spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevgeni onegin) Nali(Peremees ja sul.) Luuletus(Igav liiv..) Draama(kolm õde) Poeem(vaskratsan.) Lühivorm() Haiku() Jant(säärane mulk) Ballaad(porkuni preili) Romaan(kevade) Epigramm() Libretto() Jutustus(ümera jõel) Kuuldemäng() Miniatuur(poiss ja lib) Kirjand() Müüt()
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika
Tragöödiate ja komöödiate sünniaeg ja-koht on Antiik-Kreekas umbes 500 a ema Tragöödia on kurva sisuga näitemäng Tragöödia lõpp on traagiline Kuulsad tragöödiakirjanikud on William Shakespear, Sophokles Eesti tuntuim tragöödia on "Libahunt" Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne remark- ääremärkus
Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2.Komöödia-naeruvääristatakse inimestele ja sellega seotud ühiskondlike nähtuse negatiivseid jooni;jõutakse õnneliku lõpplahenduseni 3.Tragikomöödia-esineb traagilisi ja koomilisi elemente vaheldumisi. Koomisi elemente kujutatakse traagilisena ja vastupidi. 4.Farss e jant- kerge ja lõbusasisuline, sündmusi juhib juhus 5.Vodevill-ühevaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga, esineb muusikat, tantsu,kupleesid. Sellel on puänt lõpp. 6. Draama-kujutatakse tegelaste sisemaailma, tegelaste vahel pingeline võitlus vaimsel pinnal.
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul,
vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus.
1. Miks inimesed loevad? 2. Kirjanduse põhiliigid ja alaliigid. Too näiteid. Põhiliigid: 1) Eepika: eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur, memuaarid 2) Lüürika: ballaad, ood, sonett, valm, haiku, vabavärss 3) Dramaatika: tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia 3. Antiikkirjandus. Mis rahvaste kirjandus? Miks tähtis? Millest kirjutati? Mida ülistati? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus, 7.-8. sajand ekr, sellest perioodist pärineb enamus kaasaegseid zanre (nt tragöödia, ood, komöödia, eepos jne) Vanim on Vana-Kreeka kirjandus, tähtsad olid folkloor ja mütoloogia 4. Eepose mõiste. Antiikeeposed. Nimeta ja kirjuta millest nad kirjutavad. Homeros. Eepos on lugulaul, mis on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest. Kreeklaste
*kasutati lavaefekte- lavataguseid hääli, mürasid ja muusikat Commedia dell'arte ,,professionaalne teater" 1) Näidend on impovisatsiooniline 2) Kindlad tegelaste tüübid *Pantalone rikas ja ahne kaupmees *Dottore nõid , sarlatan *Arlekiin narr *Colombina osav ja arukas teenijanna 7. ZANR SHAKESPEARE 3 KIRJUTATUD TEOST Komöödia ,,Suveöö unenägu" , ,,Veneetsia kaupmees" , ,,Tõrksa taltsutus" Tragikomöödia ,,Torm" , ,,Talvemuinasjutt" , ,,Cymbeline" Tragöödia ,,Romeo ja Julia" , ,,Hamlet" , ,,Kuningas Lear" Ajalookroonika ,,Richard III" , Richard II" , Henry V" 8. Teoses esilekerkinud probleemid: 1) Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? 2) Kas kuulata oma südant või lasta vanematel end mõjutada? 3) Kas kaitsta oma lähedasi (poega), kui nad (ta) on süüdi? 4) Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? Tegelaste vastuolud: Hamlet Claudius Hamlet Polonius
Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello Lattik Tragikomöödia – G. B. ''Andrese elukäik'', Mati '' Pastoraal Guarin ''Ustav Unt ''Võlg'' mummulisest kleidist'', karjane'', Shakespeare Kalju Saaber ''Eesti ''Mõõt mõõdu vastu'' pastoraal II'' Muinasjutt – ''Loomade Poeem – Betti Alver talvekorter'', ''Kolm ''Lugu valgest külma'' varesest'', Kersti Merilaas ''Poeem Pärnu
Retsensioon Mina käisin vaatamas Tartu Ülikooli Teatri poolt lavale toodud ''Kevade ärkamine''. See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud
koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika. Tragöödia on kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses, (s.t lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega). Tragöödia on dramaatika vanimaid liike.
Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Mõisted: 1. dialoog- Kahe või enam inimese vahel toimuv kõnelus. 1. monoloog- Ühe kõne 1. remark- Märkus autorilt 1. draama- Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 1. tragöödia- Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 1. komöödia- pilke eh naljamäng 1. tragikomöödia- Tragikomöödia on draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. 1. farss - ajuvaba olukord komöödias. 1. näidend- on paberil kirja pandud. Saab paberilt lugeda. 1. lavastus- Lavastajate ja näitlejate ühistöö 1. dramatiseering- proosa teksti kirjutamine näidendiks, hiljem etendus 1. etendus- Lavastuse ühekordne esitus
Teater koosnes 3 osast: 2) .... 1)teatrilava peaosa orkestra (tantsuväljak, koori asukoht, ümmargune ~ 24m 3)..... läbimõõduga väljak), selle keskel asus Dionysose altar; o taga asus telk näitlejate 4) tragikomöödia ümberriietumiseks, hiljem ehitati sinna püsiv dekoratiivne taust 2)skeene, mis kujutas 5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist
Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid.Näidendid ,,Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu"-kuulsa müüdi irooniline versioon(D.J.on intellektuaal,kellele sunnitakse peale tema mainele vastav mask),"Biedermann ja tulesüütajad"(nimitegelane muretseb eelkõige oma heaolu eest). Dürrenmatt vaatab maailmaasjadele jutkui eemalt,kibeda naeru ja irooniaga,toob päevavalgele inimloomuse tumedad küljed.Lemmikvõtteks on paradoks ja tema meelest on maailma kujutamiseks kõige kohasem tragikomöödia zanr. Võim,raha,omandi kiusatus,katastroofilised tagajärjed,ootamatud pöörded. "Ebaajalooline ajalooline komöödia","Romulus Suur"-uurib võimu ja vaimu paradokse."Vana daami visiit"-raha kaalub humaansuse üles ning silmakirjalike eneseõigustuste toetusel pannakse toime"demokraatlik"mõrv."Füüsikud"-teaduse ja moraali ohtlik vastuolu kaasaja maailmas. Dokumentaaldraama-1960 saksa.Lähimineviku poliitilised sündmused,fasism,IIMS. Süü ja vastutuse probleemid.Taotles objektiivsust
aiapeol, pakkus külalistele süüa ja juua. Kui Mrs. Toothe ilmus aiapeole, siis andis ta teada, et politsei on nende ärist aimu saanud. Kõik mehed olid oma naiste ametiga leppinud, Richardil ei jäänud ka muud üle kui leppida sellega. Peole ilmus purjus Jack, kes avastas nende saladuse. Mehed lämmatasid Jacki ja matsid seejärel aianurka. Jack oli kõik oma raha Jennyle ja Richardile pärandanud, kuid nemad seda ei teadnud. Lavastuse zanriks nimetaksin tragikomöödia. Kindlasti annab seda lugu lavastada operettina, mis tooks natukene vürtsi juurde. Mõjuv oleks see lugu ka ooperina. 10. Etendus vastas täielikult minu ootustele. Minu ootusteks oli näha midagi humoorikat, aga samas midagi milles oleks probleeme. Kõige enam mõjus pealtnäha rikaste inimeste tõeline pale. Publik jäi kindlasti rahule, kuna aplaus oli kõva ja inimesi valdas peale etendust rõõmus meeleolu. Soovitaksin etendust minna vaatama kõigil,
Tegevus- situatsiooni muutumine Kompositsioonitüübid: Suletud vorm- n-ö ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia või hästi tehtud näidend. Avatud vorm- klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst. Lihtsad lood- tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub ilma pööraku ja äratundmiseta Põimitud lood- muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest Kataharsis ehk puhastumine Tragikomöödia- traagilise ja koomilise kooseksisteerimine. On ambivalentne. Farss, jant- jämekoomilised žanrid, lihtsakoelisem süžee Vodevill- kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Well-made-play e hästi tehtud näidend. Vastab näidendi struktuurireeglitele ning põhineb heal ideal ja teravmeelsetel dramaatilisel situatsioonil Võõritusefekt- kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahel. Vahelaulud e songid- tegelased kommenteerivad ise sündmuskäiku
