Tugevusõpetus2 2.kodutöö (0)

I  Vargamäele tulid uued  omanikud  
Naisele   eriti   koht   kuhu   nad   elama   läksid   ei   meeldinud-   tema    ettekujutus    kodust   oli   teistsugune.
Kodupoole   sõites   arutasid   nad   ringi   vaadates    pidasid    nad   plaani,   mida   nende    kohtadega    peale
hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega
välja tõmmata.  Peremees  läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama.
Andres ei vahetanud ri deid enne kui läks( kirikuri ded  seljas ). Pika pusimise peale saadigi lehm välja.
Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga  rõõmus  kui nägi lehma
tulemast - tahtis teda isegi kal istada ja oleks ääre pealt  nutma  hakanud.
II Taluga tutvumine
Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi
soodes ja vees. Mees ei  teadnud  sel e koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe  plaane  et mida
sel e kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha  soos  põld, mis vilja kannaks. Ta
tahtis sealt  kraavi  jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis  arvab
et ta on nõrguke, sel e peale pakkus ta välja et nad katsuks  rammu - ni  hakkasidki nad kive loopima.
Kohe algul  taipas  Madis et peremees on ikka täitsa tugev, ni  jäigi ta mehele al a.
III Algas raske töö
Jäl egi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid
risakil ja laokil. Toa ümbrus oli  lage , pihlakas kasvas õueväravas ja vilets  kask  kambri otsas tappude
kõrval. Kündmisel pani ta ette noore  mära , kel e peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on
kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli sel es et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
Pühapäeval läksid  Krõõt  ja Andres kirikusse.  Kõrtsi  ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal
jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga  juttu   ajama , mõne ajapärast ka
teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja
ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees
oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki
aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi
aga ära kuna keegi (P) mehele  kuube  ei andnud.
IV  Vargamäe  tagaperes
Perenaine  ootas oma mees(jõi palju, kakles, ri vatu  iseloomuga ) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka
teatanud   kus   ta   on   või   mida   teeb.   Naine(sauniku   tütar   –   matsaka    kehaga    ja   jämedate   säärte,
kannatas tihti peksu välja) oli  harjunud  hädaga- ta oli rahul sel ega mis mees temaga tegi, olgugi et
see tal e vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi
minema aga sel hetkel kui ta ri desse panema hakkas  kuulis  ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb  seeliku  ka selga ja siis
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja
mees sõitis sel e pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega  karjuma , Ämmasoo Vil em asutus tema
eest välja mil e peale mees veel rohkem vihastas. Andis tol ele tappa ja  siis tahtis naist ka veel maha
lüüa- vi mane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis  püksid  maha
ja istus kaevu peale, mil e tulemusel naine välja tuli ja  palus  et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi
lapsed ja tüdruku paluma.  Sulane   pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik
saia ja olid rõõmsamas  tujus , va perenaine kel el oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei
saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks
läks mees ise magama. Perenaine lasi aga  sulasel  aia korda teha.
V  Tehing
Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole.  Vastuseks  sai ta „ei “-
sel ega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud-
peremees   istus   kaevul   jne.   Uued    naabrid    kuulsid   ka   sel est   ja   pidasid   seda   väga   lapsikuks   ja
mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega ni  oli käitunud. Krõõt ei  öelnud  sel e
kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta
arvas  et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga ni  ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive
ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada-
kõik kes  talus  olid korjasid kive põl ult. Peremees läks Pearu juurde kül a et arutada kraavi kaevamist.
Kohe ta vastust ei saanud, sel epärast prooviski ta öelda midagi mil e tulemusel P seda ikka teha
tahaks. Nad rääkisid ka põl ust ja majapidamisest. Madise käest kuulis A et P saab suure osa oma
viljast  mõisa maalt- keegi ei tohiks sel est aga midagi teada. See oli ka põhjus miks Pearu istus
mõisnikuga ja  teistega  saksatoas (kõrtsis) istus. Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta
et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti
kokku et teevad  kahasse , P tahtsi et  kraav  oleks tema maal rohkem. Andres leidis et sel el ei ole
vahet kus see asub, põhiline et vesi mööda seda ära voolaks.
VI Nelipüha
Sel eks ajaks oli vili juba  maas . Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja
ümbrus  tehti  korda   ja   õu   oli  puhas  lõpuks.   Saunatädi  ja-onu  kutsuti  tööle   teiste   asemele   sel eks
päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja-  Eedi  jäi aga tal u sest tal
ei olnud korralikke jalavarje ega ka ri deid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma
kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna,
ta istus aia juurde ja  vaatas  ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles tal e veel et võib ni  palju saialeiba
süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati  õhtusöök -
Eedi kutsuti ka sööma, ta oli väga õnnelik sel e üle kuni hetkeni mil peremees ütles et ta peab noore
mära vana juurde vi ma. Toit ei maitsenud sel est hetkest enam ni  hea kui enne.
Nelipühade   vi masel   pühal    käid    Eesperes   suurem   müra,   sest   rahvas   oli   tulnud/mõned   kutsutud
pererahvast   vaatama.   Vastuvõtuga   said   noored   hästi   hakkama.   Lõpuks   toimus   jäl e   ka   rammu
katsumine.   Rahvas   pidas   kõige   tugevamaks    Tagapere     sulast    Kaarelit-   mees   pidi   aga   see   kord
tunnistama et uus peremees on ikka vägagi tugev ja tema vastu hetkel ei saanud. Lõpuks, peale
mitmeid  kaotatud  katseid ütles ta et rammu saab  katsuda  ainult kõrtsis- ta lihtsalt ei tunnistanud et oli
nüüd Andresele al a jäänud.
VII Nelipühade lõpetamine
Andres   ja   Krõõt   said   ümbruskonna   rahvaga   tuttavaks   ja   võib   ka   öelda   et   omadeks   inimesteks.
Tagapere, Aaseme, Hundipalu ja Eespere rahvas leppis kokku et sõnniku vedamise teevad nad see
aasta ühiselt. Andres saatis oma sulase, tüdruku ja hobuse nende juurde appi, sest tema pidi sõnnikut
hiljem vedama, siis kui ta hakkas seda tegema  saatsid  teised oma rahva appi. Ep oli aga probleem
sel es et sõnnikut oli väga vähe. Andres unistas et järgmisel aastal oleks seda väga palju. Krõõt oli
aga   töö   lõpuks   (õhtul)   rahul   sel ega   et   tundis  ennast   lõpuks   ometi  perenaisena.  Teispere   sulane
Kaarel ja tüdruk Mai   vahel oli silmnähtav keemia. Mehele meeldis  neiu  väga aga ei  julgenud  seda
välja   öelda,   tunded   olid   vastastikused.   Si s  kui  väljas  mängu   käigus  vett  loobiti  sattus  ikka  ni  et
ükstapuha kuhu need kaks ka ei visanud sattus vesi ikka ainult nende peale.
VIII Heinatöö
Heinatöö tõttu jäid paljud teised asjad tegemata. Peremees sundis kõiki tööd tegema, sest ta tahtis
midagi korda saata. Sulane  Juss  rügas ka tööd teha, sest ei saanud ju peremehest eriti kehvem ol a.
Heinaajal  mõistis  Krõõt õieti, mis tähendab ol a perenaine- tõused  hommikul , lüpsad  lehmad , saadad
karja   välja,   ajad   sead   koplisse,   koristad   toad,   küürid   pi manõud,   teed   perele   toitu   ja   vi d   sel e
heinamaale   järele.   Tööd   oli   ni   palju   et   said   öösel   magama   ja    hommiku    vara   tuli   juba    tõusta -
puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sel ega et ni  palju nõutakse, lootis et vihmaajal
saab vähemalt  puhata  kuid just siis tuli jäl e veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal
sealt minema minna sest tal e see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust-  võsa  maha
võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja  viljasaak  oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka
väga  kehv  võrreldes tagapere  omaga , mil el põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal.
Ta sai ka teada et kunagi oli sel el maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik. Algselt oli koha nimi
Kuusiksaar aga peale seda kui üks mees hakkas sealt puid välja vedama(varastas) ja mets võsaga
asendus sai koht nimeks Vargamäe (mees, kes seda tegi ütles mõisnikule et tuul murdis  kuusiku
maha). Sinna ehitati peale seda talu.
IX Muutused
Suvel ei saadud erilist saaki-  kaer ,  oder ,  rukis  ega lina polnud pi savalt. Kuigi vaatamata sel ele pidid
nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks
see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sel el aastal ka varakult maha -enamus tööst oli
juba tehtud ja eriti mil egi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu
ja vi s need öösel tal u- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli sel e üle õnnelik). Kaarel rääkis
Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos ol a. Mai sai aga lõpuks aru et see mis
nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sel est enam välja ei tuleks, sest mees
ei näita enam huvi ka üles ja abiel umisest ei tuleks ka midagi välja. Andresel ei olnud rege, mil ega
saaks talvel asju vedada- laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks
sel e tal e tasuta sest A on ju ni  vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree
tagasi, aga kui P sel est kuulis et A ree oli neile juba vi nud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles
aga ainult sel ele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid
pidanud   läksid   vett   vedama-kambrid   ei   saanud   lapse   sünniks   valmis.   Neil   sündis   tütar.   Naine
armastas  teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast
aga ajajooksul sai ta jäl e naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks tal e hinge
X Nagu suvel nii ka talvel
Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)-
toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus  ööd  ja päevad läbi voki ees- kui  vokk  enam ei vurisenud tõusis
ta jäl e üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti  magada  ei saanud. Olgugi, et ta väga
väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sel ele et
tal   algul   teised   plaanid   olid-   sai   veel   palgale   lisa   ka.   Mai   lahkus   aga   nende   majast,   arvatavasti
sel epärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi
alustas   siis   hakkas   P   ka   kohe   asjaga   peale   nagu   kui   A    kavatses    aiaga   loomade   söögimaa
ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi mil es P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis
idee  ühelt   teiselt  mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi  koguaeg  sel ega et kes ikka
enne sel e ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus
tihti   Eespere   uks   taga-   saunaeit   ütle   et   sel el   on   kindlalt   mingi   põhjus.   Mõne   ajapärast   toimuski
midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai
nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid.
Andres pahandas aga naabrimehe peale kui too ütles et ta naisel on tõesti ilus hele hääl ja et jäägi
aina  kuulama . Mees muutus kohe väga tõsiseks sel e peale.
XI Esimene tüli
Näha oli juba et elatakse teist aastat talus- sõnnikut saadi juba ni  palju nagu eelmisel aastal loodeti.
Põl ud olid aga tühjad ja loomadel ei olndu kuskil   rohtu  süüa. Jaanipäeval muutus aga ilma paremaks
ja  rohi  hakkas rohetama ja kiirelt kasvama, sel epärast pidid nad hakkama jäl e rohkem tööd tegema.
Peremees nagu ei maganudki mil algi- kui kõik vaatasid et ta silma oli kinni  pannud  loodeti et ta
magab  kuid hetk hiljem tõusis ta juba üles ja ruttas tööd tegema. Juss oli juba  eelmine  aasta väsinud
kuid nüüd kui uus tüdruk Mari tuli püüdis ta rohkem tööd teha. Tihti lõõpisid nad kuskil ja narrisid
teineteist.   Mari   ütles   tal e   et   too   ei   suudaks   üle   jõe   ujuda-   Juss   läks   seda   aga   kohe   tõestama.
