Millised on dramaatika põhizanrid?

Vastus leiad õppematerjalist: Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega (5)

Tartu Ülikool - Teatrikunst - Kirjandus- ja teatriteaduse alused

4 HEA

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Mis on ühist mis erinevat?
Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest?
Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris?
Mis on draamateksti osad?
Mis on dramatiseering?
Mis on libreto mis on stsenaarium?
Millised on dramaatika põhizanrid?
Mis on tragöödia komöödia ja draama põhilised tunnused?
Millised on klassikalise tragöödia osad?
Millised on koomika liigid?
Millised on komöödia alazanrid?
Mis on melodraama tragikomöödia well-made-play in-yer-face drama?
Millised on loo esitamise tasandid teatris?
Mis on draama suletud vorm mis avatud vorm?
Mida tähendab draama episeerumine?
Millised on peamised teatrikunsti liigid?
Mis on buto rakendusteater objektiteater?
Mida tähendab rezii mõiste?
Mis on lavastaja ülesanded teatris?
Millal ja kuidas tekkis lavastajateater?
Mis on misanstseen?
Mis on stsenograafia?
Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris?
Mis on väline mis sisemine rezii?
Kui suur ja milline on tema sõnavara?
Mis on nulltasand mis on miinusvõte?
Kuidas mõjutab rolli loomist näitleja isik?
Kuidas mõjutab rolli loomist lavastaja?
Mis on aktantanalüüs?
Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod?
Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnest argielus?
Millised on näidendi tekstikihid?
Mis on dialoog repliik remark polüloog duoloog?
Mis on monoloog?
Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine?
Mis on monodraama mononäidend?
Mis on epistolaardraama?
Kuidas remark ja dialoog suhestuvad?
Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris?
Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja performer?
Mis on näitleja ülesanded laval?
Millised on näitleja väljendusvahendid?
Mis on nende funktsioonid?
Millised on näitlejaga seotud väljendusvahendid?
Mis on kostüümi funktsioonid?
Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses?
Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris?
Millised on peamised teatri ruumikontseptsioonid teatriajaloos?
Mida tähendab keskkonnateater?
Mida tähendab leitud koht?
Mis on kohaspetsiifiline teater?
Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted?
Mis on mimeetiline mis on mänguline lavaruum?
Mis on lavakujunduse dekoratsiooni funktsioonid?
Mis on valguskujunduse funktsioonid?
Mis on rekvisiit?
Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused?
Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia?

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kordamisküsimused.

Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies ), teatriteadus ja etendusuuringud ( performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat?
Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses.
Draamauuringud

Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid ?
Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt

teatriajalugu
etenduse analüüs
teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega
teatriantropoloogia
publiku - ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab

Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid
Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht ,

K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia
B. Brecht
P. Brook
J. Grotowsky

Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon , käitumisvorm, kunstiala)
Koht: Teater kui koht, ehk maja, kus teatrit tehakse, etendusi mängitakse.
Institutsioon: sõna-, muusika -, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon , mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust.
Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus.
Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega

Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus .
Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika .
Lavastus on kirjaniku, lavastaja , näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos . Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa.
Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv .

Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Brook)
Bentley : „Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab“. Bentley viitab niiöelda minimaalskeemile, mis tema arvates on teatri tegemiseks vajalik – publik, näitleja ja sellele, et laval nähtav tegelane on jäljenduslik.
Brook: „Ma võin võtta ükskõik missuguse tühja ruumi ja nimetada seda lavaks. Keegi läheb läbi selle tühja ruumi, mõni teine vaatab teda, ja ongi kõik, mida on vaja, et tegemist oleks teatriga“ - ei keskendu jäljenduslikule objektile , küll aga mainib teatri toimumise kohta

Nimetage teatriajaloo uurimise allikaid .
Draamatekstid , lavastuse põhiinfo (kuulutused, kava), teatriajakirjandus, statistika, dokumentatsioon

Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest?

ajalisus ja ruumilisus, ehk siin ja praegu
kunstnik ja objekt on üks (näitleja), st loodu ei eksisteeri loojast eraldi
teater on kollektiivne kunst nii loomisel kui vastuvõtul
teater võib olla totaalne , teisi kunstiliike kombineeriv

Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris?
See tähendab, et reaalne ruum (teatrilava) saab fiktiivseks ruumiks.
Reaalne aeg ehk etenduse kestus saab fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika . Fiktsionaalne aeg võib olla ”tihedam” kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt.