kostüümikunstnik. Lisaks teatrile on ta teinud kunstnikutööd filmile "Sigade revolutsioon" ning kujundanud lava suurtel üritustel nagu Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas aastal 2002 ja Euroopa filmiauhindade jagamise tseremoonial Tallinnas aastal 2011. On teeninud mitmeid preemiaid ning tunnustatud lavakujunduse tiitliga. 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) millises žanris teos esitati ja millisest ajastust (näit. esietenduse aeg ja koht); Žanriks on tragikomöödia ning olustik sarnanes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale. Oli müstiline, fantaasiarohke, kuna tegelasteks oli lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid. b) lühike sisu kokkuvõte Räägib kummalisest mõsaaegsest (talu)rahvast, kes (olenemata halvast ilmast, halbadest oludest) ei kaota kunagi lootust. Kuigi üksteist vihatakse ning vahel lüüakse ka nuga selga, ei jäeta üksteist unarusse ning üllataval
Samm-sammult hakkavad . James Thomsoni poeem kunst, muusika ja kirj ,,Aastaajad" (tõlgiti palju), käima käsikäes sama motiiv tuli ka Segatakse ülevat ja kuj.kunstis ja muusikas. . kalmistuluule- Thomas madalat-> luuakse Gray ,,Eleegia maa tragikomöödia zanr kalmistule", teemaks Romantikud tegelevad surelikkus, inimesekeskne, teoreetilise analüüsiga ja protestlik kohati (miks nii tunnevad huvi folkloori peab olema) vastu . loomingusse tuleb tume, Mõistetakse, et lineaarne sünge teema kujutamisviis pole Proosas samuti ainuõige.
Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvalitee...
“Pietà” Sixtuse kabelis laemaaling fresko, altarimaal “Viimne kohtupäev” Sõna muutus kirjalikuks, raamatulikuks. Kõrvuti rahvakeel ja kõrgem sõnakunst Renessansskirj žanrid: 1. Novell - tõi kirjandusse kõnekeele, jutustava inimese 2. Sonett - esimene poeetiline vorm pärast antiikaega, mis ilma muusikata 3. Renessansi romaan - algus kangelaseeposte ja rüütliromaanide 4. Draamas vabalt mõtlev ja kõnelev inimene; uus alaliik tragikomöödia 3. Suurnimed: Dante (Itaalias) seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis uuema aja esimene inimene kes oli kuulus vaid kirjanikuks olemise pärast tema tegevus ajas ta Firenzest pagendusse, kutsuti tagasi, kui pattu kahetseb, kuid keeldus “Uus elu” - kogu luulest ja proosast, kus ülistab noorpõlve armastust, noorelt surnud Beatrice’i; ei tundnud teineteist lähemalt -
Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga Draama alažanrid – olmedraama, psühholoogiline draama, ideedraama, ajalooline draama, dokumentaaldraama Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine,
Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer ja pilge nende üle: "Mölder" (juua täis, rahulik, usklik mölder, kiireloomuline naine), "Tiltulaarnõunik" (kantseleis, hädine tragikomöödia), "Vana kapral". Ooper "Näkineid". D. tundis ooperi vastu suuremat huvi. Kuulub vene klassikasse, kirjutatud Puskini lõpetamata draama järgi. Põhiliselt tegelaste hingeelu. Mitu liini (isikudraamat). Tegelased: mölder, tütar Natasa, vürst ja ta abikaasa. I vaatus. Noor vürst armub Natasasse, kuid vürst on sunnitud seisuse kohaselt abielluma. Natasa uputab end Dneprisse. Mölder kurvastatuna tütre sammust hullub ja kujutab, et on ronk (bass Saljapin). III
irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine · psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine · ideedraama - keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama - keskmes ajaloolised sündmused · dokumentaaldraama dokumentaalmaterjalidel põhinev draama (?) · pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? · Melodraama - draama, milles traagiline liitub sentimentaalsega · tragikomöödia ambivalentne, nii traagiliselt kui ka koomiliselt mõjuv ja mõtestatud näidend. (samad sündmused või tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised, sõltuvalt vaatenurgast) · well-made-play draama zanr, kus näidend põhineb heal ideel ja teravmeelsel dramaatilisel situatsioonil
· Katalaani romaan ,,Tirant Valge": autorid Martorell ja Martí, olustikuline konkreetsus, rüütlite igapäeva elu, sündumsed algavad Inglismaal, Tirant kohtub erakuga, süzeeks põhiliselt katalaani seikleja Roger de Flor, kes seikles Idamaades, iroonia, grotesk, koomilisus · ,,Gaballero Cifar" 1512, ilma autori nimeta, ühe pühaku elulugu, mõjutas ka bütsantsiromaan, idamaised mõjud, väga tägtis Ladina-Ameerikas · ,,Celestina": Fernando de Rojas, tragikomöödia, ühiskond ja selle madalam osa, Celestina mõrvatakse, aitab noortel kokku saada, võtab omale ka abilised, maine armastus viib ainult õnnetuseni, Celestina filosoofilised kõned, loodus ja loomulikud tunded · Euroopas algab realistlik proosakirjandus Juan de Timoneda (1520-1538) · jutukirjanik · ,,El patrañuelo": hispide vallutused, indiaanlased, nende kombed, kokkupuude uue ja teistsuguse maailmaga
avamisele, konflikt juurdub tavaliselt tegelase sisevastuoludes. Süzeearendus sõltub tegelase mõtte- ja tundedünaamikast. 3) Ideedraama eesärgiks on mingi üldise tähendusega ideede esitamine ja/või põhjendamine; tegelased ja süzee on sellele ülesandele allutatud. Konflikt baseerub harilikult vastandlike vaadete- hoiakute kokkupõrkel. 4) Ajalooline draama 5) Dokumentaaldraama o pseudo-dokumentaal 21. Mis on melodraama, tragikomöödia, well-made-play, in-yer-face drama? Melodraama: · Ülev ja globaalne kannatuslugu on muutunud sentimentaalseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks, kus hea saavutab alati vähemasti moraalse võidu, kuigi peategelased ise võivad hukkuda. · Välja kujunenud 19. Sajandil Tragikomöödia: · Eraldi zanrina alates Edmond Rostandi "Cyrano de Bergeracist": traagilise ja koomilise
Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir
tavaelus). Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis sarnaneb ta elusorganismiga ja kunstilist vormi ei saa ette määrata. Romantikute peamine žanr on lüürika. Nad hakkasid tegelema rohkem sõnadega -> rohkem metafoore, tähenduste mõtestamisi. Romantikud nägid ideaalina kõikide kunstide põimumist. Samm-sammult hakkavad kunst, muusika, kirjandus käima käsikäes. Kunsti, filosoofia ja religiooni põimumist tahtsid nad ka. Segasid ka julgelt ülevat ja madalat -> luuakse tragikomöödia žanr. Tavapärast ja tavatut segatakse samuti. Romantism oli inimeste eluhoiak. Romantikute ideaalne pill oli tuulekannel. Muusika oli romantismi tähtsaim suund ja ideaal. Tähtis on häälestatus, tonaalsus ja varjundid. Kirjutatud kunstiliikides lähtutakse lüürikast. Romantikud tegelevad teoreetilise analüüsiga ja tunnevad huvi folkloori vastu. Romantismis on olemas ka mässumeelne ja rahulikum tiib. 8. loeng 26.10.15 – saksa romantism
karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne) Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama igapäevaelu kujutamine
on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused?
on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused?
