sees ja tol ajal räägiti, et seal elab mingi kummitus. kuid üks mees seda ei uskunud ja läks laupäeva öösel surnuaeda selle haua juurde ja karjus, et ta ei usu, et seal mingi kummitus on ja peksis seda jalaga ja sülitas jne. siis hakkas ta aga ära minema aga kuulis nagu keegi käiks ta selja taga. vaatas selja taha, kedagi polnd. veidi edasi liikudes kordus sama asi. ja kordus see veel üks kord ennem surnuaia väravatesse jöudmist. aga kui mees väravate vahele jöudis, kägistas miski ta ära ning mees kukkus surnult maha.järgmisel hommikul kui külarahvas peale kirikut surnuaiast tulid leidsid nad too mehe sealt väravate vahelt ning tal olid väikesed käejäljed kaelal
Valge kleidi mõrvad Ühel jaanuarikuu kolmapäeval läheb perekond Mets puhkusreisile Saaremaale. Nad üürivad endale vana maja, surnuaia kõrval. Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi
kutsuda. Ann arvas, et tema väikevend oli haige seepärast, sest tema ebaõnnestunud deemonite väljakutsumine võis teha tema väikevennale südamerikke. Ühel õhtul kuulis Ann kuidas tema vanemad tülitsevad. Järgmisel õhtul ei tulnud isa koju, ema käskis Annil minna isa tööjuurde. Algul puikles Ann vastu aga läks ikkagi isa tööjuurde. Ann tahtis minna otsemini aga ta pidi minema siis surnuaia juurest mööda. Ta ei julgenud minna aga võttis ennast kokku ja läks. Kui ta oli surnuaia juurde jõudmas, kuulis ta, et surnuaial on keegi. Äkitselt kuulis ta politsei sireene, keegi oli jooksmas tema poole, tume kuju andis talle musta prügikoti kätte. Pärast sai ta aru kes see oli ja see oli Maya. Ta käskis tal edasi kõndida. Ann oli jõudmas politseiauto juurde. Politseinikud küsisid mis selles kotis on, Ann ütles, et tema ema käskis tal prügivälja viia ja nende prügikonteiner oli täis ja ta mõtles, et toob siia surnuaia konteinerisse
Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus? Mäe talu tüdrukud viisid Oru poistele läbi aiaaugu saepuru ja laaste. Mari nägi seda pealt, kuid ei hakanud lastega riidlema ning muuhulgas lubas saladust hoida ning edaspidi mõned lauad poistele viia, kuid mitte palju.
O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Tänan kuulamast!
WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 - 1791 MUUSIKAÕPETUS Töö autor: Helle Reiljan Võru Järve Kool Töö pealkiri: W. A. Mozart Koolitaja: Evi Tarro Koht Koolielus: muusikaõpetus Kooliaste: III kooliaste Annotatsioon: Mozarti elukäigu lühitutvustus LAPSEPÕLV Sündis 27. Jaanuaril 1756. aastal Salzburgis 4-aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal as...
LUULEKAVA Kes on õppinud armastama, on õppinud surema. Mida kõrgemad on mäed, seda sügavamad on orud, seda rängem on teekond südames rändajale. Sinu südamekambris on vaal ja orav. Raudrohi ihkab olla sinu juus. Kaljud kirevad sinust kui kikkad. Sinust, sa eales silmi ei sule. Need sädemed Su tulesuitsusilmis toa hoidsid sooja tunde, päevi, nädalaid ja kuid. Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses toetades teineteist, hoides ja trotsides. Millised uned..! Muuseas: ma armastan sind mu akna all laiub kunklik maastik maakera suurima männimetsaga tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena läbi lume tuskamas sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb aimata ...
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakesken...
Kuplid lõhtuvad Rooma kuplitest. Sinine värv tähendas taevast ning seostati surmaga. Mosee on väljast kaunistatud mosaiikidega. Mosee juurde kuulub alati kaev, vesi. 2)Minarett-eraldi seisvad tornid,mis on seot Moseega.3)Medese-sarnane Moseega, ühe sissekäiguga,selle sisse kuulub eraldi Mosee.4)Maosoleum-kupli vorm võib olla erivev-koonuse kujuline, kaheksa tahksed jne. Asusid valitseja läheduses.Tihti ehitati mitu maosoleumi üksteise kõrvale ning see moodustas omakorda metropole ehk surnuaia. Gooti kunst-sel ajal saavutas feodaalühiskond tipu.Tähtis osa on linnadel,mis olid majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatud. Linnades pandi alus käsitööle.Kultuur hakkas ilmalikustama. Gooti ajastul tekkis huvi ümbritseva maailma suhtes.Ristisõjad olid suured mõjutajad kunstis. Huvi tunti: 1.kosmos2.loodus3.inimese isiksus, mis kandub esiplaanile. Ilmalik kirjandus,rüütli romaanid,suured kroonikad,palveraamatud kalendri steenidega hakkasid esile kerkima.
Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse
satanistide foorumitest, sest arvas et Maya käib sellistes kohtades. Ta kohtus seal poisiga, kelle nimi oli Seth. Seth rääkis talle tugevatest jõududest. Ann proovis deemoneid välja kutsuda ja soovis, et kõik oleks nagu enne, kui tema ema ja isa temast rohkem välja tegid. Järgmisel päeval sai ta teada, et tema sündinud vennal Andresel on kaasa sündinud südamerike. Operatsioon pidi toimuma Soomes. Ühel õhtul palus ema minna Annil isa töö juurde. Ann läks otseteed surnuaia äärest. Seal kohtas ta Mayat. Maya kutsus Anni enda juurde ja Ann tutvus seal Maya perega. Ühel õhtul kui Maya mured oma perekonnaga olid üle pea kasvanud, kutsus ta Anni kaasa ühe inimese juurde .Ann sai aru, et see oli Seth. Anni isa helistas talle ja ütles, et operatsioon ei läinud hästi. Ann tundis end väga süüdi. Ta läks Mayat otsima ja leidis ta Sethi juurest. Seal oli pidu. Peale pidu läksid asjad pingeliseks. Maya võttis Sethi mootorratta ja sõitis sellega minema
Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest
"Palavik" 1937. aastal ilmus tema teine luulekogu "Kohtupäev" Milleks mulle tiivad... Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ... Pohmelus ... Kuis jälk on elu! Liikmed hallahigis, kõhn joomar köie heitnud kase tippu. Käes väriseb tal silmus. Tuhmuv sügis ta üle musta langetamas lippu. Videvik ... Käin üksi pikki hämarat alleed, all jalge sügislehti koldne sadu.
Kell oli juba 3 öösel saamas kui ema ütles Annile, et too läheks isa töö juurde vaatama ning kutsuks isa koju. Algul puikles Ann emale vastu kuna ta teadis, et öösel on ohtlik liikuda ringi ning ta oli 16 ning seadusega oli öösel väljas olemine talle keelatud. Lõpuks andis ta, aga järele ning otsustaski minna välja isa töö juurde teda koju kutsuma. Isa ei võtnud telefoni vastu. Ann kõndis üksinda keset nõrgalt valgustatud tänavat. Surnuaia juurde jõudes kaalus ta minna ka ringiga kuna öösiti on ikka surnuaiad hirmuäratavad. Kuid ringi minnes oleks läinud liiga palju aega raisku. Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda
soontes, see on - puhas! MARGUS. Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie endi silme all üles kasvanud ja inimeseks saanud! VANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestustesse ära vajunud, jutustab edasi). Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud mõisa... Neli põlve tagasi, kui ühte nõuti (on sügavasti liigutatud ja lööb silmad maha) - see uputas enese jõkke. Surnuaia müüri taga, kui mina veel nägin ja mäletan, seisis ikka veel tema ristikene - karjalapsed ka hoidsid ristikest ja ei tallanud maha...
1.PUUD ja PÕÕSAD Nimeta oma kodulinna puiesteed ja puuliike: Näiteks Narva: Pukini psttamm, kased (Ingeri hotelli juures) , pappel(kesklinna gümnaasiumi juures). Tallinna mnt- kastanid, pärn 2. LILLED ja ILUPÕÕSAD Karikakar, võilill Kannikesed (petri platsil) 3.KULTUURTAIMED PARGI VAATLUS: narva Nimeta oma asula parke: Võidu park, Saksa sõdurite ja sõjavangide surnuaia näol ja mis kannab praegu ametlikku nime Sutthofi park, Pimeaed, park Kerese , Energia tn ja Tallinna mant vahel Milliseid puid seal enam kasvab: lepp, vaher, kastan, pärn,tamm Miks linnahaljastuses kohtab harva okaspuid, eriti euroopa kuuske ja mändi? Ei taalu linnaelu, liiga mürgine. Mustus katab lehti ja nad ei saa hingata. Kus võib Narvas näha okaspuid? Suure haigla juures on hõbekuused, Petri platsil, väikesed männid istutatud keskringile
tegi puusärgi. Päev hiljem pühapäeval maeti Jakob maha. Maret jäi veel surnuaeda haua juurde, kuid ta enam ei nutnud. Ta nägi pead tõstes pingil meest. Algul ta ei tundnud teda ära, kuid sai siis aru, et see on sama mees, kes oli toonud Jakobi kukru. Nad rääkisid veidi ning mees imestas, et Jakob on surnud, kuna haigemajas polevat tal olnud põlvedel selliseid haavu ja nägu polevat olnud must. Oli olnud ainult meelekoht ja põsk lilla. Maret tuikus surnuaia väravast välja ja läks alla jõe randa, lükkas vene vette ja istus sisse, kuid sõuda ta ise enam ei jaksanud. Ta tundis ainult, kuidas vene pärivoolu kandus. Vene liikus peatumata, möödus ka vaese, rumala ja vana Mareti onnist. Kogu ümbrus voolas mööda lakkamata ja peatumata ostekui ema armupisarate ilmlõpmatus.
aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusika. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida
Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga, millele Peauru armastas tamme ette ehitada uputades nii Andrese põlde. Kogu külas aga tuli vahepeal leina aeg, kuna lapsed hakkasid surema. Algselt surid kõikjalt mujalt lapsed peale Vargamäe pere, kuid siiski surid ka Jussi ja Mari kaks last. Niisiis kasvatas Mari üles Krõõda ja Andrese ja enese ja Andrese lapsi, kuid Jussi omi polnud enam ühtegi.
kirik on korduvalt põlenud ja ühe uuesti üles ehitatud. Vabadussõja monument: Ainuüksi sellepärast valisin selle monumendi,et ta on Eesti tuntud skulptori Amandus Adamsoni poolt 20.sajandi alguses rajatud ja Vabadussõjas langenute mälestuseks püstitatud.Muidugi on ka huvitav teada,et esialgne kuju lõhuti 1941.aastal vene võimude poolt ja uuesti valmistati ja paigutati kuju omale kohale 1990.aastal. Kuursaal: Asub kunagise linna surnuaia kohal ja oma arhitektuuris rõhutab see hoone puitkonstruktsioone. Valisin selle, kuna inimestel olekshuvitav teada,et see hoone rajati 19.sajandil just sellepärast,et mudaravi võeti üha tõsisemalt kasutusele ja selleks oli vaja ka paremaid puhketingimusi.Selleks siis see objekt. Kuressaare Linnateater: Olenemata sellest,et hoonet on korduvalt ümber ehitatud,on ta säilitanud oma klassitsistliku üldilme
tuleks. Mari suutis siis veel Jussi rahustada ja ütles et tuleb homme. Kahjuks Juss nii kaua oodata ei suutnud. Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna. Nii lõppes Jussi lühike elu. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma köstri ning lauluta. Ainult Andres oli see, kes palveraamatu avas ja laulusõnu lausus. ,,Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Nii laulis Mari Jussile. Tsitaadid ,,Ää naera ühti, olen mees nagu teisedki." ,,Mis ma ikka lausun." ,,Kurat võtaks, Mari, aga sina ju ainult lõõbid minuga." ,,Naera, keda tahad, mitte mind ega mu jalgu."
Ning mulle jäi ka mulje, et Rootsi ministrid on natuke arad, kuna nad ei julgenud EI öelda. Tänu sellele ei-le jäid Balti riigid Rootsi toetuseta ja ma arvan, et tulevikus on ka selle tõttu Eestil raskem gaasitorule ei öelda. Põhjus, miks mulle Nord Stream veel ei meeldi on see, et üks gaasijuhe on vaid 8 kilomeetri kaugusel parvlaeva Estonia uppumiskohast. See on praktiliselt sama vastik, kui mingisugune tuumajaam oleks kohe surnuaia kõrval. Ma arvan, et halba gaasitorule ja siis juba ka Läänemerele võib teha näiteks laevahukk. Kui laev peaks uppuma otse gaasitoru kohal ja sellele peale kukkuma, siis läheks ju toru katki ning jällegi hakkaks gaasi otse merre lekkima. Ma ei usu, et sellist asja küll juhtuks, aga loodan et selle peale on ikka mõeldud. Nord Stream võib tuua Läänemerele suure kahju, kuid loodame, et see suudetakse ära hoida. Nord Stream on hea, kuna Saksamaa elanikud saavad rohkem gaasi
jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks. Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal . Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba hobused võtnud ja sõiduks valmis ütles Moona Liisa et käib kähku kodus ära ja võtab neile pikniku korvi kaasa , nii ta läks ja oligi varsti tagasi
Nad liiguvad ringi teisi märkamata, istuvad bussis apaatselt, huul torssis, jõllitades ühte punkti. Vanaema Kivirahn o Pahur tema jaoks on kõik maailmas valesti. Autojuhid ei oska sõita, noorus on hukka läinud, arstid ei tea midagi, rätsep rikkus riide ära, päike paistab silma jne. Ta näeb kõikjal ainult varjupoolt. o Surija see on kivirahnude alaliik. Nad riietuvad tumedasse, nad lõhnavad surnuaia järele ja tundub, nagu hakkaksid nad kohekohe surema. Pahur Surija
kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi
Indiaani joe tappis doktori. Joe süüdistas Muffi. 10.peatükk Hulkuv koer ulub sünget ettekuulutust Nad kartsid et keegi tuleb ja hiilisid tasa koju. Nad mõtlesid kuidas indiaani Joed süüdistada. (liiga raske tekst oli edasi ei oskanud kokkuvõtet teha). 11.peatükk Südametunnistus teeb Tomile vaeva Sündmus levis tohutu kiirusega üle linna ja mindi surnuaia juurde. Tom kartis täiega. Süüdistati Muffi, aga pärast süüdsitati ikka indiaani Joed. 12.peatükk Kass ja valuvaigistaja Tomi viis mõtteid eemale Becky ja Becky oli haige. Tom oli ka haige. Teda raviti igat moodi. Üks kass kargas neil. Tomi oli viimasel ajal väga varakul koju jõudnud. Tom hiilis Becky juurde. 13.peatükk Mereröövlid heiskavad purjed
oli hävinenud. Nõid- esimene Nõid ja Scatty vanaema, kes õpetas Sophiele tuult taltsutama, mis oli kõige võimsam 5 maagiast. Samal ajal oli Perenelle viidud üle vangi, kus teda valvas Sfinks, üks Echidna tütardest, keda kartsid isegi Mustad Ülikud. Perenelle i maagilise võimed ei töödanud tema ligiduses. Nüüd polnud Perenelle il sealt enam pääsu. Nõid andis Sophiele kõik oma teadmised. Josh rääkis samal ajal väljas pargi ääres Deega, kes oli üles äratanud terve surnuaia. Ta valetas Joshile Flameli ja teiste heade kohta ja proovis teda enda poolele meelitada, aga Josh ei olnud nõus. Ta läks teistele appi. Luukeresid oli lihtsalt liiga palju. Nelik põgenes peegli kaudu Pariisi. Nõid tegi peegli katki ja plahvatuses hävines tema antiigiäri, mille ta lubas järgmiseks hooajaks taasavada.
seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - usklike hulgas on see tuntud "püha puuna". Purtse kindluselamu Oletatav ehitamisaeg 1533-1565 Johann Taube ajal. Restaureeritud 1988-1990.a. Purtse kindluselamu on Tallinn-Narva maantee äärde rajatud kivilinnustest ainsana restaureeritud ja pälvis 1990.a. Eesti parima
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab k...
Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe- tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas filmistsenaariumide kallal. Hella Wuolijoki suri pärast pikaajalist haigust 2.02 1954. aastal, olles 67-aastasne. Paar päeva enne surma kohtas ta ajakirjanikku, kellele ütles:"Mul on kiire, kõik peateosed on kirjutamata." Matused toimusid 8. 02 Helsingi Hietaniemi surnuaia kabelis ja tuhk maeti kirjaniku isa urni kõrvale. Tema tütre, Vappu Tuomioja poeg, Erkki Tuomioja on Soome välisminister.
Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad vaid erilised hetked koos ema ja isaga loovad imelise kokkukuuluvuse ja kindlustunde.
Varsti peale seda sündmust liideti Rebase, Soodeni ja Ellrami pataljonid 20. Eesti Diviisiga, mis pataljoniülematele ei meeldinud. Samal ajal, 29.veebruarist kuni 6. märtsini 1944, likvideerisid Vaasa-Vepsküla ja Siivertsi venelaste sillapead Eesti 45. ja 46. rügemendi pataljonid kolonelleitnant Paul Venti juhtimisel, Nordland diviisi rünnakrühm ja üks Danmarki pataljon. Nordland diviisi üksused vallutasid Siivertsi surnuaia 2. märtsil. 3. märtsil vallutas H.Riipalu pataljon koos norralastega Narva garnisoni surnuaia ja 4. märtsi hommikul kõrgustiku ,,117". 5. märtsil vallutati Vepsküla, sillapea likvideeriti lõplikult 6. märtsi kesköö paiku. Narva jõe läänekallas oli venelastest puhas. H.Riipalut autasustati I klassi Raudristiga ja edutati 45. rügemendi ülemaks. 6. märtsil pommitasid punakotkad tühja Narva linna, mis tehti koos Eesti Laskurkorpuse kahurväe toetusel maatasa
isikunimega. Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas Pihkva järve mööda Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas. Seoses sellega, et ühendus muu maailmaga oli külal raskendatud, hakati küla keskele, kõrgemale liivasele alale matma surnuid. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele ka palvemaja. 1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist. 1902. aastal elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103. 1938. aastal oli külas 50 talu, suurimale kuulus 37 ha maad. 160 aastat tagasi ümbritses küla ikka veel suur mets. Hunte oli küla ümbruses palju. Näiteks soola toodi Narvast regedega. Enne I Maailmasõda otsustasid mehed rajada külla kooli. Luba saadi ja kool ka ehitati. Kool ehitati alles 1954.aastal.
Regeringsgatani kõrgelt viaduktilt alla Kungsgatanile. Noorsugu liikus mööda tänavat suurtes troppides ja seistes veoautodel. Lehvitati Rootsi, Taani ja Norra lippe. Ja kisas see noorus ning laskis end minna -- see oli n e n d e panus lõppenud maailmasõja kohustustesse ja koledustesse. [--] Meie vaatasime seda karnevalitaolist lõbutsemist pealt sõnatult ja vaikides, sest meie maale see päev rahu ei toonud. Seal, kolmsada kilomeetrit ida pool, valitses surnuaia rahu." - "Lahkumine" Henrik Visnapuu · 1890 1951 · Läbis algkooliõpetaja kutseeksami ja töötas vallakooli õpetajana · Tartu Ülikoolis tudeeris filosoofiat · 1944 põgenes Saksamaale ja 1949 suundus USAsse Looming: · Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates 1908. Aastast · Oli "Siuru" üks kesksemaid luuletajaid · Osales kirjanduslikes koguteostes
./. See inimene oli justkui mu sõbe rnoorusest, kes kadus mööda vurisedes kui üks auto ning temast maha jäi palju nagu salmis öeldud /.../ Paks tolm vaid jäi ta teele./. Milleks mulle tiivad...(1926) Äärmiselt enesekriitiline ja surmale vihjav luuletus. Kõik hea lükatakse tagasi, tuues põhjuseks, et see hullutab meelt ja hiljem maksab kätte. Et eluajal ei leiakski inimene rahu, ainult hauas surnuaia kõrval. Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et pole vaja kulda karda, et see maksab ju kätte, kui muutud liiga uhkeks. Rikkus ei too rahu, vaid täieliku rahu leiab ainult hauas olles. See on küll äärmiselt sünge, aga samas valetatud siin ei ole. /.../ Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval./.../ Dies irae (1934) "Kohtupäeva" üks pikemaid luuletsükleid, mis pilkab väga selgelt
