- nõel 2. Kõigile teeb riided, aga ise alasti? - nõel 3. Tilluke, teravake, aga maailma ehitaja? - nõel 4. Üks linn, tuhat akent? - sõrmkübar 5. Käsita rätsep käristab riiet? - käärid 6. Ümmargune kui muna, pikem kui puu? - lõngakera 7. Kõik maailm liigub, ühest harust tõmmatakse?- kerilaud 8. Haraline mees, hargid seotud? - kerilaud 9. Tont nurgas, tüdruk kõrval? -vokk 10. Kolmejalgne kits, raudhambad suus? - vokk 11. Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? - sõrmkübar 12. Kümme kitse söövad ühe heinakuhja all? - ketramine 13. Kala ujub kahest veest läbi? - kangakudumine
Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru, kahur, kompass, mehaaniline kell, prillid.Mulle see raamat meeldis ja soovitan ka teistele,sest see oli pildirohke ja tekstid olid ka väga huvitavad.
traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 9. ja 10. lennu üliõpilased ja ansambel. Kõik esinejad olid väga andekad noored muusikud, kes võivad tulevikus kindlasti headeks muusikuteks saada. Minu lemmik lugu oli lõpulaul
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai ve...
Mis on tõde? Liset Kivioja, Katre Vokk, Karolin Kaljulaid, Siret Upan Olivia Parts, Jevgenija Bohanova, Valeria Juskova, Johanes Solman ,,Mis on tõde tõejärgses maailmas?" · Kas ühiskonnas, kus igaühel on oma tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3 ,, Kes selle tobeda sõna "tõejärgsus" üldse välja mõtles...
suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid · must, sutsunud vokk · tõrvane peahari · meelitav tangupuder · paks mure piim · kahvatud huuled
Poiss ja kolm Hiiglast Elas kord üks poiss, kes elas seitsme maa ja mere taga. Ta elas mõisas mis oli keset metsa, seal oli veel kolm hiiglasest venda. Ema ja isa olid ammu parematel jahimaadel. Mõis oli suur ja avar, mitmete eluruumidega. 3 Audit seisid maja ees ja veel üks BMW mis oli poisi oma. Poisil oli BMW, mis lendas ja sai ennast nähtamatuks muuta. See võis ka läbi seinte sõita, niiet poiss võis vabalt läbi metsa linna sõita. Ta käis koolis kilomeetrite kaugusel teises linnas, mitte et ta oleks viitsinud õppida, tal polnud lihtsalt muud paremat teha. Tal oli kõik vajalik olemas, sest kui ta vanemad veel elasid, siis tegid nad kõvasti tööd. Üks kord kord kui üks hiiglane tuli peolt poisi BMWga ja tegi avarii, poiss sai väga vihaseks ja virutas talle näkku. Poiss pani hiiglasele needuse peale ja ta muutus libahundiks. Poiss võlus auto korda ja viis koju. Järgmine õhtu juhtus sama teise hiiglasega, ka ...
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimi...
Tema suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist, mida tuntakse ka ühendamist ,,Raua ja verega". Ta pidas sellejaoks maha mitmeid võidukaid sõdu Austria, Taani ja Prantsusmaaga ning saavutas sellega Saksa Keisririigi väljakuulutamise Versailles'i lossi peeglisaalis. Temast sai esimene Saksamaa riigikantsler. Sõdades on teada, et Bismarch on kasutanud palju energiat ja oma tohutut diplomaatilist talenti. Tähtsaimad saavutused: Tähtsaimad leiutised olid James Hargreavesi mehaaniline vokk 1765, Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehaanilised kangasteljed 1785, Thomas Belli puuvillasele riidele trükkimise masin. Metallurgias oli tähtsaim Thomas Newcomeni aurumasin 1711, mida hiljem täiustas James Watt. Masinatööstuses oli suurim saavutus Eli Whitney puuvilla puhastamise masin 1793. George Stephensoni ehitatud 1. auruvedur 1814. Robert Fultoni kõlbulik aurik. Gottlieb Daimleri bensiinimootor 1884. Rudolf Dieseli diiselmootor. Joseph Monieri raudbetoon 1867.
