Kõige paremini hakkab see silma Piibelehe puhul, nii tema kõneviisist, kui ka olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg päevalilleseemneid, oli tasakaalukas nimene, aga siiski oli tal kavalust teisi ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt ,,Pisuhänna" eest vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada. Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga. Kõik on väga sokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane, kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena. Samuti ka Sandri ,,geniaalne" idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu
kuulsus. 4. Karakterikoomika Ludvig Sander kehastab luuserlikuse sümbolit Vestmann oli range ja jäärapäine mees. Ütles: " Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda, aga enne loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." Vestmann ei pidanud kirjaniku ametist muidu üldse lugu. Matilde oli kuulsusejanus noor naine Piibelehe eriskummaline välimus Situatsioonikoomika Piibelehe ostutehing- Piibeleht tegi tehingu põhimõtteliselt Vestmanni enda rahade eest, kuid napsas nii lepingu endale. Vestmann nägi Piibelehes potensiaalset järeltulijat ning partnerit, mis jahmatas kõik, sest Piibeleht polnud ju tegelikult üldsegi mingi ärimees. Ludvig Sander häbistas ennast, kui tuli välja, et raamat mida ta välja andis polnudki tema kirjutatud. Sõnakoomika Vestmann: "Kord Piibeleht all ja Vestmann peal, siis Piibeleht peal ja Vestmann all
nipid, mis tahesttahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset järeltulijat oma firmas, mis kokkuvõttes jahmatas kõiki. Samamoodi kulgeb läbi teose Ludvig Sanderi püüdlused oma raamatu väljaandmiseks. Kuigi
Muhu monoloogid Juhan Smuul 1. Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades? Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga, kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks öelda, et isegi oma naise tallaalune. Tundus, et ta käitus igas olukorras just nii, nagu ta naine seda...
raamatu käsitlemist, lehtede keeramist.Pilt peab vastama tekstile ja pilt peaks olema õigetes proportsioonides ja õigetes värvides. 4a. Värviraamatud."Kellel on loomupärane anne,oskab ilma juhendamatta joonistada eseme või looma,aga kellel puudub,seda tuleb juhendada".Erinevad raamatud lastele,et ei tekiks raamatust stampe.Näiteks:"Punamütsike". Raamatute eest hoolitsemine,mis tekitab armastust raamatute vastu. Raamatutel peab olema oma kindel koht.Kõik zanrid sobivad. Lisandub huumor-situatsioonikoomika. 5a. Huvi tundmine ajaloo vastu.Keskkonnaraamatud,kunstiraamatud,kummastused ehk tagurpidijutud( Edgar Valteri raamatud"Kuidas õppima vaadata"). 6a. Liiklus,mis on eluliselt tähtis.Lastel tekib väike tagasiminek,kuna hakkavad ise raamatuid lugema.(,,Neli hommikut ja üks õhtu" Jaanus Vaiksoo).
Teatrikunst Euroopas jagatakse näidendid traditsiooniliselt tragöödiaks, komöödiaks ja draamaks. Tragöödiate ja komöödiate sünniaeg ja-koht on Antiik-Kreekas umbes 500 a ema Tragöödia on kurva sisuga näitemäng Tragöödia lõpp on traagiline Kuulsad tragöödiakirjanikud on William Shakespear, Sophokles Eesti tuntuim tragöödia on "Libahunt" Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne
Anekdoot Annette Kirotar GAG 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Situatsioonikoomika Härra Müller tuleb koju ja viskub surijana tugitooli. "Kallim, kutsu mulle kiiresti arst!" sosistab ta naisele. "On juhtunud midagi hirmsat: ma ei saa ennast enam sirgu ajada." "Öelge, palun, kas on veel mingit lootust?" küsib kohkunud naine kohalejõudnud arstilt. "On küll," vastab arst. "Talle mõjub väga hästi, kui ta oma ülemise püksinööbi vestinööbi keskmisest august lahti päästab." Johni ja Jacki autod põrkavad kokku.
keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada.
