Kaur Kender Elulugu • Sündis 27.mail 1971. aastal • Sünnilinn Tartu • Õppis Rakveres, 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis • Kender on vallaline, ta elab koos endise modelli Nastjaga ning tal on kolm last • Kirjanik on töötanud reklaamibüroodes ja pidanud loenguid reklaamialalistel teemadel • On üks portaali osta.ee loojatest • Oma lõbuks meeldib mehele natuke kangi tõsta Teosed • "Iseseisvuspäev" (1998) • "Yuppiejumal" (1999) • "Ebanormaalne" (2000) • "Läbi rahulike silmade" (2001) • "Check Out" (2001) • "Pangapettus" (2002) • "Kuidas saada isaks" (2003) • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) • "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused...
Kaur Kender Koostas: Elulugu Sündis 27. mail 1971. aastal Tartus. Tal on õde ja vend. Õppis Rakvere 3. Keskkoolis, hiljem Eesti Humanitaarteadusteinstituudis semiootikat ja kirjandusteooriat. On abielus endise modelliga, neil on kolm last. Ta on töötanud reklaamibüroodes ning on osta.ee üks loojatest. Teosed · Iseseisvuspäev (1998) · Yuppiejumal (1999) · Ebanormaalne (2000) · Läbi rahulike silmade (2001) · Check Out (2001) · Pangapettus (2002) · Kuidas saada isaks (2003) · Raha (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) Kenderi loomingu teemad PEATEEMAD raha naised ALATEEMAD religioon armastus seks Huvitavad faktid On mänginus lühifilmis ,,Ferdinand". Tema raamatuid on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde. Raamat ,,Kuidas saada isaks" on kättesaadav ka pimedatele. Ta on üks eesti loetumaid kirjanikke. Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, ...
Päevalehes. Aastast 2007 töötab Rooste Helsingis Eesti Instituudi juhatajana, Wimberg on aastast 2008 vabakutseline kirjanik. Nagu eespool osutatud, on hulga luulekogusid avaldnud ka Ivar Sild, enim tähelepanu on neist pälvinud seitsmes, 2006. aastal Kivisildniku kirjastuses Jumalikud Ilmustused Kivisildniku toimetatud luuleraamatute sarjas "JI" ilmunud "Spermaga ja puha" (vaata). Aastal 2000. avaldas Ivar Sild kahasse Jürgen Roostega Loomingu Raamatukogus luulekogu "Pegasus on pisut pervers". Kätlin Vainola avaldas 2006. aastal lastejutustuse "Ville" (vaata), mis võitis aasta varem kolmanda koha Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke poolt korraldatud lastejuttude võistlusel "Minu esimene raamat". Nende kõrval on pärast TNT lagunemist eredalt kirjandusse tulnud Jana Lepik, kelle 2004. aastal ilmunud luulekogu "Lahtine taevas" tõmbas laialt tähelepanu.
ANTON HANSEN TAMMSAARE- ,,TÕDE JA ÕIGUS" 1) Pearu ja Andrese esimene kohtuskäik Pearu ja Andres otsustasid kaevata ühise kraavi, mis paiknes küll Pearu maa peal, ent millest mõlemad oleksid pidanud kasu saama. Juba siis ütles saunamees Andresele, et Pearuga ,,kahasse kaevamine" tuleb kallim, kui töö iseseisvalt ära teha, ent Andres ei kuulanud saunameest. Probleemid ilmnesid juba koostöö alguses- Pearu lasi vee kraavidesse ilma Andrese juuresolekuta ning peagi ujutas Pearu üle Andrese maad selleks mitmeid kordi tamme ehitades. Pearu ja Andrese sulase Matu vahelise niiöelda tammikakluse käigus lasi Pearu Matu koera maha. Selle tõttu käisid Pearu ja Andres ka esimest korda kohtis ning ehkki liiga oli tehtud Andresele ja tema sulasele Matule, tuli Pearu mõningaid krutskeid kasutades kohtusaalist võitjana välja. Andres oli sellest löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Li...