um=1&hl=et&tbo=d&biw=1366&bih=624&tbm=isch&tbnid=K61ijdVyOl2nDM:&imgrefurl=http://www.britannica.com/EBchecked/m edia/74999/Otto-von-Bismarck&docid=zKSun1kZsWiLSM&imgurl=http://media-1.web.britannica.com/eb-media/74/81674-004- 1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249& hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias
218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku eriti naiste rõivastuses. Hargreavesi mehhaaniline vokk, Cartwright- mehhaanilised kangasteljed, Bell- puuvillase riide trükkimise masin, Whitney- puuvilla puhastamise masin. Kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses puusöe asemel. Industriaalühiskond. Masinatööstuse tekkimise eeldused, aga ka selle eksisteerimise tagatised oli: 1) kapitali olemasolu ja selle tööstusesse paigutamise võimalused 2) masinate leiutamine ja jätkuv tehniline täiustamine 3) energiaallikate olemasolu
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena na...
Teeliba, maasuga, meresikk ja metsakukk on need vastavalt regi, äke, vähk ja kägu; variandis Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani lumi, äke, silk, kägu ja sool. Kõigist neist segadustest hoolimata võib näha, et on olemas mitmed kindlad objektide liigid ja kitsamad mõistealad, mis on mõistatusloomet eriti tugevasti inspireerinud. 10 sõna / kitsamat mõisteringi, mille kohta eesti keeles on loodud kõige rohkem mõistatusi, on järgmised: 1) vokk ja selle osad; 2) kaev, selle osad, veevõtmine; 3) lehm, ta kehaosad ja tegevused, lüps; 4) ahi ja selle osad; 5) kana; 6) veskid, nende liigid, osad, jahvatamine; 7) hein, koorem, kuhi, saad; 8) tuli, tuletegemine, säde; 9) leib, leivategu; 10) silm, selle osad, pilk. Tuntumad mõistatused, mille pealt näiteks lehm teenis põhiosa oma 3. koha punktidest, on: Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits (lehm); Neli neitsit kusevad ühte auku ~
tarbepuuna oli väga suur. Seejuures oli tal aga ka mitmeid olulisi puudusi – ta on halvasti lõhastuv, muutub seistes hapraks ja pehkib ruttu niiskuse käes. Reegliks oli kasest rattarummude ja -pöidade tegemine; enamasti tehti ka vankrikere ja suurem osa reeosasid kasest. Peamiselt kasest olid valmistatud ka aisad, rangipuud, härjaikked, äkkepakud, adra rauapuud, koodid, vardad, kangaspuude pakud, lusikad, kulbid jpt tarbeesemed, mis kardavad kulumist. Treitoodetest oli vokk valmistud tavaliselt läbini kasest. Kasutamist on leidnud ka kasepahk, eriti kausside ja piipude tegemiseks. Haab on kerge, pehme, hästi lõhestatav, painduvam kui kask, kuid vähese kestvusega. Haavast lõhestatakse männi kõrval katusepilpaid. Haavapuu höövli laastu kasutatati korvipunumiseks. Pehme ja painduva puidu tõttu sobis haab eriti painutus- ja õõnestustööks. Tüüpilisemad haavast esemed olid painutatud vaka-, karbi-, sõela- ja sarjakered. Tamm oli
masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuutsid ühiskonda, olid, aurik( Robert Fulton), vedur( George Stephemson), patarei( A. Volta), elektrigeneraator( Michael Faraday), elektripirn( T. A. Edison),röntgenitoru( W. Röntgen) , telefon( G. Bell). Metallurgia kujunemisel mängis tähtsat rolli kivisöe kasutuselevõtt puusöe asemel. Masinate peamiseks jõuallikaks oli Newcomeni aurumasin, mida hiljem täiustas Watt. Euroopa juhtiv riik 19
Raamatuid oli töölisperedes vähe, peamiselt olid need vaimuliku sisuga väljaanded ja laste kooliõpikud. Neid hoiti laua või kummuti laekas. Raamaturiiul oli enne esimest maailmasõda ainult mõnel perel. Tööliste kodudes võis näha ka rohelisi või punase plüüsiga kaetud pehme mööbli komplekti üksikosi - tooli või tugitooli. Perenaise abiliseks sai sajandivahetusel üha sagedamini käsiõmblusmasin. Selle kõrval olid veel 20. sajandi alguses au sees vokk ja kitsad kangasteljed. Aega näitas lihtne pommidega seinakell, sajandivahetusest alates üha enam ka nikeldatud äratuskell. 19. sajandi lõpus hakkasid lihtsale tööliskorterile hubasust lisama tekstiilesemed: triibulised põrandariided, põrandavaibad, tekstiga ja tikitud motiividega seinariided, heegelpitsidega laudlinad, linikud, käterätid, kardinad, padjapüürid, tekilinad, päevatekid jms, mis muutsid interjööri rõõmsamaks ja värviküllasemaks.