Õnnetuseks  tuli tal  kramp  kui hakkas tagasi  ujuma - peremees  viskas  rõivad maha ja läks tal e järgi.
Noori ühendas see aga nüüd rohkem, sest nad olid silmitsi seisnud surmaga. Juss nägi Mari  silmis
esimest korda lapselikku hirmu. Peremehe arvamus poisist muutus ka sest ta nägi et Juss püüab
rohkem tööd teha, ta pidas seda loomulikuks kuna too läks ju  vanemaks  ja arukamaks. Igapäevane
töö  edenes  väga   hästi.   Kraav  saadi ka  valmis,   aga   siis ku Andres  ja   Pearu   pidid  koos  vaatama
minema kuidas esimene vesi sealt lastakse ei olnud Pearut kodus ja A koos Madisega avastas et
tamm oli juba eest ära võetud. Tagapere loomad käisid ükspäev Eespere orases tal amas/söömas.
Sel e peale parandas Andres aiaaugu ära ega öelndu P-le midagi- mees sai aga vihaseks et keegi
tal e midagi ei öelnud. Varsti peale seda juhtus et A leidis oma  hobused  Tp maalt, mitu päeva oli ni
järjest   kuni   sinna    maani    kui   Pearu   kutsus  A oma   hobuste   järele.   Mees   saatis   aga    Jussi    sinna-
hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata mil ist
kahju nad tegid kuid A pööras sel ele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud.
Pearu tuli aga ükskord joobes  olekuga  nende juurde ja palus lepitust. Rääkis Krõõdale et ta on ikka
hea ja väärt naine,  kiitis  peaaegu et teaevani teda. Mehe kohta ütles et too on  kange  ega  jäta  oma
jonni .
XII Uus paar
Mida aasta edasi seda raskemaks elu  Vargamäel  läks. Krõõt oli ka  raskest    töötamisest väsinud,
sel est sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha ni  et ikkagi puhata ei saanud keegi.
Käsil oli kambrite ehitamine,  palkide  vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult
mitte Pearu. Kui nad  vahepeal  arvasid et nüüd on kõige hul em siis kevadel said nad aru et siis oli
kõige   raskem.   Puhata   töö   kõrvalt   sai   vähe,   sest   kõik   tööd   tuli   ära   teha   ja   kõik   korda   seada.
Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi ni  tsid  sai Juss tüdruku peale
ni  vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks  poisi  omaks
saada- see oli tema soov. Jäl egi li tis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele
väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad  metsast  talu poole. Tee peal Mari jäl e noris Jussi nagu ta seda
alati tegi.
XIII Teine laps-  
sügiseks saidki uued kambrid valmis, ni  et võis sisse  kolida . Krõõdal sündis jäl e tütar. Kodus oli ta
aga koos oma 1,5a lapsega ni  et sünnitada tuli tal  seekord  üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis
temaga magama. Tütre sünd tegi ta aga väga kurvaks sest mees tahtis ju poissi endale pärijaks aga
jäl e sündis tütar. Ta nuttis ni  mis  hirmus  aga keegi ei näinud teda. Kui nad lapsega magasid tuli
Andres koju ja ajas naise üles ja   ütles et pole vaja muretseda et see ka tüdruk on- neil veel aega
poegi saada. Samas oli aga mees  pettunud  sest naabril olid esimesed pojad ja töö tegemises läks
neil paremini, olgugi et mees koguaeg kõrtsis istus. Ta ei saanud sel est aru kuidas sel ine asi võimalik
on et tema teeb päev läbi tööd ja ei saa ikka asju valmis aga naabritel väga lihtne elu ja kõik korras.
Krõõt   nuttis   üldse   väga   tihti-loomi   söötes,   lüpstes,   last   kiigutades,   söögilauas   jne.   Mari   ja   Krõõt
hakkasid arutama kuidas tüdrukul läheb. Neiu palus perenaiselt lasta neil sauna koos Jussiga elada-
lubas ka tööl käia ja kõige eest tasuda oma tööga. Krõõt oli sel ega nõus ja rõõmus noorte üle, hiljem
kui nad sel est Andresele rääkisid oli mees ka poolt ja lubas neile korralikud  pulmad  pidada ja aidata
korraldada. Õhtul olid noored väga rõõmsad ja rääkisid terve öö juttu.
XIV Karja-Mart-  
sel elgi suvel jäid Mari ja Juss tal u töölisteks sest neil endil polnud veel loomi ega ka täpsemaid
plaane tehtud. Saunamees rääkis Pearule et varsti tuleb tal  vist   saunast  lahkuda sest ühes talus ei
saa ikka kaks saunameest ol a. Ühel päeval nägi uus  karjapoiss , et lepikualune on solinal vett täis ja
teatas sel est Andresele. Too aga mõtles et poiss pole sel ega harjunud. Si s ütles ta et mis kasu on
kraavidest kui need on vett täis ja  tammid  on ees. Mees läks kohe asja  uurima  ja nägigi et tammid olid
ette pandud. Nad vaidlesid Pearuga sel e üle et ni  ei tohi teha, aga too ütles et  kraavid  on tema maal
ni  et tema teeb mida tahab nendega. A läks koju kirve järgi- P-l oli aga hirm juba nahas et mis nüüd
sisi juhtuma hakkab, kutsus oma sulase igaks juhuks sinna. Kui mõlemad mehed tagasi jõudsid olid
tammid lõhutud ja mehed imestunud. Kodus sai A teada et Mart oli seda teinud- ültes tal e et midagi
kel elegi ei i tsataks. Pearu lasi uue  tammi  kohe ehitada- suurema ja tugevama kui eelmine. Ise jäi ta
ka seda valvama kuid kui korra ära läks lõhkus Mart jäl e tammi. See kord jäi ta aga vahele kuid
vi maks lidus sohu kust Pearu teda kätte ei saanud. Järgminegi kord oli ni  et poiss lõhkus tammi ära.
Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks
hobustele järgi- sel e peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss
peaks  hobustega  tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma
hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jäl e kraavi vaatama
kuid nagu juba teada ootas teda jäl e lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P
sai vihaseks jäl e kuid  ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et  Marti  kätte
saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai
paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne
ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas tal e kiviga ni  et see niuksatas. Karja-Mart sai sel e
peale vihaseks ja hakkas jäl e kive pilduma. Pearu lubas ta kül  maha lasta kuid seda ta loomulikult ei
teinud. Ta plaanid ei tekkinud  halvast  südamest vaid ta tahtis teada mis masti uus peremees on aga
seda ta siis teada ei saanudki.  Saunas  küsis ta naine temalt et mis sinised laigud need on või kust ta
need sai, kuid mees oli vait ja ütles et ei tea sel est midagi.
XV Kohtuskäimine- 
Taga- ja Eespere rahvas ei suhelnud omavahel enam üldse ega rääkinud sõnagi. Kõik sai alguse
sel est kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Mart (Matu) tõusis Eesperes kangelaseks oma teo tõttu
ja arvatavasti oleks ta seda olnud ka Vargamäel kui rahvas oleks tõimunust teadnud. Krõõt mõistis ta
teo algul hukka kuid hiljem kui kuulis et Pearu oli lehmi tümanud siis sai ta vihaseks ja oli rahul et
poiss ni   käitus . Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda ni  ei jäta ja tuleb alati silmad- kõrvad
lahti hoida. Tihti sai Pearu  poisile  suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev kui P
Matut taga ajas olid nad üksteisele suhteliselt lähedal. Matu viskas aga oma vi mase kiriga mehele
näkku, koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas
teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer
sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale  aetud . Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad
oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei li guta lil egi sel e jaoks. Terve õhtu kajas küla
nende  kisast. Tagajärjeks  oli üleaedsete  kohtuskäik,  kus  Eespere   nõudis  kahjutasu     koera   eest  ja
karistust   tema   tapjale,   Tagapere   aga   tasu   murtud   tedrepoegade   eest,   valuraha    iseendale    surnud
koera  hammustuse  pärast ja karistust Matule, et too koerra tedrepoegi  otsima  õpetas ja tema kal ale
ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna  ei
suutnud   tõde   jalule   seada   ega   saanud   oma   õigust   kätte.   Ta   kaotas   mõlemad.   Mees   haudus
kättemaksu kuid ei teadnud mida teha. Pearu hakkas jäl e tamme ehitama- A vi s aga kohtuniku sinna
et asja tõestada, aga kahjuks oli Matu tammid ära lõhkunud ja midagi tõestada ei saanudki- P oli sel e
üle jäl e väga õnnelik. Krõõt soovitas asjad ni  jätta nagu on ja enam kohtusse mitte minna, eelmine
saunamees Madis soovitas tal mehele tuul al a teha, sest teda ei hoia miski kinni- kohus ei otsusta ka
eriti midagi ja sel ega pole midagi peale hakata. Andres ehitas endale uue kraavi, algul koos Matuga
kuid hiljem tuli Juss ka appi- enne ei olnud lihtsalt aega olnud sest tal ka loomad ja kodused talitused
saunas teha.
XVI Pahandused sulasega- 
Jussil ja  Maril  sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt-
lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sel est mitte
midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, sel e kõrval pidi ta aga
ka talus abiks käima. Peresse oli kaubeldud uus tüdruk- Kaie, kes oli 30a, tuima nöoga ja tuhakarva
juustega. Krõõdale ta eriti ei meeldinud sest too oli ni  tõsine ja lastel ei olnud kel ega ni sama juttu
ajada ja mängida nagu seda oli Mariga olnud. Maj a sündis kolmas laps kes oli aga jäl egi tüdruk-
jäl egi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sel ega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi
öelda, ta ainult nuttis sel epärast et perenaisel ni  halvasti siis jäl e läks- ta oleks oma lapse andnud, et
neil parem ol a oleks aga asi lihtsalt läks ni . Andres ütles et kui sünnib jäl e tütar siis ta ei tööta enam
ni  agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu
nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut  aeda , põld oli kividest
tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa
koju, sõitis jäl e aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema.  Jaagup  (uus sulane) ei suutnud
aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja vi s mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe
kätega tal e kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mil e peale Jaagup noa võttis ja tal e hammaste
vahele  pistis - sai vabaks. Mees võttis aga  kivid  kätte ja oli valmis  viskama  aga sulane kaitses ennast
tooliga ja sidus Pearu käed kinni.  Hommikul ei räägitud sel est enam midagi kuid peremees muutis
sulase   elu    väljakannatamatuks    sel e   eest.   Ta  ajas   Jaagupi   vihmaga   tööle,   külmaga   vette   kraavi
kaevama , tööd lasi teha hommikul  varakult ja ööse lubas al es lõpetada, lõpuks ei andnud tal e isegi
süüa, mil e peale sulane Eesperest abi läks  küsima - P viskas ta sel e peale majast välja ja palka ei
andnud. Asi läks kohtusse kus loodeti et nad omavahel ikka lepivad. Ühel õhtul  istusid  mõlemad
kõrtsis ja P pakkus J oma kruusist vi na juua aga too keeldus, lõpuks lubas P tal e isegi palga ära
maksta- ni  ka juhtus, kõik sel epärast et mees tahtis et sulane  jooks  temaga ja lõpuks ka ära lepiks-
võttis  ta  enda  juurde   isegi   rööle   tagasi.   Järgmisel   päeval  P kahetses et  ni   oli  kõrtsis  teinud.   Ni
mõtleski ta plaani kuidas mehest lahti saada- tuli joobes peaga koju ja hakkas karjuma, Jaagup tahtis
ta kinni siduda ja magama vi a kuid mees hakkas karjuma ja jooksis poolpaljalt Eesperre kus ütles et
sulane tahab teda tappa. Andres ei hakanud sel esse sekkuma kuna Krõõt seda palus.  Mindi  siis
sel ega kohtusse, Pearu sai jäl egi mis tahtis- Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Mõni
nädal hiljem, kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes sel es osalesid), Andres sõitis sealt just
mööda ja vi s maas lebava mehe koju ja kutsus veel arsti ka- (talvel). Sügiseks olid mehel jalad al  ja
ta käis jäl e ringi. Tekkis järgmine kodutüli- naine jooksis kaitseks Eesperre. Pearu läks sinna järgi ja
tahtis hakata naist kaasa kiskuma- A rääkis aga  rahulikult  et las naine ajab Krõõdaga juttu kui tahab,
aga mees ei andnud järgi- lõpuks lõi mees A jalaga, mil e peale A ta majast välja viskas. P tõi kodust
oma seatappe-püssi ja lubas kõik maha lüüa, see jäi aga ainult mõtteks. Andres ei tahtnud ennast
sel ese sekkuda ja läks  tuppa  koos Krõõda ja Pearu naisega.