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
lekkimist. Inimesed, kellele on tehtud uuringuid, kardavad rääkida ning tema töö olevat tuua tõde päevavalgele. Eesti põhiseadusest lähtuvalt võiks tegu olla keelatud riigisaladuse avaldamisega, kuid kui midagi sarnast välja tuleb, ei saa rahva sokki ja üllatus enam niipea leevendust. Ei vaadatud ju hästi ka uudisele, kus kirjutati USA salajastest vanglatest, mis muuhulgas olevat olemas ka Eestis. Guillermo del Toro ja Chuck Hogan on kahasse loonud triloogia ,,Tõbi". Ehkki tegu on vaid kujutelda situatsiooniga, on valitsuse võimalik reageering hästi tabatud. Kui doktor Eph Goodweather taipab, et leviv haigus, mis tappis ilma nähtava põhjuseta lennukitäie inimesi, on midagi enamat kui vaid haigus, keeldub nakkuskeskuse juhtkond avalikkust teavitamast, paludes mehel see vaikselt kontrolli alla saada. Põhjendus on lihtne: ,,ei soovita tekitada asjatut paanikat New Yorgi inimeste seas."
keerulisem tema sõnades segunevad omavahel anarhismi idealiseeriv ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique'iga. Aastast 1989 on tema kuulsaim luulekogu aga ,,Pogo". Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast
salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapsepõlvele, "hümn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist välimust" nii nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. Üks trükk järgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta tööd "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada täiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom
Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu jaoks piisav põhjendus ja täiesti loomulik, see oli lihtsalt väga ootamatu,“ rääkis Kareva. • Doris Kareva kandideerib tänavu Eesti riiklikele kultuuripreemiatele. • „Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad juba kolmandat järjestikust aastat oma lemmikuks Doris Kareva teose, sel korral koos Jürgen Roostega kahasse kirjutatud luuleraamatu „Elutants“. Teos saavutas ülekaaluka võidu, kogudes enam kui 1000 lugejate häält.“ • 21. jaanuaril luges Doris Kareva koos Jürgen Roostega Londoni Eesti saatkonnas luulet. … • Doris Kareva asub tööle ajakirjas Looming • „Kareva asub detsembri keskel poole kohaga Loomingusse ja ühtlasi toimetab ta töövõtulepingu alusel ka Sirbi tekste,“ ütles neljapäeval BNSile Sirpi välja andva SA Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga,
Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kik lpeb hsti: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapseplvele, "hmn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist vlimust" nii nimetas "Tom Sawyeri seiklusi" Mark Twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsiooniline menu. ks trkk jrgnes teisele. Mark Twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse he sbraga ja see ratas kllaltki suurt thelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta td "Tom Sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada tiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom
“Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest.„Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin „teose“ ühele tädile 15 kopika eest.“ Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989. aastal. „Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja.“
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last.
20 aastat hiljem kirjutab teise osa ''Wilhelm Meisteri rännuaastad'' · Küpsem, rändab koos oma pojaga ringi. Hiline luulelooming on mõjutatud Idamaadest, eeskujuks Byron. Suhtumine Idamaadesse ei ole müstiline ja lihtsalt põnev, seal on kirjeldatud kõiksuse, üldinimlikkuse panteismi (jumal on kõikjal). Leiab sarnaseid jooni Ida ja Lääne vahel, toob välja universaalset, mis on iseloomulik inimestele. Ispireerijaks on naisterahvas Marianne. Osa luuletusi on neil vb kahasse kirjutatud ja siis mõned, mis on ainult naise poolt kirjutatud. Arutleb ja mõtiskleb jätkuvalt inimese ja kõiksuse vahekorra ja elumõtte üle. Itaalias käies arendas 80ndatel ''Fausti'' edasi. 1801 sai alles valmis, trükki jõudis 1808. ''Fausti'' II osas toimub tegelaste vahetud, Trooja Helena tuleb mängu. Müstiline, pöördutakse antiiki, keskaega, unenäolisem, raskem jälgida.
