· Uidata unustatud mõisates Järvamaa turismiressursid 7 Järvamaa suuremad sündmused Türi lillelaat, mis meelitas selgi aastal kohale 744 kaplejat ja tuhandeid ostjaid eestist, soomest, lätist, rootsist jm http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/elu/xxxv-turi-lillelaat-meelitas-kohale-774-kauplejat-ning-tuhandeid-ostjaid.d?id=644564 Paide linnapäevad Säreveres toimuv mess Agri Türi sügislaat Paide-Türi linnajooks Järvamaa turismiressursid 8 Võimalikud sihtgrupid Aiandushuvilised Soomest, Lätist, Venemaalt Arhitektuurihuvilised Soomest, Saksamaalt Eivere mõisa hotelli, Veski-Silla keskust koos kalapüügi ja hea söögiga -
28 XXVIII duodtrgint 76 LXXVI septugint sex 29 XXIX ndtrgint 77 LXXVII septugint septem 30 XXX trgint 78 LXXVIII duodoctgint 31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque 38 XXXVIII duodquadrgint 86 LXXXVI octgint sex 39 XXXIX ndquadrgint 87 LXXXVII octgint septem 40 XL quadrgint 88 LXXXVIII duodnngint 41 XLI quadrgint nus 89 LXXXIX ndnngint
Vox populi vox dei. XXIX. Tulin, nägin, võitsin. Veni, vidi, vici. XXX. Milline juht, selline kari. Qualis rex, talis grex. XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI
juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord XXIX. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. XXX. 2008 aasta aastaaruande esitamine. XXXI. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. XXXII. AKTSIASELTS juhatuse valimine. XXXIII. AKTSIASELTS audiitorite valimine. XXXIV. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. XXXV. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik Koosoleku protokoll AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. 2008 aasta aastaaruande esitamine. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. AKTSIASELTS juhatuse valimine. AKTSIASELTS audiitorite valimine. AKTSIASELTS audiitorite
R. Kreutzwald honorariks ainult 25 eksemplari "Kalevipoega". 14. E. Bornhöhe jutustuse "Tasuja" keskseks sündmuseks on eestlaste Jüriöö ülestõus, mis algas 1343 a jüripäeva ööl. 15. Fanfaarihelide saatel marssisid hiigelstaadionile 98 riigi kehakultuurlased. 16. Igas koormas oli 3 tonni briketti. 7, 28 - ........................................................................... 19, 321 - ........................................................................ XXXV - ......................................................................... XLIV - ........................................................................... 8/24 - ........................................................................... 999/10000 - ..................................................................... .................................................................................. 89/2345 - ...............................................................
Liisi Oru Joosep (palgivirn) XXXIII lk.466 Indreku vaimustus kalapüügist ; Oru karjatüdruku Riia kass Milli tühjendab linnupesi Milli surm Indrek matab Milli, kuid koer Muska kaevab välja poisid põletavad Milli laiba ära Riia läheb Indreku ja Antsuga tülli XXXIV lk.493 Mäel uued lapsed Tiiu, Kadri ja väike Liine ning Orul poeg Jüri ; jõuluaegne kirikuskäik ; Oru koer Valtu tuleb Eespere tuppa Andres peksab koera ; vana ja noore Andrese rammukatsumine XXXV lk.518 Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk
XXXIV - Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. LK 366 XXXV Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada
XXXIV Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees. Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit, otsides õigust aga rakendada seda ei suuda. Pearu mõistis kohtus Andreselt trahvi välja, selle eest, et
glükosiidide koostises. Terpeeni glükosiidid hürdolüüsuvad kas ensümaatiliselt (-glükosidaas) või tingituna mahla madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... ) 2) Mono-tsüklilised (limoneen (IX), -terpineen (X), mentool (XIV), ... ) 3) Bitsüklilised (sabineen (XXV), kamper (XXXIII), tujoon (XXVI), ... ) Seskvi-terpeenid 1) Atsüklilised (trans--farneseen (XXXV), -farneseen (XXXVII), farnesool (XXXVIII), ... ) 2) Monotsüklilised (humuleen (XLIV), -bisaboleen (XLI), (-)-tsingibereen (XLII), ... ) 3) Bitsüklilised (-kadineen (XLV), valentseen (XLVI), -selineen (XLVIII), ... ) Mõnede terpeenide sensoorsed omadused: Ühend Aroom Mürtseen (I) Rohutaoline, metalliline Linalool (IV) Lilleline
................................................. 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas........................................................................................................................... 14 xxxiv. Välis-Eesti kujunemine...................................................................................................... 14 xxxv. Pagulaste kohanemine......................................................................................................... 14 xxxvi. Pagulaskonna tegevussuunad............................................................................................. 14 xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased..........................................................