Draamatika ja eepika – ühist ja erinevat
Sarnast:

Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu.
Lugu hargneb rohkem või vähem konkretiseeritud ajas ja ruumis
Looga on seotud tegelased

Erinevat:

Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu
Loo esitamise vahendid ja võimalused näidendis on romaaniga võrreldes piiratumad (pikkus, arvestamine vaataja tähelepanuvõimega, teatri tehniliste võimalustega arvestamine)

Draamateoses on liikumine ajas ja ruumis keerulisem: romaanis saab ajalis-ruumilisi jutustaja suhteid vabalt kujundada (hüpped ajas jne), näidendis nõuab aja ja ruumi muutmine selget markeerimist
Draamateoses on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada.

Mis on draamateksti osad?

remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid
dialoog – tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid
paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused

Mis on dramatiseering ?
Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist.

Mis on libreto , mis on stsenaarium ?
Libreto – muusikalise lavateose ( ooper , operett , muusikal ) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus
stsenaarium – filmi või saate kirjanduslik alustekst , mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering

Nimetage žanrimääratluse funktsioone.

Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika ( Brechti “Ema Courage”))
iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi “ Preili Julie”)

Millised on dramaatika põhižanrid?
Tragöödia, komöödia, draama

Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused?
Tragöödia:

kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline.
traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi
positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp
värsskõne
Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad.

Komöödia:

tegelased on lihtsad inimesed
situatsioonid igapäevased
keel argine
lõpp tavaliselt õnnelik
võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu
Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus

Draama:

sündmused on argielust võetud
intriig lähedane tegelikule elule
moraal üldine ja veenev
tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe

Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige)

pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule
äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: " Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad."
kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus

Millised on koomika liigid? (defineerige)

Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus , Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad ka kloun , saatan, patuoinas, lihtsameelne, veidrik jne. jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane.
Situatsioonikoomika - naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süþeepöörakud jne. Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süþeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias.
Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/ kirjakeel , släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia.

Millised on komöödia alažanrid?

farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu
jant - lihtne lühike naljalugu
sketš- lõbus- irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant
vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga.
satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist

Nimetage ja defineeriga draama alažanrid.

Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine
psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine
ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine
ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused
dokumentaaldraama – dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?)
pseudo- dokumentaal

Mis on melodraama , tragikomöödia, well-made-play, in-yer- face drama?

Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega
tragikomöödia – ambivalentne , nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast)
well-made-play – draama žanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil. Iseloomulik on tihe sisu ja kulminatsioon vahetult enne näidendi lõppu.
in-yer-face drama – 1990. tekkinud draama žanr, mida iseloomustavad vulgaarsed, šokeerivad ja inimestes vastakaid arvamusi tekitavad teemad

Defineerige mõisted süžee, faabula , lugu.

Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras
Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras
Lugu – sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse.

Nimetage loo jutustamise piiranguid draamas.

järgnevuse printsiip: segipaisatud sündmustikku on laval raskem jälgida kui tekstis.
kontsentratsiooni printsiip: ajamaht on piiratud, vahetult esitatavad sündmused tuleb hoolega välja valida.
Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid : määravad vahetult näidatava (vägivaldsed sündmused jäävad enamasti lava taha).

Millised on loo esitamise tasandid teatris?

Kujutatud (vahetu) tegevus.
Jutustatud (vahendatud) tegevus.
Varjatud tegevus (mis toimuks parajasti lava taga)

Defineerige mõisted – kollision, konflikt, intriig, tegevus.