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
olema kaetud Kaja Rahu 35 Küsimusi mõtlemiseks 1. Kas kärbselint köögis on hügieeniline? 2. Miks peab teatud aja tagant läbima toiduhügieeni koolituse? 3. Kas käte puhtust saab hinnata visuaalselt? 4. Mis tähendab, et lemmikloomad võivad olla haigustekitajate reservuaariks? Kaja Rahu 36 Kasutatud allikad 1. Roaste, M., Tamm,T., Juhkam, K. 2004. Toiduhügieen ja ohutus. Tartu. 2. Kann, A., Veskus, T., Vokk, R. 2004. Toiduhügieenikoolituse täiendmaterjalid. Tallinna TÜ. 3. Illustreeriv materjal Google'i pildiotsingust Kaja Rahu 37 Tänan tähelepanu eest! Kaja Rahu e-post: [email protected] tel: 785 0836 Tehniline teostus: Birge Talve e-post: [email protected] tel: 785 0835 Kaja Rahu 38
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõne päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga arhailise tagamaaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant, kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liikuda ringi koos kadriperega, vokk või kedervars võis kuuluda kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidseid päikese sümboleid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust (Vt. lähemalt sümbolid). Samuti oli see seotud villa ja linakasvuga. Määgijad PõhjaTartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määmise päev, sest sel päeval käidi teises peres määgimas. Määgijatele anti süüa tanguputru, kaasa
Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin,mille 1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Vabrikutööstusele
........................................... .................................................................................................................... .................................................................................................................... ................ b) 1. vanad luuavõrud, vanad rattad, vanad rangipuud, vanad ahjuluuad, kõiksugu vana rämpsu. 2. krattil pannakse puukaussidest ******näkid, köntluuad paneb kinsuks, lusika kahad pand rindadeks . 3. vokk ja viht sabaks. 4. niinekera, ahjuluud, vana voki kere ühes rattaga. 5. mustal kassil hing välja, kass vana kuu neljapäeval sauna lavale, kaks vihta tiibadeks, kaks elavat sütt silmadeks. 6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks,
Samuti, noort kuusevart kasutatakse peamiselt rehavarre tegemiseks. Kask- tihe, kõva ja painduva puiduga. On mõistagi arusaadav, et kase tähtsus tarbepuuna on väga suur. Ka kasel on oma miinuseid, kuid siin ei hakka ma neid välja lugema. Kasest on valmistatud veel aisad, rangipuud (riidepuud), härjaikked, sirbivarred, kulbid, lusikad, koodid, vardad, adra rauapuud, äkkepakud jne. Läbinisti kasest on tavaliselt valmistatud ka vokk. Eestis kasutusel olnud ja kasutusel olevad puidust tarbeesemed valmistatakse väga erinevatest puuliikidest. Igal esemel, mis vähegi võis erineda oma välimuse poolest teisega, oli esemel ka kohe oma nimetus. Nendest on kann, tünn ja vann veel üsnagi lihtsa ja meeldejääva nimetusega. 2. Puidust tarbeesemed 2.1 Eseme nimetus ja kirjeldus Veimevakk- e. annivakk v. pruutvakk: Enamasti ohtralt kaunistatud. Kasutati eelkõige naiste pidulikemate rõivastusesemete ja ehete hoidmiseks
päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Mõnikord pole aga maski kantudki. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami. Ketrajasant Väga vana taustaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant - kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liituda kadriperega, kuid vokk või kedervars võis kuuluda ka kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidsed päikese sümbolid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust ja olid sümboolselt seotud villa- ja linakasvuga. Määgijad Põhja-Tartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määgimise päev, sest sel päeval käidi teises peres hommikul või päeval, ukse taga määgimas.
Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal.
Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal.
Kuid need inimesed kes ei sõdinud kandsid tavalisi ülikondi või tavalisi talupoja riideid. Ning naised kandsid seda mis hetkel moes oli. TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED MOEMAAILMAS UUSAJAL 1562 hakati esmakordselt kasutama pahempidist kudumist (Hispaania ja Toledo), sai hakata kuduma paneelidena. Varem tuli kududa ringiratast ja hiljem lahti lõigata. 1589 William Lee leiutab esimese kudumismasina, mis siiski oli käsiajamiga. 1600 tehakse kaasaegne vokk koos sõtkutava flaier rattaga. 1764 James Hargreaves või Thomas Highs leiutab keerleva ketrusmasina 1768 Josiah Crane leiutab käsi-lõime kudumismasina 1793 Samuel Slater loob esimese eduka puuvilla ketramis milli, sellega saab alguse Rhode Island System. 1799 Charles Tennant avastab valgendi 1814 waltham systemi algus 1828 Paul Moody arendab nahast vöö ja rihmaratta jõuülekande süsteemi 1856 William Henry Perkin leiutab esimese sünteetilise kangavärvi
Sellest ajast on pärit ka Parisselja rabaleid, millest võib teha järeldusi täielikumatest rõivakomplektidest: lõiked on jäänud aegade jooksul üsna sarnasteks, muutusi on ehetes ja kaunistustes. 15.-16. sajandil asendusid varasemad umbkuued hõlmadega pikk-kuubedega, mis olid meestel ja naistel ühesuguse lõikega. Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge vildist kaapkübar. Saksa käsitööliste vahendusel tuli linnades tarvitusele vokk, mis hakkas ka maal, alguses küll mõisates, levima, kodunedes taluperes 18. sajandiks. Varem kedrati lõnga kedervarre ehk värtnaga. Kui keskajal olid suririided veel rikkalikult kaunistatud, siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle
vaktsiin - immuunsuse (nakkus-, tõvekindlu- vantsima - aeglaselt, raskelt kõndima S vegetaarlane - taimetoitlane saslõkk - vardas küpsetatud liha velvet - pesusamet vispel - vahule kloppimise riist vokk - ketramise tööriist väänduma - väänlevalt kasvama Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
Sepp, Raudsepp, Leesment, Puusep, Pütsep, Köster, Opman, Kütt, Kalamees, Kipper, Kattel jne. 5. Iseloomustavad (austavad või halvustavad) nimed. Raudjalg, Raudmees, Ausmeel, Õigemeel, Kuningas, Aus, Julge, Kindlam, Mõistlik, Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6. Eseme-ja tootenimetused priinimedena. 5 Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid.
väljakujunenud kirjapilti polegi. Pole üldse kindel, kas enamik inimesi, kes neid sõnu kasutavad, neid üldse kirjutada oskavad. Need on peamiselt keelde tulnud filmidest ning Internetist. Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Auru masin aasta 1698 James Watt ja Mtthew Vokk aastal 1764 Samuel Cromptons , oli Boulton, tõi kaasa tööstusliku revolutsiooni 1-2 tuntumat teost/ehitist, pildid nende kohta, lugu nende kohta. Maailmanäitused , alates oma sünniajast London Hyde parkis 1851 aastal, on olnud korduvalt uute ahrhitektiliste ideede katsetamise alaks/kohaks.. Joseph Paxtoni Kristall Palee sai kiiresti/peagi eeskujuks teistele eksperimentidele raua ja klaasiga.
muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer • loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’ • toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm, siirup, suhkur, sült, vorst, õli, tärklis, kaneel, pipar, sinep, äädikas, kruus, pann, pott, pütt, toober, toop, lähker, vaat, ämber Alamsaksa laenud (2) • riietus: vokk, samet, siid, samet, mantel, kuub, müts, püksid, vammus, nööp • ehitus: hoov, häärber, kamber, kelder, korsten, kuur, köök, küün, müür, plank, saal, tall, trepp, haamer, höövel, latt, link, luuk, palk, raam, saag, tangid, kapp, pink, tool • sõda, jaht: jaht, jääger, kants, kütt, laager, lahing, püss, tääk • ristiusk: altar, ingel, jünger, kabel, kantsel, klooster, krist-, köster, leer, ohver, orel, paavst, piibel, piiskop, preester,
Ja kas õlut veel keedab mõni vanaätt? Kelle lapsed saand kõrgemad koolitust? Kellel küljeluu näidand on ust? Refr: Aga vaat vaat......... 6. Siin üks taat müib kardulakorvisid, härra peenemaid väljamaa värvisid, teisel vitsadest punutud sohvad reas Täna prouadel lokid peas 7. Mõni mees oma kuuri on tühjaks teind, 13 siukest träni põle minu silmad enne näind Siin on poolenisti mädanend vana vokk Ja ühe jalaga mehele üks sokk 8. Änam saada pole lambaniidu käärisid Türgi sodi juba pähe sulle määrisid ühed naised sealt platsi`ga serva pealt Kaltsu on lausa mitmelt realt Refr: Aga vaat vaat....... 9. Vaatab rahulikult laadaplatsi kirikusein mille taga on käärimas leerivein Aga koor laulab saksemaid viisisi Tiru-liru-liru-liru-liru-lii 10. Kenad näitsikud laskvad aga lauluhealt Papa Maarand seda muheledes vaatab pealt
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
jäänud käsitöölised. Täiustus põllumajandustehnika- võeti kasutusele masinad, mis tõstsid saagikust. Tänu masinate juurdetekkele vähenes inimeste vajadus ja hakati kolima linnadesse, seega kasvas linnarahvastik. Põllutooted muutusid ka odavamaks ja paremini kättesaadavaks (tekkisid nö poekaubad). Uueks tootmisharuks oli puuvillatööstus. 1733 laiutati lendsüstik (oluline tekstiilitööstuses). Leiutati mehaaniline vokk ja ketrusmasin. Hakatakse kasutama terast ja raudbetooni. Üha väiksem hulk inimesi võis toota üha rohkem kaupu. Üks suurimaid leiutusi on aurumasin (James Watt). Metallurgias sai pöördeliseks kivisöe kasutuselevõtt 19.saj kujunesid uuteks energiaallikateks nafta ja bensiin. 19.saj teadussaavutused ja leiutised 1800- Alessandro Volta ehitab galvaanielementidest patarei, mis kandis edasi elektrit. 1821- Michael Farady leiutas elektrimootori, dünamo ja transformaatori, millega võimaldas
Eeldused: teaduse ja tehnika areng pidi olema vaba tööjõud energiaallikate olemasolu tooraine olemasolu pärisorjuse kaotamine pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit). 1760.-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed: Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass, töölisklass ja töölis aristokraatia. Muutused linnaelus- uued inimesed, uued elamud, uued korda tehtud linnad ja ülesehitatud
- sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine. vt õpik III, lk.155-161; 227-232 Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 1760-1780 – üleminek manufaktuuridelt, kus käsitöö, vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine
Kliinik. 53 Viigimaa, M. (2004). Mida on uut hüpertensiooni juhistes? Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1): 11. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M., Eha, J., Hedman, A., Kampus, P., Liiver, A., Maaroos, J., Marandi, T., Mesikepp, A., Muda, P., Ristimäe, T., Roose, M., Suurorg, L., Teesalu, R., Tiik, M., Tupits, H., Vokk, R. & Zemtsovski, M. (koost.). (2006). Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhised. http://www.eks.kliinikum.ee/SVH%20Eesti%20juhis%202006.pdf (19.03.2008). Wilson, D. & Hockenberry, M. J. (2008). Wong´s Clinical Manual of Pediatric Nursing. 7 th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier, lk.20-21, 38-43, 60-63, 95-96. Virro, S. (2008). Äge kardioloogia. Teatmikus: Grünberg, H. (toim.). Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu.
vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale
Ahju ees savik (müüritud iste), kolde köhal ahela otsas pada. Ahju kõrval pink, kartsas ja vanaema voodi. Teisel pool vastasnurgas uhmripakk, leivalabidas, ahjuluud ja muu koli, seinas soone peal kinni- ja lahtilükatav uks, pulk ees, ja all nurga sees kassiauk. Ukse peal lahtine laud, mille kaudu valgust sisse ja suitsu välja võib lasta; ukse kõrval sulase voodi. Tagaseinas väike sagarate peal käiv uks, lingi asemel köieots. Ahjusuu ees iste, selle ees vokk, saviku lähedal pihijalg põleva peeruga. Hiline talveõhtu, õues torm ja aeg-ajalt huntide ulumine. PERENAINE, 40-aastane, vaevatud näoga, lühikeseks lõigatud juuste peal valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame,
Natalja Savest IV 120 Niina Dulova IVB 211 620 4341 Olev Tauts IV 319 620 2957 Olga Velts IVB 219 620 2859 Olga Volobujeva VB 006 620 3368 Oliver Järvik IV 124 620 2850 Peep Raik IV 214 530 3227 Raili Klesment IV 201 620 2796 Rainer Traksmaa II 002 620 3150 Raivo Vokk IV 321 620 2952 Reet Aarna IV 314A 620 2807 Rein Kuusik IVB 210 620 2801 Rein Munter IV 127 620 2850 Riina Grossman IV 226 620 2903 Riina Mellikov VB 402 620 3365 Riina Täht IV 317 620 2951 Rita Jaaguman VB 401 620 3367 Sergei Bereznev IVB 115 620 2821 Signe Adamberg Akad
Enne 1-2 peatükkide lõppu kirjeldatakse ka Hiietarga Ülgase kurja veidrat iseloomu ja käitumist ning Leemti mõistmatust miks haldjad nii õelad on, et käsivad kogu aeg vere ohvreid, nagu näiteks siis kui Leemt tahab jõkke supplema minna, peab jänese ohverdama Ülgase juttu järgi. Niisiis Leemet ja ta sõber Pärtel võtsid kätte ühel päeval ja läksid külla kus sattusid külapealiku Johannese ja ta tütre Magdaleena juurde kes neile igasuguseid asjandusi nagu vokk tutvustasid. Tagasi metsas pajatas Leemt onu Vootele oma elamusi, kuid onu Vootele kaine meelega lükkas need ümber tuueks esile selle kuidas see Kritlik liikumine on vaid moe asi ning kuidas paljud küla leiutised on olemas, et asendada ussisõnu mis tood unustanud on. Ussisõnade hääbumisse on pannustanud laiskus mis tuli sellest, et suuremad sõjad said peatud ja inimese keele ja kõrvale oli ussisõnadega toimetulek keeruline. Räägites vanadest aegadest pajatatakse
sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A
Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel Tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi
ülesandeks. Tööde järjekord olenes aastaajast ja nädalapäevastki, töö ja tulemus olid seotud tööriistade ja tehnikate muutumisega, aga ka traditsioonide, uskumuste ning tavadega. Tekstiilitööde põhilisteks materjalideks on sajandite vältel olnud lina ja vill, vähesel määral ka kanep. Nende töötlemine lõngaks toimus veel 19. sajandilgi käsitsi, põliseid tööriistu ja -võtteid kasutades. 17. sajandil levima hakanud vokk tõrjus välja aeganõudva kedervarrega ketramise. Kangakudumisel kasutati esialgu püstkangaspuid, 13.14. sajandil aga õpiti kasutama juba rõhtsate niitega telgi. Kanga ülesloomiseks vajalikud vahendid täienesid ja muutusid otstarbekamaks just 19. sajandil. Nii hakati kasutama haspleid, käärpuid ja kerilaudu. Aasta jooksul kootud kangaste hulk ja kvaliteet sõltus suuresti pere suurusest ja talu jõukusest, keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast
Natalia Vink IV 212 530 05078 Natalja Savest IV 120 Niina Dulova IVB 211 620 4341 Olev Tauts IV 319 620 2957 Olga Velts IVB 219 620 2859 Olga Volobujeva VB 006 620 3368 Oliver Järvik IV 124 620 2850 Peep Raik IV 214 530 3227 Raili Klesment IV 201 620 2796 Rainer Traksmaa II 002 620 3150 Raivo Vokk IV 321 620 2952 Reet Aarna IV 314A 620 2807 Rein Kuusik IVB 210 620 2801 Rein Munter IV 127 620 2850 Riina Grossman IV 226 620 2903 Riina Mellikov VB 402 620 3365 Riina Täht IV 317 620 2951 Rita Jaaguman VB 401 620 3367 Sergei Bereznev IVB 115 620 2821 Signe Adamberg Akad.tee 15 - 261 620 2834
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