XVII  Krõõda surm- 
vi mane ri d muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku
võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru
maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta sel e kül  lõhkus kuid
järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud sel iseks
nagu A unistas: 10-kond noort  õunapuud, ka  kirsi -ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest
rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt  neljandat , sel ega oli naisel aga raskusi sest
tervis oli halb ja  raske oli ol a. Krõõt rääkis mitu korda juba tal e et kui midagi peaks juhtuma et ta siis
hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sel ele et miks ta kül  ni  oli rääkinud ja
mõelnud. Sündis poeg- Krõõda näos oli üle pika aja naeratus ja ka Andrese, kuid kui mees oma naist
nägi siis see  kadus  sealt sest too nägi ni  kahvatu välja (Maril sündis aga tütar). Mari ütles mehele et
ta naine ei tõuse enam  voodist . Peremees ei olnud kunagi mõelnud sel ele et ta naisne võiks surra või
ta   jõud   lõppeda   lapsi    kandes    ja   hommikust   õhtuni   ja   pooled   ööd   rasket   tööd   tehes.   Krõõt   ütles
Andresele et poiss võttis talt hinge. Oma naise tervise ja elu nimel oleks mees  loobunud  oma pojast ja
olnud nõus sel ega et tal ainult tütred sünnivad kuid sinna polnud enam midagi parata ja teha. Ta
palus mitu korda jumalat ja kordas tõotusi- sel e pärast ei jõudnud ta ka seemendamisega valmis.
Vi mased sõnad mis naine mehele ütles olid et ta ei võtaks endale kurja naist.... lastele  emaks . Peale
seda kutsus ta Mari ning vaatas tal e ainiti otsa ega ei öelnud midagi- Mari mäletas hästi mis Krõõt
tal e  enne   öelnud  oli (tal e  oleks  meeldinud   kui  Marist  saaks  tema  lastele  uus  ema  ja Andresele
naine). Krõõt hakkas midagi ütlema kuid sõnad ei tulnud tal  suust - ta suri,  hoides  Marilt käest kinni.
Tagapere perenaine tuli ka vaatama mis toimub, sest pikka aega ei olnud Krõõt väljas tööl käinud ja
Pearu muretses ka. Sinna jõudes kuulis ta kohe et oli sündinud poed, kuid Krõõt oli surnud. Andres
palus temalt et ta appi tuleks, mil e peale naine ütles kohe et see oligi tal plaanis juba- Pearu ütles
tegelikult tal e et äkki on neil abi vaja. Krõõdale ehitati ilus kuusepuust kirst. Mari aitas talus väga palju
ja A usaldas teda täiesti, ni  et too ei pidanud mil egi tegemiseks luba küsima, ta oli nagu perenaine
talus. Ta imetas enda kui ka nende last. Andres muidu ei nutnud kuid kui ta põl ule jäl e  külvama  läks
hakkasid ta silmad   nagu jõed voolama ja ta ei saanud sinna midagi teha. Matustele tuli väga palju
rahvast, algul räägiti palju Krõõdast ja sel est kui hea ja  töökas  ta ikka oli. Hiljem olid aga paljud juba
purjus  ja räägiti kõigest. Pearu rääkis koguaeg kui väärt naine ta ikka oli olnud, tõsteti väga tihti tema
auks klaas. Õhtul istus ta A kõrvale ja rääkis sel est kui naine oli  sigu  tulnud koos lapsega tema põl ult
koju ajama. Ta ei parandanud aeda sel eks ära et tal e see meelde jääks kuidas esimest korda Krõõta
nägi ja oleks koos temaga tahtnud nende sigadega koos minna ja kas või lasta ennast lauta panna.
Naine oli ka ainuke kes neid kahte lepitama sundis vaadates oma armsate  silmadega  mõlemale otsa.
Pearu tegu soosil a tee naise jaoks korda, et teda ikka siledal teel kalmistule vi daks- keegi ei  palunud
tal seda isegi teha. Kui talt küsiti et mil ise tee ta oma naisele teeb, siis vastas ta et tol el pole mingit
teed vaja, sest arvatavasti matab tema neid.
XVIII  Mari ja Andrese suhted- 
kõik ootasid juba pikkisilmi et Andres otsiks endale naise aga seda ei juhtunud ni  pea. Jussi ja Mari
suhted olid ka suhteliselt halvad- Juss tahtis et naine tuleks tagasi sauna elama ja ei aitaks enam ni
paljul  peremeest , kuid naine ütles et on ikka ni  kaua peremehe juures kuni ta endale kaasa leiab. Kui
Andres  kuhugi  läks (n kodukül a) siis loodeti et ta tuleb koos uue neiuga tagasi aga ni  jäl egi ei olnud.
Juba olidki esimesed jõulupühad käes- Juss sättis ennast kirikusse minekuks ja tahtis et Mari ka
kaasa läheks kuid too ütles et ei saa lapsi omapäid jätta, ni  läkski mees üksi. Keskmise jõulupüha ajal
läks Andres ja kutsus samuti Mari kaasa, too ütles et kui peremees tahab siis võib ta ka minna. Lapsi
hoidma kutsuti saunatädi. Kui Juss seda kuulis oli ta väga pahane sest al es oli naine tal e ära öelnud
aga nüüd saab juba sinna minna- ta peitis ennast metsa et näha kuidas nad lähevad. Saunatädi
rääkis poisile et kirikulised olid kiiret sõitu teinud ja Andres ostis veel neiule naistejooki ka- Juss ei
osanud midagi sel epeale öelda. J läks M-ga rääkima ja selgitust  nõudma , jäl egi rääkis ka sel est et
naine võiks temaga minema minna sealt aga vastus oli sama-et ei saa. Peremees hakkas tal e üks
päev rääkima et ta võiks ikka neile  perre  tul a, lastele ema eest ol a, hoolitseda nende eest (see
meeldiks A-le väga).Möödusid jäl e mitmed kuud kuid peremees ei olnud endale ikka naist ostinud- vb
ta unustas sel e asja sootuks sest Mari tegi kõik põhilised tööd ja oli lastele ema eest, Andres ise
uppus ka töösse. Pearu üles kord Andresele et tol on kül  head lõuad aga sauna-Jussi käest võttis
naise ikkagi käest- sel e peale lõi A teda korralikult. Lubas ka kõik teised maha lüüa kes hakkavad
temast ja Marist rääkima. Juss tuli jäl egi naist sauna kutsuma, too keeldus. Järgmisel päeval rääkis
poiss aga  peremehega , lepiti kokku et mees peab endale kiiresti uue naise otsima siis saab Mari
mõneks ajaks sinna jääda. Kohus otsustas kõrtsis toimuva peale, et A läheb 2 päevaks vee ja leiva
peale. Sel ajal ilmus Juss tal u ja kutsus kohe Mari endaga aga naine ütles et ei saa ni  teha sest
peremeest ei ole ja keegi ei hoolitseks ju laste eest. Mees ütles et kui naine täna ei lähe siis ei lähe ka
mitte kunagi enam. Andres tuli sel õhtul  hilja  koju ol es purjus- ta jalg oli  verine , lasi Maril seda siduda.
Vigastuse  kohta ütles et maas oli  mingi terav asi ja  komistas sinna  otsa.  Mees oli  toonud   poest
saiakesi ja komme lastele ja ka Marile.
XIX Jussi surm- 
kui mees Mari juurest lahkus mõtles et kui naine temaga järgmisel päeval kaasa ei tule siis on lõpp.
Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis  pussi  kaasa. Ta jooksis  samasse  kohta,
kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna  kükitama , kuulis  samme  ja
hüppas   põõsast  välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt
mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga.
Ni   sattuski   puss   tal e   põlve.   Saunamees   viskas   relva   käest   ja   jooksis   metsa   sügavasse   lumme
kuuskede  vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu
küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari
takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sel el oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge
ja poos ennast üles. Madis oli esimene kes mehe sealt leidis, saunanaine oli kuuldust rabatud. Kui
Mari Jussi nägi pani ta tähele et sel e sama nööriga tahtis mees eelmine kord endalt elu võtta. Andres
ütles Pearule sel e kohta et nüüd  saigi  mees oma lõõpimise palga kätte. Mari käis ringi nagu  tapetud .
Peremees istus ka oma toas- haige jala pärast. Erilisi soove kirstu ehitamiseks ei tehtud. Kirikuõpetaja
ei olnud ka nõus Jussi ära  saatma . Matused olid laupäeval- kohal olid Mari, Hundipalu Ti t, Aaseme
Aadu ja Andres. Ta maeti surnuiaia taha puude al a, ilma kirikukukel a-löömiseta, ja ilma köstri või
õpetaja lugemiseta. Teiste imestuseks hakkas Andres palgeraamatust laulusõnu ette lugema. Mari oli
väga li gutatud ja sel hetkel tundis ta et on rõõmus mitte enam kurb, kuid  nutt  kippus siiski peale. Mari
mõtles et peale matuseid läheb ta talust ära koos oma lastega aga seda ta siiski ei teinud.