Kollisioon (“kokkupõrge”) - konflikti eelaste: vastandlike püüdluste, huvide, ideede jms esiletulek.
Konflikt - vastandlike tegelaste võitlus.
Intriig - sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel.
Tegevus - situatsiooni muutumine.

Mis on draama suletud vorm, mis avatud vorm?

Suletud vorm on nö ideaalne näidend (nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend), kus ekspositsioon , dispositsioon, kulminatsioon ja konklusioon on selgelt eristatavad.
Avatud vorm - näidendi vorm, mis vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid

Mida tähendab draama episeerumine?
See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist.

Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid.

Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus
Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine
Mäng märgi tihedusega
Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus
Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid)
tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent , mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele.
dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne)

Millised on peamised teatrikunsti liigid?

Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater
Muusikateater: ooper, operett, muusikal
Tantsuteater : klassikaline ballett , modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants ( postmodernistlik tants)
Nukuteater
miim , pantomiim
objektiteater , osavõtuteater, foorumteater

Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised žanrid.

Ooper – draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega
Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil.
Muusikal - kergema sisuga muusikaline lavateos , kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Nö tavainimeste elust. Popmuusika . Muusikal on kommertsteatri žanr.

Ballett, modernballett, moderntants ja kaasaegne tants – kuidas erinevad üksteisest?

Ballett – on range, kinnistatud tantsutehnika, lugu või teema. Tantsuga rõhutatakse tantsijate kergust ja õhulist liikumist. Põhinevad sageli muinasjuttudel.
moderntants – vastandub balletti rangusele, rõhutatakse tantsija keha ja liigutuste loomulikkust. Erinevalt balletist ei pöörata nii palju tähelepanu kehatehnikale, rohkem tähelepanu sisule. Püütakse rääkida kaasaegsetele vaatajatele olulistest asjadest.
kaasegne tants - Tants ei pea vastama mingitele normidele ega reeglitele. Iseloomulik argielulise materjali kasutamine, piiride lõhkumine kunstivormide vahel jne. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile.

Mis on buto , rakendusteater, objektiteater?

Buto - postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse - ja surmafilosoofiaga.
rakendusteater - teatrimajadest väljaspool toimivad , kogukonna ja muutuste hüvanguks töötavad teatripraktikaid, mille alla käivad nt draamatöö, kooliteater, foorumteater, luguteater või haiglaklounid.
objektiteater- – teater, kus kasutatakse mitmeid teatrivahendeid, nt nukke, masinaid, varjuteatrit jne

Mida tähendab režii mõiste?
Režii tähendab lavastuse või filmi kunstilist juhtimist, tuleneb pr k sõnast régir - valitsema , juhtima

Mis on lavastaja ülesanded teatris?

töö tekstiga - valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab.
Töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ja pannakse paika tegelaste suhted
eri komponentide kokkupanek – hoolitseb selle eest, et lavastuse erinevad osad moodustaks terviku

Millal ja kuidas tekkis lavastajateater?
19. ja 20. sajandi vahetusel

Mis on misanstseen ?
Misanstseen on näitlejate paiknemine ja liikumisjoonis laval

Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris?
Stsenograafia ehk lavakujundus .
Ülesanded:

luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme
viidata tegevuse ajale ja kohale
luua näitlejale laval liikumise võimalused

Mis on väline, mis sisemine režii?

Väline režii – lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine
Sisemine režii – lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine

Defineerige rolli mõiste
Roll on tegelane (asi), mida näitleja etendab.

Tegelaskonna analüüsi võimalused.

Aktantanalüüs - Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud, seega luuakse aktananalüüsis nö rollimudel (määratakse, subjekt , objekt, liitlane , vastane jne)
konfiguratsioonianalüüs - vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust.
Binaarsed opositsioonid - Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Tuleb leida, mis alusel vastandumine toimub, mille poolest tegelased erinevad, mille poolest sarnanevad.

Tegelaskuju loomise tehnikad .

