Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud · Andres Paasi mõttemaailm muutus peamiselt ainult naaber Pearu pärast, kes armastas vingerpusse ja kohtus käike. Teose algul ajas Andres taga tõde ja õigust,
Tänapäeva naine A. H. Tammsaare ''Tõde ja õiguse'' I osa põhjal Vargamäe naised on fertiilsed, enamasti jõulised, kannatavad oma mehe peksu teevad kõiki vajalikke töid ja kasvatavad lapsed ülesse nagu muuseas, nii nagu nad sünnitavadki. Nad ei ole eriti silmapaistvad ning nende töö ei leia väärilist tähele panemist. Meestele nad vastu ei hakka, vaid vaikivad kannatades. Raske oli Vargamäe naistel. Krõõdale oli see koht võõras oma mägede ja soodega. Polnud siin ei põldu, metsa ega laant, mis õhtuti heliseks ja noorele naisele veidigi ta oma kodu meelde tuletaks. Ometi tuli sellega harjuda, siin tööd teha, vaeva näha ja lapsi sünnitada - siin tuli elada. Päris omaks Krõõt Vargamäed ei võtnudki, kuid ta kohanes, sest pidi. Esimestel aastatel meenutas Krõõt ikka isakodu, kui tal parajasti rasked päevad käes olid. Kuid ajapikku muutus pilt isatalust üha
Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle
Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas sellest punktist Mari kannatuste rada Vargamäe uue perenaisena, endal südamel kipitsemas lisaks veel tema mehe Jussi enesetapp, muutes temagi kurvameelseks. Vargamäel oli ka rõõmsaid ja helgeid hetki, päevi, nädalaid aga need tundusid olema rõhutud kusagile kitsikusse tagaplaanil, kuna polnud õigupoolest aega neid meenutadagi. Aastate jooksul olid tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Veel kümme aastat tagasi oleks Andres võinud neid nähes rõõmu pärast hõisata ja Vargamäe mändide all tantsida
igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo, milles rohkesti kraave. Mäletan, kuidas vanaisa rääkis mulle oma
eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi. Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt.
kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati
kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pearu ei teinud peaaegu kunagi midagi teiste ega enda heaks , puhtast tahtest. Alati
Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus.
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada. Kuid kahjuks said Kesk- Eesti kehvad loodusolud ja tülikad suhted ebameeldiva naabri, Pearuga talule saatuslikuks ning kui palju Andres tööd ka ei teinud, seda kaugemal tulevik tundus. Andres oli tulnud Lõuna-Eesti viljakate muldadega alalt ning lootis oma kodukandi
Anton Hansen Tammsaare pööras oma romaanis peatähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele. Ometi võib öelda, et "Tões ja õiguses" oli ka Vargamäe naistel väga tähtis roll. Vargamäe naiste esmaseks ülesandeks oli hoolitseda järeltuleva põlve eest. Samuti pidid nad võrdselt meestega tööd rabama. Nende ülesandeks oli hoolitseda loomade eest. Naised pidid seisma meestevahelise vimma vahel. Kõige lõpuks tuli neil olla väärt abielunaine ja hea pereema. Kuidas nad kõigi nende kohustustega toime tulid, peaks selguma järgnevast kirjatükis. Kõigepealt tahaksin rääkida Andrese esimest naisest Krõõdast
Vargamäe naised Vargamäe asus keset soid ja rabasid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud
Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega. Niisamuti ka Andres, kes tuli mööda künklikku teed koos Krõõdaga ning juba samal ajal arutledes, mida siin paigas teha annab ning kuidas tema lapsed seda tööd jätkavad. Kuid kunagi ei lähe miski plaanipäraselt, ta polnud arvestanud naabertaluga, eesotsas Pearuga, kellele meeldis alati teha igasuguseid krutskeid ning panna proovile Andrest, et näha mis mees teine õige on. Samuti oli Vargamäe loodus väga karm ning võitlus maaga nõudis palju vaeva ja higi. Üheks suuremaks väljakutseks Vargamäel on loodus. Ümbrus on kõik soine ning igasugused tööd nõuavad suuri pingutusi. Andres on sihikindel, valmis tegema lõputult tööd, et jõuda tulemuseni. Näiteks võib tuua hoonete juurdeehitamise ning parandamise, mis samuti ei lõppenud kunagi, alati jäi ruumist puudu, kuid Andres ei andnud kunagi alla. Ka põldudega
Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Vargamäe asus keset rabasi ja soid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt osalt vee all,see tegi põlluharimise väga raskeks. Selline ümbruskond jättis jälje kõigile Vargamäe elanikele, võib-olla oli sellepärast raske Vargamäelastel oma õnne leida. Krõõdaga esmakordselt Vargamäele tulnud Andres ei näinud Vargamäed sellisena nagu see oli, vaid nägi seda, milline peaks Vargamäe tulevikus välja nägema. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Pealegi ei saanud Vargamäel kunagi töö otsa, ikka tulid uued hädad ja uued takistused
1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas Teiste mitte usaldamine viis selleni, kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli et sai lõpuks väga haiget muutuste põhjus ja korraldaja. Vargamäe nore põlvkonna : Rõõmud: 2. Koosolek jõe süvendamiseks Vabam eluviis Suur tutvusringkond See oli vana Andrese ammune unistus kuigi Peod ja lustimine sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma Armastus mõtte läbi surub. Looduse nautimine 3
TÕDE JA ÕIGUS ANTON HANSEN TAMMSAARE ANDRES JA VARGAMÄE Andres planeeris korrastada Vargamäe Eespere talu ja selle hiljem maha müüa. Paas Andrese plaanid nurjusid, sest Eespere talu olukord polnud kiita ja selle tõttu oli rasket tööd palju. Tema idealism ei läinud tegelikkusega kokku. Ideaalide mittetäitumise puhul hakkas ta lohutust leidma piiblist ja ideaalid jäid tagaplaanile. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." http://www.literarycharacters.eu/img/EE-
zizzle Naiste rollid Vargamäel Tuginedes A. H. Tammsaare roomanile ,,Tõde ja õigus" , võib öelda, et Vargamäe naiste elu oli raske, päevad täis meestega samaväärset tööd, pidevat eneseületust ning kurbust. Naistel oli väga palju erinevaid ülesandeid alustades kodu korras hoiuga, lõpetades hilisõhtuni põllu peal töö rügamisest. Kõige tähtsam meeste jaoks oli,et naised hoolitseksid järelkasvu eest, et nad sünnitaksid kohapärija. Vargamäe naistel oli ka roll oma meeste lepitamises ning riidude ära hoidmises. Mäe Andrese esimene naine, Krõõt, oli heasüdamlik ning tragi naine, ta ei kurtnud kunagi kui tal raske oli. Läbi raskuste ja pisarate suutis ta oma kohustustega hakkama saada, sest töö, mis oli konti mööda Andresele pidi olema ka jõukohane Krõõdale. Ta rassiski hommikust õhtuni iialgi kurtmata. Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega.
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki.
Õnnelikke, kellel kõik tööd vilja kannavad ning alati veab, on vähe. Enam paistab olevat aga inimesi, kellel kõik viltu veab. Kuid leidub ka selliseid, kes ebaõnnestumistest suurt lugu ei tee ning naeratades uuesti proovivad. Ka see jätab vahel mulje, et tolle inimesega ei juhtugi midagi halba ning eluraskused teda ei puuduta. Niisugusena paistis sauna Mari, kes ka kontimurdvat tööd tehes rõõmsameelne ja elujõuline oli. Kuid võib öelda, et väikeste eranditega on igal inimesel oma Vargamäe mingi ületamatuna tunduv eluraskus või koorem, millega võitlema peab ning mis mitte kuidagi ei taha järele anda. Mari elus sai selleks Jussi vabasurm ning igavene süütunne oma kunagise unistuse, perenaiseks olemise, pärast. See rõhuski teda romaani ,,Tõde ja õigus" esimese osa lõpuni ning endisest elurõõmsast Marist oli järele jäänud hoopis keegi muu eelkäija Krõõda sarnane melanhoolne igavene kannataja.