XX Andrese vingerpuss -
Algas tavaline argipäev, ainult et iga pühapäev käidi surnuaias ja kirikus. Kahekesti mindi  surnuaia
juurde- sealt aga läks Andres surnuaeda Krõõda ja Mari surnuaia taha Jussi juurde. Ühel õhtul tuli
Pearu   neile   kül a   ja   hakkas   rääkima:   kui   hea   ja   väärt   naine   Krõõt   ikka   oli   ja   Juss   samuti;   Mari
rõõmsast   olekust   ei   ole   aga   enam   midagi   näha;   lapsed   kasvavad   sama    tugevaks    kui   nemad
Andresega on. Näha oli et Pearule läks ikka südamesse Jussi surm, sel epärast et Marist ja Andreset
ni  kõrtsis oli rääkinud- arvas et Jussi surm on tema  hingel . Ta käis leppimas jäl egi sel eks et saaks
armulauale kirikusse minna. Peale mehe  lahkumist  hakkas A jäl e rääkima et Mari võiks sinna ikka
perenaiseks tul a. Naine oli jäl egi sõnatu ega osanud midagi sel epeale vastata. See küsimus jäi aga
mõneks ajaks sinnapaika sest tulid uued mured peale. Kevadel hakkas Pearu plaani  pidama  kuidas
saaks naabri maale vett paisutada, pi ril aedu lõhkuda, põl upeenraid üles künda, naabri karjapoissi
kimbutada ja vingerpussi mängida. Varsti protsessitigi igasuguste asjade pärast. Juhtus ka sel ine asi
et kui A ükskord koju tuli leidis ta Pearu  hobusega  oma  rukkist - läbi  odra  sõitnud, et rukkise pääseda-
hakke lõhkunud. Hobune norutas keset Eespere  rukist , ohjad  ratta ümber- Pearu  magas  vankris.
Andres kutsus tunnistajad kokku ja hiljem kaebas mehe kohtusse. Pearu sai  karmi  karistuse ja pidi ka
veel kahjutasu maksma. Õhtul mindi kõrtsi, seal lubas Pearu Andresele maksta 30,-  rubla  kui too ütleb
kuidas ta sinna võis saada. P arvas et A räägib kõigi ees kuid too sosistas tal e hoopis kõrva. Kohe
tõusis jäl e tema poolt kära et ni  ei olnud kokkulepitud. Andres oli aga kaval ja ütles et kui tema peale
jääb, otsuse mõistmisel, siis teeb ta kõigile välja- loogiline et rahvas oli siis tema poolt, naguni  oli tal
ju õigus ka olnud. Andres sositas tal e seda et tema oli koju tulnud ja siis näinud et Pearu magas oma
vankris ja hobusel olid ohjad ratta ümber. Si s saatiski ta oma hobuse koju ja vi s tema oma rukkisse,
kutsus kohale tunnistajad ja asi läkski ni  edasi nagu oli. Loomulikult oli mees püha viha täis aga ta ei
saanud   seda  tunnitada.   Nad  hakkasid   kaklema,  Andresel  oli  lõpuks  nägu   verine   ja   habe   rikutud.
Pearul ei olnud aga midagi viga- ei ühtegi kri mu. Hiljem lonkis A koju.
XXI Mari jäi rasedaks -
Mari ootas peremeest koju, magas sel epärast isegi tooli peal. Nad panid  hobusele  süüa ja asjad
valmis ning hakkasid juttu ajama. Andres rääkis tõsiselt et tahaks et Mari tal e  naiseks  tuleks ja siis
veel   lastele   emaks   ja   ka   perenaiseks.   Naine   ei   tahtnud   tal e   vastata   ja   vi s   jututeema   kohe
kohtuasjale. Andres rääkis tal e mis toimus ja siis ka sel e et Juss  haavas  teda see kord kui tal jalg
verine oli. Rääkis ka et kui mees poleks komistanud oleks ta surnud arvatavasti olnud. Mari mõtles
hetkeks isegi et ni  oleks võinudki minna siis oleks asjad teisiti- järgmisel hetkel oli ta aga rahul et
asjad ni  läksid. Peremees ütles et naise lapsed saavad ka siis perelasteks ja kõigil oleks võrdsed
õigused   ja   neid   koheldakse   samamoodi   kui   tema   omi.   Nad   läksid   peale   jutuajamist   koos
tagakambrisse ... . mõne aja  möödudes  teatas naine Andresele et ta on  rase .
XXII  Pulmad – 
Andres ja  Mari  läksid  õpetaja  juurde.  Nende  ül atuseks  teadis  õpetaja  kõike   mis  nende  vahel  oli
toimunud ja kuidas lood Eesperes on. Ta süüdistas neid nagu oleks neil südamed mustad ja valetaks-
mitte otse aga midagi sel ist. Mari nuttis koguaeg kirikus olgugi et teadis et tal midagi eriti hingel pole.
Nad püüdsid õpetajale selgeks teha et Jussi elu ajal ei olnud nad koos ega teinud  pattu . Andres sai
teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi
head see ei olnud. Teisel korral kui Mari ja Andres tagasi läksid oleks tahtnud Mari rääkida et tal e
meeldis Andres juba siis kui Juss elus oli; samuti armastas ta ka tema varandust ja teda ennast aga ta
ei teinud seda sest arvas et mees ei peaks seda kuulma. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi
mis halvasti läks oli see et tal u tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lul u hakkas seal
vaikselt  teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka
teada mil est laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe
kõrvadele mõeldud, sel epärast saatis mees ühe nendesugustest sinna maad kuulama. Kui ta teada
sai mil est laul oli lõi ta võõrad majast välja ja andis Lul ule kõva hoobi. Arvati et nüüd tuleb suurem
kähmlus aga seda ei tulnud- väljas plaanisid nad kül  seda kuid siis mõtlesid ümber ja läksid minema.
Lul u lubas aga uue ja hul ema laulu teha ja mitte enam Pearu tel imisele vaid ise enda pärast. Mari
tahtis ka teada mil est poisid laulsid kuid Andres ei öelnud tal e. Ta leidis ühel hommikul kirstukapist
lauluraamatu vahelt paberile mil el oli see sama laul peal. Seda  lugedes  läksid tal jalad nõrgaks ja tuju
langes. Sel es oli nagu Mari ja Andres  oleks juba   ammu  pattu teinud ja nende pärast ka ennast
tapnud - Maril olevat kõige üle väga hea meel olnud, samuti ka Andresel et naisest lahti sai. Naine
peitis sel e laulu ära- endale mälestuseks. Kirstuvõtme mis tavaliselt aida küljes  seisis  võttis ta ka ära,
sest  kartis   vargaid - muidu oli see koguaeg seal seisnud. Kunagi ei olnud Vargamäel vargaid kardetud,
sel epärast olid ka kõik uksed lahti.
XXIII Tüli laulu pärast- 
Mari pani laulu kirstu põhja kangarul ide al a ega rääkinud sel est enam midagi. Peremees pani tähele
et Mari, kes oli alati hästi rõõmus on muutunud kurvaks ja vaikseks ega laulnud enam. Ta ei saanud
aru miks ni  on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli sel e lorilaulu unustanud kuid ühel
korral tuletati seda tal e kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tel is sel e ja lasi Lul il minna nende
pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa sel es (rääkis mis toimunud oli), ja et
Maril peaks see laul olema. Nad jõid sel e raha eest mil e Andres oli Pearult ükskord saanud.  Mees
oli  vihane  et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes
oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles
algul et seda pole, hiljem et keegi on ära  võtnud . Andrese  hääles  ja toonis kõlas halastamatus ja
julmus. Ta tahtis oma kätt juba  perenaise  vastu tõsta kuid lapsed tulid ette ja ta loobus sel est. Hiljem
ütles et tal e meeldiks kui nad kõike omavahel räägiks ja et naine ei ole enam sauna- Mari vaid
perenaine. Mees tahtis lihtsalt et Mari õnnelik oleks ja ei muretseks tühiste asjade pärast.
XXIV  Tasu rääkimise eest-  
Kui Andres kuulis sel est mida saunatädi oli rääkinud sai ta väga vihaseks ja lasi naisel oma mees
tema juurde saata. Naine palus et ta ei räägiks saunamehele midagi aga Andres ütles sel epeale ei ja
käskil jalamaid kutsuda. Marilt palus ta ka et too Andrese  meelt  muudaks aga Mari ütles kohe ei.
(Andres lasi sel e puu maha võtta ja  kännu  välja juurida, kus Juss ennast üles poos). Kui Madis seda
Andrese käest kuulis läks ta kohe  kiirel   sammul  koju ja nõudis naiselt seletust. Peremees lubas nad
saunast välja  visata  kui veel midagi  kuuleb . Ta küttis naise naha kuumaks ja hoiatas et kui too veel
midagi kavatseb rääkida siis lööb ta ka maha, sest tema plaan oli seal saunas rahulikult surra. Mees
andis tal e isegi pandlaga naha peale. Naine rääkis ikkagi edasi et Mari väärtus tema silmis langes kui
too perenaiseks sai, tema arust oleks kõik peale eelmise saunanaise paremad. Peres olid kõik aga
tõsises- väga harva kuuldi kedagi naermas või vilistamas. Aga uue tüdruku ja sulase tulekuga see
muutus. Maril sündis ka veel poiss, too oli aga  nääpsuke  ja nõrgake. Mari kartis et Andresele ta ei
meeldi aga mees ei öelnud sel e kohta midagi- tema pilgust ja näoilmest oli näha nagu ta oleks rahul
olnud sel ega mil ine poiss on. Andres ütles tal e et poiss on suurte ja eredate silmadega, tuleb tark
piss, saab koolmeistriks või kirikuõpetajaks. Risti saks sai Hundipalu Ti t kes oli väga tark mees, kui ta
juhtus nende talust mööda minema siis astus ta koguaeg läbi kas või mõneks minutiks. Temaga juttu
ajades kasvas Mari nagu sauast välja ja muutus rohkem perenaiselikumaks. Olgugi et ta mõnest
asjast  aru ei saanud oli ta ikkagi õnnelik.
XXV Laste Vargamäe. 
Peale seda kui Mari sai Andresega nende ühise lapse tundus mehele nagu elu algaks uuesti. Lastega
eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad kül  haiged kui peagi said nad ka terveks. Ainuke häda oli
Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid
temast eemale hoida.  Maret  ja Li si käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust
Vargamäe   koos  loomade,   majade   ja   ka   inimestega   ehitanud.  Tüdrukutele   meeldis  nendega   väga
mängida,  see  meeldis  neile   isegi  rohkem  kui päris elus  toimuv. Tihti  kutsus  ema  neid  aga  kõige
põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jäl e, siis said nad kül  natukene pahaseks kuid nad pidid
seda tegema ja ni  ka läksidki. Tööd oli vahepeal väga palju juurde tekkinud. Kui uusi loomi juurde
osteti siis tuli jäl e saaki suurendada et neid toita jne, see oli suletud ring mil est välja ei saanud- nn
nõiaring. Paljud mehed müüsid oma kartuli vi na tegemiseks maha ja said sel e eest korralikult raha.
