda. Eelistatakse veise- ja lambaliha. Türklased kasutavad ära kõik lamba ja veise kehaosad, mitte midagi ei lähe raisku. Kuulus on lamba sabarasv, mida kasutatakse toidus. Üks spetsiaalne pühadetoit on kavurma, kus liha küpsetatakse lamba sabarasvas, mis hiljem jahtudes kallerdub ja tekib meie mõistes sülditaoline tahke kallerdis. Inimesed usuvad, et sabarasva söömisel pikeneb eluiga
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Golfi hoovuse intensiivsuse tõttu selles alas. Vee temperatuur selles alas on üle 20 kraadi, seda isegi talve. Peamised kliimatekketegurid on geograafiline laius,, mis määrab saadava päikesekiirguse hulga ja mõjutab temperatuure; asend veekogude suhtes, mis määrab kas tegemist on merelise või mandrilise kliimaga. Portugali kliima on mereline; hoovuste mõju- Põhja-Atlandi soe hoovus- tõstab temperatuuri, suurendab sademetehulka. Soe kliima sobib hästi viinamarjade, oliivide, apelsinide jm kasvatamiseks. Portugalis käies oli seal väga palju apelsiniistandusi ning pea kõikjal tänavatel müüdi ka neid odava hinnaga. Need olid väga maitsvad ja ei anna eriti võrreldagi nendega, mida me poest saame. MADEIRA Madeira on Atlandi ookeanis asuv saarestik, umbes 600 km Aadrikast. See kuulub Portugalile. Ta on vulkaanilise tekkega saarestik ning on tekkinud endise kuuma täpi kohale, mistõttu ei ole ühegi mandri osa
sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse.
kohe televiisorit vaatama ja Gabriella-Gloria-Grete ukheldas peegli ees veripunaste Prada kingadega. Kuid järsku läks uks lahti ja sisse astus vana mees. Lapsed ehmusid ja jätsid hoobilt enda tegevused pooleli. Mees tundus esmapilgul hirmuäratav ja lapsed olid ääretult mures. Kuid üllataval kombel oli härra hoopis väga sõbralik. Ta nägi köögis palju vaeva: pakkus lastele eelroaks maailma parimat kukeseene tempura ja murulaugu-soja dippi, põhiroaks Maroko lambalihahautist taginet oliivide ja karamellistatud sibulaga. Magustoiduks oli aga crème brûlée. Kõhud täis, tundsid lapsed end muretult ning läksid enda siidpesuga vooditesse magama. Kuid kahjuks polnud kõik nii roosiline. Vanamehel olid kurjad kavatsused. Ta tegeles ebaseaduslike asjadega, ega teda ilmaasjata kommionuks ei kutsutud. Vanamehe nässil oli kombeks enda juurde meelitada väikseid lapsi, keda siis paksuks sööta ning kellega pärast enda haiglast isu rahuldada
- suured prügimäed, suured keskkonnareostused... Rasvad Rasvad on rasvhapete (C6...C20 ) ja glütserooli (alkohol 3 OH-ga) estrid. ( kust on eraldatud vesi ) Üldvalem väga keeruline vaata õ. 129 Joonista glütserooltristearaadi valem Rasvu sisaldavad peaaegu kõik taimed ja loomad. Rasvu ei sisalda puu- ja juurviljad. Rasvad liigitatakse loomsed rasvad (sea-, lamba-, looma-, hülge-, vaala-, kalarasvad) ja taimsed rasvad. Taimedest sisaldavad rasvu kõige rohkem: oliivide viljaliha - 60% rasva, kakaooad 55%, linaseemned - 40% , päevalilleseemned 24%, teraviljaseemned 1,5...6% Soja - ? pähklid - ? Rasvade omadused: Puudub kindel sulamis to sest looduses on rasvad estrite segud. Maismaaloomade rasvad on tahked, veeloomade ja taimede rasvad vedelad ( õlid) Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel
tubakas, kartul, veiseliha, piimatooted. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid on aga tuntuim ekspordiartikkel, mis moodustab 10% kogu ekspordist. Koguni 16% kogu maailma oliiviturust kuulub Kreekale. Enam kui 450 tuhandele perele on oliivide kasvatamine peamine sissetulek. Oliivipuude arv ulatub kuni 120 miljonile, mis teeb 10 puud iga elaniku kohta. Eksporditakse ka muid eksootilisi puu- ja köögivilju, nagu näiteks: melonid, viinamarjad, apelsinid, kohvi, virsikud jne. Need moodustavad ekspordist 33%. Tähtsal kohal on ka loomad ja loomakasvatus. Populaarseimad on kitse-ja lambaliha ning nendelt saadud piim
Saadud toitvat rooga oli mõnus taskusse pista. Sabati ajal eelistavad iisraellased endiselt tchulenti, äripäeviti aga falafeli. (Sellised... 2001) Teadaolevalt ja Iisraelis käinute juttude põhjal võib arvata, et täis kõhuga ei tasu Iisraelis salatit tellida, kuna siis kantakse teie ette lauale terve kuhi erinevat vegetaarset kõhutäidet. Salatis võib olla mida iganes: lehtsalatit, porgandit, magusmaisi, paprikat, sibulat, koos pähklite, juustu, oliivide, muna ja majoneesiga, mida on garneeritud peterselliga ja üle valatud oliiviõliga. Kõrvale pakutakse alati värsket leiba ja võid, mõnikord ka aurutatud kartulit. Ka suupisted on au sees. Suupisteid nimetatakse külaliste pajukiks. Sahvrites leidub nii praetud päevalilleseemneid, mandleid, kuivatatud puuvilju, väikseid soolarõngaid, värskeid datleid, kartulikrõpse ja muud. Lisaks veel mitut sorti värskelt pressitud mahla, jäävett sidruni ning
apelsini ja tüümianiga Idamaine grillitud minutit, lisa liha ja keeda veel 5 minutit. Serveeri nirista kastmega üle. Kõige peale puista hakitud Metssea hautis koos oliivide ja meelepärase maitserohelisega. mündi- ja koriandrilehti. merikuradi saba pearoog pearoog Veisekotletid seentega Praetud tursk värske
kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra. Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud 15 kuulsaks kohalike saadustega Kalamata oma oliivide, Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega. Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook, mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse.
