pressitekstid jms Turundus- ja müügiosakond- reklaam, töö pressiga, mängukava, piletite müük, publikuteenindus Tegelane- fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus Tegelaskonseptsioonid- põhimõtted, mille alusel tegelane on loodud: mask, ampluaa, tüüp, karakter Paralingvistika- hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus Nulltasand- neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus Miinusvõte- millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg
*Mask – saab viidata teatud tegelastüübile *Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis *Tüüp – üldistaud tegelane Commedia dell’arte – renessansiaegne itaalia improteater , peamised maskigrupid: 2 paari armastajaid, 2 vanameest, leidlikud teenrid, muud koom. Tegelased Paralingvistika – hääletämber, kõnetempo, pausid ja rütmid Kineesika – näitleja keha ja liikumisega seotud märgid(miimika ja žestid) Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus Miinusvõte – millegi tugevalt silmatorkav puudumine Konfiguratsioonianalüüs – vaadetakse tegelase jaotumist sisemises struktuuris Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri. Analüüsimisel tasuks küsida: mille alusel vastandumine toimub? Mille poolest tegelased erinevad? (ja sarnanevad) Näitejuht – töötab näitlejatega, näitlejate juhendaja Rollikontseptsioonid
võib uutes situatsioonides avaneda. · Dünaamiline - Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk-järgult või murranguliselt. · Avatud - avatud tegelane ja tema teod on arusaadavad ning motiveeritud · suletud - raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav · transpühholoogiline · psühholoogiline 44. Mis on nulltasand, mis on miinusvõte? · Nulltasand - neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus · miinusvõte - millegi tugevalt silmatorkav puudumine (Kasuta näidendi analüüsis!!!) 45. Kuidas mõjutab rolli loomist näitleja isik? Mis on näitleja ülesanded rolli loomisel? Rolli loomine sõltub paljuski näitleja isikust, tema temperamendist, lavasarmist, välimusest. Ka sellest, kuidas ta kasutab näitlejatehnilisi
Mirjam B. Kangro näidendis "Merre vajunud saar". 43. Nimetage tegelaskuju loomise tehnikaid. Tegelaskuju loomise vahendid on draamas tunduvalt enam seotud tegelase eneseavaldustega (dialoog, käitumine) kui nähtavalt autoripoolsed (autorikommentaar, kirjeldused). Loomulikult on see eristus tinglik - on ju tegelase eneseavaldusedki kirjaniku fantaasialooming - ja rõhutab ennekõike jutustaja puudumisest tulenevaid lahknevusi draama- ja proosatehnikas. 44. Mis on nulltasand, mis on miinusvõte? Nulltasand - neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. Mittetegevus, mis võib kummatigi olla tähendusküllane. Mis võib olla nulltasand kostüümis, grimmis? Miinusvõte - millegi tugevalt silmatorkav puudumine. Sõna ja liikumise puudumine on iseenesest silmahakkav, tõlgitsemist nõudev miinustasand. Mõni pikk paus annab vahel uue tähendussisu eelnenud stseenile, rõhutab ja võimendab seda. Pausi mõju kestab sageli edasi järgnevas stseeniski. Loomulikult
Nimetati kindlate reeglitega improvisatsiooniteatriks, nt 2 paari noori armastajaid, 2 vanameest, teenrid, arstid, sõjamehed, advokaadid, paavst, kuid paavsti üle ei tohtinud nalja teha (kirikuvõim) Mitteverbaalse tegelase loomise vahendid: paralingvistika – kõik mis seotud kõnega, aga pole ise kõne (tämber, tempo, naer, nutt) kineesika e ekstralingvistika – kõik, mida näitleja teeb kehaga, näoilmed, žestid proskeemika – liikumine ruumis välimus – grimm, kostüüm, soeng nulltasand – neutraalsed märgid, nt vaikus, liikumatus miinusvõte – millegi tugeva silmatorkav puudumine, nt muusika järsk kadumine, paruka äravõtmine 9. Aeg teatris Kaks tasandit: etenduse aeg – etenduse algusest lõpuni, saalis tuled kustu ja põlema vaheline aeg poeetiline aeg – fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Loomise tehnikad: tihendamine e situatsioonis toimub rohkem kui näidatakse;
o kineesikat, s.o. kõike, mis puudutab tegelase/näitleja keha, nagu zestid, poosid, miimika, kehaliigutused jne. o tegelase/näitleja välimust (kostüüm, soeng, mask, grimm, vahel ka rekvisiidid) niivõrd, kuivõrd see tegelast karakteriseerib. o Mitteverbaalsusega on lähedalt seotud vaikus ja liikumatus kui omamoodi nulltasand, mittetegevus, mis võib kummatigi olla tähendusküllane Näitleja ülesandeks on o taasluua tegelase tunnusjooned ja omadused (rollitõlgendus võib tekstis antust ka kõrvale kalduda); o esitada tegelase repliigid, muutes kirjutatu kuuldavaks; o näidata neid tegevusi, mille subjektiks tegelane on. Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval
· Miks tegelane nii räägib ja tegutseb? Motiivid, esteetilised, väärtushinnangud. · Kus, millal, kellega tegelane räägib? · Mida tegelane räägib? · Kuidas tegelane räägib? Sõnavara, lauseehitus, esitusviis. Mitteverbaalsed tegelasloomevahendid (remargid+näitlejatöö): - Paralingvistika hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus, naer, nutt jne. - Kineesika, prokseemika miimika, zestid ja liikumine ruumis - Välimus grimm, kostüüm jne - Nulltasand neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. - Miinusvõte tugevalt silmatorkav omadus puudub, nt I vaatuses oli tegelasel suur parukas, II vaatuses on kiilakas. Alastimäng. Aktantanalüüs süzees täidetud baasfunktsioonid. Näitleja on pindstruktuur, aktant on süvastruktuur. Aktantanalüüs on pärit vene formalistidelt, rahvaluulest. Selelga analüüsiti algselt muinasjutte. Selle analüüsi subjekti rollis on konkreetse sihi ehk objektiga konkreetne tegelane
Tänapäeval, kui kõik ettekirjutised on ära määratud, peaks esile tõusma indiviidi olemise esteetika ehk hool iseenda eest kui konkreetse isiku käitumisnormid. Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974 Kirjandusliku semioloogia õppetooli juhataja College de France 1977 Kirja nulltasand 1953 Mütoloogiad 1957 Kaks kriitikat 1963 Strukturalism kui tegevus 1963 Semioloogia alused 1965 Kriitika ja tõde 1966 Moe süsteem 1967 S/Z 1970 Märkide impeerium 1970 Sade, Fourier, Loyola 1972 Armunute diskursus 1977 Camera lucida 1980 Loomingut on ise periodiseerinud 3etapilisena /Semioloogiline seiklus/: 50-ndatel eelstrukturalistlik periood, vaimustumine 57-63 teaduse v teaduslikkuse etapp, semioloogia 66-70 Teksti etapp, postrukturalistlik
annaabi.ee 