Mõnda pimestas see ni  et jättis oma  võlad  maksmata ja ainult raha peale mängiski. Põhiliseks ajaks
kui kõrtsis istuti olid kevad-talvel, kui kartulite eest raha tagasi saadi. Si s käisid seal ka vaesemad
mehed vi na joomas ja  rahaga  hooplemas. Üks vahejuhtum oli siis kui Pearu ja Andres jäl e kahekesi
kõrtsi   sattusid-  Andres   tavaliselt   seal   ei   käinud,   see   näitas   ka   et   ta   ei   ole   eriti   rikas,   mehele   ei
meeldinud eriti juua. Pearu hakkas oma rahaga ärplema ja tahtis näidata kui kõva mees ta on, ni
viskaski ta ühe sajase teise järel lauale, Andresega vaheldumisi. Andres lasi aga Hudipalu Ti dul raha
teistelt küsida ja siis tal e anda. Ni  juhtuski et Andres jäigi sajaseid laduma sinna, samal ajal kui Pearu
juba oma vi maseid kümnekaid pani. See ajas mehe vihale, lõpuks  suundus  ta koos Kassiaru Jaskaga
saksatuppa, kus ainult rikkamad inimesed olid. Paar päeva hiljem läks mees koju ja hakkas kohe
kisama, et naine tal e tema kapukad tooks. Naine vi s kuid Pearu ei olnud sel ega rahul sest tal e pidi
valge taldriku peal need vi ma. Si s käskis ta naisel ka need jalga aidata. Jäl egi ei teadnud naine
kuidas peab õieti. Sulane seletas jäl e, et ta peab kirikukindad kätte panema ja siis jalga torkama
kapukad.   Seda   oli   poiss   kõrtsis   näinud   kuidas   Kassiaru   Jaskaga   käituti.   Pearu   tahtis   ka   ennast
uhkena tunda.
XXVI Eespere ja Tagapere lapsed. 
Jäl e möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse
ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde  tooma  sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud
ette anda. See kord ei olnud  ehitamisel  eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti
palju   vedada-    laadida    ei   saanud   eriti   palju.   Kevadel   alustati   ehitust.   Li si   ja   Maret   hakkasid   Oru
poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste vi ma. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis
kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Li si kahtlema kas ikka poistele
vi a saepuru. Poisid kül  lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Li si kahtles siiski. Ta
ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba tuua
aga ikkagi ei toonud. Maret vi s edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Sel e peale lubasid
poisid et toovad neile kohe ema tehtud odrakaraskit. Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid
uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga  õhul  emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta
ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole. Ni  saidki tüdrukud edasi neile vi a kuid
mitte palju sest neil oli endal ka seda tarvis ning isa oleks võibol a tähele pannud et väga palju on
kuskile kadunud. Poisid ehitasid neist igasugu  ehitisi , mil e mõttest tüdrukud aru ei saanud.  Karla  ja
Joosep  mängisid Türgi ja Vene sõda omavahel ja Li si ning Maret vaatasid pealt läbi aia. Paljud tööd
jäid tegemata sest aega ei jätkunud, talv tuli ka kiirelt peale ni  et mõnedki asjad jäid poolikuks. Andres
vaevas enda pead kividega mis ikka ja jäl e põl ule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks
teinud aga nüüd olid jäl e  suured kivid   põl ul. Teine  asi  oli kraavidega.  Neid tehti palju, vahepeal
vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi.
XXVII   Varrud  
Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants.  Loomadega  oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari
arvas et  nende naabrinaine on nad  ära  nõidunud  või  posinud  ja  et too  käib  öösiti midagi  nende
loomadega tegemas. Andres ei teinud sel est väljagi ja ütles et ärgu pangu tähele ega mõelgu asju
välja. Ni  see asi sinnapaika jäigi ja sel est ei räägitud enam midagi. Eesperes hakati pidama varrusid.
Sel eks tuli muidugi palju  õlu  valmistada et ikka külaliste kurgud kuivama ei  hakkaks . Andres valmistas
seda väga hoolega, tahtis et kõik ikka korralik ja hea saaks. Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja
liha   saaks.   Lastele   eriti   ei   meeldinud   see   aeg,   sest   tihti   olid   siis   verised   looma    kehaosad    toas.
Varrudeks   tehti   veel   saia,   sepikut   ja   magushaput   leiba.   Pidupäevalisi   oli   palju.   Pühade   talitus
õnnestus   ilusasti,   isegi    köster    jäi   rahule.   Õhtul   hakkasid   aga   mehed    vaidlema    köstri   kõne   üle.
Järgmisena   juhtus  juba   ni   et   Pearu   viskas   rätsep   Taarile   tema   tehtud   püksid   pähe   ja   käis   palja
tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue  rätsepa . Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi
minna.   Köstrile   toimunu   kohe   üldse   ei   meeldinud   ning   ta   tahtis   sealt   lahkuda,   kuid   otsustas
natukeseks ikkagi jääda. Lõpuks hakkas rahvas laiali minema. Külanaistele tegi aga see pahameelt et
Pearu püksteta ringi käis. Ni  võtsidki nad  vitsad  ja nõgesed kätte ning nüpeldasid meest ni  et tal oli
selg punane ja  veri  lippas. Naine jõudis ka pükstega kohale peagi   kuid siis ei pannud mees ikkagi
neid   jalga   vaid   käis  samamoodi  ri des  nagu  ennegi.   Köster  oli jäl egi  Pearus väga  pettunud   ning
lahkus. Õhtul laua ümber ajasid mehed ja ka naised juttu kuni enamus neist magama jäi. Öösel tiris
Pearu naine mehe koju. Kuuldi ka kirikukel ade helinad, need olid lapse auks.
XXVIII  Õnnetu  talv- 
Õnnetus sai alguse Kassiarult, kui vana  Jaska  laadasõidult koju tuli jäid tema lapsed üksteise järel
haigeks . Ei jõutud sel ele reageeridagi kui juba olid kaks last surnud. Peeti matused, kui aga koju jõuti
leiti juba järgmised lapsed surnuna, neile järgnesid ühekaupa teised- kokku suri peres 6 last, al es jäi
üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil ni  halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka ni
kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja
Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis  Kingu  Pri dust kel el naist ega ka lapsi
polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril
mõlemad lapsed-  Juku  ja Kata. Ni  ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid
kurguhaigusesse. Räägiti et aasta tagasi sai üks suur  joodik  ja kange kakleja imelikul vi sil surma.
Kogus ei selgitanudki välja kel e süü läbi asi juhtus.  Kuulati üle Kassiaru Jaska, Aaseme Aadu, Oru
Pearu, Hundipalu Ti t, Ämmasoo Vil em,  Rava   Kustas  ja palju teisi (nende lapsed surid). Kõik arvasid
nüüd et Jaska oligi sel e mehe surmas süüdi, sest  temal  suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi
sel es et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari
lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres  luges  ja  laulis  jäl e
matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe al a, ainult poisid olid
korralikult ri des, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Li sil ja Maretil külm ja
nad vi sid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres.  Köhimise  järgi said vanemad ka
teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga  palavik  ja ta
pandi lõõri äärde. Peremees ja –naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega
juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale
seda   tehti   kohe   kõik   kambrid   puhtaks-  lasti   kadakasuitsu   täis  ja   vi di   ri ded   külma   kätte.   Lapsed
muutusid aga kurvemaks kui nad enne olid olnud sest nende õigusi kärbiti ja ei  lastud  enam sinna
kuhu nad oleks väga minna tahtnud- enne olgu peaaegu surm kui ni sugune elu. Vanemad lapsed
rääkisid   noortematele   rõõmsamatest   aegadest   ja   tegudest,   mil est   pisikesed   aga   midagi   enam   ei
mäletanud. Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel.
XXIX  Miina  ja Jaagup-
kogu   rahvas   oli   jäänud   vaikseks.   Tihti   nägi   surnuaedadel   väga   palju   rahvast.   Mari   lapsed   maeti
surnuaia sisse aga mitte Krõõda ja Anni kõrvale vaid eemale, sest naine tahtis üksinda seal ol a, mitte
koos Andresega käia. Eesperes kisti ka kõik eelnevad haavad lahti sel ega kui peremees käis oma
tütre haual tuli tal tahes või  tahtmata  meelde ta naine Krõõt ja see kuidas ta ei mõistnud kui raske tal
ikka oli talus elada. Mari arvas ka et kõik on Jussi pärast ni  nagu on. Mehe haual käis ta iga kord
kaks korda, algul surnuaiale minnes ja hiljem sealt tul es. Andres rääkis tal e et ta  tappis oma naise
suure tööga ega halastanud tema kui nõrgema peale- ise seda teadmata mis toimub. Lõpuks nägi ta
naist kui vana hobusekronu, ainuke vahe oli see et ta ei teadnud kuidas naisele elu sisse puhuda,
sest too oli ju inimene.  Marit  tahtis ta endale naiseks just sel epärast et too oli talus ainuke kes  naeris
ja vi sijuppi ümises aga nüüd on naine aga vait ja väga  nukker . Andres oli pahane Mari peale sest tol
oli Juss ikka südames- naine mõtles tal e koguaeg ükskõik mida tehes. Lapsed said ka aru et isa ja
ema vahel on midagi   halba juhtunud. Ni  elasidki need kaks nagu täiesti võõrast elu- eraldi ega
arvestanud    üksteisega.   Vargamäele   tõi   aga   rõõmu   uus   sulane,   noor   tüdruk   ja   lapsekari.   Sauna-
Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna  kroonu - oli valmis ennast näljutama, mida ta ka tegi ja ka
kõike muud sel eks et saaks talus või kuskil mujal ol a. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja sel es ei
saanud keegi tal e midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pil i, kus tal seda
paluti teha. Tal e meeldis aga Põl uotsa Roosi, kel ega ta sai kokku  salaja  et tema kätt hoida ja sosinal
juttu   ajada-   naine   oli   kõige   ilusam   keda   näinud   oli.   Mees   teadis   aga   et   naisel   käivad   ka   teised
kosilased külas kui teda ei ole, ja too ei  lükka  neid eemale. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga
aga   mees   hoolis   ainult   Roosist   ega   pannud   teda   tähelegi.   Ühel    pimedal    õhul   läks   mees   oma
silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna
taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult
koju minna- enne ootas ni  kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Teisel korral oleks ta äärepealt
neile noortele pihku sattunud aga õnneks päästsid kiired jalad. Sügisel nägi ta naist aga kiriku juures,
kus nad ka aja kokku  leppisid  mil al koos ol a saaks. Mees läkski jäl e mööda laukaid aga imestuseks
nägi ta et need samad külapoisid on ees- seekord ta aga ei pääsenud. Jaagupit peksti korralikult, ni
et ta ei jaksanud kahel jalal Vargamäele tagasigi minna, hirm surra soos pani ta li kuma olgugi et nelja
käpukil aga ikkagi kohale jõudis. Mi na pani tal e oma särgi selga ja Mari läks leige vee ja rätikutega
sinna appi. Peremees kül  pahandas natuke temaga kuid see oli ka kõik. Järgmisel päeval ravis juba
Mi na tema haavu hanerasvaga ja õhtul heitis tema kõrvale magama. Mõne ajapärast pani perenaine
tähele et Mi na on rase, Jaagup ei teadnud aga sel est midagi kuni Andres tal e rääkima hakkas et
saadab  naise minema sest ta ei taha et tema lapsed teada saaks et neil patust laps sündinud. Jaagup
ei tahtnud endale kohustusi ja sel epärast hakkas salaja sööma et kroonu nüüd saada.   Mi na ütles
tal e aga et ta ei oleks pidanud sinna minema sest pole neil vaja abiel uda kui mees ei taha. Ni  läkski
ta kroonu ja Andres viskas naise saunast välja. Indrek uuris aga miks Mi na minema läheb, meelde jäi
tal ainult see et oli tegemist patuga.