Tegelase kommentaar jaguneb
- otseseks (edastatakse tegelaste kõnes verbaalselt: enesekohane kommentaar – monoloog , dialoog – on enda kohta edastatav info, võõrkommentaar – monoloog, dialoog – on mõne teise tegelase kohta edastatav info)
- kaudseks. Keelekasutus – kas tegelane räägib kirjakeelt, murret või slängi? Kui suur ja milline on tema sõnavara?Väga oluline on tegelase edastatav mitteverbaalne info: kostüüm, miimika , žestid, hääl jms.
Autori kommentaaril on draamas ja teatris väga väike roll, sest autorikujund on siin varjatud, autor saab rääkida peamiselt tegelaste kaudu.
- Autorikommentaar: remarktekst, mis lavastuses väljendub mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses.
- Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand - ja liitlastegelaste süsteem.

Defineerige tegelaskontseptsioonid – personifikatsioon, tüüp, mask , karakter .

Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms (nt Voorus, Karskus jne)
tüüp - üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi.
mask - eatriajaloolised tüübid (nt arlekiin , Pierrot)
karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Karakteri on iseloomulikud kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja

Defineerige tegelaskontseptsioonid:

ühemõõtmeline - esindab mingit üht omadust või nähtust
mitmemõõtmeline - mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks.
Staatiline - muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta võib uutes situatsioonides avaneda.
Dünaamiline - Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk-järgult või murranguliselt.
Avatud - avatud tegelane ja tema teod on arusaadavad ning motiveeritud
suletud - raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav
transpühholoogiline
psühholoogiline

Mis on nulltasand , mis on miinusvõte?

Nulltasand - neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus
miinusvõte - millegi tugevalt silmatorkav puudumine (Kasuta näidendi analüüsis!!!)

Kuidas mõjutab rolli loomist näitleja isik? Mis on näitleja ülesanded rolli loomisel?
Rolli loomine sõltub paljuski näitleja isikust, tema temperamendist,
lavasarmist, välimusest. Ka sellest, kuidas ta kasutab näitlejatehnilisi väljendusvahendeid ( intonatsioon , miimika, kehalised võimed jne).
Näitleja ülesanded on:

taasluua näidendi tegelase tunnusjooned ja omadused (sisemine tervik)
muuta kirjutatu kuuldavaks (repliigid)
näidata tegevusi, mida tegelane näidendis teeb

Kuidas mõjutab rolli loomist lavastaja?

lavastaja kujutlus tegelasest kohustab näitlejat
näitleja ja tegelase suhte üldkontseptsioon: sisseelamine

Stanislavskilik meetod), võõritus (brechtlik meetod), rolli kaudu oma mina avamine ( Grotowski ). Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid .

lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen – kogu lavastustervik nii visuaalselt kui heliliselt, rolli ümber tekkiv maailm mõjutab näitleja/tegelase käitumist

Mis on aktantanalüüs? (joonistage skeem ja selgitage skeemi osi)
Aktantanalüüs on üks tegelaskonna analüüsi võimalustest. Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud. Liitlane → subjekt ← vastane // saatja → objekt ← saaja ; Subjekt on alati tegelane, mitte abstraktne jõud. Loo analüüsimiseks valitakse subjektiks peategelane, kuid aktantmudeli saab koostada iga tegelase kohta. Objekt võib olla ese, tegelane või abstraktne nähtus, mida subjekt ihaldab ja mille nimel ta tegutseb. Liitlased ehk sõbrad aitavad ning vastased ehk vaenlased takistavad subjekti selles protsessis. Saatja saadab subjekti objekti järele, saaja saab objekti endale. Tihti on saatjaks ja saajaks objekt ise.

Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse)
Põhimõte on see, et märgitakse ära, mis tegelased, mis stseenis osalesid. Vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust. Selle järgi saab leida domineerivad tegelased, paaristegelased, alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased

Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnest argielus?
Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes

sisutihedam,
funktsionaalsem,
komplitseeritum - kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor,reaalne subjekt)kaks adressaati (teine tegelane ja publik)
korrastatum, - Dialoog on tihedalt seotud tegevusega , selle areng on

sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud

esteetilisem -peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed

Millised on näidendi tekstikihid?
Näidendi tekst koosneb põhitekstist (dialoog/monoloog) ja sekundaartekstist ( remargid ).

Mis on dialoog, repliik , remark , polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi.
Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus
repliik
- ühe kõneleja kompaktne lausung , ühe kõneleja kõnevoor
remark - tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu
polüloog - mitme tegelase vaheline kõnelus (dialoogi eriliik)
douloog - kahe inimese vaheline kõnelus
Dialoogi analüüsides tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel, repliikide sidusust.

Mis on monoloog? Milliseid monoloogikontseptsioone on võimalik eristada?
Monoloog ehk üksikõne on üksi oleva inimese kõnelemine (soliloog) või ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud repliik (meenutus).
Eristada saab kaht monoloogikontseptsiooni:

Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või „nagu üksi“. Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog .
Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine)

Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine?
Monoloogi dialogiseerumine – kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks

laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole;
adressaadiks (teadlikult) on publik
autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga

Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui

kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib )
kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi)
valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti)

Mis on monodraama (mononäidend)?
Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised.

Mis on epistolaardraama?
Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest.

Kuidas remark ja dialoog suhestuvad?

Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse.
Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused.
Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu.

Mis iseloomustab kõnet postdramaatilises teatris?

tähenduse kadu
kõne ja dialoogi dekonstrueerimine
polüloogi ja mitmehäälsuse esiletõus
stiilide segamine
loogilise terviku lagunemine

Nimetage tegelaskuju loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid.

tegelase kujutamine draamatekstis,
tegelase kujutamine teistes teostes,
näitleja isikupära,
näitleja varasemad rollid (ampluaa jarollislepp),
lavastaja kontseptsioon

Defineerige peamised rollikontseptsioonid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brechti, Jerzy Grotowski järgi.

Stanislavski - rolli läbielamine: näitleja peab rolli igal etendusel läbi elama, püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid . Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt.
Brecht - rolli näitamine: näitleja ei tohi tegelaskujuga hingeliselt kokku sulada, vaid peab rolli teadlikult näitama; ta on kogu aeg teadlik publiku juuresolekust ning sellest, et tema tegevus on mäng; tema isiklikud tunded ei segune tegelase omadega
Grotowski – rolli toel enese avamine: teater on tõelisus ja näitleja ei pea ümber kehastuma, vaid siiralt ja jäägitult avama oma „mina“. Selleks tuleb õppida kõrvaldama kõiki füüsilisi ja psüühilisi tõkkeid, nii et keha väljendaks vahetult salajasemaidki sisemisi impulsse. Roll on vahend selleks, et jõuda iseenda peidetud olemuseni, milles peegelduvad üldinimlikud jooned. Näitlejalt oodatakse pihtimuslikku eneseavamist, mis puudutaks ka kõiki vaatajaid .

Kuidas eristada mõisteid näitleja ja etendaja (performer)?
Etendaja on laiem mõiste, mis hõlmab näitlejad, muusikuid jne

Mis on näitleja ülesanded laval?

Kehastada tegelast
Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused.
Esitada tegelase teksti.

Millised on näitleja väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid?

Paralingvistilised vahendid: hääle tämber, valjus, intonatsioon, rõhk, rütm, kiirus, paus , köhatus, naer, nutt jne. - annab infot kõneleja kohta, väljendab tegelase suhtumist mingitesse asjadesse või teistesse inimestesse. Mõtete rõhutamine jne.
Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. - ül edasi anda tegelase tundeid
Žestid - kõik keha liigutused ja poosid . - illustreerivad, rõhutavad teksti, vahel asendavada teisi teatrimärke
Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel.

Millised on näitlejaga seotud väljendusvahendid? Mis on nende funktsioonid?