Leili Muuga (14. november 1922 Maima küla, Oiroti oblast 1. august 2016) Ta sündis eestlasest maamõõtja Adam Muuga perekonnas Maima külas Oiroti oblastis Altai krais. Aastal 1925 asus perekond Pjatigorskisse, sealt 1938. a Naltsikisse. Aastatel 1940-41 õppis Muuga Moskva Tehnoloogia Instituudis, aastatel 1941-43 töötas Naltsikis kunstiateljee meistri ning medõena. Õpingud jätkusid aastail 1943-45 Ordzonikidze (Vladikavkazi) Mäe-ja metallurgiainstituudis ning 1945. a Leningradi Mäeinstituudi IV kursusel. 1946. a asus perekond Tartusse, kus ta töötas esialgu joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse projekteerimisbüroos. Aastail 1947-51 õppis ta peamiselt Alfred Kongo juhendamisel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, selle sulgemisel Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1953 diplomitööga "D. Mendelejev tervitab Tartu Ülikooli 100. juubeli puhul". Muuga päl...
Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja."
parem olla. Samuti ka maaharimine ja talupidamisega kaasnevad probleemid ning suhted perekonnaliikmete ning abitööliste-sulaste vahel. Andresele tekitaski probleeme oma tõe tagaajamine ning õiguse saavutamine. Teose sisu: · Andres ja ta naine Krõõt lähevad Vargamäele, et seal oma uut elu alustada. · Naabrimehe Oru Pearuga tekivad peagi probleemid, kuna tollele meeldib teist trumabata ja kiusata. Kahasse kaevatakse Mäe maade kuivendamiseks kraav. See aga Oru maadel, seega hakkab Pearu kraavi enda soovil kuritarvitama ning Mäe maid üle ujutama. · Krõõt saab lapse, ent selleks on tütar. Andres tunneb pettumust, kuna ootas poega, lisaks on Orul esimesed lapsed pojad. Kuid ka Krõõda järgmised kaks last on tütred. · Pearu lõhub Eespere aia, nii et viimaste loomad tema maadele lähevad. Peale Krõõda pole
Euroopa manifest – veenev või ebaveenev? Kaisa Kamenik Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ning saksa poliitik ja 1968. aasta Pariisi sündmuste üks peategelasi Daniel Behn-Condit, kes mõlemad hetkel tegusad Euroopa Parlamendis, alustavad oma kahasse kirjutatud Euroopa manifesti väga radikaalsel toonil (Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad…)1 ning tekitavad lugejas huvi juba esimeste lausetega. Manifestis jõuavad nad rünnata eelkõige Euroopa rahvusriikide soovimatust praegust süsteemi muuta ning pakuvad ainuõigeks lahenduseks föderaalse Euroopa moodustamist. Üheks manifesti läbivaks mõisteks on ka
Andres Hillep 9.b klass rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas. Teine võimalus on ühineda Leedu Ignalina uue tuumaelektrijaama rajamisega. Kolmas võimalus on tuumaelektrijaama ehitamine Eesti pinnale Soomega kahasse ja siit elektrienergiat Soome üle kanda merealuse kaabliga. See variant oleks Eestile kõige ratsionaalsem. Nii saaks Eesti energiasõltumatuks. Majandusliku konkurentsi tingimustes ei ole meil tuumaelektrijaama rajamata lootustki odavamat ja keskkonnasõbralikumat elektrienergiat saada. On üsna tõenäoline, et kliima soojenemine on vaid ajutine. Inimese osa kliimamuutustes on võrreldes geoloogiliste ja planetaarsete protsessidega tühine. Kogu maailmas jätkub lähematel
Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada tugeva sulase näol, et viimasega oleks kõrtsileti ääres julgem Andrese kallal norida. Kuid nii suurt ja tugevat sulast Oru koha omanik endale ei leiagi. Naabrite kaugenemine üksteisest algab koos kraavi kahasse kaevamisega. Mõtte algataja Andrese meelest on kraavi sedaviisi kaevamine hea plaan. Kuna nii on odavam ja mõlemad osapooled saavad kasu. Kuid kas see siiski oli hea mõte? Esimene kes nägi, et sellest üritusest midagi head tulla ei saa oli Sauna Madis, kes soovitas kohe Andresel see plaan katki jätta ja kinnitas, et see kraav läheb kallimaks maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga
Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi viljkamaks muuta,otsutas kraavi kaevata . Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja
oma lapse E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- riik ja koolipoisid eesotsas Paul Bäumeriga E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillupi n-ö tehing Ulrich von Kremieriga ja Mari Prillup, ka Tõnu ja Mari abielu üldse · omakasupüüdlikkus abivalmidus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot, ka Rastignac Goriot`eest hoolitsedes A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"- Andrese ja Pearu kraavikaevamine kahasse · vihkamine armastus A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus"- Juss ja Mari - täiskasvanud ja lapsed - jumal - töö Ehk ka Baudelaire`i luule!? · seltskondlikkus eraklikkus K. Ristikivi isikulugu A. Kivirähki kommentaarid Ristikivi päevaraamatule J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane Hemingway` novell "Puhas valgusrikas lokaal"- noor ja vana kelner · kriitilisus sallivus PC- mõtlemine A
Teda on nimetatud ka "teiseks Mozardiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi . Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult Varssavi aristokraatlike salongidele tõmbenumbriks. Toonane ooperiprimadonna Angelica Catalani kuulutas poisile kuulsusrikast tulevikku ja kinkis talle kulduuri, millel graveering ,,Madame Catalani à Frédéric Chopin âgé de dix ans". Chopin oli suur teatrisõber. Õega kahasse kirjutasid nad ja etendasid kodus komöödiatüki. Chopin oli veel mitmel alal andekas: tal oli kunstniku-kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Ta oli väga hea imiteerija- ,,tegi järgi" teisi inimesi. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus oma sünnimaa rahvamuusikaga. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja viisid.
Koos oma salaarmastuse, Becky Thatcheriga eksib Tom koobastesse, kus varitseb Indiaani Joe. Aga kõik lõpeb hästi: aare leitakse, Indiaani Joe on surnud, mõlemad poisid on linnakese kangelased. Kiiduaul lapsepõlvele, "hümn, mille kirjutasin proosavormis, et anda talle argist välimust" nii nimetas "Tom sawyeri seiklusi" mark twain ise. Romaan ilmus 1876. aastal ja sellele sai osaks sensatsioonili ne menu. Üks trükk järgnes teisele. mark twain kirjutas oma esimese romaani kihlveo ajel kahasse ühe sõbraga ja see äratas küllaltki suurt tähelepanu. Sellest julgustatuna ja kannustatuna kroonilistest rahamuredest alustas ta tööd "Tom sawyeri" kallal. Kui selle loo pani ta veel kirja sihiga "meenutada täiskasvanutel e meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni
taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et mida ma muidu samal ajal oleksin teinud kui ei oleks tarvidust siin targutada kehalise kasvatuse ümber. No kaks üpriski tõenäolist tegevust oleksid olnud puude riita ladumine või maja värvimine. Seega siis täna ma kehalise kasvatusega ei tegele, sest hetkel läheb juba kolmas tund seda jutukest kirja pannes ja mitte minul üksi vaid ikka pereliikmetega kahasse. Netis veel ringi kolades sattusin ühele päris huvitavale uurimustööle, mille oli läbiviinud Plymontis asuva arstiteaduse ja hambaravi biostatistik Aissa Fremeaux. Oma uurimuse käigus ta jälgis 206 kolmes erinevas põhikoolis käivat last. Ühes koolis said lapsed õppekava kohaselt 9,2 tundi kehalist kasvatust nädalas, teise kooli õpilased 2,4 ja kolmanda kooli lapsed vaid 1,7 tundi nädalas. Uurijad leidsid, et ehkki ohtra kehalise kasvatusega