Pearu kroonust tagasi. Jõulud lapsed käivad kirikus. Tagapere Valtu tuleb võttis sulase, kellega ta tülli läks. Nad läksid kohtusse, Pearu võitis. Pearu vorstilõhna peale Eespere tuppa sellest tuli palju pahandust. Andres saab peksa. Pearu naine jookseb Pearu eest Eesperre varjule. Pearu tahab mängib isaga jõulumänge, seis jääb võrdseks. hakata verd laskma. Pearu võristas pussiga mööda värava pulki ja hüüdis: XXXV Pearu kaebab Andrese koera pärast kohtusse. Liisi ja "Hei külamees! Kuule sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule Andrese esimene kõnelus Oru Joosepist (talvel). Suvel hakkab Liisi verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, rasedus välja paistma ja ta läheb sauna elama. kes tahab verd lasta!" XXXVI Sauna Madis räägib Liisile, mida ta Andresest arvab.
maal I, II maale lendavale "võrukaelale" ei meeldi, et peab poolsurnud sugulast põetama. III Onegini isa kirjeldus. Jevgeni õpetaja IV-XV Onegin sai suuremaks, iseloomustus XVI-XIX Onegin läheb nii restorani kui teatrisse. Ta igatseb oma lapsepõlve teatrit. XX-XXVI Onegin iseloomustab saali, publikut, näidendit XXVII-XXXIV Onegin läheb ballile, kirjeldab teel nähtut, vanasti need meeldisid, räägib armumisest jalgadesse XXXV Onegin läheb magama ja iseloomustab Peterburi (ei tunne puhkust) XXXVI-XLIV Onegin ei ole õnnelik, käib päevast päeva teatris, peol, ballil, ei leia elust, raamatutest...õnne tekitajat XLV-XLVII Autor tutvus Oneginiga, iseloomustab teda, räägib ühistest noorpõlve unistustest XLVIII Jevgeni seisis mõtetes, iseloomustab linna XLIX-L Autor igatseb Aadriat ja soovib, et tuleksid pingul purjedega laevad LI-LIV Onegin ja autor läksid lahku, kuna Onegini isa suri ja soovis teda enda juurde
kirikus käik ning uudistamist ikka jagus. Kirikust tagasi sõideti reega, millel oli Joosep pannud kellad külge, aga sellest ei tohtinud isa teada saada. (Naabrikoer) Valtu ronis Eespere tuppa jõuluõhtu ning sai Andreselt korralikku keretäie aga julgenud enam naabrimaal nina näidata. Kirikust tagasi jõudes söödi jõululauas ning siis katsusid noor ja vana Andres rammu. Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama. XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla. Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski. XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi
Hotell oli suhteliselt tühi. Sealne Baarman ja omanik olid talle vanad sõbrad. Tolle Baarmani käest kuulis ta et nii Cathrine kui Fergusson olid teises linna hotellis. Kui minategelane sinna kohale jõudis, siis oli Cathrine õnnelik, aga õde Fergusson hakkas nutma, kuna ta teadis, et varsti nad mõlemad lahkuvad. Minategelane läks koos Cathrinega tagasi hotelli, kuhu minategelane oli toa võtnud. Nad sõid seal õhtust ja värki. Nad rääkisid natuke aega ja siis jäid magama. XXXV Cathrine läks hommikul Fergussoniga rääkima samal ajal kui Minategelane jäi hotelli ajalehte lugema. Baarman teatas talle, et hotelli omanik ja vana sõber krahv Greffi soovib temaga õhtul piljardit mängida. Peale seda läksid minategelane ja Baarman kala püüdma järve peale. Nad veetsid terve päeva järve peal, vahepeal käies kohvikus joomas. Õhtul tagasi hotelli jõudes viskas minategelane end voodi peale pikali ja jäi Cathrinet ootama. Kui ta
Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside järele, kuidas nendele printsiipidele on jõutud” (B XXXV). Seega on siin küsimus filosoofia poolt kasutatavate printsiipide õigustatuses, olgu need printsiibid siis leitud meeltetunnetuse või mõistustunnetuse abil. Dogmatism ongi selline hoiak, kus üldse ei seata küsimust, kas mõtlemise niisugune edasiliikumine on õigustatud. Asjaoluks, mis niisuguse küsimuse seadmist pärssis, oli tõsiasi, et vastavaid printsiipe oli filosoofias juba kaua kasutatud ning nad olid muutunud traditsioonilisteks. Kuid 18
Kaubanduse alal tuntakse Rootsi riiet, riiet, mis tugev ja vastupanev. Vist toodi riiet vanemal ajal Rootsist; uuemal ajal vähemalt valmistatakse seda riiet Soomes, kust teda meie maale tuuakse. Laialt tarvitab rahvas kõnekäändu: Roots roal. Palju täielikumalt, vanasõna kujul esineb seesama ütlus Soomes, kus see järgmiselt kuulub: Jo nyt on ruotsi ruualla, venäläinen vellingillä, musla kansa murkinalla (A. A. Koskenjaakko, Sananlaskututkimuksia, 1. XXXV). Nimetatud vanasõna on ajalooliste sündmuste tagajärjel sündinud, minu arvates pärast orduriigi kokkuvarisemist, mil rootslased, venelased, tatarlased ja poolakad tulid meie maalt saaki saama, meie maad eneste vahel ära jagama. Hämaraks jääb, keda rahvasuu ,,mustaks rahvaks" nimetab, kas poolakaid või tatari sugu rahvaid. Poolakad vähemalt nõudsid enestele maad, kuna tatari sugu rahvad venelaste lipu all esinesid.
vastutustundetuse eest. Allakäik ja alandus kestis, kuni tuli Putin.37 Zinovjevi sotsioloogilise romaani minategelane kuulub nõukogulaste, sovettide (совок), kommarite (коммуняка) põlvkonda ja nostalgitseb nõukoguliku kommu- nismi järele. Tema sovetinostalgia väljendub kokkuvõtlikult ja otsekoheselt järg- 35 Vt Zinovjev, A. Gorbatšovism. – Loomingu Raamatukogu, 1990, XXXIV, 12/13; Zinovjev, A. Katastroika. – Loomingu Raamatukogu, 1991, XXXV, 4–6; Zinovjev, A. Ela! – Loomingu Raa- matukogu, 1991, XXXV, 44–46. 36 Зиновъев А. А. Русская трагедия. (Политический бестселлер, Горячая линия.) Эксмо, Алгоритм, Москва, 2005, 9. 37 Samas, 8–11, 199, 335–342, 495–498 jm. 141 mistes sõnades: “Nõukogude maailm oli minu
XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417- 421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40)
jaksas. Poriste jalgadega koer astus palveraamatu peale jättes sinna jälje, mida enam keegi maha ei saanud. Teisel jõulupühal võisid lapsed õlgedel möllata (eelnev periood oli selleks liiga püha). Kui keegi oleks esimesel jõulupühal külla tulnud, oleks talle vanad pastlad kaela visatud. Noor Andres uhkeldas oma jõuga ning peale sööki ,,võistles ta isaga mustlast". Isa muidugi võitis ja noomis poissi uhkustamise pärast. ,,Kingsepa silma peast torkamise" võitis noor Andres. XXXV Pearu kaebas Andrese