Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt (0)

KORDAMINE
VANA-KREEKA
Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta -Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee . Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile . Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole dešifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased . Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et mükeenelased olid sõjakad ja linnad ümbritseti müüridega, samuti tuli lineaarkiri B(dešifreeritud) Tume ajajärk(u 1100-800eKr): Algas mingi katastroofi tagajärjel. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast(kiri unustati, rahvaarv kahanes) võeti kasutusele raud, mis tõrjus vase ja pronksi tööriistade ja relvade põhilisest materjalist välja. Arhailine periood(8-6 saj eKr)- Taas võeti kasutusele kiri, kujunes välja alfabeet ning eepiline Kreeka kirjandus. Kreeka eeposed : Ilias ja Odüsseia(Homeros). Ei tekkinud ühtset riiki. Polis- linnriik . Polised olid omavahel vaenus . Tähtsaimad polised: Ateena , Korintos , Teeba, Sparta . Polised olid kas demokraatlikud või aristokraatlikud. Kodanik-vaba mees. Rahvakoosolek-kõrgeim võimuorgan polises(osalesid kodanikud) Nõukogu-aristokraatidest koosnev võimuorgan. Riigiametnikud -valiti aristokraatide seast, ülesandeks juhtida sõjaväge ja korraldada polise igapäevaelu. Talupojad-peamine osa kodanikest, harisid põlde ja moodustasid peamise osa sõjaväest. Hellenid -kreeklased, neid ühendasid keel, kombed ja usund . Barbarid-kõik mittehellenid . Alfabeet- foiniikia tähestiku põhjal loodud kreeka tähestik. Aristokraadid -auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle maad harisid orjad. Rikkad, käisid kaubandusretkedel, aga ainult nii palju, et tagada poliitiline mõju. Said ennast arendada. Sümpoosion-aristokraatide ühine kodune pidusöök. Ilias: Trooja sõjast, Achilleuse raevust ja troojalaste parime sõjamehe Hektori tapmisest. Odüsseia: Trooja sõja võitja Odüsseuse sõjast koju rändamise lugu. Demokraatia-suurim võim oli rahvakoosolekul. Aristokraatia-aristokraatide võim. Võimul rikkamad inimesed ja riigiametnikud. Türannia-riiki valitses üks ainuvalitseja-türann-mõni üksik abiline. Ateena valitsemiskorraldus-Demokraatlik, kogu võim kuulus rahvakoosolekule. Kodanikud olid kõik vabad mehed sõltumata varanduslikust seisukorrast. Atika elanike orjastamine oli keelatud. Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium . See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni lahing(Ateena vs Pärsia): pärslasi oli rohkem, aga ateenlased võitsid. Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti , aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)-Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg . Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat.
Kreeka usund: Polüteistlik-mitme jumala kummardamine, Kreeka jumalad olid antropomorfsed(inimesekujulised) Tähtsaimad jumalad kuulusid Olympose jumalate perekonda: Zeus ( piksejumal ), Hera(Zeusi naine), Poseidon (merejumal), Hades(allilm), Ares (sõjajumal), Apollon (valguse, tarkuse , kaunite kunstide jumal), Hephaistos (tuli ja vulkaanid ), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis ( jahijumal ), Aphrodite (armastus). Prometheuse lugu-Inimsteaitaja, kes varastas Zeusilt tule ja andis selle inimestele, Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäeahelikku, kus kotkas ta maksa nokkis, lõpuks päästis Herakles ta ära. Oraakel -tulevikuennustaja, kuulsaim Delfi oraakel. Müsteerium-salajane jumalateenistus. Tempel-Kreeka pühamu üks osa. Pühendatud jumalale ja näitab ka ta asukohta . Olympos ja olümpiamängud- Peeti Zeusi auks. Osaleda võisid ainult hellenitest mehed. Aladeks olid jooks, odavise , maadlus, viievõistlus. Akropol -müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia : Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks -Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused : Pärsia, Kesk- Aasia , Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta – Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism -polnud enam poliseid, suurriigid , mida valitsesid monarhia , ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus.
