24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo 25 XXV vgint qunque 73 LXXIII septugint trs 26 XXVI vgint sex 74 LXXIV septugint quattuor 27 XXVIIvgint septem 75 LXXV septugint qunque 28 XXVIII duodtrgint 76 LXXVI septugint sex 29 XXIX ndtrgint 77 LXXVII septugint septem 30 XXX trgint 78 LXXVIII duodoctgint 31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus 34 XXXIV trgint quattuor 82 LXXXII octgint duo 35 XXXV trgint qunque 83 LXXXIII octgint trs 36 XXXVI trgint sex 84 LXXXIV octgint quattuor 37 XXXVII trgint septem 85 LXXXV octgint qunque
Kunst on pikk, elu lühike. Ars longa, vita brevise est. XXIV. Kuulaku ka teist poolt. Audiatur et altera par. XXV. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks. Si vis pacem, para bellum. XXVI. Ma annan et sinagi annaksid./Vorst vorsti vastu. Do, ut des XXVII. Leiba ja tsirkust. - Panem et circenses. XXVIII. Rahva hääl on jumala hääl. Vox populi vox dei. XXIX. Tulin, nägin, võitsin. Veni, vidi, vici. XXX. Milline juht, selline kari. Qualis rex, talis grex. XXXI. Pärast pilvi (tuleb taas) Phoebus / Halvale järgneb hea. Post nubila Phoebus. XXXII. Mitte keegi ei ole üksi küllalt tark. Nemo solus satis sapit. XXXIII. Keegi ei sünni meistrina. Nemo nascitur artifex. XXXIV. Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII
Papiniidu 12-4, 61245 Pärnu, Telefon 432-456 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord XXIX. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. XXX. 2008 aasta aastaaruande esitamine. XXXI. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. XXXII. AKTSIASELTS juhatuse valimine. XXXIII. AKTSIASELTS audiitorite valimine. XXXIV. AKTSIASELTS audiitorite tasustamine. XXXV. Muud jooksvad küsimused. Mart Mõistlik Koosoleku protokoll AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. 2008 aasta aastaaruande esitamine.
Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub. Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres)
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
Mikkoga R.Uutmaaga, Tallinn 1975 grupinäitus Kundas, graafika 1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga R.Sagritsa ja E.Kitsega 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste 1949 graafikute grupinäitus Moskvas biennaal (O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, 1979 Vilniuse maalitriennaal G.Reindorf ja E.Einmann) 1980 Tartu Kunstimuuseumi korraldatud 1962 Veneetsia XXXI biennaali rändnäitus minigraafika näitus 1981 grupinäitus Lüübekis koos 1963 Ljubljana V rahvusvaheline N.Kormasovi ja O.Subbiga graafikanäitus 1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline ja I.Torniga graafikanäitus 1983 eksliibriste näitus Jürmalas 6
............................................................................ 488 - ............................................................................. 4510 - ............................................................................ 3000 - ............................................................................ 350 000 - ......................................................................... 4. Kirjuta võrrandid lõpuni araabia numbritega. Lisa paar sarnast võrrandit. 19 + XXXI = L ....................................................... 55 + XXXV = XC ....................................................... XLIV + XIX = 63 ....................................................... XV + XCV = CX ....................................................... IX + XLVI = LV ....................................................... 36 + LXIV = C .......................................................
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
amatöörfilme. 8 Ühisnäitused ja projektid 1944 alates on osalenud Eesti aastanäitustel 1946 grupinäitus "Eesti kunstnikud vennalikus Armeenias", Tallinn 1947 Tallinna Balti jaama temperapannood 1947 grupinäitus koos R.Sagritsa, R.Uutmaaga, Tallinn 1948 RAT "Estonia" laemaal koostöös R.Sagritsa ja E.Kitsega 1949 graafikute grupinäitus Moskvas (O.Kangilaski, E.Lepp, I.Linnat, G.Reindorf ja E.Einmann) 1962 Veneetsia XXXI biennaali minigraafika näitus 1963 Ljubljana V rahvusvaheline graafikanäitus 1965 Ljubljanas VI rahvusvaheline graafikanäitus 1968 Üleliiduline rändnäitus koos G.S. Handzjani ja V.E. Tsigaliga 1968 Joonistuste näitus kunstisalongis 1971 grupinäitus kunstisalongis Tallinnas koos G.Reindorffi ja E.Einmanniga 1972 grupinäitus Viljandis koos J.Muks ja L.Mikkoga 1975 grupinäitus Kundas, graafika A.Hiibuse, A.Kütti ja V.Tõnissoniga 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibriste biennaal
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb ...
