kuhu visati orjade ja kõige põlastusväärsemate inimeste laibad. Kõrtsi omanikuks on Lutatia Ühesilmaline ja tema orjatar. Külastajad aga kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks olid puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised. Terve trahter oli täis inimesi, kes rääkisid päeva suursündmusest Spartacuse võidust. Üks hetk astus trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorite grupi saatel. Kui lõbusad naljad ja elav vestlus oli täitnud toa, sõi Spartakus vastumeelselt ega naljatanud. Mõne aja pärast ühines nendega Lucius Sergius Catilina ning kõik kahvatused teda nähes. Catilinaandis Spartacusele osa võidust, mis ta oli võitnud vedades kihla olles Spartacuse poolt. Kui Raha oli ära antud, surusid nad kätt ja Spartacus imestas, et Catilina oli nende ettevõtte sala märgid
Selle räpase asutise omanik ning perenaine oli Lutatia Ühesilmaline. Puusepad, pottsepad, hauakaevajad, jõumehed tsirkusest, komödiandid ja narrid, gladiaatorid, võltssandid ning lõtvade elukommetega naised olid Lutatia trahteri tavalisteks külastajateks. Venus Libitina kõrtsi külastajad kuulusid Rooma kõige põlatuma, alama rahva hulka. Inimesed rääkisid päeva lemmikteemal gladiaatorimängudest tsirkuses. Mõni hetk hiljem astus Libitina trahterisse Trebonius Spartacuse ja gladiaatorie grupi saatel. Spartacus oli kurb. Ukselt kostis Catiline hääl, mille peale kõik jäid teda silmitsema. Ta oli Spartacust otsinud ning kui ta viimase üles leidis, siis ulatas ta talle kukru, kuna oli kihla vedanud Spartacuse poolt. Spartacuse võit oli talle juurde andnud kümme tuhat sertserti. Catilina surus Spartacuse kätt, Spartacus imestas, et kust Catilina teab salamärke ja mõningaid salasõnu. Sisse astus Rhodopeia, kes hoopis osutus Spartacuse
tormis.Vahepeal olid roomlased aga oma jõude koondanud. Ülestõusu mahasurumise võttis enda peale Marcus Crassus. Tema korraldusel kaevasid roomlased piki Itaalia lõunatippu kraavi ja kuhjasid selle taha valli. Eesmärgiks oli tõkestada orjade tagasitee Itaaliasse. Kuid ühel öösel murdsid nad müürist läbi ja ootamtu rünnaku tulemusena oli ka kaitseliin nende vastu võimetu. Mõne aja pärast toimus Crassuse leegionäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing. Spartacuse eesmärgiks oli koos gladiaatoritega tungida kuni Crassuseni ja ta tappa, et vaenlaste ridades segadust külvata. Spartacuse lahiguratsu küll surija Spartacus Crassuseni ei jõudnud, kuid ta tappis palju tähtsaid vastaste mehi ja ka tavalisi sõdureid. Lõpuks sai Spartacusel jalg haavata ja kaua ta ühel jalal vastu ei pidanud. Ta piirati sisse ja tapeti. Orjade ülestõus oli lõpuks maha surutud ja tuhended orjad, kes kätte saadi, löödi Via Appia äärde teiste orjade hirmutamiseks risti
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel
Ruth Vassel ,,Vihma vari" Sisukokkuvõte Morgan on üks kaksikutest. Tema kaksikvend on kõikide sugulaste ja tüdrukute lemmik Spartacus, kes käib muusikakoolis ja on igati populaarne. Morgan ise tegeleb võistluskunstidega ja käib ka vastavas trennis. Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu
(?-70 eKr) Mõned tänapäeva ajaloolased arvavad, et Spartacus pole tema pärisnimi, see oli hüüdnimi, mis anti kõige jõulisemale, tugevamale ja autoriteetsemale orjale, kellest oli kujunenud teiste eestvedaja ning kel olid ka head sõjapidamise kogemused. Spartacus oli pärit Traakiast, samalt maalt, millest üks kuulub tänapäeval Kreekale ja teine osa Bulgaariale. Kahjuks pole ajalugu jätnud mingeid andmeid Spartacuse päritolu kohta. On avaldatud arvamust, et tõenäoliselt pidi selline inimene pärinema kõrgest soost, sest ta oli teistest haritum, targem ja esinduslikum. Antiikaja ajaloolase Phlorese väitel teenis Spartacus Rooma sõjaväes, kust ta põgenes ja lõpuks röövlina kinni püüti. Nii antigi ta vangina Capuasse kuulsasse gladiaatorikooli. Capuas veedetud aja jooksul kannatas ta ise ja nägi pealt teiste kannatusi. Vaatamata karmidele
Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksmeelsed , kuid siiski liikus vägi põhjast Itaalia lõunatippu lootes pääseda Sitsiilia saarele . Nad leppisid piraatidega kokku , et nad viivad nad oma laevadega üle
Traianus - 18. september 53 7. august 117) oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani. Diana oli Vana-Roomas jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ja Jupiteri ja Latona tütar. Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Crassus (115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Peetrus - Peetrus (suri umbes 64 Roomas) on tegelane evangeeliumites, paavstluse ja kiriku kaitsepühak. Jupiter - Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Vergilius (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik. Pompeius - Hilise Rooma vabariigi silmapaistev kindral ning poliitiline liider. 106 eKr. - 48 eKr.
Ent kuna ta oli niigi sõjaväeline diktaator, siis ei rahustanud see eriti tema vabariiklikke oponente. 15. märtsil 44eKr tappis rühm vandenõulasi Caesari senati istungi ajal. Spartacus kes elas arvatavasti 120- 70 eKr oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Spartacust treeniti gladiaatorikoolis Capua lähedal. 73 eKr Spartacus umbes 70 mehega põgenesid sealt. Varastades köögist noad ja vankritäie relvi põgenesid nad Vesuuvi juurde kus ühines nendega veel teisi orjasid. Spartacuse algune plaan oli marssida läbi Itaalia oma kodumaale, kuid järsku ta muutis oma otsust ja pöördus tagasi lõunasse. Nad hävitasid kaks Rooma leegioni, kuid nende leping piraatidega, kes lubasid neid laevadega Itaaliast ära viia kukkus läbi. Aastal 71 eKr saadeti neile kallale 8 leegioni. Spartacus suutis nendest läbi murda kuid Silaruse jõe ääres kohtusid nad Pompey vägedega, kus arvatakse, et Spartacus hukkus.
rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar ja Pompeia lahutasid ning 58. eKr abiellus kolmandat korda konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele.
juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad
millekski, mida ta teha ei taha, siis ei tee ta seda hingega. Kui mehed on sunniviisiliselt sõjas, siis nad kas põgenevad lahinguväljalt või võitlevad, kuid kui nüüd tehti armee palgaliseks olid paljud mehed kindlasti nõus minema sinna, sest nad said tasu selle eest. Peale palgaarmee rajamist läks roomlastel kindlasti lahingutes paremini, kuna mehed olid saanud parema väljaõppe ja nad teadsid, et nad peavad sõdima, kuna see on nende töö, nad saavad selle eest tasu. Spartacuse juhtimisel toimunud orjade ülestõus on samuti tähtis, vähemalt minu arvates. Ülestõsu maha surumine oli õige, kuna ma ei usu, et miski oleks väga muutunud, kui orjad oleksid võitnud ja Spartacus oleks saanud Rooma eesotsa. Millegipärast on mul tunne, et kui Spartacus oleks saanud valitsejaks, oleks ainult orjade olukord paranenud. Kuigi jah, Spartacust peetakse targaks ja võimsaks ning paljud arvavad, et see mees oleks teinud palju head ja
Maximus-paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi? 26. Mis rolli mängisid termid Rooma ühiskonnas? olid mõeldud suhtlemiseks ja päevasündmuste arutamiseks 27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33. Kuidas on omavahel seotud Caesar ja Cleopatra? Caesar armus Kleopatrasse, kes oli Egiptuse kuninganna 34. Mida tähistab aasta 476 Rooma ajaloos? Rooma Impeeriumi langust Romuluse kukutamist 35. Mida on maailmale andnud antiiktsivilisatsioonid?