pekstud koera pärast kohtusse. Kumbki mees aga võitu ega kaotust ei saavutanud, sest asi otsustati jätta nii nagu ta on. Kõrtsis ütles Pearu Andresele, et Liisi magatab tema poega. Koju sõites mõtles ta isegi hetkeks, et Joosepi ja Liisi liit oleks talle kasulik, sest Pearu pärandab oma talu Joosepile. Koju jõudnud, asus Andres asja uurima. Naine aga ei julgenud mehele sellest rääkidagi. Nüüd rääkis ta Liisiga. Liisi oli kangust täis ega loobunud Joosepist
XXXIV (401-421) Mäe ja Eespere olid seotud vaid tänu lastele (Liisi viis Joosepile katsikute saia). Mindi jõuluõhtul kiriku, 2 hobusega(104). Liine imestas suure kuuse üle. Koju mindi suure kiiru ja Joosepi kelladega. Koju jõudes alles loeti palvet, kuna Andres peksis naabri Valtut tuppa ronimise ja toidu söömise eest. Alles teisel põhjal võis trallitada, mustlast mängida ja kingsepal silmi torgata(417-421). XXXV (421-442) Kohtuskäimine Pearu koera pärast. Pearu ütles kõrtsis Andresele, et Liisi magatab Joosepit. Andres ei luba Liisil Joosepile minna kui see Oru endale ei võta. Liisi lubab lapse saada, et Joosepiga minna (321-422). Liisi ootab last, Andres laseb ta rukkilõikuselt ära kutsuda ning saadab ta kodust minema. Liisi läheb sauna. XXXVI (442-468) Liisi tegutseb sauna juures. Andrese Vargamäele tulekust on rohkem kui 20 aastat möödas (Madis oli 40)
Härra Maurus seletas seda ainult Indrekule ja Vainukäole, kes ei võtnud tema sõnu tõsiselt. XXXIV Rimalda kirjutas uuesti Indrekule, mis aga põhjustas Indreku halva õppimise. Rimalda kirjutas, et kui igav tal seal saksamaal on ja veel filosofeerib vene suurkujude üle. Kirja lõpus küsib ta Indrekult küsimuse surma kohta, et kas surm inimesega mõnikord ka nõnda talitab nagu peremees vana koeraga, kuid seegi kord ei anna Ramilda oma aadressi, vaid ainult kirjutab. XXXV Kui Indrek sai kirja esimesel korral läbi siis tundis, et tal pole enam pead otsas ja klassis juba loobuti tema õpetamisest, sest temas ei olnud tükikestki õpihimu näha. See tekitas muret ka Molotovile, kes tänaval temaga rääkis . Ta soovitas Indrekul naiste asemel matemaatikale mõelda. Indrek jäi sellele mõtlema. Kuid koolis oli veel üks õpilane muutunud, nimelt Jürka, kes tõi kooli tüdruku. See ajas kohe härra Mauruse närvi ja ta
kooli poole minema, siis talle tuli meelde Paralepa verine nägu ja see pani teda kooli unustama ja ta jäi Karinit haigla ette ootama. Karin samal ajal rääkis Paralepaga haiglas, kes proovis ikka Karinit ennast armastama panna, kui Karin kaitses oma mmest ja ütles et armastab teda veel. Kuid Paralepp küsis et miks ta siis selle poisikesega jamab, mille peale Karin vastas, et ta tahab teada kas see on võimalik. Paralepp märkas aknast välja vaadates Reneed ja sellest üllatus ka Karin. XXXV Karinil värises süda kui ta astus mööda treppi alla, et Renee juurde jõuda. Tema juurde jõudes ütles Renee, et oli teda oodanud, ja kool oli läbi saanud. Renee saatis Karini kodu juurde ära ja Karin kutsus ta sisse, mida Renee oleks ka ilma kutsumiseta teinud. Nad läksid nagu ikka Indreku kabinetti, kus Karin vaatas kellalt, et Indrek peaks koju jõudma umbes poole tunni pärast ja et näidata et ta on seal Reneega kauem olnud, siis hakkas ta Renee sigareid suitsetama