Grimm , kehagrimm
mask (näokate)
Karvlisandid – habemed, vuntsid
Soeng , parukas, peakate
Kostüüm

Need välised vahendid aitavad näitlejat tegelaskuju loomisel

Mis on kostüümi funktsioonid?

avab tegelaskuju,
annab edasi tegevusaega ja –kohta,
on osa lavastuse visuaalsestkontseptsioonist

Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses?

Reaalne aeg ehk etenduse aeg – etenduse aeg algusest lõpuni
Fiktsionaalne aeg ehk poeetiline aeg – fiktsionaalse maailmasisene aeg, kujutatud sündmuste ja tegelassuhete aeg

Millised on ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris?

Olevikulisus – sündmused kulgevad vaatleja jaoks reaalses ajas (siin ja praegu)
Mittepidevus ehk diskreetsus - sündmuste näitamiseks kuluv aeg ehk kujutamisaeg ei lange tavaliselt kokku kujutatud ajaga (laval näidatud loo täielik pikkus). Vaatajale esitatakse n.-ö. valitud lõike sündmusreast, mis moodustab näidendi faabula.
Sündmuse esitamise sagedus – mitu korda üht sündmust näidatakse. Normaaljuhul kujutatakse loo iga sündmust vahetult üksainus kord. Hiljem võib sündmus esile kerkida tegelaste vestluses, unenäos, meenutuses, s.o. juba teises ajas ja kontekstis. Sündmuse enda mitmekordsel kujutamisel muutub tavaliselt vaatepunkt , ja seetõttu teisenevad tähendusseosed.

Millised on peamised teatri ruumikontseptsioonid teatriajaloos?

Klassikaline kreeka lava – amfiteater , publik poolkaares ümber lava
Keskaegne lava – vanker või platvorm –lava keskel, publik ümbritseb igast küljest
Shakespeare ’i aegne lava – lava tinglik, publik ümbritseb kolmest küljest
Õukonnateater - teater liikunud suletud ruumi. Tasapisi hakkab eralduma lava ja saal
Modernne proskeenium-lava – nn karplava
Black -box ehk tühi ruum - teatritüüp, kus lava ja saalivaheline suhe on väga lihtsalt modifitseeritud . Kõrgemale tõstetud lava osa ei ole, publiku ja lava piir on kokkuleppeline. Etenduse jooksul võivad asukohad ka muutuda
Keskkonnateater

Mida tähendab keskkonnateater? (kuus aksioomi, lava ja saali suhted)

Etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus .
Etendus kasutab kogu antud ruumi.
Etendus võib aset leida kas totaalselt muudetud ruumis või nn leitud ruumis
Fookus on paindlik ja muutuv. Multifookus (simultaansus, video jne; erinevad vaatenurgad ja helid jms) ja lokaalfookus (osa publikust näeb ja kuuleb, multifookuse üks element)
Kõik lavastuselemendid võivad kõneleda erinevas keeles.
Tekst ei pruugi olla ei lavastuse lähtepunkt ega eesmärk.Verbaalset teksti võib üldse mitte olla

Mida tähendab leitud koht? Mida tuleb silmas pidada leitud kohas mängimusel? ( Richard Schechneri järgi).
Leitud koht on iga koht, nii ruumi sees kui väljas, mida kasutatakse etenduseks nii, nagu ta on, ilma seda füüsiliselt oluliselt muutmata

tuleb uurida ja kasutada, mitte varjata ruumi antud elemente – selle arhitektuuri, akustikat, spetsiifilisi omadusi jne,
tuleb arvestada, et lavakujunduse funktsioon on mõista ruumi, mitte

seda varjata või muuta,

arvestada, et vaatajad võivad ootamatult ja järsku tekitada uusi ruumisuhteid.

Mis on kohaspetsiifiline teater?

