Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eestlased" - 4030 õppematerjali

thumbnail
6
rtf

Eestlased

Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu,

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eestlased venemaal

,, " : : : 10. 2008 40 000 . . , -, ( ­ 5000 ), . 1917 . 30- . 50 , , . . . ­ , 19 . 100 . 40 , , . , , - , 2004 . , , , , -, . . , - . . , 2005 - 200- . -, - , , , . , - -. . 10 15 , .

Keeled → Vene keel
216 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased Venemaal

a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 1850­1860 . . 1867­1868 . . 1880­1890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.

Keeled → Vene keel
83 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestlased venemaal

Baaco a Peepa , ............ 2009 C -.................................................................................... lk.3 .......................................................................................................lk.7 Pc..................................................................................lk.8 2......................................................................................................lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? ...

Keeled → Vene keel
45 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlased Venemaal

ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa

Keeled → Vene keel
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Antarktikas.

mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud nende auks. Pärast seda, alates 1957. aastast, on vähemalt 22 eestlast osalenud seal kõige erinevamates

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased Venemaal

. . . . . , . . . 19 . . . 1880 20 . 154 . , , , c .

Keeled → Vene keel
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased keskajal

tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid ...

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eestlased maailmas

Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Venemaal

, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .

Keeled → Vene keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased Venemaal

Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pih...

Keeled → Vene keel
14 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eestlased punaarmees

1941. aasta suvel tungis Natsi-Saksamaa NSVL-ile kallale ja okupeeris muude territooriumide hulgas ka Eesti. Saksa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja Eesti sattus jälle NSVL- i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid: metsavendlus, sõdimine Punaarmees, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlased venemaal

kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale? Väga paljud eesti kunstnikud, heliloojad said hariduse sankt-Peterburis – konservatooriumis, kunstiakadeemias. Eestlased töötasid geograafiaühingus, aga samuti ka teaduste akadeemias. – näiteks akadeemik, arst ja keeleteadlane Ferdinand Johann Viideman. Mõned eestlased olid sõjaväeteenistuses Peterburis, teenisid tsaari õukonnas. Meie Jakob Hurt oli Peterburis pastoriks Jaani kogudusele. Siis, 1880 aastal ainuüksi peterburis elas 20 tuh eestlast. Aga üldse Venamaal elas 20 saj algul 154 tuh eestlast. Kujutate ette? - Sa paned mind imestama , professor

Keeled → Vene keel
2 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlased venemaal

• Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele STATISTISTIKA • 1880 aastal 20 00 eestlast • 2002 aastal 28 113 eestlast • Linnas elab 18 053 eestlast (kellest omakorda ainult eesti

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased venemaal.

-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .

Keeled → Vene keel
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muistsed eestlased

Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriib...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloolised isikud

MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...

Ajalugu → Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eestlased muinasaja lõpul

kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ­ ridakülad. · Lõuna Eestis ­ hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eestlased vs ristisõdijad

*Estonians conquered by the crusaders ­ 1208 *Reformation ­ 16th century ­ establishments of new school, Estonians first book appeared in 1525 *Tartu University ­ 1632 ­ founded by King Gustavus II Adolphus, classical university, member of the Coimbra group *Abolition of serfdom ­ 1816 *Song festival ­ 1869 ­ in Tartu, an organiser was J.V.Jannsen, 822 singers, men only *Declaration of independence ­ 24th February 1918 *War of independence ­ 1918-1920 ­ during the Russian Civil War, resulted in a victory for Estonia *Deportation ­ 1949 *Estonia becomes independent ­ 20th August 1991 *Joining EU ­ 1st May 2004 Language: Estonian language, belongs to the Balti-Finnic group of the Finno-Ugric languages, closely realted to Finnish and rather remotely to Hungarian; Latin alphabet with 32 letters , 5 of which occur only in foreign words, the phenomes include 9 vowels and 18 consonants; words are borrowed from Latin, Greek, English etc.; sinc...

Ajalugu → Eesti maalugu
7 allalaadimist
thumbnail
0
docm

Eestlased Teises maailmasõjas

docstxt/126624940599303.txt

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas

1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased ja mina

Eestlased ja mina Eesti ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata. Muidugi leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlased muistses vabadusvõitluses

Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eestlased II maailmasõjas

Eestlased II maailmasõjas Kristiina Anton Algus  1939. Eestisse jõudis samal aastal.  28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile  1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41  Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine  Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest)  41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast  Hävituspataljonid Punaarmee  07.07 Saksa ületab piiri  20.07 üldmobilisatsioon  28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon  Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed  Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini  Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati  Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima.  Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon  Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda  Uus üldmobilisatsioon Saksamaa po...