Vargamäele poisslapsest järeltulijat. Kuid siiski oli Krõõt tugev kuni oma neljanda ehk viimase lapse sünnini. Nad olid juba leppinud sellega, et see on jumala tahe, et nende lasteks on ainult tütarlapsed, kuid ennäe imet, sündis poeg, kes ühlasti võttis Krõõdalt ka hinge ja tema tugevuse. Kuna Andres oli mees, siis ta ei tundnud Krõõda kannatusi. Krõõdast jäi kõigile Vargamäelastele helge mälestus ning tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldseimat aega. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Ka tema elu polnud kerge, kuna Krõõda viimaseks sooviks oli, et ta hoolitseks kõige eest Vargamäel. Mari oli alistuv ja kohusetruu naine, seega asus ta Krõõda soovi pühaks pidades Vargamäele elama. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kuid perenaiseks saades tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Ta polnud enam lihtne
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus
AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma
Vargamäe laste elu Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu.
Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab. Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele
Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad
oli teha Vargamäel palju tööd, et ise hästi elada ning et tema kohapärijal oleks hiljem kergem hoolitseda isa talu eest. Andres armastas töötada, millegi endale kalli nimel. Varahommikust hilisõhtuni rabasid nad Krõõdaga tööd ning ega see elu neil kerge olnud. Ajapikku kasvas ka töömaht ning kahanes innukus rõõmsalt töötada. Tülikas naabrimees Pearu tahtis alati kõigist parem olla ning sestap hakkas ta ka Vargamäe Eesperele vingerpusse keerama, kord ujutas kraavidea vee üle kallaste, kord üritas valedega õiglust jalule seada ja palju muud. Need Pearu teod nõudsid ka Andreselt ja Krõõdalt rohkem tööd ja vaeva, et ikka ilusti ära elada. Krõõt, kes oli pikk, peenike ja õrnuke naine, rabas koguaeg tööd, sest ta teadis, mida tähendab Vargamäe tema mehele. Ta muudkui töötas ja töötas mõtlemata oma tervisele, isegi kui ta kandis last rinna all
sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants)
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö,
hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis muidu rahuliku ja leebe loomuga Jussi peremehe pussitamiseni ja hiljem endalt elu võtmiseni viis. Veel ühed tegelased, kelleta Vargamäe poleks olnud Vargamäe, olid sauna Madis ja tema naine. Madis oli tõsine töömees, kes alati vajadusel peresse appi tuli. Temata ei oleks Vargamäe kunagi saanud nii kiiresti sellist ilmet, nagu tema kaevatud kraavid sellest tegid endisest soost sai kuiv rohumaa. Ka oma elu lõpus, kui luud-liikmed enam sõna ei tahtnud kuulata, ei jätnud ta tööd, kuigi elu jooksul kogutud raha seda oleks võimaldanud, vaid tegi ikka väiksemat näputööd
Vargamäe peremehed Romaani ,,Tõde ja õigus" enamus tegevusi keerleb Vargamäe peremeeste ja nende omavahelise võitluse ümber. Rivaliteet kahe mehe vahel, mida põhjustab nende soov teineteisest erineda ja üksteist üle trumbata, on üks teost läbiv peateema. Andrest on kujutatud kui noort hakkamist täis talupoega, kes alustab oma elu üles ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema
Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5. Mis olid Andrese eluväärtused I ja V osa põhjal? Andres ei tahtnud kellegil ees olla. Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlaste hingeelu, tegemisi ja ka mõttemaailma süvendada. Tal on see ka õnnestunud. Ta on avastanud Eestlaste tõelise olemuse. 7. Püüa neid võrrelda: a)Vargamäe perenaise elu – tänapäeva naiste elu b)Töö Vargamäel – töö tönapäeva talus a) Tänapäeval ei tehta enam niipalju lapsi.