kirjutas siiski hulga vastuseid kuid rebis need kõik puruks - saabus ka teine kiri Ramildalt, mis oli pikem, kiri oli ajaviiteks kirjutatud, tahtis vaikivalt lobiseda, ei pannud jälle aadressi - kirjutab, et Indrek sobib talle sõbraks, kirjutab talle Goethest ja Darwinist, arutleb nende üle, kirja lõpus hakkas rääkima ka surmast, et on elus vaid ühte surma pealt näinud ja see oli koera oma, kelle peremees maha lasi, sest koer oli nii kui nii vana XXXV - pärast Ramilda kirja läbi lugemist tundis Indrek end nagu poleks tal enam pead otsas ega südant rinnas, muutus tähelepanematuks ja hajameelseks - klassitundides löödi juba tema peale käega, v.a Molotov, kes teda ikka nokkis, sest tema tahtis et õpitaks - kord tänaval nõudis Molotov Indrekult aru, et miks ta enam tema tunnis ei õpi, mida poiss õigustas sellega, et ei õpi enam kellegi tunnis, Molotov Indrekus pettunud, sest pani tema
ukse läbi lipsas sisse aga naabri koer Valtu, Andres ajas koera välja, peksis teda, kuid see suutis ennem oma poriste käppadega palveraamatu peale astuda, plekki välja ei saadud - jõulud möödusid üsna tõsiselt, kuid tehti siiski paar mängu ka, väike Andres uhkeldas oma jõuga ning peale söömist ,,võistles ta isaga mustlast", isa muidugi võitis, Andres noomis poissi uhkustamise pärast, hiljem mängiti ka ,,Kingsepa silma peast torkamist", selle mängu võitis väike Andres XXXV - Valtu pärast hakati taas kohut käima, koer oli jäänud poolpimedaks, ta karv oli kole ja kuulmine puudus, kohus otsustas aga et kumbki midagi maksma ei pea - Kord kõrtsis mindi jälle tülli, Pearu rääkis, et Liisi magab tema pojaga ja on lits, Andres ei uskunud, sest tema ju asjast midagi ei teadnud, Mari oli ju seda salajas hoidnud, andis naabrile lubaduse, et kui jutt vastab tõele siis lööb ta tüdruku majast välja, kui vale, lööb
Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väikese A eestvedamisel hakati mustlasi mängima peale seda kui Suur A oli söönud. XXXV Hakati koeraloo pärast kohtus käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe
Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. XXXV Liisi nüüd siis oligi aeg kohut selle koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi
Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske, kuna nad ei tohtinud paljutki teha mida oleks tahtnud. Väike Andres tegi tüdrukutele ettepaneku mustlast mängima hakata, isa võttis aga ise ettepanekust kinni ja lubas varsti Andresega seda tegema hakata. Enne sõi ta aga kaua ja siis tahtis veel magama ka minna, Mari aga ütles et mees ei piinaks lapsi nii kaua ja läheks mängima. Mustlase mängimises jäi vanamees peale, kingsepa mängus jäi aga poiss peale. XXXV Liisi nüüd siis oligi aeg kohut selle koera loo pärast hakata käima. Koer oli nüüd poolpime ja- kurt, karv oli seljas lahti, nii et külmaga ei saanud väljagi minna. Kohus otsustas et kumbi ei pea juurde maksma ja võrdsustas kahjud. Ükskord kõrtsis rääkis Pearu, et Liisi magatab tema poega ja on veel lits ka. Andres ei uskunud seda sest ta ei teadnud asjast ju midagi. Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi
Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis süüa, et enam ei mahtunud ja siis õlgelel pikutada kuni uni peale tuli. Esimesel jõulupühal ei tohtinud tulla ühtegi külalist. Alles teisel pühal oli külalisi oodata ja siis võis ka õlgedel möllama hakata. Suure õletolmu tõttu ei seletanud silm viimasel pühal ühest kambriseinast teise. Õlgedel mängiti jõulumägne võideldi mustlast ja pisteti kingsepa silma peast välja. 25. Mäe Liisi ja Oru Joosep (XXXV ptk.) Kõrtsileti taga ütles kord Pearu Andresele, et Andrese tütar magatab tema poega. Andres võttis kodus Liisi käsile. Liisi ei hakanud midagi salgama, kui isa juba mõnda teadis. Liisi ütles, et ta ei tahtvatki Oru perenaiseks saada ja ka Joosep ei taha Oru peremeheks, sest see Vargamäe elu on nõnda ära tüüdanud, et nad ei tahagi siia jääda. Vargamäe ajab inimesed riidu, ütles veel Liisi. Andres kurjustas, et tütar on Pearu poolel.
Ükski neist ei osanud teisele midagi öelda, sest keegi ei teadnud, kes oli see mees. Siiski arvasid nad, et küllap see peab nii olema, sest kõik toimus Athose korraldusel. Kell üheksa hakkas väike ratsanikerühm Planchefga eesotsas edasi liikuma teed mööda, mida oli kasutanud sõiduk. See oli sünge pilt -- kuus vaikivat meest, igaüks oma mõtteisse süvenenud, ratsutasid mornilt nagu meeleheide, ähvardavalt nagu karistus. XXXV KOHTUMÕISTMINE. Oli pime tormine öö, taevavõlvil kihutavad sünged pilved varjasid helendava tähevalguse. Kuu pidi tõusma alles keskööl. Aeg-ajalt võis näha silmapiiril helkiva välgu sähvatusel valgena ja üksikuna kulgevat teed. Sähvatuse kustudes mattus aga kõik jälle pimedusse. Vahetpidamata pidi Athos tagasi hõikama väikesest rühmast ette ruttavat d'Artagnani ja sundima teda oma kohale jääma, mille too küll hetke pärast uuesti maha jättis. Tal oli
kõneldes lauale ronis, siis ta sealt maha karjuti, nagu peetaks mõnda miitingut. Aga huvi nende suurte nimede vastu, mis olid liikuma lastud, ei kahanenud, vaid võttis aina hoogu, nagu sigineks õpilastes mingisugune eriline pisilane, mis valdab ikka enam ja enam nende vaimu ja keha. Selle pisilase kõige kindlamaks tunnuseks oli see, et õpilaste klassitöö langes ikka enam ja enam hooletusse. Molotov sõimas hullemini kui kunagi varem, aga tulu ei olnud sellest kuigi palju. XXXV. Ka Indrek kuulus nende hulka, kes halvasti hakkasid õppima, aga temal oli selleks oma eriline põhjus. Tema sai nimelt mõnerealise kirja Saksamaalt -- sootuks lihtsa ja lühikese kirja sai. See kiri ajas ta niisugusesse ärevusse, nagu ta polnud ehk kunagi varemalt tundnud. Polnudki ime, sest tänini oli Indrek ikka ainult kodumaalt kirju saanud, kõige kaugemad vend Andrese omad ,,Poolamaa põhjast", nüüd tuli esimene kiri välismaalt, täiesti esimene, ja käis nõnda, kui teda
annaabi.ee 