omamisest. Enne oma surma oli tema gladiaatorikasarmutes umbes 5000 erineval tasemel võitlejat. Keisri kasarmud olid poolriigistatud asustused, selle staatusega kaasnes valitseja kontroll gladiaatoritega tehtavate tehingute üle. Keiser Nero nägi gladiaatorites endale ustavat sõjalist jõudu(1). Sõjalist jõudu ja sellega kaasnevat võimu hakkasid tunnetama ka gladiaatorid ise. Tuntuim näide selle kohta on meil gladiaator Spartacuse näol. Spartacus oli gladiaator Capua gladiaatorite koolis. 73. e.Kr põgenes koolist Spartacuse eestvedamisel umbes 70 gladiaatorit. Nad moodustasid armee, mis suurenes lühikese ajani kümnete tuhandete meesteni. Sellega kutsus Spartacus esile ühe Vana-Rooma suurima orjademässu (4)(6). Peale orjade enda moodustatud mässuliste armee teenis palju gladiaatoreid sõjaväes aga ka Rooma impeeriumi huve. Gladiaatorid olid vastupidavad, kartmatud ja valmis eesmärgi nimel surmani võitlema.
Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed. Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender) ruubika jõe langetamine langetas raske otsuse Vabariigi langus · 59 a. Valite caesar konsuliks 58-51 alistas Gallia Rooma võimule · Crassus sai sõjakäigul surma ja vastuolude tõttu puhkes sõda Pompeiuse ja cAESARI VAHEL. SENAT KÄIS cAESARIL gALLIAS .. · Printseps "rooma riigi esimene mees" · 30
üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel pontifex tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle pontifex maximus riigi ülempreester ("suurim pontifex") 2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi. Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. Caesar oli väejuht ja Rooma keiser, kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja
100a toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. diktaator - piiramatu võimuga ainuvalitseja gladiaatorid - olid orjad, kes võitlesid pealtvaatajate lõbustamisex elu ja surma peale. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Ceasari ja Pompeiuse vaheline kodusõda - 49 - 48 eKr. Võidab Ceasar. Pompeius ja Ceasar olid kaks kõige mõjukamat väepealikku. Pompeiusel senati toetus. Ceasar lihtrahava toetus. Spartacuse ülestõus Kes ta on ja millega sai tuntuks? Pompeius - Rooma väejuht. Kuulasks sai võiduga Vahemere piraatide üle ja idaalade vallutustega: Väike-Aasia, Süüria, Palestiina. Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator. Ässitas orje (gladiaatoreid) mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse
· 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile itaallastele · 74-71 eKr Spartacuse ülestõus · 60 eKr triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) · 58-51 eKr Caesar vallutab Gallia · 45-44 eKr Caesari diktatuur, Caesari surm · 31-30 eKr kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast)
Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Arvatakse, et ta isa oli juba Spartacuse lapsepõlves risti löödud. Ta ässitas orje mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. Nero- sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus oli Rooma keiser, kes lõpetas elu enesetapuga 3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr.
Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2
287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks Algul Itaalias palju rahvaid, olulisemad olid etruskid, latiinid, samniidid ning kreeklased (linnad Tarentum ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast)
Lähte Ühisgümnaasium Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allk...
kutsutavasse Brindisisesse. Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mördi peal oli tugev täidis, ilmselt jäme kruus, seejärel kivitahvlitest pind kõige peal. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. Tagasi konspekti juurde CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas)
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ...
mereriigiks.) 218-201 eKr II Puunia sõda (Hannibali retked ja sissetund Itaaliasse, Hannibal purustab Rooma sõjaväe Cannae lahingus, roomlased purustavad Zama lahingus Kartaago sõjaväe.) 146 eKr III Puunia sõda (Kartaago vallutamine ja hävitamine.) 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid, palgaarmee 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile vabadele itaallastele 83-79 eKr kodusõda ja Sulla diktatuur 74-71 eKr orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel 60 eKr Crassus, Pompeius ja Ceasar sõlmisid triumviraadi 45-44 ekr Caesari diktatuur, 44 eKr tapeti 30 eKr Octavianusest (Augustus) said Rooma riigi ainuvalitseja 30eKr-14pKr Augustuse valitsemisaeg u 30 pKr Jeesus löödi risti 41-54 pKr vallutasid roomlased Britannia 54-68 pKr Nero valitsemisaeg (kristlaste tagakiusamine) 98-117 pKr Traianuse valitsemisaeg (Rooma impeeriumi väline võimsus)
..terve vaim V) kaarikusõidust ja ratsutamisest terves kehas) autor, kas : v) Seneca 7. Milon Krotosest oli 6-kordne õ) Juvenalis olümpiavõitja: v) Cicero Õ)maadluses v) triasteses 39. Spartacuse ülestõus toimus: v) kaarikusõidus 71-74a m.a.j 31-27a eKr 8. Antiikolümpiamängude lühima 74-71a eKr jooksuditantsi stadiodoromose (600 kreeka jalga) pikkus: 40.loetleda aineid, mida õpetati Rooma v) 160,23 elementaarkoolides
põhja vabaduse poole, kuid pöördus enne Alpe lõunasse tagasi Rooma poole, mida ei rünnanud. 71 eKr lahingus kaotas Crassuse armeele ja langes. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias; Crassuse surm. Cicero 1.saj: ratsanike seisusest homo novus, kes optimaatide ideoloogiks. Konsulina paljastas Catilina vandenõu võimu haaramiseks riigis. Selle eest aunimetus ,,pater patriae". Crassus 1 saj: summutas Spartacuse ülestõusu. Mõjukas ja rikas. Pompeius sai 67 eKr rahvakoosolekult erivolitused võitluseks piraatidega, milles oli edukas, kuna jagas Vahemere 30 ringkonnaks ja tegutses koordineeritult. Seejärel sai väejuhatajaks võitluses Mithridatesega, kes oli alustanud uut sõda Rooma vastu. Üliedukas retk itta, mille jooksul alistas Mithridatese, Seleukiidide riigi ja Juudamaa. Kaks uut Rooma provintsi ja mitmeid vasalle (Armeenia ja Juuda). 62 eKr naasis Roomase. Caesar 1
Vastavalt nimekirjadele oli karistuseks: tagakiusamine, surm või varanduse ära võtmine. Triumviraat 60 eKr sõlmisid Roomas kolm mõjuka meest senati vastase liidu ehk triumviraadi. Nendeks olid: · Gaius Julius Caesar - pärines vanast patriitsi suguvõsast, aga poliitilistel põhjustel oli ta liitunud popularidega · Pompeius - oli väga kuulus väejuht ja oli Vahemere mereröövlitest puhtaks teinud · Grassus - tema sai kuulsaks Spartacuse maha surumisega 59 eKr valiti Rooma riigi konsuliks Caesar. Pärast konsuli aja lõppu lasi ta ennast määrata prokonsuliks ja ta alusas aastal 58-51 eKr suuri Gallia sõja ja see ala ka vallutati Rooma võimule. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel Ühel sõjakäigul sai Grassus surma. Senat käskis Caesaril peale Gallia vallutamist amet maha panna ja sõjavägi laiali saata. Caesar loomulikult keeldus sellest ja asus oma sõjaväega Roomasse. Seal kehtestas ta Roomas diktatuuri
