väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega Muusikal- muusikalise sisuga lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul on enam-vähem võrdne kaal Rokk-ooper- rokkmusal põhinev muusikaline lavateos. Pop-kultuuri nähtus. Ballett e varvastants on range, kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik Buto- postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid Foorumteater- brasiillase Augusto Boali loodud teatripraktika Dramaatika- vanakreeka keeles drama ehk tegevus, tegu Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid
tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne
Püütakse rääkida kaasaegsetele vaatajatele olulistest asjadest. · kaasegne tants - Tants ei pea vastama mingitele normidele ega reeglitele. Iseloomulik argielulise materjali kasutamine, piiride lõhkumine kunstivormide vahel jne. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? · Buto - postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. · rakendusteater - teatrimajadest väljaspool toimivad, kogukonna ja muutuste hüvanguks töötavad teatripraktikaid, mille alla käivad nt draamatöö, kooliteater, foorumteater, luguteater või haiglaklounid.
Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja valitsejakujutised (Skorpion kuningas ja Narmeri palett). Tekkisid suuremad keskused: Hierakonpolis, Abydos Ülem-Egiptuses ja Buto Alam-Egiptuses. Perioodi lõpus olid varaseimad tõendid hieroglüüfkirjast. Viimane oli mõiste- ja häälduskirja segu. Märgid tähistasid teatud sõnaühendeid. Hieroglüüfkiri vokaale ei tunne. Varadünastiline periood 3100 2686 (1. ja 2. dünastia) Ajavahemikus 3100 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Ülem- ja Alam-Egiptus ühendati Menese või Narmeri poolt (pole teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis
Ei pöörata nii palju tähelepanu tehnikale pigem sisule. Sisus käsitletakse elulisi teemasid. · Arengule alusepanijad: Isadora Duncan ja Marta Graham Kaasaegne tants on välja kasvanud 1960ndate moderntantsust, jõudes Eestisse pea 30 aastat hiljem. On midagi tantsu ja argikäitumise piiripealset. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. · Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdistantsijaid on Mart Kangro 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? Buto on postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. But teket on mõjutanud II maailmasõja aegsed rängad sündmused Jaapanis. · Seos Eestiga lavastus "Eesti ballaadid" (2004, Von Krahli Teater, koreograaf Aki Suzuki) Rakendusteater
auks püstitati templeid. Egiptlaste jumalad said suhteliselt hilja inimeste kuju. Esialgu jumalustasid egiptlased taimi, loomi ja sümboleid. Jumalanna Hator elas sükomooripuus, Jumal Nefertemi kehastas lootoslill, Jumalanna Neiti austati kilbina, millele oli naelatatud ristikujuliselt kaks noolt. Kõige sagedamini aga esinesid jumalad loomade kujul: jumal Hnuum oli jäär, jumal Horus pistrik, Tout iibis, Suhhos krokodill, Bubastise linna jumalanna kass, Buto linna jumalanna madu. Nende loomakujuliste jumalate kõrval aga austati ka looma ennast, kui ta oli märgitud teatud tunnustega. Tuntumaks neist oli apis - Memfise püha sõnn; talle sai osaks kõige suurejoonelisem kultus, mis on kunagi osaks saanud ühele loomale. Selle püha looma asukoht oli templis. Tema eest hoolitsesid preestrid. Kui sõnn suri, siis ta balsameeriti ja maeti pidulike tseremooniate saatel, tema kohale asus aga teine sõnn,
9) Heliopolisest põhja pool asetses Busirise linn. Seda linna nimetatakse nii seepärast, et siin austati juba iidsest ajast peale jumas Osirist. Busiris oli delta idaosa tähtsaim linn. 4-5) Busirisest loode pool asetses Saisi linn. Siin austati jumalanna Neit'i, keda kreeklased samastasid jumalanna Athenaga. Sel linnal oli Egiptuse ajaloos suur tähtsus. Teda tundsid hästi ka kreeklased. Teda mainib Platon oma jutustuses Atlantisest. 6) Ksoisi nomos? Saisist põhja pool asetses Buto linn, kulljumal Horose austamise keskus. See nomos oli delta lääneosa tähtsaim nomos ja kantsiks tema võitluses Lõuna-Egiptuse vastu. TEINE LOENG Vana-Egiptuse religioon. Animism, fetishism, totemism. Loomadekultus. Nagu teistes Vana Idamaade kultuurides (Sumeris, Akkadis, Babüloonias, Assüürias, Foiniikias, Süürias jne.), nii mõjutas ka Egiptuses religioon Egiptuse ühiskonna kõiki nähtusi, vajutades teatava pitseri kõigile kultuurielu külgedele
sai selle ebaharilik kuju, mida tunti juba hauakambri seinamaalingute ja skulptuuride jrgi: Tutanhamonil oli tugevasti vljaarenenud kuklaosa fenomen, mida oli theldatud ka vaarao Ehnatonil. Mhiste edasise eemaldamise jrel tuli nhtavale tihedalt liibuv diadeem, lihtne nagu peaside, kuid kullast ja karneoolrngastega varustatud ning kummaliste tillukeste kuldplaadikestega kaetud. Vaarao diadeemist eraldi olid kaks selle juurde kuuluvat smbolit: Nechbeti raisakotkas ja Buto madu phja- ja lunariigi smbolid. Mlemad thendusrikkad kujutised leiti jalgadelt teineteisega krvuti. Sel oli oma phjus: Tutanhamoni hauakambris seisis sarkofaag ida-lnesuunaliselt, peaga lnde. Laiba krval olnud riigismbolite asetus vastas seega tpselt Alam- ja lem-Egiptuse geograafilisele asendile. Seda, et mlemad smbolid olid esialgu kinnitatud diadeemile, vis ra tunda nende tappidest, mis sobisid tpselt diadeemi vastavatesse avaustesse. Kirjeldatud diadeemi thendust on ptud lahti mistatada
Postmodernne ehk kaasaegne tants tihe seos muude kunsti- ja etenduspraktikatega. Selles on süvenenud protest täiusliku keha ideaali vastu tants on avatud kõigile ega pea vastama mingitele normidele või reeglitele. Tants lähtub tantsija kehast. Modernistliku kultuuri jooned: tantsu ja materjali esiletõus, tantsu liikumise analüüs, vormielementide lahutamine, vormi abstraheerimine. Postmodernistliku kultuuri jooned: iroonia, mängulisus, argielulisus - Buto tants postmodernistlik hübriidvorm, kus on segunenud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenco jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surma filosoofiga. Seda on mõjutanud II MS sündmused Jaapanis. Nukuteater kasutatakse käpik-, varras-, karnevali-, varjunukke, marionette jms. Ajalooliselt olnud Euroopas rahvalik ja laadateater, hiljem lasteteater. Eesti nukuteatri algus 1936. Objekti- ehk visuaalne teater kasvas välja nukuteatrist
annaabi.ee 