VANA- ROOMA
Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid : Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud : rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid). Kuningate aeg: Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus , kokku oli kuningaid seitse . Kuningate ajal sai Roomast tõsiseltvõetav linnriik. 510 eKr sai see aeg läbi. Rooma linna tekkimine: Tegelikkus: Rooma linn tekkis 25 km Tiberi jõe suudmest vasakule kaldale, seal oli 7 küngast, kuhu rajati järjest asula. Selleks kulus aega ja umbes 600 a eKr oli moodustunud algne Rooma linn. Müüt: Romulus ja Remus olid kaksikvennad, vanaisa poolt Tiberisse visatud ja emahundi poolt üles kasvatatud , suureks saanud, kukutasid vanaisa troonilt ja hakkasid uut linna rajama, mille käigus Romulus tappis Remuse. Patrooni ja kliendi suhe: Patroon andis kliendile maa ja kaitses teda igas mõttes, klient pidi patroonile lojaalne olema, ühel patroonil kujunes välja klientide võrgustik. Proletaar -kõige vaesem maata kodanik, kelle ainus varandus olid tema lapsed. Patroon-rikas kodanik. Klient-vaene kodanik. Patriits-vanast suguvõsast pärit roomlane , jõukas ja suurte maavaldustega, nende kätte koondus ühiskonna valitsemine. Plebeid- lihtrahvas , roomlaste enamus. Rahvatribuunid-plebeide huve kaitsvad ametnikud. 12 tahvli seadused: Rooma esimene seadustekogu , reguleerisid plebeide ja patriitside vahelisi suhteid plebeide kasuks. Sugukonnad jagunesid perekondadeks, kus pereisal oli piiramatu võim omad kodakondsete üle. Rooma oli vabariigi algul linnriik, kuid II sajandi teisel poolel oli kujunenud Roomast impeerium. Poliitiline korraldus: oli mitmeid riigivõimu organeid: rahvakoosolek-koosnes Rooma kodanikest, ei saanud ise ettepanekuid teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat -koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid mingil määral täide. Magistraadid -valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid . Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres. Otsustav Teine Puunia sõda, kus kartaagolasi juhtis Hannibal . Lõpuks Kartaago hävitati ja võimule tõusid roomlased . Kodusõjad ja vabariigi lõpp: Moodustati kolme väepealiku liit, ühe surma järel läksid teised kaks Idas:Gnaeus pompeius ja Läänes Julius Caesar tülli. Võitis Caesar,haaras riigis endale kõik tähtsamad ametid(diktaator, ülempreester). Alistas palju alasid( keldid ja Prantsusmaa), esimene väepealik, kas jõudis Inglismaale. 44 eKr algatati vandenõu ja Caesar tapeti. Seejärel tõusid esile Caesari kasupoeg Ocatvianyus ja väepealik Antonius , kes kõrvaldasid Caesari tapjad. Kui nad tülli läksid puhkes uus kodusõda, Antonius sõlmis liidu Ptolemaioste soost Kleopatraga, saades ülemvõimu merel, otsustava lahingu ta siiski kaotas. 31 eKr loetakse vabariigi lõpuks. Rooma sõjavägi muutus järjest tugevamaks. Peamine roll jalaväel. Olulisel kohal olid distsipliin ja lahingutaktika. Leegion -peamine väeüksus(6000 meest) koosnes kohortidest. Leegionid olid malelaua mustris, mis andis sõjaväele paindlikkuse. Mariuse sõjaväereform: Kui varem koosnes sõjavägi talupoegadest, kes läksid sõtta oma varustusega, siis Marius lõi palgasõdurite armee , mis koosnes elukutselistest sõjameestest, kes said selle eest oma väepealikult palka ja teenisisd armees aastakümneid. Selline armee oli võitlusvõimelisem . Sõjameestele ei linud korda aga Rooma linnas toimuv ja see andis väepealikule suure võimu. Väepealikel tekkis tahtmine ise asju otsustada. Tekkisid konfliktid väepealike vahel ja selle tulemusena lagunes vabariiklik kord täielikult. Varane keisririik ja Augustuse aeg: Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik, seetõttu polnud protesti Augustuse ainuvalitsemise pärast. Ametlikult oli Rooma veel vabariik, alles oli ka senat, aga tegelikult olid võimul keisrid . Provintsid ja nende valitsemine: Provintside tase oli väga erinev, sest kuskile ei surutud midagi peale. Provintsid sõltusid keisrist väga vähe, igal provintsil oli oma aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehaldur kogus makse. Ida ja Lääne povintside erinevused: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, egiptus ) olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad, peamiseks keeleks kreeka keel. Lääneprovintsid( Gallia , Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika) jäid oma arengutasemelt Idale kõvasti alla, kõik oli roomalikum ja keeleks ladina keel. Seisused keisririigis: 1. Senaatorid-jõukad mehed suurte maavaldustega, nende kätte koondusid tähtsaimad riigiametid ja paljud neist olid provintside asevalitsejad. 2. Ratsanikud -teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid ka patroonid.