Kurbmäng 19.Mis on tragöödia tunnuseks? Peategelane, tegelased hukkuvad. 20.Nimeta Eesti kirjanduse tuntum tragöödia koos kirjanikuga ,,Libahunt" August Kitzberg 21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33.Milline/Mis on draama sisu/sisuks? Tõsine sisu, keeruline konflikt, elulise sündmustikuga 34
ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. 2) Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. Sõnakoomika näited - 1) SANDER. Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN. Ei, vaid halbu inseneresid mööda! 2) LAURA. Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT. Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks.
Laura- noor neiu, kellele Piibelleht meeldis. Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada. Kandis ilusaid riideid. 4. Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt: (Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Situatsioonikoomika- teoses oli palju naljakaid kohti, näiteks Piibellehe ostutehing või kuidas Sander, kes luuletustest ei teadnud midagi, püüdis raamatud kirjutada. Karakterikoomika- Kui Piibelleht kirjutas raamatu valmis, tahtis ta selle eest saada ka midagi, aga Sander ei olnud nõus rääkima oma isaga, et Piibelleht tahab abielluda Vana Vestmani tütrega, aga pärast tuli kõik välja, kui ostutehingust hakkasid nad rääkima, aga Vana Vestman ei olnud isegi
Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika.
- situatsiooni-, - sõnakoomika kohta teoses. KARAKTERIKOOMIKA: ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA: Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. SÕNAKOOMIKA: ,,SANDER: Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN: Ei, vaid halbu inseneresid mööda!" ,,LAURA: Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT: Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks."
taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus märkamata. Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema
kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks.
Karakterikoomika- Anne-Mai. Anne-Mai koomilisus seisneb just tema naiivsuses ning vastuolulisuses. Ta kiidab Eduardile Antonit ja Antonile Eduardit. Ta ise soodustab poiste halbu mõtteid ja plaane, sest kingib neile omi asju, annab siidtapeedi ja Hollandi kamina materjali nende valdusesse, kui poisid vaid talle uue tapeedi ja kamina ehitavad. Ta ei pahanda Gogaga, kui viimase taskust leitakse üks väärisehe, mis pärit vanadaami sahtlist. Situatsioonikoomika- Esimeses vaatuses koht, kui haltuuramehed on just jõudnud ja tutvustad ennast. Haltuuramehed hakkavad hooplema Antoni teadmistega, soovides sellega hämmastada vanat daami, jäävad aga ise suu ammuli vaatama, kui daam mängleva kergusega vuristab ette Mozarti täispika nime. Samuti sealt lähedalt see hetk, kui Anne-Mai meenutab oma kadunud meest Leopoldi nimetades teda väga heaks inimestetundjaks. ,,Ta aimas nagu õhust ära, kellega tal tegemist. Kui palju on
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt,
ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta.
Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
ajal järsult erinevate hinangute osaliseks. Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu. Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu. 1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline situatsioonikoomika. Värsikogude ,,Sõjasõna" ja ,,Uued sillad" paatoseks on võiduveendumuse sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis. 4 Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik ,,Kaks astjat". Luulekogudes ,,Jõud ja valgus" ning ,,Kõik teed" domineerib ühiskondlik- poliitiline teemade illustratiivne käsitlusviis; isikupärasemat aineesitust kohtab eepilises luules,
Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika 19. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. 20. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. 21
kavalad nipid, mis tahest-tahtmata läbi kukuvad; mees hädaldab ja kurdab ning peab normaalsete suhete säilitamiseks laskuma alandlikkuse viimase piirini. Seevastu Vestman on range ja jäärapäine mees, ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset järeltulijat oma firmas, mis kokkuvõttes jahmatas kõiki. Samamoodi kulgeb läbi teose Ludvig Sanderi püüdlused oma raamatu väljaandmiseks
moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga
kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis
lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga
· jutustava sisuga moodustama terviklauset, inimeste pahesid (rumalus, · värssides kirjutatud mitu värssi võivad ahnus jne) ja ühiskonna · põhineb rahvalikel moodustada ühe lause või negatiivseid jooni kangelaslauludel mitu lauset ühe värsi. (võimuliialdus jne) · tegelasteks vägilased või · stroof salm. Kõige · situatsioonikoomika muinasjumalad tavalisemad on kahe- ja olukorrakoomika; · Friedrich Reinhold neljarealised stroofid. Kuid koomikavõte, mis põhineb Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kasutatakse ka kolme-, tegelaste asetamisel kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks)
Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu. Dispositsioon – teose arndus Kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt Pööre – sündmused, mis langetavad pinge Konklusioon – eose lõpetus. Puänt – novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti üllatav,kuid loogiline lõpplahendus.
