Karla küla muistend Kord elas Karla külas saatan tema naine ja kakst tema last.Nad elasid majas mille põrand oli koguaeg must ,sest saatan käis toas alati oma mustade kapjatega.Ja sellelpärast ei viitsinud saatatan naine ja tema lapsed ka põrandat puhastada ,sest saatan ei viitsinud oma kapju puhastada.Aga ükspäev ütles saatana naine ,et nüüd ma pesen põranda puhtaks ja sind ma enam mustade jalgadega tuppa ei lase.Saatan oli nõus ,et ta ei tule enam mustade kapjedega tuppa
Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima. Jõudsin viimasel minutil bussijaama kui karla juba helistas, et kus ma olen.Jõudsime ilusti bussi peale.Istusime ja Karla hakkas rääkima eilsest peost.Kuulsin veel mis peale minu lahkumist juhtus.Jõudsime bussi pealt maha tulla kui Karla nägi
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe
teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada (tema saaks sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal hakkas "härra" pärast hirm. Ja tuli vaatama, kas kõik korras või nii. Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise
manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside järele ja väidab häbitult, et "Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta, talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles." Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga
läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus
ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega
ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma. Kui ma koju tulen, siis olen nagu laip, kukun voodisse ja unistan ainult laupäevast." Üheks tegelaseks tooksin välja Karla. Mulle tundub, et tema roll siin etenduses on nimelt see, et alati on suguvõsas keegi üksik ja kurvake, kellel südame sügavikus on saladused ning hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda. ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega
Pearu ja Lahkumisel ütles vana Andres, "tee tööd näe vaeva, siis tuleb Andres loovad võidu raha laulale, Andres võidab kavalusega. Pearu armastus." "Sina oled seda teind ja minu ema ka, ega ta muidu nii vara õpetab naisele, kuidas teda teenindada, saades vahepeal väga vihaseks. surnd; aga armastus ei tulnd, seda pole tänapäevani Vargamäel," vastas XXVI Andres hakkab Vargamäele hooneid ehitama. Joosep, Karla ja noor Andres. Olukord kõrtsis oli hoopis teine, kui vanasti. "Indrek läks Liisi, Maret saavad vargsi kokku, nad vahetavad läbi aia asju. Liisi ja linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada," ütles Andres Pearule. Maret tunnistavad Marile odrakaraski lugu. Joosepil ja Karlal on teispool Lõpeb sellega, et Andres tuleb öösel kõrtsist ja hakkab piiblit lugema. aeda igasugused ehitised. Andres hakkab põllul kivide vastu sõdima.
Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14
kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.
jõu süvendamiskes ja lisati veel ka see muulu raba. VIII Oru pearule ei anna rahu et kõik see suur koosviibimine oli toimunud mäel ,kus peremeheks on mngi lombakas ja heidab seda ette oma poljale karlale. Mille peale viimane vastab et sass ei oleks ise selle peale tulnud vaid kõige taga on indrek. Jutt läheb edasi sellele et orule oleks vaja peremees aga sellest eedist pole suuremat asja kuna ta peast loll on. Nii ütlebgi et karla peaks oma naist petma ja saama omale korraliku järeltulija kellele saaks peaaeru pärandada oma talu ja varanduse. Ja kala pannakse valiku ette kas petta oma naist või siis peaaeu ja kogu oru. Kuna pearu on alati andresega võistelnud ja oru peab peale jääma, kuna nii on loodud ja ei kavatse vaadata kuidas mäel hakkab järjest paremini minema. Pearu annab kalrale aega kevadeni otsida oma niane kelelga saada poeg või ta muudab oma testamendi ümber. IX
/ muud kulud aadress mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos
sa nüüd tapma lähed?" ja Indrek tulistab teda. Karin jääb ellu, Indrek saab kohtus õigeks. Karin palub vabandust kõige eest, Indrek andestab talle, aga ei taha naisega enam tegemist teha, Karin jääb trammi alla ja sureb. PÕHIPROBLEEM: Armastus võib olla ka valude rohke.- loodeti koos elada head elu, aga välja tuli midagi muud. TÕDE JA ÕIGUS 5.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Tiina Andres, Pearu Karla- Pearu poeg Eedi- Karla poeg Sass- Vargamäe Andrese tütre Mareti mees Kassiaru Nõmmann- peremees Maret Elli- Sassi ja Mareti tütar Oskar- Sassi ja Mareti poeg Iida- Karla naine Ott- Eespere/Mäe sulane Juuli, Helene, Olga- Oru tütred TEGEVUS: Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam
Liisi Tiiu Kadri Sass Tagaper e e Oru T Joosep P Mäe Liisi P Pearu Murak as Lambasihve r P Juuli Karla Ida Helene Eedi(kao b) Olga Riia(suri) Jüri(suri)
koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada (tema saaks sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal hakkas "härra" pärast hirm. Ja tuli vaatama, kas kõik korras või nii. Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise ka ei teadnud, miks
Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt. Hundipalu Tiit, tark mees, ristiisa, arvas, et sellest lapsest saab tark laps. Andrese ja Pearu rahavõrdlemine kõrtsis. Liisi ja Maret sõbrustasid Pearu poegadega Karla ja Joosepiga. Tüdrukud viisid neile aiaaugust saepuru ja muud pahna. Neil oli saladus Mariga, et Marile räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi, soo ei kõlvanud ikka põlluks jne. Loomade seas hakkasid liikuma haigused. Mari arvas, et Pearu kätetöö, Mari soovis, et loomi paremini kaitstakse. Sündis Mari ja Andrese teine laps Ants
Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule erinevad Vargamäe-mõtteviisist. Ott hakkab taga ajama Ellit ja Tiinat, mis ei meeldi Oskarile. Oskar ja Ott lähevad tüdrukute pärast kaklemagi, aga Sass sekkus vahele. Jama tuleb siis, kui Juuli jääb rasedaks ja Ott ei taha temast enam midagi kuulda, kuid kui Karla oma "lubadused" teoks teeb, siis pole tal Juuli vastu midagi. Lubaduseks oli see, et Karla oli Otti endale koduväiks kutsunud ning lubas talle anda suure maatüki kaugematest aladest. Aga Karla ei pidanud oma "lubadusest" kinni ning Ott tundis end petetuna ja ei kavatsend Juuliga abielluda. Vargamäe jõe puhastamine areneb ning suur osa Vargamäe allpool olevast maast on juba töödega alustanud. Indrek viib Andrese seda vaatama, aga Andres on väetike ning ei jaksa ise tagasi minna. Indrek
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level ...
mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi. Eriti kui Ott nii tüdrukuid taga hakkab ajama. Noormehed lähevad koguni kaklema, kuni Sass neid lahutab, Elli valetab Oti puhtaks. Tiina räägib pärast Sassile tõde. Elli on Otti armunud. Tiinat on aga Elli sootuks vihkama hakanud. Tiina on hakanud rääkima teise pere Eediga(poiss). Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul aga plaanib poisid panna kellelegi last tegema, et panna tema peremeheks. Kuid Karla ei taha oma viljatut naist petta. Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Elli suurimaks probleemiks saab see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad. Noorte sepitsused lähevad nurja, küll Mareti või Tiina tõttu. Kuigi Maret varem Tiinat kuigi palju
kaotas usu tõesse, sest ta kaotas pidevalt protsessid. Andres võitis oma esimese kohtuprotsessi, kui ta alatu kavalusega sokutas Pearu magama enda põllule ning süüdistas teda oma saagi rikkumises. Andres ei kaotanud usku õigusesse, aga ta hakkas seda taga ajama kavalate võtete ja nüketega. Tõe ja õiguse taga otsimine muutis Andrese kalgimaks inimeseks, sest see õigus, mida ta Piiblist luges, ei tähendanud midagi, sest ta ei suutnud seda maksma panna. Kui Pearu poeg Karla pidi minema kroonusse, siis Andres mõistis, et jumal loob vahel õigust ka Vargamäel. ,,Karla võeti kroonuteenistusse [] Nõnda siis pidi Pearu endale võõra sulase palkama, sest järgmine poeg Toomas oli alles nõrk, et töömehe kohustusi täita. Sellest mõistis Mäe Andres, et jumal teeb mõnikord õigust ka Vargamäel. Pearu oli küll hoobelnud ja suurustanud, aga nüüd pidi ta ometi kord mõistma, et tema pole ilmas see kõige vägevam." 6
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka. Abrukal sõidavad Nässu ja Vana mootorrattaga ringi, kus siis külgkorvis istub tavaliselt Nässu. Kui mehed merel on, siis tavaliselt Nässu...
Mida võõram oli nimi, seda paremini pidi kaup rahvale peale minema. Näide raamatust: ,,Soovite ehk lõhnaõlisid ainus tilgake põue või otsmikule, ning ükski mees maailmas ei suuda jääda tõrksaks. Ainult välismaa kallim kaup, ainult ja ainult! Siin on Quelques, Fleurs, Narcisse, Japonais jne. Kauples ja kauples, kuid huvilisi oli vähe. Peale mitut ebaõnnestumist läks Ekke Aadu Undeperve juurde, et talle edasi anda Karla tervitused. Aadu oli Karla tervitustest nii vaimustuses, et hakkas Ekkelt kõvasti kaupa ostma. Lõpuks, kui Ekke lahkus, oli talle järele jäänud ainult mõned asjad. Ekke juhatati Pille Riini juurde öömajale, kuid tema hütt oli väga külm ning lasi tuult läbi. Ekke jäi hütti mõneks päevaks, korrastas seda seal natuke, tõi Pille Riinule natuke süüa. Sellise kauplemistööga sai Ekke Moor juurde nutikust, kavalust ning samuti julgust, kuna ta käis ju kõikide võõraste inimeste juures.
2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele"
mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima Krõõda hääl, kui see sigu koju kutsus. Andres ja Pearu tülitsesid pidevalt. Tuli talv. Pearu tuli naabritega ära leppima. Hakkas neid hoopis aitamagi. Andres tahtis uusi kambreid ehitama hakata. Kevad. Pearu saatis oma sulaseid Eespere töödele appi. Ehitati uusi kambreid. Pearul olid pojad Joosep ja Karla. Juss oli tüdinenud töödest. Mari ja ka teised naersid ta välimuse üle. Ta tahtis end üles puua, aga Mari takistas teda. Mari lubas järgmisel aastal temaga Vargamäel saunakambris elama hakata. Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi
Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga, kes jäi rasedaks, kes sünnitaks Oru talule pärija. Pearu anna pm mingi lubaduse. Karla ei lase Pearut kodust välja, et testamenti pmber kirjutada. Ott sebib ka Elliga (salajane) Armukolmnurk lõpuks saadetakse Ott Vargamäelt minema toimub lask ja jääb selgusetuks, kes tulistas Eedi kadus koos püssiga, seega arvatakse, et laskja oli Eedi (pole teada kas õhtusel või vabast tahtest tulistas) Joosepi ja Liisi pojale pärandatakse, sest Pearu tahab orule KRÕÕDA verd, sest Pearu armastas Krõõta ning pidi talle näitama, et on kõva mees
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused ...
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi...
Liisi- Andrese tütar abiellus Pearu poja Joosepiga, alguses oldi selle vastu. Liisi mõtles välja, et ainuke võimalus on rasedaks jääda, ning see ka juhtus. Andres viskas Liisi välja, ning too elas saunatädi juures ja Joosep käis seal kosjas. Nad abiellusid ja kui see tehtud sai hakkas Andresel Liisist kahju ja käskis Maril alda talle kaasavara kaasa. Pärast Liisit ja Joosepi äraminekut Vargamäelt proovis Pearu oma poega Karlat Maretist eemal hoida, et Karla ei abielluks Liisiga. 25. Missugused olid Andrese nõudmised naisele ja Pearu omad? Andrese naine pidi olema tubli töö tegija
.. 2840 m3/ha • INCLUDES AGRICULTURAL RESIDUES • WITHOUT MINERAL FERTILIZERS • ONLY BIOGAS PLANT DIGESTATE IS USED AS FERTILIZER CATTLE BREEDING • OÜ REVER, Tänavotsa talu, Tuula küla, Saue vald • AS KINDLUS, Kiia, Saue vald • NEIGHBOURING REGIONS: • AS PAKAR, Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, • AS FERAX HAIBA, Haiba, Kernu vald • AS KINDLUS, Vääna, Harku vald • AS METSAKÜLA PIIM, Kumna küla, Harku vald • OÜ KUIVAJÕE FARMER, Karla küla, Kose vald PIG FARMS IN ÄÄSMÄE REGION • OÜ HINNU SEAFARM, Allika küla 74601 Kuusalu vald • SAMIRTE OÜ, Lehola 76603 Keila vald • TRIIGI SK, Triigi 75001 Kõue vald • KÜÜNI SIGALA ÜHISTU, Mustametsa, 74602 Kuusalu vald • OÜ Pihlaka farm, Mõisaküla, Kiili v. INPUT FOR BIOGAS PLANT • 3500 tons biomass • 18 000 tons slurry (2 pig farms) • 40 tonni slaughter house residues • Biomass from nature protection area 200
See ajas Pearu marru, et Andres oli talle ära teinud. 20. Eesperes ehitatakse uut elumaja (XXVI ptk.) Terve talve vedas Andres metsast palki uue maja ehitamise jaoks. Abiks polnud kedagi võtta. Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul halvenenud sedavõrd, et Oro Pearut appi ei saanud kutsudeski enam. Ka Oru perenaised ei rääkinud omavahel. Ainukesed, kes vargsi kokku said, olid lapsed. Nad armastasid üheskoos mängida. Pearu kaks vanemat poega, Joosep ja Karla, olid Andrese Liisist ja Maretist küll mõne aasta vanemad, ometi sobisid nad üksteisega väga hästi. Kevadel, kui Eesperes ehitus algas, põlesid Oru poisid kustutamatus uudishimus, kolas ju hommikust õhtuni Mäelt raiumine ja meeste jutt ja near. Et poisse naabriaeda ei lubatud, pidid tüdrukud kleidisabas neile saepuru läbi aia kätte andma. Poisid lubavad neile saepuru vastu anda, kui neil hakatakse uut maja ehitama. Seda aga tüdrukud hästi ei usu
sajandil. see disainiti vanade viikingiaegsete rõivaste järgi. Kui Sigururi nägemus viikingiaegsest kostüümist populaarseks sai, kujundati see arheoloogiliste leidude järgi veelgi viikingiaegsemaks. Skautbúningur Skautbúninguri disainis samuti Sigurur Gumundsson. See oli moderniseeritud variant faldbúningurist, mis oli 19.sajandi keskpaigaks kasutuselt kaotatud. Rõivastuse juurde kuulub müts, mis on inspireeritud sellest, mida kanti faldbúninguriga. jóbúningur karla See on kõige tavalisem mehe rõivastus, mis koosneb villastest pükstest, nööpidega vestist ja jakist, mida kutsutakse treyjaks. Pähe käib sabaga müts. Kostüüm oli tavaliselt must, tumesinine või tumeroheline, kuid vest oli tavaliselt erksam, nt punane. Sellist rõivastust kandsid mehed 17.-19.sajandil. Fornmannaklæi 19.sajandil kujundas Sigurur Gumundsson meestele rõivad, mis meenutasid 10.sajandi norra rõivastust
