Tsivilisatsiooni teke, Vana-Kreeka, Vana-Rooma (0)

1.Tsivilisatsiooni teke
Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur – sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond
Varaste tsivilisatsioonide tunnused:
viljelusmajandus ja karjakasvatus ( oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus (rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse
Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine:
arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega)
etnoloogia - teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid (rahvateadus)
materiaalsed ajalooallikad – leiud , ehitised
kirjalikud ajalooallikad – raamatud, savitahvlid
Viljaka poolkuu ala – kaarekujuline maa-ala, mis ulatub Palestiinast kuni Tigrise ja Eufrati jõgikonnani.
Iraak , Süüria, Iisrael, Liibanon, Jordaania
Vanaaeg algas 3000.a eKr kirja leiutamisega, lõppes 476.a Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega (Mesopotaamias ja Egiptuses algas tsivilisatsiooni tekkega)
Surmajärgsus:
Egiptus – religioonis oli uskumus , et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Egiptlastel toimus surnukeha mumifitseerimine . Usuti , et midagi ootab neid peale surma ees.
Mesopotaamia – Mesopotaamia rahvad ei pööranud kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamias ootas kõiki rõõmutu oleskelu. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees.
Teadusharud:
Egiptus – geomeetria (vajalik ehitustegevuseks), arstiteadus(pikaajalised kogemused surnute palsameerimisega)
Mesopotaamia – matemaatika , astronoomia (taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku teada), astroloogia (tähtede järgi taheti tulevikku teada)
Hammurapi seadused - Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Üldine karistuspõhimõte "silm silma, hammas hamba vastu", rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust.
sumerid – võtsid kasutusele ratta, kasutasid kiilkirja ja piltkirja, kasutasid vaske
Paralleelid vanaaja ja tänapäeva tsivilisatsioonide vahel: kiri / teadus / haridus
2.Vana-Kreeka
Ajaloo etapid:
1) Egeuse kultuur: 2000-1100 eKr / ka Kreeta -Mükene kultuur / labürinditaolised lossid / rahumeelne kultuur / loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks / hävines u. 12.saj eKr Trooja sõja tõttu
2) Tume ajajärk: 1100-800 eKr / Egeuse tsivilisatsioon oli hävinenud / raua kasutuselevõtt / Kreeka asustus laienes (Egeuse meri Kreeka sisemereks) / kangelasajastu (müütide kujunemine, temale tänu Homerose eepostele ( Ilias / Odüsseia)
3) Arhailine ajajärk: 800-soo eKr / 800 eKr tähestiku loomine / tsivilisatsiooni tunnused kõik olemas / käsitöö, kaubandus, meresõit / polis – linnriigid Vanas-Kreekas ( Ateena , Sparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne
4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg
5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus , aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia , Rooma
Sõjalised konfliktid:
Kreeka-Pärsia sõda – 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias , Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud
Peloponnesose sõda – 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali. / sõda lõppes Ateena lüüasaamise ja alistumisega
Makedoonia vallutus – Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule
Perikles – Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr)
Aleksander Suur – Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina , Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk- Aasiasse . Likvideeris sellega Pärsia impeeriumi.
Polis – tavaliselt elas linnriikides 30-40000 inimest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan. Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Aristokraatia – rikkad ja suursugused kodanikud. Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi.