Kiidusõnu on jaganud Anu Tali kohta ka Heiner Goebbels ise ning helilooja loodab, et koostöö Taliga jätkub ka tulevikus. Üks suur muusikute kollektiiv on Anu Talile ja tema kaksikõest assistendile Kadri Talile väga südamelähedane. 1997. aastal asutasid nad Eesti-Soome sümfooniaorkestri, kuhu kuulusid kahe maa paremad professionaalsed muusikud. Orkestri esimest Soome iseseisvuspäevale pühendatud kontserti juhatasid 7. detsembril 1997 kahasse Anu Tali ja Mikko Franck. Kavas olid Sibeliuse Lemminkäise-süit, Kolmas sümfoonia, "Finlandia" ja Tormise süit ooperist "Luigelend". Alates jaanuarist 2005 kannab Eesti-Soome Sümfooniaorkester nime Põhjamaade Sümfooniaorkester. Miks oli vaja nimekal orkestril nime muuta? Anu Tali selgitas, et kui kaheksa aastat tagasi alustati, ei mõeldud, et sellest tuleb pikaajaline projekt. Nüüd on orkestris muusikuid juba 15 maalt, sealhulgas kõigist Põhjamaadest. Paljud mängijad
kandmiseks. · EESTI PANGA ÜLESANDED: · Hinnastabiilsuse tagamine. Hinnad peavad olema tasakaalus. · Inflatsioon ei tohi ületada 2%. · Finantsstabiilsus- et toimuksid pankade vahelised ülekanded. · Välisarveldused jagunevad kaheks: 1. Euromaksed:( BIC', IBAN) . Peab minema Eurotsooniriiki, võib minna EL liikmesriiki, võib minna nendesse riikidesse, kellega on kokku lepitud maksetingimused. Teenustasu tuleb maksta kahasse.( Ühe osa kannab üle kandja, ja teise osa see, kes saab raha.) 2. Teised välismaksed: ei ole tähtis mis valuuta on, teenustasu on kordades kõrgem. 3. Reisitsekid: neid väljastavad Visa ja American Express KINDLUSTUS · Kindlustuse eesmärk on hüvitada kahju mis on ettenägematu, ja tekkimine on vähetõenäoline. · Elu ja vara päästjad-helkur, suitsuandur, tulekustuti, vinguandur, tekk, alarm, naabrivalve,
kindel, et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb ta vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees Oru Pearu on, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik võiks olla. Andrese esimeseks plaaniks ja suuremaks tööks oleks kaevata kraav, tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ning sellega maa viljakamaks muuta. Kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle kaevamist läbi Pearu maade, mis tähendaks kahasse kaevamist. Pearu ei pruugi sellega nõustuda, sest suur osa kraavist oleks Andrese maa peal ja kõige rohkem kasu saaks sellest kraavist, samuti Andres. See kraav saabki esimeseks suureks tüliõunaks Oru ja Mäe talude vahel. Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, ning Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on nüüd liigagi lihtne naabertalu maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale mõtleb Andres aga liiga hilja
Dadaistlik idee "skandaal skandaali pärast" ammendus kiiresti ja 1920. aastatel dadaism ka hääbus, suurem osa selle pooldajaid läks kaasa uue vooluga- sürrealismiga. Sürrealism tekkis 1919. aasta Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. Sürrealism ei lisanud dadaismile uut, vaid süvenes dadaismi poolt pakutusse ja arenda seda edasi. Esimeseks sürrealistlikus teoseks on Breton Phillipe Soupault`ga kahasse kirjutatud teost "magnetväljad"(1919), mis on loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Teoste kirjutamisel kasutatigi 5 automaatkirjutuse meetodit, kus teadvuse hämarseisundeis, hüpnoosis, joobes, samuti une piiril fikseerisid nad alateadvuse funktsioneerimist. Sürrealismis oligi olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid.