Lavastus on seotud kindla paiga, ruumi, hoone või loodusnähtusega (nt mõis, tehas, linnamägi)
Lavastuses arvestatakse selle koha ajaloo, legendide, kultuuriliste tähendustega.
Koht ise on argument lavastuse loomiseks – selle arhitektuur , struktuur, ümbrus vms omadused annavad alust lavastuse kujunduseks

Mille kaudu on näidendis esitatud ruumisuhted ?

tegelaskõne kaudu – ruumisuhted antaksetegelase vaatepunkti kaudu, tegelasekogemus kaudu ruumis. St kirjeldused dialoogis, mainitud kohanimed jne
Remargis – lavakujunduse kirjeldus, esemed, misanstseenid.
Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis

Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum ?

Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud
mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist

Mida tähendab tegelase siseruum , simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine?

Tegelase siseruum – tegelase mälupildid ja kujutlused, tegelase sees toimuv
simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt
ruumi fragmentariseerumine – laa jagunemine paljudeks erineva tähendusega osadeks ja nende sidumine montaaži või kollaaži põhimõttel (nt simultaanlava korral)

Teatrietenduse märgisüsteemid ( Erika Ficher- Lichte , Tadeusz Kowzani järgi)
Ficer -Lichte järgi: Märgid jagunevad visuaalseteks ja akustilisteks. Visuaalsed märgid on näiteks heli, muusika , lingvistilised märgid, paralingvistilised märgid. Visuaalsed märgid on näiteks miimilised-, žestilised märgid, kostüümid, maskid jne. Nii visuaalsed kui auditiivsed märgid saab omakorda jagada põgusateks (žest) ja kauakestvateks märkideks (nt kostüüm) ning ka selle alusel, kas märgid on seotud näitleja või ruumiga.
Kowzani järgi:

Mis on lavakujunduse (dekoratsiooni) funktsioonid?
Lavakujunduse eesmärk on esindada midagi fiktsiooni või mängu maailmas.
Kõigest, mis satub lavale, saab kujuteldavale maailmale viitav märk. Lavakujundus loob mängukeskkonna ja atmosfääri ning üldise esteetika .

Mis on valguskujunduse funktsioonid?

Laval toimuva nähtavaks tegemine
aidata kaasa lavastuse atmosfääri ja rütmi tekkele
aidata kaasa aja ja koha markeerimisel
toonitada lavastuse ja lavakujunduse stiili ning põhikujundeid
fokuseerida vaataja tähelepanu

Mis on rekvisiit ?
Rekvisiidid on esemed, millega näitleja laval midagi teeb, kasutab neid tegevuse käigus või esemed, mis kujutavad mingit objekti.

Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused?

näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika,
muusikute või lauljate laval esitatav muusika,
helitehniku mängitav muusika.

Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid.

Lavastus/etendus ise
Etenduspaik
Vanus
Kultuurikogemus
Sugu
Haridus

Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad.
Retseptsioonistrateegia on viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub.

Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest
Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena.

Mis on esteetiline konventsioon ja reaalsuskonventsioon etenduse vastuvõtus?

Esteetiline konventsioon ja esteetiline vastuvõtustrateegia – vaataja lähtub kunstimärkidest ja -konventsioonidest
Reaalsuskonventsioon ja mittefiktsionaalne vastuvõtustrateegia – kunstimärkide interpreteerimine loomulike märkidena.

http://www.utlib.ee/ekollekt/raamat/Draamateooria2/DrT2Raam.html
http://www.utlib.ee/ekollekt/raamat/Draamateooria1/DrT.html

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 166 allalaadimist

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #1

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #2

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #3

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #4

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #5

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #6

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #7

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #8

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #9

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #10

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #11

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #12

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #13

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

166 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eglep Õppematerjali autor

Teatriteaduse aluste (kevadsemester) kordamisküsimused ja vastused. Endale sellest materjalist piisas, sain eksamil A Õppejõud oli R.Oruaas.

Sarnased õppematerjalid

rtf

Teatriteaduste alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine

Teatriteaduse alused

doc

Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega

Teatriteaduse alused

Rohkem sarnaseid