XXX Järgmine kohtuskäikude rada 
aasta poolteist pärast tuli Jaagup sõjaväest tagasi Mi na juurde. Külastas kohe Marit ja Andrest ka.
Naine   andis   tal e   söögipoolist   koju   kaasa,   sest   mees   ei   töötanud   ja   Mi na   pidi   kõik   ise   tegema.
Vaheldumisi hoidsid nad ka last. Jaagup pääses sõjaväest tänu sel ele et ta jäl e igasuguseid asju
endale sisse võttis ja ka peale määris. Andres võttis endale tööliseks Matu, kes tal ka enne oli abiks
olnud. Loomadega ei läinud Vargamäel eriti hästi- nad oleks justkui ära nõiutud. Mari oli jäl e kurb
koguaeg, lõpuks otsustas et ei külasta enam Jussi hauda, tõestamaks Andresele  et ei armasta Jussi
enam, kuid tegelikult see ni  ei olnud ja mees teadis seda ka väga hästi. Pearuga oli jäl e probleeme.
Mees kaevas pi ripeenrad üles ja pani postid rohkem Andrese maale. Matu ja peremees panid need
õigele kaugusele tagas, sel e peale hakkas aga järgmine kohtuskäikude rada peale. Tihti juhtus et kui
kohtus asju ei saadud lahendatud kal ati viha pere peale välja. Ni  läkski Pearu naine koos lastega
Mari ja Andrese juurde kaitset otsima. Ükskord oli aga Mari ja Andrese vahel ka suurem tüli. Mees
peksis naist keset õue. Õnneks ei olnud kedagi kes pealt oleks näinud, välja arvatud nende väike
poeg Indrek, kes uksest sel hetkel välja tuli. Ta ei saanud aru miks isa ni  tegi, ema tundus tal e väga
viletsas  ja  õnnetus  seisus.  Mari  teadis  et  see  oli Jussi kui  ka  Pearu  õiguse  eest- Andres  võitles
korraga  elavate  ja surnute vastu. Õhkkond oli aastate jooksul väga muutunud. Enne oli kõik rõõmus ja
õnnelik,   vahelduseks   olid   väiksed   tülid   aga   nüüd   oli   väga   harva   rõõmus   ja   õnnelik   meeleolu
Vargamäel. Järgmine asi mis Pearuga lahendada oli vaja- mees pani kraavi kaldale orgid pannud,
paljud lõhkusid seal oma jalad ära. Matu kaevas need välja, kuid mõne ajapärast olid need jäl e seal,
ni  pidi poiss need jäl e välja kiskuma. Seekord otsustas ta aga et paneb need samad orgid Pearu
maale. Mees oli vihane kui ta oma jala katki tegi ja see mädanema läks tänu neile orkidele. Soosil al
oli ka kisma. Pearu oli sel e korda ehitanud Krõõda matusteks aga nüüd viskas sinna koguaeg mulda
peale.  Sild  muutus sopaseks ja märja ilmaga läbimatuks. Ühel õhtul kaevas Matu augud  suuremaks  ja
tõstis turbalade sil al läbipääsematuseni kõrgeks. Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni,
hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi
ootama oma meeste tulekut.
XXXI  Indrek ja väike Andres 
Matu rääkis kunagi lastele, mil iseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju järgi teha,
kuid tihti ei tulnud see neil välja ja nad mõtlesin et Matu rääkis ni sama sel ist valet juttu. Poisid
püüdsid puude latvades tuule käes kõikuda. Kuid kõik ilusamad ja huvitavamad asjad olid Vargamäel
enne toimunud. Andresele ei meeldinud see kui Indrek rääkis midagi, mida ta ise ei  tundnud  või aru ei
saanud. Nende mõttemaailm oli hoopis erinev ja nad ei saanud üksteisest õieti aru. Koos mängisid
nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss  sõi  palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta
ise   toiduks   ja   al es   jäi   ainult    selgroog .   Indrekule   see   asi   enam   mõne   ajapärast   ei   meeldinud   ja
otsustas et ei tee enam vennaga ni . Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista
kuna peremees oli ikka vanema poja,  Andreses  poolt ja ema oli väikse poisi poolt. Andres mõtles veel
välja kuidas saaks ussi pi nata- pani too pi mapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda ni  kaua kuni too
ära  sureb  aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sel epärast viskas poiss  pudeli
puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et ni  palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga
ütlesid et  kogemata  on läinu. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek
terve loo ära ja Andres sai  karistada , mil e peale too pisikesele poisile ka kätte maksis. Ükskord olid
nad  kartulit  võtmas koos emaga. Indrek jäi jäl e ühe kohapeale seisma ning vajus  mõttesse , vanemale
poisile oli see aga vastumeelt(tahtsin temaga mängida) ning võttis tol e mütsi, pani mulda täis ning
viskas kartulite vahele. Indrek sai seekord väga vihaseks ning võttis suure kivi ning viskas Andrest
sel ega, too aga hüppas enne  pikali  ja ema sai kiviga pihta ning kukkus  istuli . Poisikesel oli väga paha
sel epärast ja palus mitu korda  vabandus . Aasta hiljem küsis ta ikka et kas see koht ikka valutab või
kuidas sel ega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks, Andres tundis ennast nagu ei
kuuluks sinna ja oleks täiesti võõras nende juures. Indrek teadis ka seda et ema  nutab  ikka tema
pärast enamus aja. Olgugi et ta ei teadnud et põhjuseks oli aeg mil ta sündis (enne Jussi surma), kuid
siiski ta aimas et tema pärast.
XXXII Liisi ja Jaagup  
vanad inimesed uskusid et õnne ja  kurbus  käivad käsikäes. Vanemad inimesed olid väga nukrad,
noored aga elavad ja rõõmsad. Andresele ja Marile ei valmistanud isegi see rõõmu kui nad said lauda
ja kiviaiad valmis. Noored võtsid palju asju lihtsamalt ja kergemalt mitte nagu vanemad inimesed.
Andresele   ja   Marile   olid   kõik   kohad   seotud   töö   ja   vaevaga,   polnud   ühtegi   kohta   kus   nad   ainult
õnnelikud olid. Õued ja  aasad  olid täis tüdrukute kilkeid ja Andrese pasuna puhumist. Indreku tuju
muutis see aga nukraks, ei teagi miks aga ni  see oli. Poisid ehitasid valmis ahju,  korstna , eluhooneid
ja karjalauda. Andres hakkas aga pi pe valmistama. Kõik pere li kmed pandi tööle peale seda kui väike
Andres sai 14 aastaseks. Li si ja Maret käisid paljudel pidudel, mis kuskil toimusid. Tihti oli ni  et
pereisa  oli sel ele vastu, kuid Mari mõtles koos tüdrukutega mingi vale välja ja nad saidki käia ringi ja
lõbutseda. Mari hinge vaevas see kül  et peab mehele  valetama  kuid laste õnn oli tal e ka väga tähtis.
Suvel ei saanud tüdrukud aita ka magama minna kuna Andres ei lubanud ja sel est ei saanud kuidagi
kõrvale hi lida. Oru  Joosepi  ja Li si vahel hakkas mingi keemia  tekkima . Nad tahtsin koguaeg koos
ol a, kuid tänu sel ele et pere koer Pol o ei sal inud poissi oli nende kokkusaamine õhtul suhteliselt
raske. Halvaks asjaks oli ka see et Joosep oli ju Pearu laps. Sel eks et noored koos saaks ol a,
kõrvaldasid  nad Pol o.  Osteti uus koer kuid  ka  teda  ei suudetud ära  meelitada  ja  too ei lasknud
Joosepit   üldse   kodu   lähedale.   Õhtuti   said   Joosep   ja   Li si   kokku   kui   tüdruk   sai   kodust    tulema .
Teinekord aga juhtus et poiss pidi ni sama ootama ja nad ei saanudki kokku. Halvaks asjaks veel
nende vahel oli see et poiss pidi sõjaväkke minema ja sel est pääsu ei olnud. Nad leppisid kokku et
ootavad    üksteist   ega    suhtle    kel egi    teisega    vahepeal.   Plaanis   oli   ka   peale   sõjaväge   Vargamäelt
minema minna, sest seal olid ainult halvad mälestused. Noorte jaoks sai aga üheks rõõmsaks kohaks
palgihunnik, kus nad olid välkude ja tuule käes- põhiline oli aga see et nad olid seal koos.
XXXIII  Kass , Riia ja Indrek   
Sel est ajast kui Andres tööle pandi ei näägelnud nad eriti palju enam Indrekuga. Indrek ja Ants käisid
tihti  kalal , esimesel oli palju kannatust ja tahtmist kalda ääres istuda ja oodata. Antsul seda aga ei
olnud, ükskord kui tema püüdma sai siis väsis ta ootamisest suhteliselt kiiresti ära ja pani asjad kokku,
Indrek aga istus  tundide  kaupa ühe kohapeal. Orul oli üks madal ja matsakas plika, kes karjas käis,
Ri a. Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid
palju juttu, kass oli aga ta  vaenlane  nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta
Ri ale ka.  Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb.  Muska  võttis jälje üles
ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Ri a jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta
midagi sel est ei teaks, ni  tuligi  Indrekul  tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et
näitab Ri ale jäl e ühte  linnupesa  ja jääb siis valvesse. Ni  ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas
kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad
oma kassile. Vargsi hi lis ta pärast jäl e minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval
Mil it enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Ri a kahtlustas teda ja võttis  kassil  tagajalgadest
kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad sikutasid kassi ega lasknud lahti. Ni  juhuski et kass
lihtsalt suri sel e sikutamise kätte ära. Ri a oli väga kurb ja vihane. Nad  matsid  kassi maha ja Indrek
lubas teha ka risti sinna peale, kuigi ta teadis et see kass oli paha. Järgmisel päeval oli aga Muska
kassi välja kaevanud ja talu juurde toonud. Ni  matsid nad jäl e kassi sinna tagasi, kuid jäl e  juhus
sama asi. Si s otsustati enda maja juurde matta, kuid ka sealt tassis Muska sel e kassi ära. Lõpuks
siis otsustasin poisid et põletavad sel e kassi ära, et siis vähemalt ei pea nad uuesti matma hakkama.
Ri a tuli ka lõkke juurde, küsis et mis imelik  hais  see on kuid poisid vaikisid. Mingil hetkel hakkas aga
Ri a rääkima et tema kass oli ikka kõige parem ja väga hea, sel e jutu peale pahvatas Indrek kõik
välja. Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk
käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Mil it taga nutmas. Poistel oli aga
sel est ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada.
XXXIV  Valtu  pahandust tegemas 
Vargamäel elati aastate kaupa ni  et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord vi s aga Li si
nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jäl e koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu
sel ele   et   võttis   li sku   pahema   käega,   ni   oli   Li si   soovitanud.   Tänu   sel ele   läks   Li si   teistega
jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Ti u ning  Kadri . Li ne oli esimest korda kirikus
ja vaatas koguaeg ringi. Ta oli aga ni   vaike  et ei näinud tihiti midagi, mis ümberringi toimus, seda pani
Joosep tähele ja võttis  pisikese  endale sül e, olgugi et ta enda väike vend ka midagi ei näinud. Sel e
peale võttis Li si poisi ise sül e. Li ne uuris kõike mis ümberringi toimus ja küsis väga palju küsimusi,
eriti kuuse kohta mis kirikus oli. Minema hakates oli Andres ül atunud, kuna nende aisades hakkasid
kel ad helisema. Li si sai kohe aru et see oli Joosepi töö. Ni  sõitsidki nad kel ade helisedes kodu
poole, kihutati teistest kiirelt mööda. Välja al  ol es võttis Joosep kel ad küljest ja sõitis teisele poole.
Li si ütles et sel est ei tohi kindlalt  isale  midagi rääkida, emale aga võib sest ema saab ju kõigest aru.
Kambrisse  jõudes olid lapsed imestunud et ema ja isa ikka veel  loevad  ja laulavad. Mari oli teinud
söögid valmis, liha ja  vorstid  aga kerisele pannud ja ukse lahti jätnud( ahjuhark oli vahel) et toss
minema läheks. Teises toas ol es kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu
oli tuppa tulnud ja urises  nurgas . Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas
kõik  asjad   maha   ja   laiali.   Koer  kukkus  külma   vette   (mees  virutas  tal e   tümikaga   selga),   kerisele,
märgade  käppadega  pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, ni  et ei
tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana
Andres ei lasknud aga tuju sel est veelgi rohkem rikkuda.   Pühad olid väga  tõsised , sel eks oli ka
lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele
ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega
seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et
mees   ei   pi naks   lapsi   ni   kaua   ja   läheks   mängima.   Mustlase   mängimises   jäi    vanamees    peale,
kingsepa  mängus jäi aga poiss peale.
XXXV   Liisi 
nüüd siis oligi aeg  kohut  sel e koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli
seljas lahti, ni  et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et  kumbi  ei pea juurde maksma ja
võrdsustas   kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Li si magatab tema  poega  ja on veel lits ka.
Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta
tõele ja tütre majast välja peksta kui asi ni  oligi. Andres tahtis tal e tegelikult kohe sel e jutu peale
peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu
ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Li si abiel uks Joosepiga siis saaks
nad ju ka Tagapere enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja
kõigepealt  Mari käest, pärast juba rääkis Li siga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei
abiel u ja kõik. Li si ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad
mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Li si ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kal ale, ri du.
Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju.
Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad naguni  minema minna sealt. Li si püüdis
midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada. Mari kartis
kohe et tüdruk ni  mõtleb aga ta ei saanud sinna midagi parata. Andrese vi s kogu see jutt ja siis veel
kõrtsis toimuva pärast rivist välja ja haavas teda. Suvel ei käinud Maret ega Li si enam pidudel ega ka
eriti palju küla vahel sest rahvas vaatas neid halvustava  näoga. Li si oli ka käima peale saanud.
Andres hakkas temaga sel teemal tõsiselt rääkima, sõimas teda ja viskas majast välja. Li si aga ei
saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud. Mari tegi ettepaneku et ta läheks
sauna elama ni  kaua kuni kõik asjad maha rahunevad ja kõik korda saab.
XXXVI Liisi ja Joosep. 
Li sil oli saunas pisut häid päevi, sest ta ei saanud tööd teha ja istus toas, samas ei saanud ta ka
ni sama istuda. Pearu ja Andres hakkasid üksteise võidu tööd rügama et ikka tugevamad välja paista.
Madis rääkis Li sile et tegelikult on Andresel ikkagi paljused asjades õigus ka olnud ja et too on tegele
väga hea mees, ainult et väga kange kuid  mil algi murdub ka tema ja muutub leebemaks, seda tuleb
ainult oodata. Saunatädi huviorbi dis oli Jaagup ja Li si. Ta lootis et saab jäl e keelt peksta kuid seda ta
ei   saanud,   Joosep   käis   iga   õhtu   oma    tulevast    naist   vaatamas.   Poiss   saatis   oma   vennad   sauna
vingerpussi mängima. Poisid jäid sauna esikusse seisma natukeseks ajaks ja siis hakkasid kel asid
helistama  nagu oleks sinna kosjalised tulnud. See tegi Li si ja Mareti meele rõõmsaks, kuid samas ka
kurvaks sest nad ei oleks kunagi suutnud arvata et Joosep Li sile ni   kosja  tuleb. Räägiti juttu, joodi
vi na ning lauldi. Vi maks läksid kosjalised minema, hobusele seoti kel ad külge. Juhtus aga ni  et
hobune hakkas ümber sauna  jooksma  ja kel adega kolistama. Joosep ei suutnud teda oma vintis
peaga kinni hoida. Nad arvasid et keegi ei  kuule  kel asid kuid Andres tuli nende peale isegi majast
välja ja püüdis aru saada kust poolt need tulevad. Sel est ta aga aru ei saanud, kuid kahtlustas et Li sil
oli kosjas käidud. Hommikul pakkus salaja Maret Marile ja teistele ka  magusat  vi na ning rääkis mis
õhtul toimunud oli. Isa ei saanud aga sel est midagi teada mis täpsemalt juhtus. Noored käisid õpetaja
juures ja rääkisid et tahavad abiel uda vaatamata sel ele mis nende vanemad räägivad või asjast
arvavad . Õpetaja sai neist aru sest teadis et Vargamäel on kahe pere vahel koguaeg tüli olnud ja
midagi  ei saa   sinna  ka  parata.  Pulmad   olid  tagasihoidlikud  ja  lihtsad. Andres  sõitis  sel eks  ajaks
Vargamäelt minema   oma vanemate juurde. Indrekule hakkas kõrva Kingu Pri du  muusika  ja ta ei
suutnud mehe kõrvalt  ära istuda. Pearu kartis et Maret ja Karla hakkavad suhteid looma, sel eks
püüdis  ta   neid   igat   moodi  lahus hoida-  ei  lasknud   neil  koos  igaks  juhuks  magada.   Hommikul  oli
pulmapidu  jäl e  hoos . Pearu hakkas Li sile jäl e tema emast, Krõõdast rääkima ja siis veel kui hea ja
tubli  neiu ikka on. Li sile ei meeldinud meest kuulata, sel epärast vedas Joosep neiu varsti sealt ära ja
ütles et neil on tegemist. Pearu ei jõudnud kunagi oma  jutuga  lõpule, rääkis ühte ja sama juttu mitu
korda- jutu iva jäi puudu. Hilissügisel kolis  noorpaar  saunast ja Vargamäelt minema. . Li si ütles et ei
lähe kunagi sinna tagasi. Nad said oma onu talus ühe toa, kus sündis ka nende esimene laps. Enne
kui nad saunast lahkusid ütles Andres Marile et too peaks Li sile ikka midagi kaasa ka andma. Ta ei
tahtnud seda ise teha sest siis oleks ta oma tõekspidamiste vastu  astunud , sel eks paluski seda Maril
teha.   Naine oli väga õnnelik et mees ni  käitus, ta teadis et Andrese süda lõi nõrkuma kui Joosep
Vargamäelt lahkus. Nad kutsusid Joosepi asjade järele (mida oli kül uses, parimad asjad said endale,
mitte halvad). Mees tuli koos oma naise ja lapsega sinna. Li si oleks isalt andeks palunud kui too seal
oleks olnud aga sel ajal oli jäl e mees kaugele tel iskive tooma läinud ja midagi ei olnud sinna parata.
Li si läks pisarsilmil seekord Vargamäelt minema. ta sai aru et isa armastas teda ikka väga.
XXXVII Mareti  lahkumine  
peale  Li si  ja  Joosepi  lahkumist  algas  Vargamäel  nagu  mingisugune    lagunemine :   noored   kadusid
isakodust üksteise järel. Maret ei suutnud ni  hästi tööd teha kui seda Li si tegi, ta tegi kül  hoolsalt ja
väsimatult kuid saanud Li sile vastu ei. Maret hakkas vi masel ajal tihti laulma, sel e peale küsis ema
temalt kas ta hakkab mehele minema. Mari ütles et kõik lapsed lähevad ära ja tal tuleb raske  põli  veel,
sest puus ka valutab ja tööjõud saab otsa, tal e ei meeldinud eriti endale abiks mõnda tüdrukut võtta.
Elu oli rahulik- isegi kohtuskäimisi peale  pulmade  ei olnud, sest mõlemad mehed olid löödud. Peagi
tahtiski Maret mehele minna- vigase jalaga Sassile, kes isale eriti tegelikult ei meeldinud kuna ta oli
tisler. Andres oli algul raudselt vastu kuid siis kui Maret ütles et neil ei ole kiiret kuhugi ja nad ootavad
üksteist ni  kaua kuni isa ka nõus on. Mees vaatas tütrele silma ning nägi neis Krõõta, ta küsis veel
korra tütrelt et kas ta kindlalt kedagi ei taha ja tütar vastas et ei taha jah. Sel e peale ütles aga Andres
et  las  kutsub   siis  Sassi  neile.  Maret   oli  väga   rõõmus kuid  ta   ei  näidanud   seda   välja.   Mari  olidki
kardetud päevad käes- ta pidi võõra tüdruku appi võtma. Ni  olidki vanemad oma suurtest tütardest
lahti. Indrek õppis köstri juures ja tegi ka tööd. Indrek oli poiss, keda ei huvitanud hul amine ega ringi
jooksmine, pigem tahtis ta ol a vaikselt oma ette ja nokitseda oma asju teha. Köster andis poisile
raamatu lugeda, mil est too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli  paavst . Ta luges
veel raamatuid mil est eriti aru ei saanud kuid need meeldisid tal e. Ta otsis üles raamatud mida Li si
ja   Maret    peitsid    ning  püüdis  neist   aru   saada   kuid   ka   need   tundusid   li ga   keerulised   olevat.  Tal e
meeldis ka kuulata pealt tüdrukute juttu, olgugi et ta eriti midagi neist aru ei saanud.   Li si ja Maret
laulsid tihti laulu mida isa neile õpetas, vahel olid nad lauldes väga kurvad ja pisarad voolasid. Indrek
elas köstri juures,  ükskord tuli kül a köstri tütretütar Mil i. Indrekule hakkas ta kohe  meeldima  ja tahtis
näidata tal e mil iseid sõnu ta teab aga kunagi ei tulnud sel e jaoks parajat hetke. Ükskord läks Indrek
jäl e koju, kõht oli hästi tühi ja kavatses kohe endale liha praadida. Enne ei olnud ta julgenud seda
teha sest arvas et Mil ile ei meeldiks aga tema arust ei olnud tüdrukut seal. Ni siis tegigi ta pli dile tule
al a ja pani pannile kaks lihatükki. Mil i tuli aga vaikselt teisest  toast  välja ja ütles et ni  ei  tehta  liha.