Franesco Petrarca esimene kes soneti zanri edasi arendab. 3 Novell-proosazanr. Giovanni Boccaccio peateoseks novellide kogumik ,, Tekameron'', psühholoogiline romaan ,, Fiametta'' 4 Prantsusmaa kuulsaim novellist Marguerite de Navarre , teoseks ,, Heptameron'' 5 Paroodia- Miquel de Gervantes Saavedra ,, don Quijote'' 6 Draamazanrid- William Shakespeare ,, Romeo ja Julia'' , ,, Hamlett, kuningas Lear'' , o ,, Othello'' , ,, Macbeth'' , tragikomöödia ,,Talvemuinasjutt'', komöödia ,, Suveöö unenägu'', .. Veneetsia kaupmees'', ,,Windsore lõbusad naised'' 7 Filosoofilised teosed Erasmus Rotterdamist, Thomas More ,, Utoopia'', Rotter ,, Narride kiitus''. Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur
taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine Psühholoogiline draama keskmes on tegelaste hingeelu kujutamine Olmedraama keskmes on igapäeva elu kujutamine Ideedraama keskmes on mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama keskmes on ajaloolised sündmused
ja ennustab kangelase saatust. Sellega rõhutas Euripides, et müüdi lugu pole loogiline, usutav. Tragöödiate keel on Euripidesel eelkäijaist lihtsam, läheneb kõnekeelele. Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose
Enn Vetemaa (1936-...) Vetemaa ohudraamad - tema mitmetel näidenditel on hoiatav tähendus - uurib ühiskonna hoiakuid - märkab pahaendelisi nihkeid ning uurib nende põhjuseid Vetemaa näidendid - „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974) - Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna) - Müüdiline tasand: *kurjus hävitab iseennast *meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine Moraalne tasand: *kasuahnete meeste uuestisünd *ühiskonnakriitika *püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse
1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse
osa, loomalik). Entsüklopeediaid hakati kirjutama, neisse panid kõik, mida inimene tol ajal teadis kirja (Diderot). Saksamaal tegutsesid Herder, kes arvas, et kultuuri alustalad on rahvaluules ja hakkas euroopa rahvaste rahvaluulet koguma ning Schiller, kelle teostes olid tugevad kangelased ja inimesed ei hoidnud oma seisustest kinni. Diderot tegi teatriuuenduse, ta arvas, et zanre peab olema rohkem kui kaks lõbus komöödia (jant), tõsine komöödia (tragikomöödia) ja sümbolism. Karakter pidi suhtestuma ühiskondliku positsiooniga. Vaatuste asemel tulid stseenid, see tegi võimalikuks erinevad tegevuskohad ja palju erinevaid kostüüme. Näidendi tekstid tegi ta värsivabadeks. 19. pilet Voltaire Elas 1694- 1778. ta sündis Pariisis notari perre, sai hea hariduse. Oma teravate luuletuste eest sattus ta kaks korda Bastille'sse. Oma noorust kasutas ta näidendite kirjutamiseks. Ta Jumalat
ajalugu ning manipuleerib oma uurimisobjektidega nagu nukkudega, eesmärgiks isiklik heaolu. Egoistlikku pragmatismi käsitab Vetemaa silmakirjaliku ühiskonna väärtuserosiooni tagajärjena. Ideaalidega vanad kommunistid mõjuvad sümpaatsemana kui uusaegsed küünilised kohanejad. Ohudraamaks nimetatud ,,Tuul Olümposelt tuhka tõi..." (lavastus 1986) tegeleb samade teemadega, seekord sportlastetreenerite ringis. Avarama ideeväljaga on dürrenmatlike allüüridega tragikomöödia ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1975). Mõõdukalt ulmelise atribuutika varal loob Vetemaa mudelsituatsiooni, uurimaks teaduse, poliitika ja eetika komplitseeritud suhteid. Fanaatilise bioloogi pöördeline avastus võimalus hoida inimese aju elus ka pärast füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik
Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant. · satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist. Tragikomöödia traagilise ja koomilise segu. Väline pilkeobjekt on ühendatud sisemise traagikaga. Samad sündmused või tegelased on nii traagilised kui koomilised olenevalt vaatenurgast. Ambivalentne võib esineda mitmes zanris. Zanri põhimõtted: komöödia ja tragöödia on moraalsete äärmuste väljendused, mille vahel peab olema koht zanrile, kus sündmused on pärit argielust, intriig tegelikkusesarnane ja tegelased kehastavad seisusi
(enamasti aristokraatliku rahva seos) Ilmus Valencias, mis on olnud ka väga oluliseks kultuurikeskuseks. Cervantese esimene teos ,,Galatea". ,,Celestina" omistatakse ,,Fernando de Rojas" Selle teose algne pealkiri oli ,,Calisto Melifea" Esimene väljaanne oli 1499. On kirjutatud näidendi vormis, algul oli 16 vaatust, järgmise väljaandega oli 21 vaatust. Rahvuslik draama tekkis peamiselt värssidest. Komöödia või tragikomöödia. Mahult ei ole see eriti suur. Ei kattu rahvusliku draama vormiga, võib nimetada julgesti dialoogromaaniks. Midagi draama ja romaani vahepealset. Autor oli ristitud juutide järeltulija, vahetult enne oli toimunud juutide massiline väljasaatmine. Celestina on kupeldaja, tema suhu paneb autor pikad monoloogid. Teose keskpaigas Celestina tapetakse. Loodus ongi jumal. Kokkuvõttes pole see lõbus lugu, võib isegi öelda, et tragöödia. Calisto maksab Celestinale Melifeaga kokkusaamiste eest
Oli ka autoreid kes olid andekad mitmes vallas, nt Hoffmann kes oli ka väljapaistev muusik kellele kuulus au kirjutada esimene romantiline ooper. Ta oli ka kunstnik kes karikatuure joonistas ja seetõttu saadeti ta maalt välja Poola. Teine selline autor oli Blake., kes kasutas vana illuminatsiooni omal viisi. Fauni pärastlõuna. Luule püüdleb muusika poole kuid ei jõua sinna, sest luules on tähtsad sõnad, kuid muusikas mitte. Tragikomöödia üks romantikute leitisi. Tragöödia ja komöödia on põimunud ja lähevad ükkteisele üle. Kõige varajasem oli romantism saksamaal, kõige hilisem prantsusmaa (napoleoni sõdade tõttu). 5.loeng Romantismis on palju tegelasi kes on eksinud ja kahetsevad, ja neid on mõlemast soost. Kahetsus saab andeks antud. Sellest tulenevalt levib romantism ka mitmetesse teadusvaldkondadesse, eriti õitsevad parateadused.
saj algus), ei olnud väga levinud. Presioosne enne klassitsismi levinud stiil, peen, kallihinnaline, kuulub maneristliku kirjanduse alla. Manerismi tipuks oli itaalia luuletaja Marino pastoraalne poeem "Adonis"(1623), väga mahukas, tugev müütiliste sümbolite kasutus. Realism Hakkab esile tulema realistlik kallak kirjanduses. Rabelais "Gargantua ja Pantagruel". Palju hispaania kirjanduses, romaani zanr avaldub rohkem kui mujal Euroopas. Fernando de Rojas (juut) "Calisto ja Melibea tragikomöödia"(1499; täiendatud 1521). 16.sajandi keskpaigast hakati seda välja andma nime all "Celestina". Proosavormis teos (osalt ka draamavormis), olustik ja tegelased on väga lähedane madalamat tüüpi kirjandusele, mis oli ka nt Boccaccio "Decameronis". Teos ei ole novell, vaid romaan. On kirjutatud näidendivormis, on lavastatud mitmeid kordi, kuid see ei tule tihti välja - selles on 21 vaatust. Sündmused toimuvad ühiskonna