XVII Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist? ( jõumoment, rakenduspunkt)Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) Galilei kiiruse teisendusvalemid? x x ut ( Vx,Vy,Vz ) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? y y Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. XIX Kahes erinevas kohas sündmuse Sündmuste samaaegsus?Sündmuste on samaaegsed samas z z samaaegs...
omavõnkesagedusele. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. 8) Mida nimetatakse lainepikkuseks? Kaugus kahe teineteisele lähima ,samas faasis võnkuva punkti vahel nimetatakse lainepikkuseks 9) Keralaine amplituud 10m kaugusel laineallikast on 0,20 mm.Kui suur on laine amplituud allikast 100 m kaugusel? Mitu korda väheneb laine energiatihedus?(yl 393) XXXI 1) Impulmomendi jäävuse seadus? Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 2) Ketta impulsmoment? 1 I = mR 2 ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur. 3) Mida nimetatakse absoluutseks ruumiks? Maailmaruumi nimetatakse absoluutseks ruumiks.
52. D 53. B XVIII. ? 54. B 55. A, B XIX. B 56. B 57. A Majanduse alused KT küsimused 58. A 59. B 60. B 61. B 62. B XX. A, C, D 63. A 64. A XXI. B, C, D 65. B 66. A XXII. B XXIII. B 67. C 68. A, B 69. B XXIV. A? XXV. B XXVI. B 70. A 71. A XXVII. B 72. A 73. A 74. B XXVIII. B 75. A XXIX. B 76. A XXX. B 77. B XXXI. ? 78. A XXXII. B 79. A 80. A,B,C,D,E,F 81. A 82. A XXXIII. B 83. A XXXIV. B
......................................................... 12 2 xxix. Haritlaskonna uus põlvkond................................................................................................ 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud....................................................................................................................... 13 7. Eestlased maailmas.......................................................
joobnud), kirgede kapriisidest. Onegini iseloomustus XXIV-XXIX Olga õde Tatjana iseloomustus(vaikne, üksildane...) XXX-XXXVI Miks Tatjana eelistas Grandisoni? sunnitud? abielu, maale kolimine, mehe (Dmitri Larin) surm XXXVII-XL Lenski otsis haua üles ja meenutas surnut ... Kolmas peatükk (57-82) I-V Lenski läheb Oneginiga külla, maale. Oneginil oli igav ja talle ei istunud sealne toit- jook. On küsib, kes oli Tatjana ja avaldab arvamust Olga osas VI- XXXI Onegin meeldis Larinite majas kõigile, naabrid rääkisid, et Tatjana leidis omale kaasa. Tatjana armus Oneginisse, käis rahutult, raamat peos, ringi, tundis nagu oleks ise raamatust... Öösel rääkis njanjale , et on armunud ja kirjutas kirja, mille autor pidi ümber tõlkima. Tatjana kiri Oneginile Tatjana küsib, miks Onegin tuli ja ta piinlema pani, küsib, kas tema kummardas ta kohale lohutussõnu ütlema ja räägib, et tema on talle ainus ja õige. Palub
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat,
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
jalutada. Mõlemad olid nõus. Azazello tõi kaasa ka veini, mida neile pakkus. See vein mürgitas Margarita ja meistri, nad surid ja asusid põrgu poole teele. Enne käisid nad veel läbi vaimuhaiglast, kus meister jättis Ivanuskaga hüvasti ning soovitas Ivanuskal meistri raamatut edasi kirjutada. Kui Margarita ja meister olid lahkunud, palus Ivanuska õel Praskovja Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga, meister, Margarita, Pontius Pilatus Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrt...
Hemingway Hüvasti Relvad 1.Raamat ( raamat oli kirjutatu mina vormis, aga peategelase nimi oli Frederic Henry) I Raamat algab sellega, kuidas peategelane räägib kus ta elab ( ühes küla majas ) ja tema maja kõrvalt kõnnivad sõdurid mööda. II Selle linna lähedal oli käimas sõda. Kui sõjas saavutati palju võite, siis läks mina tegelane elama üle jõe Goriziasse, mis oli lahingule lähemal. Mina tegelane istus ohvitseride sööklas ja sõid. Kui kapten oli söömise lõpetanud, siis tegi ta nalja oma vigases itaalia keeles ja aasis preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele. III Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei...
