väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga tõesed väide ja tema eitus. Vastasel juhul tegemist absurdiga. Erandid: paradoks väide, mis on vastuolus terve mõistusega, aga loogiliselt õige. Apooria ületamatu vastuolu. Nt krokodilli apooria krokodill varastas lapse, lubas tagasi anda, kui ära arvab, mis ta teeb. Ema vastas sa sööd nkn ära. Pmts naine andis tingimused, et krokodill sööks lapse ära ja siis annaks tagasi. 4. Sofismid - Kui ma ütlen: see kes pole sarvi kaotanud, omab neid sa pole sarvi kaotanud, st sul on sarved. Defineerimata on sarvede kaotus. Kas olid v polnnud enne sarvi
Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse väljendamine mõtlemises on võimatu Areng: olemisest muutub mitteolemiseks Mitteolemine on olemas- lause räägib vastu. Kui mõtlemises tekib loogiline vastuolu, siis selline mõtlemine ei saa olla tõene Järeldus: 1)liikumist ei eksisteeri 2) ei saa olla tekkimist ega hävimist 3) olemine peab olema ühtne Parmenidese arusaam maailmast 1. Arvamuse järgi - ettekujutus 2. Mõtlemise järgi - tõene maailm *Zenon Tuntud apooria järgi(Apooria- mõtlemise raskus, väljapääsmatu olukord mõtlemises.) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed
24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35
kaasa sünd kuid mitte valmiskujul vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda, on matem ja loogika vallas tehtud avastused ja seal keht reeglid, isel on paratamatus ja üldkehtivus. Eleakoolkond suur tähtsus seisneb selles et nad pü sitasid esimest korda näilisuse ja tegelikkuse küsimuse, elkl leidis et usaldada tuleb mõistust. Parim, ja Zen, eristasid kahte arusaama maailmast: arusaam tõeõpetuse j ärgi ja arusaama arvamuse järgi. Ze. Apooria- lahendamatu olukord 1.Dihhotoomia(ei jõua kunagi punktist a-b, puhas loogika)2.Achilleus ja kilpkonn(a ei saa kunagi kilp, kätte)3.Nool(n ei saa olla paigal, liikumist pole). Idee- asjade tõeline olemus, on igavene ja teda saab tunnetada vaid mõistusega, ideed moodustavad hierarhia mille tipus on heaolu. IM-tabame mõistusega,immateriaalne,ei muutu on põsiv ja seetõttu igavene(-tegelikkus)MM-tabame meeltega, materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises..koguaeg midagi tekib ja hävib.
Filosoofia ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn? Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast. Koopamüüt Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks. Apooria - on väljapääsmatu olukord, zenonil on argumendid paljasuse ning liikumise võimatuse vastu. Harmoonia - on kokkusobivus, nii ideede kui millegi muu loodu vahel. Sõna tuleneb kreeka keelest, ühtlasi see on seotud antiik-kreeka jumalanna Harmonia nimega. Iroonia Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Küünik on inimene kes suhtub filosoofilise kõrgkultuuriga kaasnevatesse arusaamadesse küüniliselt
Tegelikkus Näilisus · Elea koolkonna tähtsus. Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada, kas mõistust või meeli? · Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2
Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste. Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. Kera on täiusliku olemise sümbol. Parmenidest nimetagake vahel ka loogika isaks. Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha. Olemine on. Mitteolemine ei ole. Zenon Eleast Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike, APOORIAID. APOORIA(kr.k. - mitte tee, väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstanteerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti. Esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud. 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonnade vahel. ACHILLEUS EI JÕUA KILPKONNALE KUNAGI JÄRELE. 2. Lendav nool ei lenda. Ta lendab näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline. 3
Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele tegelikkus näilisus Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemi. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Tekib küsimus, kummad meid petavad-kas meeled või mõistus. Zenoni apooriad: Apooria- lahendamatu olukord, ummik. Apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad
andmetele TEGELIKKUS NÄILISUS Elea koolkonna tähtsus seisneb selles,e t nad püstitasid näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid, et usaldada tuleks mõistust. 4. Zenoni apooriad. Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA. APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega. Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni
liikumise reaalsust, ühtlasi näidates, et selline oletus viib meid paratamatult apriooriatesse ehk loogilistesse raskustesse (kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu). Zenoni mõtlemise dialektilisus seisneb esmalt selles, et ta arutleb Parmenidese väite üle, et "olev on ja mitte-olevat ei ole" nii poolt kui ka vastu. Tahtes osutada oma õpetaja arusaamade õigsusele, tõestas Zenon neid apooria abil: võttes aluseks tõestatavale väitele vastandliku väite ja viies selle endaga vastuolusse, arvas ta kinnitavat Parmendidese oleva-lause korrektsust. Seda võiks lihtsustatult kokku võtta: vastandlikud (asjad) on omavahel olemuslikult seotud ning see seos võimaldab dialektika abil nende kohta tõde ilmsiks tuua. Selliseid aporeetilisi tõestusi viidi aga ilmselt sageli läbi vastluses Parmenidese kriitikutega,
· Philon nimetab Logost ka "Jumala pojaks". kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike · Logos vahendab Jumalat ja inimesi. Seisab inimeste eest APOORIAID. Jumala palge ees. · Zenon Eleast · See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks. · APOORIA (kr.k. mitte tee, väljapääsmatus). · ELEAADID · Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat · Xenophanes lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat · Parmenides vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav.