kolmevaatuslikud, iga ciogetto oli tegevuskirjeldus. See mis tegelikult moodustas etenduse sisu jäi kirja panemata. Süzeest lähtuti, selle joonis oli kohustuslik millega seda täideti oli nende oma asi. Oli professionaalidele mõeldud. Stsenaariumiteks võis olla mistahes materjal (novell, ükskõik mis kirjandusteos, ajalooline episoop, kõik kõlbas stsenaariumi aluseks). Zanriliselt väga mitmekesine. Mängiti komöödiate vahel ka tragöödiaid, oli ka operamista tragikomöödia moodi, operaleegid kuninglik etendus. Heroiline etendus opera heroigika. Teater oli kirjanduse mõju all. Stsenaariumites peegeldub kirjanduslik mitmekesisus. Tegelaste arv 3-40. keskmiselt 10-12 tegelast, tegevus linnas, tegelasteks linnakodanikud linnazanr. Tegevusesisuks keeruline armuintriig. Tegelased noored armunud. Lõpp hea. Selline oli püsiv süzeeskeem, kasutati mitmeid võtteid: äratundmisvõte (leidlapsed tuntakse mingite esemete kaudu ära), jne
1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda" Jaan Tooming)sai 1960ndate teatriuuenduse alguseks. 1906 "Tuulte pöörises" armastus- ja ideedraama, käsitleb 1905 sündmusi. Armastuskolmnurk kirgliku aga vägivaldse sulase Jaanining lõpuks kõlbeliselt tugevama peremehe Kaarli vahel Soosaare Leena pärast. Leena hoiab alguses Jaani, kuid lõpuks ikkagi Kaarli poole. Tegelased keeruka hingeeluga, tegudele tõukavad vastukäivad ajendid. Vanemuise kui
Draamateos peab olema rangema ülesehitusega kui romaan (tihedalt kokkusurutud). Lühikese aja jooksul tuleb palju ära näidata. Vaatajale peab selgeks saama algpõhjus. Põhizanrid: Tragöödia: (lõpeb peategelase surmaga) Shakespeare`I "Romeo ja Julia", "Macbeth", "Hamlet". Kitzbergi "Libahunt" ja "Kauka jumal" Draama: (tõsieluline, kuid võib lõppeda õnnelikult) Tsehhov, Ibsen, Tammsaare "Raudne kodu", "Valge lagendik", Vilde "Tabamata ime" Komöödia: Vilde "Pisuhänd" Tragikomöödia Jant Vodevill Stsenaarium Ajalugu: Antiikteater Vabaõhuteater (staadion). Kõige tähtsam osa Orkestra koori jaoks altar Dionysosele. Orkestra taga asetses Skena ( telk, garderoobina kasutusel). Näitlejad kandsid koturne (poolemeetrisi tallaga jalanõusid), maske (karakterile omased näojooned peal). Osi mängisid mehed. Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes.
loomupäraste huvidega. Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest läände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased (Erasmus), hispaanlased (Cervantes) ja inglased Shakespeare, Thomas More. Renessanssiajal tõrjusid rahvuskeeled välja ladina k, zanridest viljeldi novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks
Antiikkultuuri väärtusi aitasid tundma õppida türklaste vallutuste eest lääände põgenenud kreeka humanitaarteadlased. Kirjanduses olid esimesed renessanslikud viljelejad itaalia luuletajad Dante ja Petrarca, järgnesid prantslased, nagu Erasmus Rotterdamist, hispaanlased, näiteks Cervantes, ja inglased Shakespeare, Thomas More'iga jt eesotsas. Renessanssiperioodil tõrjusid rahvuskeeled välja ladina keele, zanridest viljeleti novelli, romaani, eepost, lisandus tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks
Traagiline kutsub inimeses esile kurbuse ja kaastunde, kuid on ühtlasi ülev, õilistav ja puhastav. Traagiline põhineb elu ja ühiskonna suurtel vastuoludel. Traagilise vastand on koomiline. Traagilist põhjustavad ebavõrdsest, kuid õiglasest või õilsast võitlusest tulenevad kannatused või surm. Traagiline võib esineda koos naeruväärsega, sel juhul räägitakse tragikoomilistest nähtustest. Näiteks: Tiina hukkumine August Kitzbergi (18551927) tragöödias "Libahunt". tragikomöödia vt komöödia. tragikoomiline vt traagiline. tragöödia kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik- Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva
5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma
puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) 1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula
(„Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs
annaabi.ee 