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast ...
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma i...
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas...
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetu...
ALLJÄRGNEVALT ON TOODUD TEATEVÕISTLUSTE KIRJELDUSED, MIDA ON KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähis...
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse tah...
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, tead...
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli su...
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et per...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Chapter I is a revision of the "Practical Guide" and a concentrated presentation of the twelve-stage Hero's Journey. You might think of this as the m a p of a journey we are about to take together through the special world of story. Chapter 2 is an introduction to the archetypes, the dramatis personae of myth and story. It describes eight common character types or psychological functions found in all stories. xxxi THE WRITER'S JOURNEY ~ THIRD EDITION Christopher Vogler Book Two, Stages o f the Journey, is a more detailed examination of the twelve elements of the Hero's Journey. Each chapter is followed by suggestions for your further exploration, Questioning the Journey. An Epilogue, Looking Back on the Journey, deals with the special adventure of the Writer's Journey and some pitfalls to avoid on the road
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vai...
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mi...
465) summutas ülestõusud. Teine katse (454) ei olnud ka edukaks. Aga 404 a-l egiptlaste võit, oma dünastia rajamine: XXVIII d.(404-399), Amyrtaios ainuke esindaja. Aga ta valitses ainult 6 aastad, sest jälle pärslased võitsid; aga varsti puhkes uus ülestõus, mis lõppes eduga: XXIX d.(399-380/392-370): Ahoris/Hakoris peamine, ja veel kolm vaaraod. XXX dünastia vaaraod (380-363): Nektanebos I, (A.Suure `isa'), Teos/Tahos, Nektanebos II. XXXI. d. ajaks võib pidada teist Pärsia ülemvõimu aega (341-332). 332 vallutas Egiptuse pärslastest Aleksander Suur, kes esines vaaraode seadusliku järglasena. Makedoonia võim (332-305). Egiptus helleniseerus, rajati Aleksandria linn, millest Ptolemaioste ajal (305-30) sai pealinn ja riigi kultuurielu keskus (seal paiknes Museion koos suure raamatukoguga). Selle perioodi Egiptuse vaaraod: Ptolemaios I-XV, Kleopatra I-VII. Rangelt tsentraliseeritud riigivõim,
hooldus riietu- “Ebapiisav enesehooldus riietumi- komisjon misel sel/kammimisel” ning sisaldas see- ga kaht diagnostilist keset. Määra- vate tunnuste ülevaatamine näitas keskendumust riietumisele. Diag- noosi nimetus muudeti nii, et see peegeldaks enam sisu Tunnustused xxxi Aastatel 2009– Täiendus 2009–2011 Esitaja(d) 2011 kinnita- 2009–2011 tud diagnoosid (täiendatud) Krooniline madal Lisati seonduvad tegurid (diagnoos oli Céline Larouche enesehinnang taksonoomiast eemaldamisel seon- duvate tegurite puudumise tõttu) Ebatõhus isesei- Varasem nimetus “Ebatõhus ravire- Margaret Lunney,
principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis". Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse- eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana
sõjas kodutuks jäänud inimesed. Tühjad sünagoogid muudeti kauplusteks või isegi avalikeks ujulateks. Kuid tühjuski saab kõnelda ja vaikus saab muutuda sõnadeks. Juudi matusepaigad, sünagoogid ja ehitised on tunnistajateks, arhiividokumendid jutustavad elust, mida enam ei ole. Fotosid ja illustratsioone, mis kirjeldavad seda tühimikku, kasutatakse tihti holokausti õpetamisel. 2 Trials of the Major War Criminals before the Nuernberg Military Tribunals, Washington 1949-53. Vol XXXI, page 515. 30 EESTI JA HOLOKAUST Meelis Maripuu Järgnev ülevaade on mõeldud eelkõige ajalooõpetajatele süstemaatiliste taustteadmiste andmiseks holokausti toimumisega seotud institutsioonidest ning faktoloogiliseks baasiks holokausti ohvritest Eestis. Samuti võib seda soovitada lugeda teema vastu sügavamat huvi tundvatel gümnaasiumi õpilastel.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