Hiljem tuli võistluste kavva ka kilbi jooks, pika maa jooks ja hobuste võidu ajamine. Võitjale anti oliivipuu oks, hiljem pärg. 393 pKr - Olümpiamängud keelustati, sest see oli muutunud paganlikuks ürituseks. 1.7 FILSOOFIA. Mileetose koolkond, esimene kreeka filosoofide koolkond, materjalistid. Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia
Teises osas ''Elu kui näivus''väidab , et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas. Arvas, et mitteolevat pole võimalik mõelda. Mõtlemine ja olemine on identsed. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. Kogemused on põhimõtteliselt eksitavad. Tõe juurde viib vaid puhas mõistus. Zenon Eleast P-i õpilane. Püüab õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravameelseid mõttekäike (APOORIAID-mitte tee,väljapääsmatus). Apooria sisaldab alati 2 teineteisega vastuolus olevat lauset. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesos (443 eKr) Sündis aristokraatlikus perekonnas oli Ateena kuningate soost, loobus sellest tiitlist. Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid. Vanaduses elas üksikuna. Säilinud pn 130 fragmenti. ''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''.
Küll aga põhjendas Parmenides oma filosoofilisi vaateid pikkade arutluste abil. Oletatakse, et Parmenidese väitlusmeetod pärineb kokkupuutest Pütagorase koolkonna matemaatikaga. Parmenidese õpilane Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) astus oma õpetajast sammu kaugemale ja põhjendas Parmenidese vaateid kuulsate Zenoni paradokside ehk apooriate abil, milles ta justkui näitas, et ruumi ja liikumist pole tegelikkuses olemas. Kuulus apooria, mis demonstreerib liikumise võimatust: te väidate, et liikumine on olemas, seega saab kõndida mööda teed punktist A punkti B. Enne punkti B jõudmist peate läbima pool teed, s.o. punkti C. Liikudes punktist C edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed C ja B vahel, s.o. punkti D. Liikudes punktist D edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed, jne jne. Seega jääb teil alati läbida pool mingist teelõigust ja te ei jõua kunagi punkti B. Zenoni
kuhu minna, ent tühja ruumi mitteolemise tõttu pole). Sama kehtib ka näiteks kasvamise puhul. Meie meeled petavad meid, sest nad annavad maailmapildi liikuvusest ja kujunemisest. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Mõtlemine on inimese kõige kõrgem reaalsus. Substantsi käsitleb kui puhast olemist. Kuigi enamjaolt peetakse loogika isaks Aristotelest, on selleks nimetatud ka Parmenidest. Zenoni õpetus seisneb apooriates. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, millest esimene nendib fakti ning teine lükkab selle ümber. Näiteks võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus kui esmapilgul kiirem olend ei jõua mitte kunagi kilpkonnast mööda, kuna vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Tekib paradoks praktilise mõistusega. Ta on Parmenidesest mõjutatud, tema õpilane, sarnased ideed. Ent ta ei eitanud liikumist, vaid tõstatas küsimuse kuidas on liikumine
Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel. N : võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnast mööda. Vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Siin tekib 1 paradoks praktilise mõistusega. N : lendav nool tegelikult ei lenda, lendab vaid näiliselt. Nool asub igal ajahetkel kindlas punktis, punkte on lõpmatu arv