Ajalugu → Eesti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eestlased Saksa armees

komandantide peale. Kuigi julgestusüksused kuulusid Relva-SS koosseisu, olid nende relvastus, varustus ja täiendamine vastavuses saksa politseiüksuste nõuetega. Julgestusgrupp 181 (hiljem Idapataljon 658) moodustamise ettepanek tehti Eesti Vabadussõja sangarile August Vask'ele. Esimesed vabatahtlikud registreeriti Tartu näituseaias. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 700 meest, kuid sinna soovijaid oli mitu korda rohkem ja vastuvõtupunktis registreeriti üle 2000 vabatahtliku. Eestlased tundsid seda üksust Esimese Eesti Rahvuspataljoni nime all. Pataljon koosnes neljast kompaniist, hobu- ja mootorveokite voorist ning staabist. Ohvitsere oli pataljonis kokku 21, kellest suurem osa olid reservlipnikud, kes hiljem leitnantiteks ülendati. Pataljoni relvadeks olid põhiliselt nõukogude trofeerelvad. Oma esimest teenistusülesannet asus pataljon täitma Narva-Jamburg-Oudova vahelistel aladel. Hiljem asus Novgorodi lähistel, Volhovi jõe ääres. Augustis

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased Muinasaja lõpul

Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immigrandid ja eestlased

ma usun, et nende Euroopasse tuleku sihtkohaks ei ole kohe kindlasti Eesti, pigem ikka Euroopa rikkamad riigid. Need aga, kes tahavad õppida ja hea töökoha peale tööle saada on siia ju teretulnud, sest Eesti vajab inimesi, kes tahavad tööd teha ja ennast arendada. Meie oma inimesed lähevad siit ka ära, meie teame, et siin ei ole mitte mingisugust elu, kui elada ainult toetustest. Ka on väga raske Eestis ära elada miinimumpalgaga. Eestis elavad ära inimesed, kellel on suured palgad. Eestlased ei oska hinnata seda, mis neil on, enne, kui nad on sellest ilma jäänud. Seega nüüd antaksegi neile võimalus aru saada, kui tähtis on omada tööjõudu, kes on harjunud töötama, mitte nagu pagulased. Mina arvan, et riik peaks küsima meilt, eestlastelt, kas me üle üldse oleme nõus nendega koos elama ja töötama. Tulevik toob meile arvatavasti seda, et töökad inimesed kolivad Eestist ära ja alles jäävad vaid sisserändajad ja need kes tööl ei käi.

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Eestlased teises maailmasõjas

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Eestlased 1. maailmasõjas

Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 m...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Referaat - Eestlased Venemaal

, . -, , , , , , , . 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . ­ 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . , . 5/7 28 , . , , , . . , . 19. -. 6/7 1. , . 10 ,, " . Tallinn: TEA®, 2006, lk 26. 2. Eestlased Venemaal - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased_Venemaal 3. Annaabi.com | Eestlased venemaal. http://www.annaabi.com/Eestlased-venemaal-m25142.html 4. . http://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=http%3A%2F%2Fwww.faceb ook.com%2Fattachments%2Fdoc_preview.php%3Fmid%3Did.417894371608132% 26id%3D4e8bc451a3d423846745ac473089c9b9%26metadata&access_token=1000 02160918856%3AAQCq5rnyqHEekrMt&title=%D0%A0%D0%B5%D1%84%D0%

Keeled → Vene keel
18 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eestlased muinasaja lõpul

Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatootmiskeskused. Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlased muinasaja lõpul

Olid eraldi relvaseppad ja meistrid, kes olid spetsialiseerunud pronksehetele. Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga

Ajalugu → Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
57
doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. ...

Sport → Sport
6 allalaadimist
thumbnail
25
rtf

Eestlased Afganistani missioonidel

...................... 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik......................................................................................................... 3. EESTLASED AFGANISTANI SÕJAS TÄNAPÄEVAL.............................................................. 3.1 Sõja põhjus ja käik.................................................................................................................... 3.2 Eesti osalus Afganistanis.......................................................................................................... 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist........................................................................

Sõjandus → Riigikaitse
11 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eestlased enne ristisõdasid

Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr ­ 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja t...

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mida eestlased usuvad?

Mida eestlased usuvad? Kristian Päll 11.LO 1) Eestlased on alati uskunud end olevat religioosselt leige rahvas, kellele on omane ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on

Eesti keel → Meedia ja mõjutamine
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mida eestlased usuvad

Õnneks on tänapäeva eestlane teiste soovide suhtes pigem tolerantne, kui neid maha suruv. Ühiskond Euroopas pürgib tolerantsuse poole ning see võiks olla ka märksõnaks ning vastuseks sellele, kas peaksime riigis usuõpetust edasi arendama. Uskudevaheline tolerantsus peaks juhtima meid võimaldama inimesele oma valikuid. Teadus ning tehnoloogia areng on suurele hulgale tänapäeva inimesele näidanud kätte reaalsuse suuna. Sellest tulenevalt ei usu väga paljud eestlased kindlat usku. Kuigi usklike inimeste arv on vähenenud on siiski paljud inimesed usklikud. Usu ning riigi vastu suuremat huvi tundes pööravad inimesed drastiliselt mõttemaailma muutes võõrasse usku. Tolerantne tänapäeva ühiskond peaks kodaniku uskumisi toetama ning andma talle võimaluse arendada end nii, kuidas on tema maailmavaadetele kohane.