ühtne, tähenduslik meeleolu, mida lühijutu puhul on lihtsam hoida. Autor on järjekindlalt järginud rusket ja rõhuvat meeleolu, mida sõda endaga kaasa toob. Kogu teost läbivad ka tumedad toonid: paljud sündmused toimuvad öösel, pimedas, kuuvalguses: Mareti unenäod, võõra leidmine teispool jõge, õhtul heitis Jakob hinge, öösel tuli metsavahi naine surnut pesema, „Maret tuikus surnuaia väravast välja, nii kummaras, et teda õhtuvidevikus võis vaevalt märgata“. Teoses on keskseks teemaks sõda ja selle tagajärjed. Seda võib lugeda ka sellest, et autor on selle kirjutanud 1919. aastal, mil äsja oli lõppenud esimene maailmasõda ja kestis veel Vabadussõda. Teose sõjanägemustes võiks seega otseselt peegelduda nende sõdadega seonduv. Autor kirjeldab sõda kui midagi väga julma, kannatuste- ja piinarikast
osaks ja matsid umbes 15 meetri kaugusele hauaplatsile (Jüri Veskimäe hauaplatsile). Matmiskohta kujundati hauaküngas, nagu oleks sinna äsja surnu maetud. Peale pandi veel puurist. Aasta möödus samba peitmisest. 27. oktoobril 1941.a. kaevati monument maa seest välja. Töö tegid ära samad mehed, kes selle maasse peitsid. Ausammas seati jälle oma endisele kohale. Mälestussammas püsis oma kohal kuni 7. september 1945.a. Siis sõitsid ööpimeduses surnuaia juurde veoauto sõduritega ja selle lasti sammas õhku. Mälestussammas taasavati 24. juunil 1990.a KUUSALU Kuusalu Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute ausammas avati 16.mail 1921. Osaliselt lõhuti sammas 2. juulil 1941, lahtilõhutud tükid maeti maasse, taastati õnnistati uuesti 10.augustil 1942. aastal. 1945 eemaldati osa teksti - Vabadussõja nimetus ja langenute nimed. Kolmandat korda pühitseti ausammas 26.novembril 1988.
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...
Blondie pääseb. Siiski püüab bandiit Blondie uuesti kinni ning viib ta seekord kõrbesse, jättes mehe ilma veest ning päikesevarjust. Blodnie on lõpuks täiesti jõuetu ja Tuco plaanib ta maha lasta, kuid Tuco tähelepanu juhib kõrvale hobusekaarik. Bandiit peatab kaariku ning leiab leiab sealt seest surnud mehed ning raskelt haavatud ja jõuetu Bill Carsoni. Bill Carson lubab Tucole avaldada koha, kuhu on peidetud 200 000 dollarit, kui Tuco talle vett annab. Tuco saabki teada surnuaia nime, kuid vett tooma joostes, Carson sureb. Blondiel aga õnnestus teada saada haual olev nimi. Kuna mõlemad mehed teavad ainult poolt saladust, algab uuesti nende vaheline koostöö. Samal ajal jahib Inglisilm („The Bad“) Bill Carsonit, kuna ka teda huvitab peidetud 200 000 dollari asukoht. Saatus viib aga kolm meest kokku, kuna Blondie ja Tuco satuvad vanglasse ning vanglaseersandiks ongi Inglisilm. Tuco äratab seersandi tähelepanu, kuna bandiit on oma vale
appi. Mõne aja pärast kui ,,sõda kaotamas ollakse" saabub Valgus, kes soovitas poisil Teemanti keerata, et kõik endiseks muutuks. Peale seda kadusidki hinged. Reeturlik Kass suutis end piinlikust olukorrast välja vingerdada. Neljas vaatus Kuues pilt (Eesriide ees) Valgus räägib, et Haldjas teatas talle, et Sinilind on surnuaias ühe surnu hauas. Tyltyl peab keskööl Teemanti keerama, et surnuid mitte häirida. Asjad ja Valgus jäid surnuaia värava taha ootama. Seitsmes pilt (Surnuaed) Lapsed kõndisid surnuaeda ning ootasid keskööd. Kui kell lõi kaksteist hakkas Mytyl kartma ning palus, et vend Teemanti ei keeraks, kuid ta tegi seda ikkagi. Hauad hakkasid avanema ning laste silme ette ilmus imeilus aed, kuid surnuid polnud nähagi. Kaheksas pilt (Eesriide ees, mis kujutab kauneid pilvi) Asutatakse teele Inimeste Rõõmude ja Õnnede juurde. Lastega saavad kaasa minna Koer, Leib, Suhkur ning looriga kaetud Valgus.