Tüdruk tegi tal e siis liha ja sel e kõrvale kastet ka. Indrek sõi ära ja nad otsustasin välja minna,
vilistamist   ja   norskamist   õppima,   Mil i   oli   sel e   juba   selgeks   saanud.   Surnuaia   juures   olid   nad
üksteisele väga lähedal, poiss  olekski  tahtnud ni  jääda. Natukese ajapärast viskas Mil i tal e aga lund
näkku ja jooksis minema. Need olid vi mased päevad mis nad koos said ol a. Mil i läks emaga tagasi
linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse  silmadesse  ja tundis kuidas tal seest
valusalt   südant   miski   torgib.   Poiss   oli   armunud   Mil  isse .   Vi masel   päeval   lasi   tüdruk    poisil    oma
juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju
sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, mil el oli Mil i juuste lõhn
küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis  aidas  oli.
Sel ega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Li si  loost , isa ja Li si ri ust,
Li si  ja   Mareti  arusaamatutest  kõnelustest   ja  imelikest   näoilmetest.   Koolis  ei  osanud  ta  esimestel
tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti  paranes  ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja
selgemat arusaamist juurde saanud. Teise kooliaasta kevadel läks Andres Indrekut koju tooma aga
köster rääkis et poisile oleks hea kui ta saaks linna kooli minna. Andres ei saanud tal e aga seda
võimalust pakkuda, otsustati siis et poiss jääb veel üheks aastaks köstri juurde. Val akirjutaja otsis
endale abilist ja pöördus köstri poole. Too pakkus kohe välja et Indrek saaks sel ega hakkama. Poiss
käis katsetel nädal aega ja sai sel ega hakkama. Asi jäi ainult Andrese taha et kas lubab pojal minna
või mitte. Mees pidas nõu Hundipalu Ti  duga . Too rääkis et nende lastest ei taha keegi Vargamäele
jääda,   ni    on   see   lihtsalt   loodud.   Tema   pojad   ei   tule   enam   tagasi   ja   varsti   jääb  Andres  ka   oma
poegadest ilma. Soovitas lasta Indrekul kirjutaja juurde tööle minna kuna poiss läheb naguni  hiljem
minema ega jää tal u. Ta rääkis ka veel et nende, kahe  vanamehe  unistus oli kunagi elada seal, kus
nad seda hetkel teevad. Nad on ehitanud sel e koha üles: teid sil utanud, silde ehitanud, kive loopinud
jne. Nende lapsed aga  unistavad  muust- elust linnas või mujal.
XXXVIII Indreku kooliminek. 
Andres lubas Indrekul sinna tööle minna ega olnud sel e vastu. Terve pere tegi nüüd tööd ja palgati ka
veel sulane. Mari oli sel e vastu et lapsed hakkavad ni  varakult rasket tööd tegema kuid Andrest naise
arvamus ei huvitanud. Väike Andres oli küla tugevamaks meheks vahepeal saanud, kõiki teisi kutsuti
tema   kõrval   könnideks.   Ükskord   hakkas   ta   aga   Eediga   rammu   katsuma.   Mehed   olid   mõlemad
samavõrd tugevad, kuid seekord jäi siiski Andres peale, Eedi kukkus ja lõi pea veriseks. Poisil oli
sel ine probleem et tal e ei jäänud issameied meelde ja sel eks jäi ta juba 3aastat järjest leeri. Noored
mehed palusid seekord õpetajat et ta ei jätaks teda enam see aasta, ni  ka läks. Andres uhkustas ja
lõõpis oma rammuga kõigi ees sest ta oli tõesti tugevaim. Naised ja  neiud  kõik tema ümber. Poisile
meeldis aga Kassiaru Jaska tütar Maali, kes oli teistest ilusam ja temast teadsid väga paljud. Enne kui
Andres kroonu läks ütles ta  Maalile  et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt sel e
mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg ni  palju külavahel ringi käib ja et ta üldse
pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste
keskel.   Ta  oli   rässaka   kehaga,    hakkaja    loomuga,   leidliku   vaimuga   ja   al a   ei   vandunud   kel elegi.
Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid.  Tagumik
valutas 3 päeva keretäiest. Tal e ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi.
Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta
sai  tuntuks  sel ega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele
sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast  peast  nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa
kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli
aga kõige vajalikum sel e juures vi n. Tänu sel ele et ta vi na jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta  kordagi
ühtegi vähki kätte. Ükskord linnast tul es ostis ta endale uued kahvad mil ega pidi nüüd saama aga
ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära  neetud . Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma
kangusest läks ta neile südaööl  pimedas  kohe ka järgi. Kaks neist sai kätte kuid kolmandat ei leidnud
ta mitte kuskilt. Avastuseks oli aga see et järve põhjas oli kunagi laas olnud, põhi oli kände täis.
Kõik see kuuldu tekitas Andreses igasugu plaane ja mõtteid. Ta lootis kohe et sinna kasvab kunagi
mets. Sel eks tuleks aga  sood  kuivatada ja ehitada kraavid ni  et vesi kiiremini ära voolaks. Mõttes oli
kohe ajada rahvas kokku ja järve põhi kändudest puhtaks teha.
XXXIX Andrese kroonu minek 
Suvi enne Andrese kroonu minekut oli väga imelik. Kõik teadsid sel est et ta minema varsti läheb.
Pearu   sai   ka   teada   mis   tähendab   et   noor  Andres   kroonu   läheb.   Nimelt   hakkas   jäl e   pihta    jama
kraavide paisutamise  kohapealt . Ta rääkis et hakkab uut loodheinamaad looma ja sel eks paisutabki
ta vee enda maale, sel ega paisutas ta aga vett ka Andrese maale. Vanamees mõtles et peaks kraavi
vahele ehitama aga noor Andres ütles et ei ole mingit kraavi ehitamist ja et ta ajab asjad ise korda. Ni
läkski ta koos Antsuga labidas ja  kirves  käes tammi juurde. Pearu oli ka samal hetkel seal ning ütles
et kui nad tammi puutuvad siis lähevad mõlemad protsessi al a. Andres aga ütles sel e peale et nad
teevad oma poole lahti ja tema oma jätavad kinni. Andres ütles et kui Pearu kavatseb veel seda
tammi ehitama hakata siis ta ei mõista  nalja  ja siis saab ta teada kes Andres tegelikult on ja mida
teeb. Pearu oli sel e peale väga vaikne ega osanud midagi  kosta  sel e peale. Tammi ta ka lähima
ajajooksul ei ehitanud. Vanamees tahtis ka teada saada mis seal õieti toimus kuid poisid ei rääkinud
midagi sel e kohta. Vana Andres lootis et noor tahab jääda Vargamäele peremeheks ja et teda tõmbab
sinna  miski  kuid, poiss ei öelnud sel e kohta mitte kui midagi ega näidanud  ka huvi üles. Indrek
otsustas et läheb linna kooli ja tuleb kirjutaja juurest ära. Ta ei küsinud Andrese käest nõusolekut ega
soovitust mida teha. Maril oli sel e üle hea meel et poiss linna õppima läheb. Vanematelt küsis ta
natukene raha, sel est ei rääkinud ta aga midagi kel elt ta laenu kavatseb võtta. Kui ta kirjutaja juures
töötas oli seal ka üks naine- Mai. Naisele meeldis köster Juhanile raamatuid ümber jutustada. Mees
kolis aga tal u ja ei käinud seal enam tööl. Ni  hakkaski naine tal e kirju saatma. Tihti juhus aga ni  et ta
kirjutas kirja valmis ja läbi lugedes leidis et see ei ole ilus. Ni  hakkaski Indrek tema jutustamise järgi
kirju kirjutama ja saatma. Tihti pani ta sel ised mõtted sinna sisse mida naine ei rääkinud vaid tundis ja
unes nägi. Maile meeldisid kirjad väga. Ühel päeval tuli aga Juhan kosja, varsti peeti ka pulmad.
Nende ajal suudles Mai Indrekut kui nad kahekesi olid ja läks siis vett jooma. Tagasi tul es avastas et
poiss on ikka samal kohal. Ta rääkis et aitab teda  kõiges  ja et tal on 200 rubla kogutud ja annaks
poisile laenuks et too saaks õppima minna. Keegi ei tohtinud sel est aga midagi teada. Indrek võttis
Mai tungival pealekäimisel lõpuks raha vastu.  Vargamäel valitses imelik meeleolu kui Indrek minema
läks. Ti t tuli ka oma ristipoega  ära saatma ja  sõnu  peale lugema, andis  ka natukene raha. Mari
muretses sel e pärast kuidas poiss ikka linnas hakkama saab ja et kas ikka pi savalt  süüa saab.
Vennaga rääkisid nad ükskõiksetest asjadest ega osanud midagi tarka öelda. Andrese mineku ajal
peeti suur pidu. Tehti hernesuppi, sülti ja joodi vi na. Rahvast tuli suhteliselt palju kohale, sest paljudel
ei läinud pojad kroonu ja kõik olid kutsutud. Maali nägi et Andrese uhkus oli kadunud ja oli sel e pärast
natukene kurb. Ta mõtles et kindlalt peab abiel uma mõne mehega sel epärast et Andres pärast tol e
maha saaks lüüa ja siis Siberiski mäletaks kes on Maali. Mari ja Andres ei saanud vi masel aastal eriti
hästi läbi aga enne kui poiss minema hakkas ütles et ema ei nutaks ja et ta ei lähe sinna ometi mitte
surema. Isale ütles poeg et ta ei taha Vargamäele elama tul a ja et too ei armastagi Vargamäed vaid
hoopis   oma   isakodu.   Keegi   ei   armasta   Vargamäed   sest   siin   oli   li ga   palju    kurbust ,   viha,   ri du   ja
õnnetus. Andres ei tahtvat sel epärast kohast  loobuda  et ta on ni  palju ehitanud sinna ja oma elu
kulutanud. Mõttetu tundus nüüd anda oma maa kel elegi võõrale. Vanamees vi s Andrese val amaja
juurde. Enne kui ta koju läks käis Andres kõrtsist läbi ja vaatas mis seal toimub. Kõik oli muutunud.
Kõrts oli kaotanud oma kunagise hi lguse ja  sära . Nüüd olid saksatoas noored, kel e kiskleminegi oli
väga lapselik. Vi n ei läinud ka enam kurgust al a ja pidi kaua ootama kuni kurk  kuivaks  muutus. Pearu
ütles et nüüd ei ole enam noort poissi ka Vargamäel kes teda jäl e ähvardama tuleks. Koju minnes
mõtles Andres kõige üle järele. Ilm oli sel hetkel  samasugune  kui siis kui nad Krõõdaga esimest korda
Vargamäele tulid. Tal e meenusid naise mõtted mändide ja ka elu kohta. Kodus ei rääkinud ta sel est
mitte kui midagi. Ta võttis pühakirja lahti ja luges Hi obi sõnu, mis muutusid tal e tema enda mõteteks
ja tundmusteks, muredeks ja vaevadeks, pettumusteks ja meeleheiteks. Tal e meenusid tema poja
Andrese   sõnad   et   Vargamäel   ei   ole   armastust   tulnud   ega   ole   ka   tänapäevani.   Ta  rääkis   oma
jumalaga , seda kuulis Mari pealt- tahtis minna mehe kõrvale kuid teadis et siis oleks mees lihtsalt vait
jäänud ja oma südame lukustanud tema ees. Voosisse heites leiab Andres  padja  märjana, ning saab
aru et ka Mari on alandlikult oma jumalaga kõnelenud.