Samas oli üks põhjus selles, et naabertalu peremees Pearu neid ikka ja jälle oma võimuga kiusas. Ta tahis nende maid endale ja püüdis uustulnukaid sealt välja süüa, nagu ta oli seda teinud ka eelmise peremehega. 3. Too näiteid, miks ja kuidas otsisid Andres ja Pearu õigust kohtustning kõrtsist. Kellel mõisteti õigus neil kordadel ? Milline oli tegelik t õde ? Üks suuremaid probleeme, mille pärast kaks meest kohut käisid, oli karjamaade kuivenduseks kahasse kaevatud kraav. Kuna kraav asus rohkem Pearu maal, siis arvas mees sellele ka enam õigust olevat. Kord läksid mehed kohtusse selle pärast, et Pearu Mäe pere koera maha lasi. Koera süü seisnes selles, et ta karjapoisi kaitseks alati välja astus kui Pearu teda kimbutas. Siis püüdis Andres kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud
Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja."
a. IBBY aunimekirja. Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“ tutvustab Karjala loodust, inimesi ja kultuuri (O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). Ligi kümme aastat hiljem avalikkuse ette jõudnud noorsooromaan „Õhupall“ (1969) tekitas elavat 4 vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A
võimas Kärkna kindlusklooster. Piiskopkond lõpetas oma tegevuse Liivi sõja ajal. 6 1.4 Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne Piiskopkonda1228. a moodustas Riia peapiiskop Läänemaast, Saare-ja Hiiumaast ning väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna. Piiskopkonna korraldus oli sarnane Tartu piiskopkonnale. Piiskopkonnaresidentsid on asunud: ● Lihulas, kuhu Orduga kahasse ehitati kivilinnus. Ordu sai ka ¼ piiskopkonna maadest. ● Püüdes vältida tülisid mõjuvõimsa Orduga, viis piiskop 1251. a residentsi üle Vana-Pärnusse, mille leedulased 1263. a põletasid maatasa. ● Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati toomkirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. a andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõigused. ● 14. saj II poolel viis piiskop oma residentsi üle Kuressaarde.
Ehin on öelnud, et kuigi ta tahaks kirjutada ainult luulet, on tal siiski vaja tagaleda ka teiste aladega, sest luuletamine ei too raha sisse. Ta on töötanud ka tõlkijana. Ehin on tõlkinud inglise, vene, soome, saksa, prantsuse ja türgi keelest. Tõlkides püüab ta tabada ka teksti hingemaastikku ning eemalduda sõna-sõnalt tõlkimisest. Nüüd on Ehin juba 31 aastat kutseline kirjanik ning ta on kogu aeg tööd vihtunud: kirjanikepaari Andres Ehini, Ly Seppeli kahasse tõlgitud "1001 öö" lugudest sai terve kuuldemängude sari. Ta on kirjutanud stsenaariume multifilmidele, tellimusluuletusi ajalehtedele ja hiljaaegu näidendi "Rapla Brüsseliks". 3 Andres Ehin ei ole mitmekülgne mitte üksnes zanrite, vaid ka ainete osas. Alustanud proosaloomingut kultuurilooliste müstifikatsioonidega, avaldas ta põneva "Rummu Jüri mälestused" (1996) ja juba päriselt kultuuriloolise "Seljatas sada meest" (1998)
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming .....................................................................................