Juss aga jookseb soosillalt sama kuuse juurde, kus ta ennast kunagi üles puua tahtis ja viib selle samal õhtul ka ellu. Sama nöör oli Jussil endiselt pükste ümber. Esimesena avastab ta saunanaine, kes ka varem Jussi pärast muret oli tundnud. Jussi surmas süüdistab kogu küla Mari ja Andrest. Jussi surm jääb Vargamäele ja eriti Mari südamele paksu uduna rippuma, rusudes sealset elu ja inimesi ning muutes Mari samamoodi nukraks perenaiseks, nagu seda oli Krõõt. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, lauluraamatust loeb talle Andres, mis maril kuidagi meelest ei lähe. Samas muutub Andres aina tõredamaks, tõdedes, et surnuga ei saa võidelda, selle peale peab aga Mari targemaks oma mõtted enda teada hoida. Järgmiseks suureks löögiks Vargamäel on nakkushaigus, mis viib endaga kariloomad ja enamus lastestki, Mari ja Andrese puhul Kata, Juku ja Anni. Peres oli sellel ajal 7 last: Liisi, Maret, Anni,
liikmed, kes Mikaeli töösse just soosivalt ei suhtu. Et suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Mikael 3 Blomkvist võtab selle ülesande suhteliselt vastumeelselt vastu, kuid vastupidiselt ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost. Öeldakse, et kõigil on kapis mõni luukere, kuid selle suguvõsa kapist võiks leida terve surnuaia. Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Pealtnäha vaimse häirega tütarlapse kesta all on tegu väga terase ja nutika maailmatasemel häkkeriga, kellel on ülihea fotograafiline mälu ja suurepärased oskused. Mida rohkem Mikael ja Lisbeth Vangeri suguvõsa ajalukku süübivad, seda verisemaks ja õudsemaks lugu kisub. Koostöö käigus hakkab nende vahele tekkima midagi usaldusega sarnanevat, mis areneb aina edasi.
Peale Jussi surma muutub Mari sama nukraks kui Krõõt oli Vargamäel olnud, sest Juss surma süütunne ja kurbus jäi teda surmani kummitama. Peagi hakkavad kariloomad ning isegi pooled lapsed nakkushaiguse tõttu surema ning seda seletab Mari Jussi kättemaksuga. Ta ei anna endale andeks, et salaja tahtis saada Mäe perenaiseks, kuigi ta ei mõelnud seda tõsiselt ega plaaninud Jussi juurest ära tulla. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, sest kirik ei taha patuse surmaga midagi tegemist teha. Mari plaanib Vargamäelt lahkuda kuni Andres otsustas Jussi matustel lugeda nii, nagu oli lugenud Krõõdalegi, nagu poleks Jussi surmas midagi põlastamisväärset. Mari ei suuda seda unustada ning otsustab Vargamäele jääda. Pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise tõttu mõistab ta, et ka Andres on krutskeid täis
matusekomisjon, matmist korraldasloomisjärgus olev Eesti KujutatavateKunstnikkude Keskühing. Kadrioru lossi suures saalis toimus 23. novembril pidulik kirstupanek. Reedel, 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasatmine . Kadrioru lossist siirdus leinarong ,,Estoniast" mööda Balti jaama poole. 26. novembriks jõudis rongiga kujuri põrm Tartusse. Jaamast mindi ,,Vanemuisesse", kus kell üks peeti matusetalitlus. Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov täitus osaliselt matused kujunesid suurejooneliseks ja rahvarohkeks, hauasammaski oli suursugune, selleks sai tema enda loodud ,,Rahuingel". Tumeda poleeritud graniitpostamendi esiküljel on kunstniku nime ja sünni