Nii oli ka kõigi Vargamäelastega. Kui Andres esmakordselt koos Krõõdaga Vargamäelt üles läks, oli ta täidetud unistuste ja lootusetega. Ta arvas, et see on just see koht, kust ta oma õnne leiab. Kahjuks läks vastupidi, elu Vargamäel ei kujunenud õnnelikuks. Ajapikku kadusid sealt naer ja rõõm, perenaised nutsid ja peremees kalgistus ning noored pidid oma õnne salajas hoidma. Andrese elu kujunes eluks maa nimel, Vargamäe nimel. Andres armastas oma maad ja tööd, ent tema töökus ja pühendumine ei teinud elu õnnelikuks. Armastus maa vastu jättis ta elus varju kõik muu naise, pere, aegamööda ka lihtsa inimlikkuse. Temast sai tõsine ja kinnine peremees, kelle jaoks töö on tähtsam kõigest muust. Andres elas suurte eesmärkide nimel. Tal oli Vargamäest oma kindel ettekujutus ja terve oma elu püüdles ta selle eesmärgi poole ja seega kujunes armastusest maa vastu võitlus maaga
August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar 3 1905 Tallinn Võitlus ühiskonnaga Indrek . 4 1920nd Tallinn Võitlus isiklike Indrek+Karin . ad eluprobleemidega
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3
elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg
Vargamäe, 1870-1890 otsustas ise enda elu lõpetada vägivaldselt. Eestlaste kangus ja rivaalitsemine. Pearu ja Andres on tüüpilised näited Peategelaste iseloomustused eestluslikust võistlusest ja rivaalitsemisest. Seesugused vägikaika vedamised Pearu oli Vargamäe Oru talu peremees. Teda iseloomustab tõenäoliselt kõige põhjustavad aga alati asjatuid pingeid. paremini sõna ,,sõjakas". Ta oli vintske, jonnakas ning lapselik oma tujukuse Töö tähtsus. Andrese jaoks kehtis põhimõte, kus tööd tehes tuleb ka tõttu. Enamasti ei teinud ta kellegi jaoks midagi ilma ise sellest kasu saamata, armastus. Paraku sündis suurest rassimisest vaid see, et ta kurnas enda naise
kiuslik ja omakasupüüdlik. Tammsaare kujutluses on Eesti naine töökas, tugev ja vastupidav. Romaani ,,Tõde ja Õigus" üks naistegelane Krõõt tegi päevad läbi põllul rasket tööd ning hoolitses selle eest, et õhtul oleks perel söök laual ja loomad toimetatud. Seda kõike suutis ta teha väikeste laste kõrvalt ja ise samal ajal rase olles. Naine pidi raske töö kõrvalt üksi toime tulema ka sünnitusega. Samuti oli virk ja kraps ka Vargamäe Andreses teine naine Mari, kes rassis samuti tööd teha kui mehed ning samas olid kõik kodused toimetused ka tehtud. Vargamäe naised on ennastsalgavalt töökad ja tublid. Eestlane on unistaja ja hea luiskaja ning samas kergeusklik. A.Gailiti romaani ,,Nipernaadi" peategelane rändab külast külla ja luiskab enda kohta erinevaid lugusid. Tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Toomas püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub
oma põhimõtetele. Väga suur tähtsus oli Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Väga iseloomulik on eestlase töökus. Juba väikeste lastena pidid nad karjas käima, hiljem heinamaal ja põllutöödel. Peres oli palju lapsi, kellest loodeti abilisi. Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni tööd teha ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil. Ka Vargamäe Krõõt ja Andres elasid samasugust elu. Andrese eesmärk oli töötada, raiuda võsa, harida põldu ja kuivendada maad. Krõõt, kes sellele elule vastu ei pidanud, suri pärast neljanda lapse sündi. Aga elu läks edasi, Krõõda asemele astus Mari, kes jätkas Vargamäe perenaisena. Nagu Vargamäe Andres, nii ka tänapäeva eestlane on töökas ja võitleb oma õiguste eest. Aga tänapäeval on kohus õiglasem kui Andrese ajal, kus usuti peremeeste tunnistusi rohkem kui sulaste omi.