· Andres ja Pearu vaatavad, kel on rohkem raha, kes on KÖNN. Andres teeb sohki. Pearu paneb kümnekaga piibu jaoks tule põlema. -> Kõik muu on tuhk ja tolm, mille peale ei maksa aevastadagi. · Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud nii, et pidev vaen hõõgus nagu tuli lees tuha all. Kodumail hoiti teineteisest eemale, juttu juleti sõlmida vaid väljas, teiste keskel. Ainsad, kes vargsi kokku said, olid lapsed Pearu kaks vanemat poega Joosep ja Karla olid Andrese Liisist ja Maretist mõni aasta vanemad, ent sobisid üksteisega v hästi. · Andresel ja Maril järgmine poeg Ants · Köster soovitas ,,Linda" aktsiaid, Aleksandri kooli, Eesti Kirjameeste Seltsi, ,,Postimeest" ja muud sel ajal pakutavat isamaalikku kaupa. · Maril surid Juku ja Kata, Andresel kolmas tütar Anni. Nõnda ei jäänudki enam Jussil Vargamäele võsusid. Mari ei matnud mitte vaid oma kahte last, vaid kogu oma minevikku ühes arvatavate eksituste ja pattudega
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud
see oma naise suud pidada ei oska. Pärast seda andis Madis oma eidele tubli nahatäie, et viimane teaks, mis teda edaspidi ees ootab, kui ta veel keelt lõksutama peaks. Varsti sündiski Maril nääpsuke poeg, kes sai nimeks Indrek. Andrese üks soov oli siiski täitunud: Vargamäele tulles oli ta lapsi tahtnud ja neist polnud õnneks puudu. Aastate möödudes olid Andrese ja Krõõda lapsed juba suureks sirgunud ning Pearu pojad Joosep ja Karla samuti. Vargamäe lapsed said omavhel hästi läbi, hoolimata vanemate vihavaenust. Andrese ja Mari esimene poeg oli juba mõni kuu üle nelja aasta vana, kui sündis järgmine poeg Ants. Varrud otsustati pidada koos nelipühadega ning Eespere ei hoidnud millegagi tagasi, kõike oli küll. Kutsutud oli isegi Oru Pearu ühes kõigi teiste Tagapere elanikega, sest paar viimast aastat olid Vargamäe peremehed rahulikult läbi saanud, ning veel palju teist rahvast.
4) Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg 5) Paal - 6) Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla 8) vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid, unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, ) 9) Penn/Penno (hea korvpallur, lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne,
numbritest 1, 2, 3, 4 ja 5, kui arvu üleskirjutamisel võib üht numbrit kasutada mitu korda? 19. Mitu erinevat võimalust on täringumängus saada 3 viskega 9 silma? 20. Lasti välja loterii, mille 4x5 ruutudes on arvud 1 - 20 ja mille täitmisel tuleb ristiga märgistada 5 võidunumbrit . Mitu võimalust on nende viie numbri märgistamiseks? 11 21. Perekond pidi talule nime panema. Mõeldi välja talule iseloomulikud sõnad : Maasikas, Mägi, Org, Mets, Mänd, Järv, Veski, Juhan, Karla. Kõik nimed tundusid kenad, peremees arvas, et võiks panna ühe neist, perenaine, et kahest sõnast koosneva nime (teatavasti pannakse talule nimi omastavas käändes, st näiteks Oru talu). Nad otsustasid kõik erinevad võimalused paberile panna. Mitu oletatavat talunime nad kokku said? 22. Kui palju leidub erinevaid võimalusi selleks, et jaotada 30 töölist kolmeks 10-liikmeliseks brigaadiks? Kui palju võimalusi on nende tööliste jaotamiseks kümneks 3-liikmeliseks brigaadiks?