Juss käib Mäel Maril külas, et teda sauna tagasi kutsuda. Mari ei tule laste pärast. Kaklus kõrtsis, Pearu räägib, et Sauna- Maril ja Andresel on midagi.Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks ühel ööl koju ja nägi, et Pearu on tema rukkis vankriga, ise täis ja magab. Andres kutsus pealtvaatajad. Kohus tunnistas Pearu süüdi
kirjandusega tegelemiseks. l Katse avada kool 1. jaanuaril 1844 otsustas Charlotte uuesti hakata tegelema oma kooli asustamise projektiga, et kindlustada ennast ja õde sissetulekuga. Kuid asjaolud ei soosinud enam nii, nagu see oli 1841. aastal. Tädi oli surnud, isa tervis halvaks jäänud. Õed said minna koolihoonet rentima ning pidid kooli avama Haworth`i pastoraadis, mis oli kodust kaugel; kuid selle asukoht oli surnuaia lähedal, küllalt metsikus kohas, mis hirmutas potentsiaalsed lapsevanemad ära. Tema katse avada kool kukkus 1844. aastal läbi. l Kirjanikukarjääri algus Mais 1846, avaldasid Charlotte, Emily ja Anne valenimede Currer, Ellis ja Acton Bell all ühendatud luulekogumiku. Vaatamata sellele, et raamat ei pakkunud kellelegi huvi (ainult kaks koopiat oli müüdud), otsustasid õed jätkata kirjutamist avaldamiseks ja alustasid tööd oma esimeste novellidega.
Jõulude ajal kutsus Andres Marit endaga kirikusse. Ka Juss oli Marit kutsunud, kuid Mari ei tahtrnud kirikusse minna.Aga kui peremees kutsus, siis ta läks ja Juss oli kade ja kutsus Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi Andrest tulemas ja tahtisl lahkuda, aga komistas kuuseoksasseja kukkus ning puss läks Andresele põlve alla. Peale seda poosgi Juss ennast ülesse. Kuna Juss poos ennast üles,siis maeti ta surnuaia taha ja ilma õpetajata. Andres võttis laulu ja muud talitlused haual enda kätte.*Nende aastatega olid Pearu ja Andres mitu korda kohtus kõinud. Kord juhtus nii et Pearu oli purjuspeaga Andrese rukki sõitnud. Andres võttis mitu tunnistajat kaasa ja läks vaatama, mis sünnib. Kohtus võitis Andres, kuid kõrtsis leppisisd nadkokku, et Andresütleb Pearule, kuidas ta rukki sai. Andres tuli koju ja Pearu vanker seisis keset teed. Andres vaatas, et Pearu magab ja siis tuli tallemõte, mis teha
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pe...
Hispaanias Barcelona eeslinnas asuvale surnuaiale pandi päikesepaneelid. Santa Coloma de Grameneti surnuaiast (pilt 3) sai päikesepaneelide tõttu energiatootmiskeskus. Päikesepaneelid paigutati surnuaeda, kuna nimetatud eeslinn on üsna täis ehitatud ning sellised päiksele avatud suuri platse on seal vähe. Matmispaika üles pandud 462 päikesepaneeli aitavad rahuldada 60 majapidamise energiavajaduse. 3.Hispaania Santa Coloma de Grameneti surnuaia päikesepaneelid 2.1 Päikesepaneelide tehnoloogiad Kohmakate raamidega pinksilaua suurused paneelid ei mõju kuigi esteetiliselt. Tehnoloogia areng jõudnud siiamaale, et tähelepanu hakatakse üha enam pöörama ka erineva disainiga lahenduste väljatöötamisele. Üheks võimaluseks on disainida päikesepaneele, mis näeb välja nagu traditsioonilised katusekattematerjal. Energiat tootvad elemendid on õhukese ja eemalt eristamatu kihina kantud näiteks katusekividele
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks. Goldmund oli sõbralik ja meeldis kohe kõigile, keda kohtas. Esimene päev ei alanud just eriti hästi, ta sattus kaaslasega kaklusse, sest oli tunnis magama jäänud ja teda noriti seepärast. Kui Goldmund kohtas Narzissi sai talle selgeks, et selle noormehe poolehoidu tahab ta võita ja tema pä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