Ateena ja Sparta riigikord : Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll – paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad
Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Loomulikult põhjustas see väljapaistmissoov sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid – sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud
Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda võisid vaid hellenid – barbaritele olid olümpiamängud keelatud. Naised ei tohtinud pidustustel osaleda. Jooksudistantsid (staadionijooks 192m, sirge), maadlus , rusikavõitlus, 2 viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus( jooks , odavise, kettaheide , hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks. Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
Abielu: Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid alati oma abikaaslae, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi
Usk: tähtsamad jumalad – Zeus (taeva-, tormi-, äikesejumal), Hera (taeva kununganna, abielu kaitsja), Poseidon ( merejumal ), Hades(allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna), Athena (sõjajumalanna, vastupidiselt Aresele peeti Athenast väga lugu), Ares (sõjajumal), Hephaistos (jumalate sepp , lonkur tulejumal ), Apollon( valgusejumal , luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja), Artemis ( jahijumalanna ), Hermes (kaitses teekäijaid, täitis ühtlasi jumalate käskjala ülesandeid ja saatis surnute hingi allmaailma)
Kiri, kirjandus, teater: Kreeka tähestik( alfabeet ) on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal. Aja jooksul kujunes 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Homeros-pime laulik, keda peetakse eeposte „Ilias“ ja „Odüsseia“. Komöödia-lõbusa sisuga näitemäng.(ammutasid ainest igapäevasest poliitilisest elust) Tragöödia-tõsisema/kurvema sisuga näitemäng(põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süžeedel)
Herodotos- hakkas esimesena uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi. Tema teos „ Historia “
3. Vana-Rooma
Kuningriik: kuningas valitses koos nõukoguga e. senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rahvakoosolek – hääleõiguslikud kodanikud said hääletada erinevate ettepanekute üle ning kinnitati ka kuningas. Senat- nõukogu, kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku e. patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Vabariik: konsulid- 2 kõrgemat ametnikku moodustasid 2 konsulit , kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Patriitsid olid põliste suguvõsade liikmed, usuti et pärinevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud , jõukad maavaldajad. Need kes patriitside hulka ei kuulunud nim. plebeideks(neil lubati osaleda vaid rahvakoosolekul). Magistraadid – riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Palka ei makstud, sest riigi teenimist peeti auasjaks, sellepärast said riigiametisse kandideerida aga ainult jõukad kodanikud. Preetor – tegeles õigusmõistmisega, võis asendada konsulit, juhtida sõjaväge. Tsensor – ametiaeg kestis viis aastat, valiti endiste konsulite hulgast, nad korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järgi. Mariuse sõjareform- Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Relvastust ei pidanud nood hankima ise, vaid said selle väepealikult. Selle tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Rooma õigus – Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega kindlaks määratud, kõigi inimeste suhtes kehtis seaduse ülimlikkus. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, kõigil oli õigus apelleerida keisrile endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik . Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi. Keisririik : Võim kuulus ühele isikule(keisrile), aga väliselt jätkus kõik nii nagu enne, kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne. Leegioni kuulusid ratsaväeüksused ja nad täitsid teisejärgulisi ülesandeid
Ku- Rooma eesotsas seisis kuningas ja ta valitses koos senatiga. Va- Rooma riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid 2 konsulit. Ke- riigi eesotas kindel ainuvalitseja, senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud
Puunia sõjad:
I Puunia sõda- 264-241 eKr.Kartaagolased tahtsid vallutada Sitsiilia saart . Sõditi põhiliselt Sitsiilias ja merel. Sõja võitis Rooma kuna nad saavutasid saarel maismaavägedega otsustava ülekaalu ja suutsid kartaagolasi ka merel hävitavalt lüüa.
II Puunia sõda- 218-201 eKr. Kartaagolaste vallutuste tõttu Hispaanias kuulutasid roomlased sõja. Hannibal tegi sõjaretke Itaaliasse. 216. eKr kohtusid Rooma ja Kartaago sõjaväed Cannae asula juures. Lahingu võitis Kartaago. Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama. 12 aastat pärast kaotust maabus Rooma sõjavägi Aafrikas. 202 eKr Zama linna juures peetud lahingus purustasid roomlased Hannibali väe. Rooma oli sõja võitnud.
III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks . Pärast linna põletamist künti selle asupaik maatasa ja külvati üle soolaga .
Hannibal- Kartaago väepealik, osales Rooma vastu II Puunia sõjas
Caesar - Rooma riigi ainuvalitseja, kelle tapsid 44 eKr senaatoritest vandenõulased (Augustuse onu)
Augustus- Rooma riigi valitseja peale Caesarit (30 eKr- 14 eKr)