parnupostimees.ee/288555/mihkli-kihelkonnapaeval-raagiti-moisatest/) 2011.aastal, päev enne Mihkli laata, toimus kihelkonnapäev ja sel puhul kogunes Mihkli kirikusse umbes 400 inimest. Kontserdi andsid Gerli Padar ja Rene Soom. Müügil oli vana tehnikat, näiteks, veneaegne Druzba saag ja muud põnevat, suur valik kalapüügiriistu, kanu, kukkesid, küülikuid, suitsuliha, relvi, rõivaid, lilli, tomateid. ( http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=30205) Suurel laval vestis mahlakat juttu Küla Karla, kes oli päevajuht. Seejärel panid Halinga mehed oma puhkpilliorkestri mürtsuma. Otse lava kõrval asus laada korraldustoimkonna telk. 2012.aastal peeti Mihkli laata kahekümne neljandat korda. Kihelkonnapäev oli pühendatud valla juubelile. Kokku said kõik endised ja praegused vallajuhid. Üleminekuaastatest tegi põneva ülevaate Ülle Andrea. Kihelkonnapäeva lõpetas Margus Vaheri kontsert Mihkli kirikus. Laadapäeva juht oli Emil Rutiku. Laada avas pasunakoor ,,Õnn tuli õuele"
Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannaks...
tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Kuid varasemas eas oli Tagapere vanim poeg samasugune nagu isa, kes koos Karlaga olid kavalad kui rebased ja petsid Liisit ja Mari. Kui nad poistele aia äärde laaste viisid, siis lubasid nad midagi vastu tuua. Seda olid nad ka varem lubanud, aga millegi pärast murdsid nad lubadust. Ja miks peaksid nad ka seekord midagi vastu tooma? Aga siiski tõi Karla neile saia ja tüdrukud jäid rahule ja uskusid neid ka teistel kordadel. Kuid Indrek ja Riina olid täpselt nagu nende vanemad, kes olid kättemaksuhimulised. Indrek viis tüdruku linnu pesa näitama ja see andis hiljem selle linnupojad oma kassile. Indrek sai sellest teada ja viis Riia kassi oma kalli koera lõugade vahele, mis lõpetas tolle elupäevad. Nii maksis ta tüdrukule halva eest kätte. Kuigi see ei olnud õiglane , kuid nii pääses tõde ja õigus jalule.
Linnuliha-taimetoitlased ehk pollovegetaarlased, kes lihadest tarbivad ainult linnuliha. Semivegetaarlased, kes väldivad vaid punast liha, kuid söövad teisi loomset päritolu toite (Tervise Arengu Instituut, 2015). 1.4 Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest Nagu ikka igal asjal on kaks poolt üks hea ja teine halb ning on ka erinevaid arvamusi, ka veganluse teema ei erine selle poolest. Osade arstide arvates ei ole veganlus tervisele kahjulik, nt: meditsiiniõde Karla Lopp ning samuti ka erinevad välismaa arstid ja toitumisspetsialistid (Eesti Vegan Selts, 2017, Florian Biesinger, 2015, Florian Biesinger, 2014). Ja teiste arstide arvates ei ole veganlus kõige tervislikum toitumisviis eriti lastele, nt: Tallinna Lastehaigla kommunikatsioonijuht Tiina Eier ja toitumisspetsialist doktor Mai Maser (Heinsalu jt, Terviseuudised.ee toimetajad, 2017; Hanson, Maitsed.ee toimetaja, 2017)
Audi 583MHV 664 ÕIE-KULLE OTSMAA EMT Honda 902UXC 2100 MARGUS UNGERSON Elisa Mercedes-Benz 976AHH 3101 TOOMAS AGURAIUJA EMT Honda 313LRT 5458 MAILIS ANDRESON Elisa BMW 146KLX 94 MERILIN LUTSAR EMT Mercedes-Benz 769JND 9946 PEETER VOOVERE Tele2 Mazda 93RCH 3648 RALF KÜTTIS Elisa Volkswagen 586BTF 14437 MIKK MAILEND EMT BMW 788MEO 10934 KARLA POLLI Elisa Ford 982VFH 16086 UNO NEEM Tele2 Mazda 170DCL 14344 MARGIT NARITS Tele2 BMW 224LFL 5531 PEETER RIISIK Elisa Mazda 416LDU 14533 RIINA JÕGILA Tele2 Mazda 912RPM 6175 MATI RINGAS Tele2 Honda 202NXG 7833 MAIE KOBIN Elisa Ford 330MYG 17673 TARMO TÜRKSON Tele2 Volkswagen 796XUE 7531 TAIMI LAUR Tele2
Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole. Nii saidki tüdrukud edasi neile viia kuid mitte palju sest neil oli endal ka seda tarvis ning isa oleks võibolla tähele pannud et väga palju on kuskile kadunud. Poisid ehitasid neist igasugu ehitisi, mille mõttest tüdrukud aru ei saanud. Karla ja Joosep mängisid Türgi ja Vene sõda omavahel ja Liisi ning Maret vaatasid pealt läbi aia. Paljud tööd jäid tegemata sest aega ei jätkunud, talv tuli ka kiirelt peale nii et mõnedki asjad jäid poolikuks. Andres vaevas enda pead kividega mis ikka ja jälle põllule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks teinud aga nüüd olid jälle suured kivid põllul. Teine asi oli kraavidega. Neid tehti palju, vahepeal vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi.
Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole. Nii saidki tüdrukud edasi neile viia kuid mitte palju sest neil oli endal ka seda tarvis ning isa oleks võibolla tähele pannud et väga palju on kuskile kadunud. Poisid ehitasid neist igasugu ehitisi, mille mõttest tüdrukud aru ei saanud. Karla ja Joosep mängisid Türgi ja Vene sõda omavahel ja Liisi ning Maret vaatasid pealt läbi aia. Paljud tööd jäid tegemata sest aega ei jätkunud, talv tuli ka kiirelt peale nii et mõnedki asjad jäid poolikuks. Andres vaevas enda pead kividega mis ikka ja jälle põllule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks teinud aga nüüd olid jälle suured kivid põllul. Teine asi oli kraavidega. Neid tehti palju, vahepeal vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi.
müügimehed kojast kotta nii, et uksi on vaja kolm korda rohkem õlitada ja läved ka kulumas nagu täiega. Lõpuks proovib ta vana nippi ehk läheb viinaga kellegile külla, viin tõstab kõigi tuju ja objektiivselt kõike melles pidates mis pererahvas küla inimeste tegemistest pajatab läheb ta järgmine hommik väljavalitud talu juurde ja nagu tunneks peremeest küsib ta järele . Siin kohal on selleks Aadu Undeperve, Ekke sättib ennast positsioonile, et on pererahve poja Karla sõber linnast keda vallandati ja kes nüüd linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb. Olles mitte midagi kuulnud tükk aega oma pojalt võttab meeledi pere vastu Ekke, pakkub süüa ja kui jutt sattub tema kaasakantavale varale on naised rohkem kui rõõmsad ostma erinevaid seepe, riidetükke ning perfüüme mida pakub, hiljem saadab Aadu tütre Viia Ekkega ringikäima kuna külarahvast on lihtsam veenda ostma Ekke kaupa mis neile näib kui uhke suur kaubamaja kui teda toetab keegi tuttav
Paneme tähele, et kahel erineval viisil arvutades tekkis ühe eurosendi suurune erinevus. Lahknevus tuleneb asjaolust, et esimesel juhul oli 0,045833 ümardatud suurus, teisel juhul toimus ümmardamine alles lõppvastuses; seega teisel juhul saadud vastus on täpsem. Võime aga siiski märkida, et vastuste erinevus ei ole oluliselt suur. 9 Seega paigutas Joosep tähtajalisele hoiusele 1745,46 EURi. # Näide 2.2.9. Karla soovib 800 EURi suurusest investeeringust teenida 350 päeva jooksul 100 EURi intressi. Milline peaks olema selleks vajalik intressimäär? Lahendus. 350 Asetades väärtused P = 800, I = 100 ja t (aastat) valemisse (2.2.1), saame 360 350 100 800 r ehk 100 777,7778 r ,
Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