Veoloomadena kasutati peamiselt härgi ja eesleid. ,,Õled koristati hiljem katuste katmiseks või küttematerjaliks, harilikult aga põletati otse põllul, et väetada tuhaga pinnast" (Palamets 1976; lk169). Nagu sõdurite juures sai mainitud, moodustasid (enne palgaarmee tekkimist) talupojad Rooma peamise löögijõu nad kaitsesid alati oma maatükki, mille abil nad järjest kasvavaid linnu loomade, veini, oliivide ja loomadega varustasid. LINNA KAUPMEHED Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu ja soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teiste nõrkusi oma tugevusteks. ,,Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette 10 näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda" (Vana-Rooma inimene, Giardina 2004; lk 270).
Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks
Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on islamiusulistele kõige püham koht Meka ja Medina järel, ning Läänemüür ehk Nutumüür, mis on ainsaks järele jäänud osaks Juudi templist, mis hävitati roomlaste poolt 70. a. p. Kr. Siioni mägi, kus asub kuningas Taaveti haud ning kus arvatakse olevat viimase õhtusöömaaja ruum. Kaasaaegses
juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee.Mariuse sõjaväereform-proletaare hakati värbama palgasõduriteks
· Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö, kaubandus ja meresõit olid nõrgal tasemel. Korintos oli käsitöökeskus. Kokku nim neid Sparta riigiks. Eluiga oli u 40 aastat
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem - hallaine on valgeaine poolt jaotatud osadeks, mille piirid on kohati ebaselged Spinaalnärvide tuumad - nucleus gracilis (C11) - nucleus cuneatus (C12) - nucleus cuneatus accessorius (C13) - paiknevad dorsaalväädis ja võtavad vastu kere- ja jäsemepiirkonna liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14) kiud ristuvad oliivide vahel – decussatio lemniscorum (C14) - ülemine ehk sensoorne ristmik Kraniaalnärvide tuumad - CD IX, X, XI ja XII - Osaliselt paikneb piklikajus ka V närvi spinaaltuum ja VIII närvi tuumad Retikulaarformatsiooni hallaine - formatio reticularis – mitmesuunaliste närvikiudude võrgustik, mille silmades on hallaine kogumikud - algab seljaajust dorsaalsamba põhimiku kõrvalt - läbib kogu peaajutüve VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem
(dateering u IIIII at eKr). Kultuur sai alguse 3000 või 2800 eKr ning lõppes u 1400 või 1200 eKr. U 2500 eKr oli kultuuril õitsenguperiood, mida iseloomustasid laiad kontaktid, mitmekesine keraamika, kõrgetasemeline kunst. Arvatakse, et Minose kultuuri algul toimusid Kreetal muutused toimetulekustrateegiates, käsitöö spetsialiseerus järjest rohkem ning muutus ka rikkuste jagunemine elanikkonnas. Sellele lisandusid veel mitmed kohalikud faktorid, sealhulgas oliivide, viinamarjade ja teraviljade laialdane kasvatamine. Ilmselt võimaldas see kõik ülejääkide tekkimist, mida võidi kaubitseda ja ümber jagada vastavalt vajadustele. Ühtlasi võimaldas see vaba tööjõudu paleede ehitamiseks. Ühiskond oli tugevasti autoritaarne, mis viis Kesk-Minose perioodil 21001700 eKr mingi riigilaadse moodustise tekkimiseni, mille keskus oli Knossos. Kui tugevasti see tegelikult toimis, pole teada on oletatud ka linnade liitu
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
Itaalias on analoogmärjuke Bargnolino alkoholisisaldusega 4045%, Hispaanias jällegi Pacharan või Patxaran, mille alkoholikogus jääb vahemikku 2530%, kusjuures maitseainena lisatakse joogile aniisi. Laukapuu likööride trumpideks on kaunis värvus ja eriline maitse. Maitsestamise otstarbel on laukapuu vilju lisatud ka õlledele, kuid kindlat maitseõlut pole siiski kujunenud. Töödeldud, tavaliselt marineeritud, harvem hapendatud tervikvilju on kasutatud ka oliivide aseainena. Välimuselt nad isegi sobivad sellesse rolli, kuid biokeemiliselt koostiselt pole erilist sarnasust, eelkõige õlide tasandil. Loomulikult leidub laukapuu andide viljalihas ka energiarikkaid toitaineid, nagu suhkruid ja orgaanilisi happeid, samuti nii vees lahustuvaid kiudaineid (pektiinid) kui ka nende vees lahustumatuid kaaslasi (tselluloosid). Ehkki viljade 79-protsendine suhkrusisaldus on täiesti
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
