Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot"
Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba
Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923), ,,Õpilane Valter"(1927), ,,Pankrot" (1927), ,,Udu" (1928), ,,Tagahoovis" (1933) ja ,,Vaikne nurgake" (1934). Näidendeist õnnestunumaid on ,,Kapsapea" (1913), mida on korduvalt
õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!" 8 1953. aasta sügisel otsustab Ervini kursus välja enda tõestamiseks välja tuua Lutsu
edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere"
· Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1 · ei vali mitte kedagi 14 · vastamata 10. Loomulikult erinevad poiste ja tüdrukute eelistused, tüdrukud valivad Teele, poisid Tootsi. Arno on pingereas 2. 3. kohal, huvitav on aga, et pillimehele ja kommijagajale Imelikule eelistavad vastajad Jorh Adniel Kiirt ja Tõnissoni. Nojah, eks olnud Kiir moekast kodust pärit 9 koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad ,,Kiire ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega.
IV Teater - tragöödiad ja komöödiad. V Kirjandus liigid - ood, valm, eepos. VI Olümpiamängud. 776 eKr - 396 pKr, 1896 kaasaegsed olümpiamängud. VII Inimeste nimed. · Petras (kalju): Peeter, Pjotr, Pedro, Pierre, Per, Pekka. · Paulus (väike): Paul, Pavel, Pablo, Paavo, Poul, Paap. · Nicolaus (rahva võit): Nikolai, Colas, Nick, Colin, Klas, · Niccolo, Miklos, Niglu, Klaus, Laos. · Georgius (põllumees): Georg, Jegor, Yrjö, Jüri, Jorh, · Jürgen, Giorgio, George(s), Gregor. · Alexandros (meeste kaitsja): Aleksander, Sass, Iskander, Sandor, Aleks, Aleksandria, Aleksandra. · Andreas (Mehine, vapper): Andres, Andrei, Andro. · Agathe (hea): Agatha, Gitta, Aet, Aita. · Augustus (auväärt): August, Austin, Agu, Augustin, Gustav, Kusti. 18 VIII Rahvusvaheline sõnavara. bio loogia
annaabi.ee 