............................................................................................12 2.1 Loomingutee algus.............................................................................................12 2.2 Loomingu lühitutvustus......................................................................................13 2.2.1 Lasteraamatud loodusest.............................................................................13 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud:.................15 2.2.3 Raamatud Kihnu loodusest ja kultuurist:....................................................16 2.2.4 Koduloolised raamatud................................................................................17 2.2.5 Mälestusteraamatud.....................................................................................18 3. ARVUSTUSED....................................................................................................
". Timo aga istus lolli näoga nurgas ja lõpuks teatas, et ta ei saagi põgeneda, sest põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla. Nih sellega siis oli põgenemine tyhistatud ja kõik sõitsid tagasi koju (Selleks ajaoks oli Jakob juba ära kolinud pisut eemale naabervalda kus ta oli abiellunud yhe Anna nimelise lesega ja tollega kahasse maja ostnud). Enne seda põgenemist olid Jakobi kätte hoiule antud mingid paberid, mida Eeva ja Timo enda käes ei julgenud hoida (P. v. Mannteufel teadis, et Timo midagi kirjutab ja tahtis välja uurida mis see on, sellepärast käis ta Võisikul olnud varuvõtmeid kasutades Timo tuba läbi otsimas. Timol olid paberid aga mingis peidikus ja kirjutuslaua sahtlites ainult mägede kaupa kokaraamatuid:-). Aga igal juhul seekord millegipärast peidikuid ei
Aastast 1982 oli ta dotsent. Savisaar oli 19801985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 19881989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja
,,Tõde ja õigus" 1. A.H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse...
taaskohtumise läbi. Romaani esmatrükk ilmus 1954 Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandes. Kordustrüki andis välja aastal 2002 Tallinna kirjastus Olion. 14 KOKKUVÕTE Kivikas tuli kirjandusse mäsleva ja põneva natuurina viljeldes futurismi, avaldas ta 1919. aastal A.`Le Coq`i õllevabriku pudelisiltidel lühikeste proosavormide kogu "Lendavad sead". Järgnes koos luuletaja Erni Hiirega kahasse avaldatud vihik "Ohverdet konn" (1919). Albert Kivikas on Eesti kirjanik, kes õppis 1920-21 Tartu ülikooli filosoofia- teaduskonnas, töötas ajakirjanikuna, oli 1938-40 Estonia dramaturg, toimetas Saksa fasistliku okupatsiooni ajal ajalehte "Eesti Sõna". Lahkus 1944 Rootsi. Alustas epateeriva proosaminiatuuriga "Lendavad sead" (1919) ja real. külajuttude koguga "Sookaelad". Avaldas seejärel ekspressionistlike novelle (kogus "Verimust", 1920 ja
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Var...
maksutulu ning olematuks tuhanded otsesed ja kaudsed töökohad. Õnneks ei tule sellest midagi välja, sest seni kuni sisepoliitilises uimas vaevlev Leedu otsustavate sammudeni jõuab, on lähikonnas nii Venemaa, Valgevene ja Poola juba otsused langetanud ja käivitanud oma tuumajaamade ehitamise programmi. Leedu protestidele vaatamata kavatseb Valgevene venelaste abiga ehitada oma TJ lausa nendevahelisele piirile, Vilniuse lähedale. Meie ettepanekud soomlastega kahasse ehitamise osas pole aga põhjanaabrite poolt leidnud erilist vaimustust, kogu toodetav võimsus tarbitakse ise ära ja jääb veel puudugi. Nii et jääb loota vaid enda peale. Kuna Eesti elektrisüsteem on nii tarbimise kui ka avariivõimsuste seisukohalt suhteliselt väike, siis sobiksid meile 500- 1000MW võimsusega reaktorid nagu USA-s toodetav AP 1000 või Kanada CANDU 6 (750MW). Mõlemad on III või III pluss põlvkonna reaktorid, milles tuumakütuse U235 lõhustumine toimub nn
alaseid töid NSV Liidus Aastast 1982. dotsent. Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 ...