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Eestlased muinasaja lõpul

· viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: · 6.-7. sajandil algas idaslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8. sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome- ugri hõimud (karjalased, vepslased jt) ja algas soomeugrilaste ja

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

täielikult hävitatud, Tallinn, Tartu ja mitmed teised linnad suuresti purustatud, enamik 4 sadametest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra, oluliselt kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes maailamsõjas ligi 200 000 inimese võrra. Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele Eestlased osalesid Teises maailmasõjas suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeedes võitlesid eestlased pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi okupeeritud riikide kodanike mobiliseerimine okupatsiooniarmeesse oli rahvusvaheliselt keelatud. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonide ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja ...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Essee: Mitte-eestlastest

siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, milles täheldati, et enne Nõukogude okupatsiooni Eestis elanud isikute järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2)) seega mitte-eestlasi oli tol hetkel eestis üle 600 tuhande, kellest ligi 15% said kodakondsuse automaatselt, kuna nende esivanemad olid esimese Eesti aladel elanud, nendele lisandusid samuti Eesti Kongressi valijad, kes said endale kodakondsuse erandkorras. Aastaks 2000 oli Eesti kodanike arv kasvanud 61,5 protsendilt 67,9

Politoloogia → Eesti ühiskond ja poliitika
93 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

eestlased olid kõigest tavalised talupojad, kes oma vabaduseeest välja astusid. Ka olid vaenlaste sõjaväed arvuliselt suuremad. Ristirüütlid olid sõdimisega juba enne palju kokkupuutunud ning tänu sellele olid nenede relvastus ja tehnika tunduvalt parem. Soomusrüüd, odad, mõõgad, tugevad kilbid - see kõik kuulus nende sõjavarustusse. Kuid eestlaste puhul polnud seegi erakordne, kui mindi võitlusesse põllutööriistadega. Vaenlased olid harjunud pikaaegsete sõjaretkedega, kuid eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Poldud harjutud sõdima ning halbade kogemuste ja relvade tõttu ei suudetud sama hästi toimida kui vaenlane. Rüütlitel oli pidevalt loota abiväele. Kui ka saadi lahingus lüüa, siis teati et abivägi on teel, eestlastel sellist lootust polnud. Nagu juba eespool mainitud, olid eestlased tavalised maaharijad ja karjakasvatajad, seega polnud neil väljaõpet sõdimseks ega ka relvastust. Selle tõttu jäi Eesti

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased 2. maailmasõja ajal

kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjustel. Kommunistid hakkasid pärast sakslaste sissetungi looma nii-nimetatud hävituspataljone, kes pidid hävitama kõik väärtusliku. Hävituspataljonidesse kuulus umbes 3000 - 5000 Eesti mees. Neist osad olid ideelised kommunistid

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand: Eestlased ajaloo risttules

Eestlased ajaloo risttules Juba aastatuhandeid on eestlased olnud ajaloo risttules. Eestist on läbi käinud mitmed suured sõjad ja eesti on sattunud korduvalt suurte riikide mahhinatsioonide ohvriks. Ometi on väike eesti rahvas ajaloo risttules kogenud ka helgemaid hetki. Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Teises maailmasõjas, kokkuvõte

1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eestlased eesti keele eest

Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlased 200 aastat tagasi

tahab ,peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima,mis võim neist igaühel on" Karlil on juba eelteadmised maarahvaga kokkupuudetest.Ta annab eestlaste loomusele ja eluviisidele hävitava hinnangu ­ nende toitumine oli ebatervislik ja eluviis kohutav. Edasi vaatleb Baer ilmastikku aastaaegade ja kreiside lõikes ja heidab rahvale ette pillavat majade kütmist. Baer sedastab ,et rahvas on väga lähedased soomlastega ja neid on 450 tuhat.Vaimse kultuuri poolest on eestlased vaesed ja enamike asjade kasutamises nõmedad. Eestlase taras elavad koos pererahvaga kanad,haned ja koerad ,sageli talvel ka lambad,kitsed ja põrssad.Talvel teeb eestlane ahju nii suure tule ,et paksu suitsu tõttu saab olla ainult küürakil.üksnes peremehel ja perenaisel on oma voodi,teised magavad põrandal.Talvel võib eestlasi näha ka paljajalu õues toimetamas. Eestlane on väga ablas.Süües unustab ta kõik kõrgema ja inimväärse.Nagu teisedki

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
thumbnail
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased eesti keele eest

Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on?

Eesti keel → Eesti keel
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun