oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et...
Etenduse analüüs Conor McPhersoni etendus „Öörändurid” Tartu Vanemuise väikeses majas Tõlge: Erkki Sivonen Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Tiit Palu Kunstnik: Silver Vahtre Valguskujundaja: Imbi Mälk Etenduse juht: Maarja Liba Esietendus 20.02.2061 väikeses majas Osades: Maurice - Hannes Kaljujärv Tommy – Andres Mähar Aimee – Kärt Tammjärv Doc – Riho Kütsar Kenneth – Veiko Porkanet Lavakujundus. Lava keskel on laud, mille ümber on kolm tooli. Lauale on kuhjatud kööginõusid, raamatuid ja muid igasuguseid tarbeesemeid. Laua all on pappkastid ja lamp. Lava paremas nurgas on kokkupandav voodi. Segadus kujutatud toas viitab tõenäoliselt ebakindlale, närvilisele ja korrapäratule ajale Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu...
01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukus...
Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus ,, Sinul on meretäis hirmu". Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest. Oluliseks teemaks oli muusika. Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus. Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada. Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda. Teise perekonna isa oli väga range, ta nokkis oma poegadega iga pisiasja kallal. Reeglid olid selle kohta kuidas süüa, kuidas taldrikut hoida, uksi prõmmida ei tohtinud. Selle pere isa soovis, et pojad teeksid pidevalt tööd ja ei tegeleks muusika ja muude totrustega. Isa ütluste kohaselt laulda võis vaid...
septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. S...
Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. Enim meeldisid selle etenduse p...
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õe tütrale endiselt otsa vaadata. Ta leidis endale...
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendi...
Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavali...
Etenduse üldmulje oli igati positiivne. Tegemist oli ühe parima etendusega , mida näinud olen. Etendusega seoses häirivad tegurid puudusid, kui mitte arvestada ühte vanamemme, kes terve etenduse aja minu selja taga köhis. Meeldivaks tegid selle elenduse just proffessionaalsed näitlejad, kes suutsit end kehastada täielikult sellesse aega, mil tegevus toimus. 2.Laval oli kujutatud aeda. Aeda, mida perenaine väga armastas ja oli valmis kõigeks, et seda täiustada mõne taimega. Maas oli muru, mida peremees niitis vana ja aega näinud muruniidukiga. Keset aeda oli paigaldatud purskkaev, mille kõrval istumiskohad ja laud. Tahaplaanile jäi uks, kust pääses majja. Lavakujundus mõjus vägagi realistlikuna. Sügise saabudes muutusid puulehed pruunimaks, või siis sootuks oli puu lehtedeta. 3.Valgus oli laval väga kirev ja särav. Värvidest olid peamiselt järgmised toonid: punane, roheline, kollane. Kui oli kõik hea ja ilus, ol...
Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva. Nad riietuvad nais...
Sündmused ja etendused happening'id ja performance'id Häppening ing k to happen - toimuma, aset leidma on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tagasisidet publikuga...
...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale R...
Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses tuli k...
05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD ? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ·...
05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Ku...
märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. Lavameister Ahto Matt on...
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest manipuleeris kõigiga,...
Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad. Esinejate kostüümid olid hästi tehtud. Need olid tehtud kaasaegseks ning sobisid etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõ...
T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kures...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