3. Käsitöölised ja vabad talupojad 4. Proletaarid-kõige vaesemad elanikud, püsiva töö- ja elukohata, siiski Rooma kodanikud. Orjad ja vabakslastud seisusesse ei kuulunud. Rooma Impeerium Traianuse ajal- Traianuse ajal jõudis Rooma impeerium tippu, siis vallutati Dakaatia ja Mesopotaamia , mis tähendas, et Rooma õlemvõim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Pax Romana -Rooma rahu, mis tähendas Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolekut Traianuse ajal Rooma impeeriumis. Hadrianuse vall-Rooma keisri ehitatud müür Inglismaa ja šotimaa piiril inglaste kaitseks. Sõdurkeisrite aeg-võimule pääsesid ka madala päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikud, mitu tükki tuli neid korraga ja koguaeg puhkesid kodusõjad. 284. Tuli võimule keiser Diocletanius, kes suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada. Tegi palju ümberkorraldusi. Muutusi jätkas Constantinus Suur: ta rajas uue pealinna Konstantinoopoli, kust ta hakkas ise valitsema , kaasvalitseja valitses endiselt Roomas. Sellega lõhenes Rooma impeerium sisuliselt kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol ). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4. Sajandi teiseks pooleks oli Lääne-Rooma muutunud üsnagi haavatavaks ja just siis leidis aset rahvaste rändamine. Seni olid suutnud roomlased Lääne-Rooma idapiiride taga elanud germaanlasi tõrjuda. 5. Saj tungisid germaanlaste aladele hunnid , kes olid väga sõjakad, ründasid piljardikuuli teooria põhjal. Germaanlased valgusid üle L-Rooma piiride ja roomlased ei suutnus neid peatada. 5. Saj keskel tungisid hunnid eesotsas Attilaga L-Rooma. 467 pKr kukutasid germaanlased keisri, L-Rooma langes ja seda loetakse ka keskaja alguseks. Gladiaatorite mängud-orjad või surmamõistetud võitlesid elu ja surma peale amfiteatrites. Colosseum-Rooma suurim amfiteater . Foorum-linna sumboolne keskus, turu ja koosoleku plats. Akveduktid -lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed . Termid -avalikud saunad . Aatrium – Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum, katus oli avatud ja keset aatriumi bassein. Religioon enne ristiusku: Algne roomlaste religioon oli väga suurte mõjutustega Kreeka religioonist. Preestreid valiti nagu riigiametnikke, tähtsamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus -riigi ülempreester, keisririigi ajal oli ülempreester valitsejaga ühes isikus . Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle.
Jumalad: jumalad olid otsese eeskujuga Kreeka kultuurist. Jupiter vastas Zeusile , Juno Herale , Minerva Athenale . Lisaks veel Neptunud(poseidon), Vulcanus(Hephaistos), Mercurius ( Hermes ), Apollo(Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana(Artemis).
Ristiusu sünd: Ristiusu eeskäija oli judaism , mis oli esimene monoteistlik usk. Samal ajal kui juudid ootasid Rooma võimu alt vabastamist, hakkas Juuda provintsis ringi käima jutlustaja nimega Jeesus , kelle õpetus levis kiiresti. Kuna Rooma impeeriumi idaosa oli tugevalt hellenistlik ja messiase kreekakeelne vaste oli christos , siis lisandus Jeesuse nimele Kristus. Kuna Jeesuse õpetus muutus väga populaarseks hakkasid juudiusu juhid otsima võimalust Jeesuse kõrvaldamiseks. Teda süüdistati mässu õhutamises ja mõisteti surma ning löödi risti. Jeesuse jüngrid hakkasid pärast Jeesuse surma uskuma, et ta on surnust ülestõusnud, sellel usul hakkas kujunema ristiusk. Esimese sajandi lõpuks kujunes välja Uus testament , mis koos Vana testamendiga moodustas ristiusu püharaamatu-piibli. Uus-Testament:
4 evangeeliumit, apostlite kirjad, Johannese ilmutuseraamat.