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika.
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Tõde ja õigus Mis oli praeguse Oru talu asemel vanasti? Miks sai hiljem koha nimeks Vargamäe? Oru asemel oli kunagi Kuusiku talu, mille taga mets kuulus mõisale ja mida peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu
kui varem. Mari mees tegi lõpuks ka enesetapu, kuna naine nii vähe kodus oli ja hoolitses teise pere laste eest. Andrese lapsedki tundsid pigem seal olles kurbust. Nad olid emast ilma jäetud ja töö oli esmatähtis. Suureks kasvades ei tahtnud nad sinna jääda, vaid lootsid suurde ilma rõõmu minna otsima. Sellega hakkas kustuma ka Andrese unistus. Ta nägi ikkagi vaeva ka seepärast, et Vargamägi pärandada hiljem oma lastele. Lootis, et hiljem lapsed mõistavad Vargamäe ilu. Andrese unistus purunes täielikult siis, kui tema poeg ütles talle, et läheb kroonu ja ei tule enam tagasi. Andres oli kurnatud ja masenduses. Ta mõistis lõpuks, et kogu see vaev oli asjata ja kõik see valmistas nii palju muresid. Vargamäed ei ole olemaski laste jaoks ning tal pole enam kedagi, kellega oma vanaduspäevi elada. Kuigi elus on olemas igal asjal kaks poolt, võib üks neist domineerivam olla. Alati pole võimalik saavutada nende vahel tasakaalu
Kirjaniku raamatud on rusuva ja raske meeleoluga. Seda väidet kinnitab ,,Tõe ja õiguse esimeses osas lausutud Andrese sõnad:" Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." Elu oli karm ja tõsised olid ka inimesed. Töö täitis talurahva päevad hommikust õhtuni, armu ei antud ei inimestele ega loomadele. Peresse sündinud lapsi vaadati kui abijõudu ja tulevasi töötegijaid Vargamäe põldudele. Vargamäe Andrese elu oli täis võitlust looduse, naabrimees Pearu ja iseendaga. Puhkust lubati vaid pühapäeviti kirikusse ja kõrtsi minnes. Kuigi elu oli raske, oli taluelu rohkem kui sada aastat tagasi valdav. See amet oli alati olnud au sees, perepojad enamasti unistasid ikka oma talust ja seal tegutsemisest. Tavaliselt läks talu vanemale pojale, teisiti ei olnud lihtsalt võimalik. Oma igapäevast tööd tehes mõtles ka Andres oma poegadest, kes tema tööd jätkaksid ja tema
igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis, ning kuisab Andrest kuis jaksab. Viimane aga alla ei anna. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Mõtteid teosest · Päevi saab vaene inimene igal pool näha · Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.
Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hästi hoolitseks ja kus palju tööd teeks. Kuigi Vargamäe ei olnud kõige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,oli ta siiski valmis tegema ükskõik mida ,et sellest saaks tema unistuste kodu ja elu töö 8) Kes raamatu "Tõde ja Õigus" autor? Anton Hansen Tammsaare 9)Mis põhjustas Andrese pöördumise piibli poole? Andres pöördus oma jumala poole ,sest kõik tema lapsed olid ära läinud ja mitte
Armastus Vargamäel Vargamäe oma soode ja rabadega pakkus elukohta paljudele inimestele mitmete aastate jooksul. Olgu see siis armastus mehe ja naise vahel, armastus töö vastu või armastus oma pere ja kodu suhtes. Tammsaare on kirjutanud: " Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Mis Tammsaare selle lausega tahtis öelda? Kui palju oli Vargamäel armastust ning kelle vahel? Kui Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele jõudis, oli ta suureks sooviks teha tööd, et saada elu järje peale
,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