Kuna Rooma armee koosnes peamiselt talupoegadest, siis see pidevalt nõrgenes. Tiberius Grachus viis läbi maareformi, mille käigus anti maa suurmaaomanike käest lihtrahvale. Tiberius tapeti, ning kui tema vend üritas reformi jätkata, siis tapeti ka tema. Rooma armeesse hakati võtma varanduseta inimesi, keda riik hakkas toetama. Tekkis midagi palgaarmee taolist. Selliseid inimesi hakati nimetama proleseks (sõna proletariaat - töölisklass). 73-71 eKr - orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel, mis sai alguse Capua linnas. Peale ülestõusu mahasurumist löödi mässama hakanud orjad risti Via Appia tee äärde - tee, mis läks Roomast Capuasse. 60 eKr - I Triumviraat: Crassus, Pompeius, Caesar "Raha, kuulsuse ja andekuse liit." Caesar saadeti Galliat vallutama, peale ülesande edukat täitmist naases ta Rooma ja teatas oma sõja käigust: "Veni, vidi, vici." Caesar valiti Rooma konsuliks. Crassus hukkus sõjakäigul idamaadesse. Pompeius ja Caesar hakkasid rivaalitsema
Vallutas Marius Gaiuse käest Rooma ja pani aluse diktatuurile. Teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-le. Spartacus Suur gladiaatorite ja orjade ülestõus. S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda. Crassus Crassus piiras Spartacuse väed ümber ja hävitas need. Kui nad üritasid Lõuna- Itaaliasse pageda. Pompeius Rooma väejuht, lõi piraate Vahemerel ja tegi sõjaretke Idamaadesse. Vallutas Süüria ja Juudamaa, allutas need vasallriikidena Roomale. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees.
vastu välja astuda. Seni riigiasju otsustanud senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas paratamatult oma senist tähtsust kaotama. Järgnevate aastakümnete jooksul kerkis Rooma riigis esile mitmeid ustavatest sõjameestest toetatud väejuhte, kes soovisid riigis võimupositsiooni ja olid selle nimel valmis üksteise vastu relvi kasutama. Samal ajal ei katkenud ka roomlaste vallutussõjad. 74-71 eKr toimus orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. 60. a. eKr sõlmisid kolm võimsat riigimeest ja väepealikku Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi (,,kolme mehe liit") riigi ühiseks juhtimiseks. Caesar vallutas Gallia 58-51 eKr. Kui Crassus 53. a. Aasia sõjakäigul langes, tekkis Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesar osutus võidukamaks. Pompeius üritas põgeneda, kuid ta tapeti seniste toetajate poolt. Nii sai Caesarist Rooma riigi ainuvalitseja (45-44 eKr). Et oma võimu
87 83 võitles Sulla Kreekas ja Väike-Aaasias edukalt Mithridatega: rüüstas Delphit, vallutas Ateena ja taastas Rooma võimu Aasias. 82 vallutas Sulla Rooma, kus vahepeal olid võimule tulnud tema vastased (Marius oli 86 surnud), lasi ennast diktaatoriks kuulutada, kehtestas poliitilise terrori, teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-ni. 80 loobus Sulla võimust. 73 71 Itaalia gladiaatorite ja orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel: pärast mitmeid võite rooma vägede üle loobusid ülestõusnud kavatsusest Itaaliast itaaliast üle Alpide lahkuda ja pöördusid Lõuna-Itaaliasse, kus M. Licinius Crassus nad ümber piiras ja purustas. 67 sai Gn. Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu).
Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus Kunst. Longos. 1972. Daphnis ja Chloe. Tallinn: Eesti Raamat 4 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt. Koostanud: 22Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 5. ANTIIK-ROOMA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia:5 100 e.Kr ...500 AD - Rooma riik. 73...71 e.Kr - Orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel 30 e.Kr - Egiptusest sai Rooma provints 27 e.Kr ... 14 AD - Esimese Rooma keisri Augustuse valitsemisaeg 70...80. a - Colosseum (amfiteater Roomas, antiikaja suurim ehitis). 79. a - Vesuuvi purse 395. a - jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