Allikakirjed on loendis tähestikulises järjekorras. Allikakirjed on kõik ühes loendis. (Allika tüüp selgub kirje kujust. Tekstis viidatud nime otsitakse ühest, mitte mitmest loetelust.) Allikate loetelu ei ole nummerdatud! Sama autori publikatsioonid reastatakse avaldamise aja alusel, alustades varasemast. Samal aastal ilmunud publikatsioonid järjestatakse pealkirja järgi, tekstis viitamise tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne. Kahasse kirjutatud tööd paigutatakse pärast üksinda kirjutatud töid, alustades varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju
ajast muutus ka ansambli muusika; ○ In Spe koosnes väga headest muusikutest, kes viljelesid proge rokki. ● 1984. aasta– Tartu Levimuusikapäevad– Kirjutusmasina kontsert; ○ soolopilliks kirjutusmasin, vihje sellele, et meie elu võib väga lihtsalt muuta üks paber, mis masinast välja tuleb. ● 1986. aasta– ajaga silmitsi; ● 1987. aasta– Ei ole üksi ükski maa; ○ esimene laul, mille Jüri Leesmentiga kahasse tegi, fosforiidikaevanduse vastu. ● 1988. aasta– viis ärkamisaegset laulu; ○ kasutatud esimese ärkamisaja heliloojate katkendeid – Saebelmann, Hermann, Kunileid. ● Suured kontserdid üle eesti, esimesed sinimustvalged, tohutu kuulsus, hüüdnimi– Surematu! ● Kirjutas ka Eurovisioonile; ○ 1993. aastal Aeg on laul (Jaanika Sillamaa 3.koht); ○ 1996. aastal Eesti euromehe laul (Tõnis Mägi, 10.koht). ● 1995
raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul on olulisemas kaks liigendust: · sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja · abstraktsuse määra alusel(Kui laua küsimusteringi uuritakse ja kui üldiselt kehtivaid tulemusi taotellakse). Sisu alusel: peamised teadusharud. Sisu alusel jaguneb inimgeogr kuueks peamiseks haruks. Kõigepealt nimetaksime loodusgeograafiaga kahasse arendatavat loodusvarade geograafiat. Edasi tuleks inimgeograafia peamise objekti -inimeste endi uurimine rahvastiku-ja asulastiku geograafia raames, siis aga inimeste peamiste tegevuste uurimine majandus-, poliit-, kultuuri-ja nn. seltskondliku suhtlemise geograafias. Loodusvarade geograafia inimgeo võtab loodusgeo poolt uuritu teadmiseks ja küsib edasi kuidas ja milleks oleks loodusvarasid otstarbekas kasutada ning kuidas neid kasutatakse, mida
NIRVANA Sissejuhatus Nirvana oli bnd, mis li uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimngija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas vi armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lrmakas ning otsekohene. Aastatks valisin Nirvana selleprast, et mind huvitas vga selle bndi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei rgita. Ts on eraldi vlja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kige thtsam liige bndis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud kesolevasse aastatsse. Kiri on vga sgava-mtteline ning raskesti arusaadav. Veel on vlja toodud faktid, mis tundusid huvitavad. Lisana on juurde pandud pildid Nirvanast...
parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb küll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja
on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil (Narkootikumid 2004). Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse (Narkootikumid 2004). Oopiumipiip on pikavarreline, tavaliselt bambusest, väikese savist kahaga. Suitsetatav oopium on sandu. Suitsetaja torkab nõela otsa väikese tükikese sandut ja kuivatab seda tulel. Seejärel vormib sandust sõrmede vahel kuulikese, mille asetab piibu kahasse (Narkoinfo 1996). Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Oopiumi toodetakse tervishoiu vajadusteks, sest ta sisaldab mitut meditsiinis kasutatavat ainet, muu hulgas morfiini ja kodeiini (Narkootikumid 2004). 2.3.2 Morfiin Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist (Narkootikumid 2004). Morfiini kättesaamiseks mooni kupardest on mitmeid võimalusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