TRAGÖÖDIA: õilas kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.vanim dramaatika liik.Nende ainestik pärineb enamasti müütides. KOMÖÖDIA: Koomilise sisuga näidend,milles naeruvääristatakseinimeste pahesid(rumalus,argus,ahnus jms.) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning lõppevad enamasti õnnelikult.. Iseloomulik on juhuslik sündmustik ning väljaarenemata telegastüübid. Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika. DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,zestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt
Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine jms. Kompositsioon - teose ülesehitus, teose koostisosadeühendamine tervikuks. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. [Vilde - "Pisuhänd", Hugo Raudsepp "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" Kordus - stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta, rõhutada. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään. Kulminatsioon - teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund - troop; sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses
võrdse rohkuse tõttu pigemini traagilisele, paremal juhul siis tragikoomilisele pinnale. See nõuab eritlemist, millest siin saab visandada ainult mõningaid ettevalmistavaid jooni. Tammsaare loomingu vaatlusel, ütleme, koomilise gradatsioonide säärase detailse eritluseni minna, nagu Th. Lipps selleks eeskujusid loob, pakkudes tosinate kaupa ainuüksi sõna- ja mõttemängu tuupisid, pole ruumi ega mõtet; peaks piisama kolme tähtsama alaliigi vaatlusest suurtes joontes: situatsioonikoomika, karakterkoomika ja eriti viimases komponentidena, kuid kõige tõrksamalt reeglistamisele alistuvate sõna- ja mõttemängu nähtuste ülevaatest. Naljakas sündmustik on vahest üks elementaarsemaid koomika vorme, mida kasutatakse piiramatu isuga tavalisemate, labaseimategi jantide ja naljandite ülesehitamisel; igasugused sissekukkumised, üllatused, ninapidivedamised, rumalused, totakused on lõbutekitamise ja naeruvallandamise universaalseimaiks rekvisiitideks igal pool ja kõigil aegadel
Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad ka kloun, saatan, patuoinas, lihtsameelne, veidrik jne. jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane. · Situatsioonikoomika - naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süeepöörakud jne. Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel,
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautuse näidendid kuuluvad nn mantlikömöödia liiki, mille kreeka päritolul pole kahtlust. Tegevus toimub alati mõnes kreeka linnas ning tegelased kannavad kreeka nimesid, kuid miljöösse on segatud rooma olustikulisi seiku. Pearõhk on asetatud koomikale: nii karakteri-kui situatsioonikoomika ning dialoogid. Dialoog on jantliku iseloomuga, teravmeelne, palju on sõnamänge, hüperboole, kõnekäände, jämedakoelist nalja. Plautuse komöödiad andsid ainest Shakespeare'i, Lope de Vega, Molière'i, Holbergi, Lessingi loomingule. Terentius kirjutas arenenumale maitsele ning püüdis säilitada kunstilist omapära. Tema komöödiates puudus jämekoomika, aga ka laulud, mistõttu ta ei olnud nii populaarne. Terentius esindas oma komöödiatega humaanset suhtumist. Tema
· õnnetu lõpp · värsskõne KOMÖÖDIA arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast. Klassikalises mõttes on komöödia tragöödia vastand, madal zanr, mille tegelased on lihtsad inimesed, situatsioonid igapäevased ja keel argine. Kaasajal piirangud puuduvad. Komöödia lõpp tavaliselt õnnelik, sündmustik kutsub esile naeru, mõjub puhastavalt ja löögastavalt. Naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas ilmnevaid pahesid. Koomika allikad: · situatsioonikoomika naljakas olukord · karakterkoomika naljakas tegelane, tema taunitavad omadused tuuakse esile liialdatuna · sõnakoomika kasutatakse naljakaid sõnu, väljendeid, võrdlusi, irooniat jms Tuntumad autorid E.Vilde, Shakespeare, Moliere, J.Smuul jpt Sarkasm terav pilge Farss labasevõitu situatsioonikoomika (nt libastumine banaanikoorel), liialdused, tüüptegelasel põhinev naljalugu Jant lihtne lühike naljalugu
Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17
Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17
lihtsad inimesed, keel on argine, situatsioonid igapäevased. Kaasaja komöödial ei ole piiranguid, lõpp on siiski tavaliselt õnnelik. Komöödiat ei ole kirjanduses eriti hinnatud, kuid tavaliselt on sellel taga publiku soosing. Shakespeate, Moliére, Kivirähk, Koidula Koomikas naeruvääristatakse tavaliselt ühiskonnas taunitud nähtusi sõltuvalt ühiskonna muutumisest võivad komöödiad aeguda. Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant
· värssides kirjutatud võivad moodustada ühe lause inimeste pahesid (rumalus, · põhineb rahvalikel või mitu lauset ühe värsi. ahnus jne) ja ühiskonna kangelaslauludel · stroof salm. Kõige negatiivseid jooni · tegelasteks vägilased või tavalisemad on kahe- ja (võimuliialdus jne) muinasjumalad neljarealised stroofid. Kuid · situatsioonikoomika · Friedrich Reinhold kasutatakse ka kolme-, viie-, olukorrakoomika; Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb kreeklaste ,,Ilias"; kaheksavärsilisi jne stroofe. tegelaste asetamisel ,,Odüsseia" · riim häälikute kokkukõla, naljakasse olukorda (mehe romaan ulatuslik jutustav sarnase kõlaga sõnade riietumine naiseks)
- lõpp on tavaliselt õnnelik, st tegelased... : pääsevad piinlikust või ebameeldivast olukorrast ; tunnistavad oma eksimusi ja puudusi, lubavad edaspidi paremad olla ; lepivad ära Koomika - peaks lugejas/vaatajas naeru esile kutsuma. See mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt - naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi - aja möödudes võivad naljad ja komöödidad vananeda, sest ühiskond muutub Koomika allikad - Situatsioonikoomika – kujutatakse mingit naljakat olukorda - Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast - Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel
(defineerige) 1) pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule 2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid?
targem, aga kreekas või niisuguseid nähtusi ette kujutada. Kreeka oli roomlaste jaoks oma pahelisuse poolest tuntud. Plautus segas erinevate autorite komöödiaid kokku, mõni tegevusliin võis olla muust komöödiast kui põhiliin, et saaks rohkem nalja. Valdavalt põhinevad tema komöödiad perekonnaliinil. Ta näitas rooma publikule ateena rikaste elanike jõudeelu. Lisaks tegelaste vahetmisele võib tuua ka muid motiive: pettused, äratundmised, möödarääkimised, situatsioonikoomika, sõnamäng. Peategelaseks on peaaegu alati nutikas ori, kes päästab probleemidest oma isanda, peremehe. Ori on sageli palju targem kui isand. Ori lahendab isanda probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süzeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort peremeest, peremehearmastus, mdia takistasid rahapuudus, autoritaarne isa,
Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas kala: "Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja
mõtestab luuletuse tähenduse Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, stiil, iseenda elamustele, kogemustele ja korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse sümbol, väärtustele tuginedes; tundmine ja kasutamine. Sümbolite võrdlus seletamine. Sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine. Luuleteksti tõlgendamine. Teose stiililise eripära kirjeldamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine. Teose mõistmiseks vajaliku Teose mõistmiseks vajaliku metakeele detektiivromaan, metakeele tundmine tundmine dialoog,
eri aegadest pärit sarnaste kirjandusnähtuste (süzeed, karakterid jm) võrdlemisel. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. komöödia koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm). Kolm põhilist koomilise saavutamise võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustab algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarendamata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446385 e.Kr) sulest. 16.17. sajandil,
draamalooming. ,,Demobiliseeritud perekonnaisa" (1923), ,,Ameerika Kristus" (1926) ,,Sinimandria" (1927) tuntum näidend. Tõdetud, et eesti komöödia ajaloos üks algupärasemaid süzeelahendusi. 2. Kõrgperiood (1929-34) - ,,Mikumärdi" (1929) käes pöördehetk. Tähtis draamakirjanik pärast Kitzbergi. Raudsepa menu jätkus näidenditega läbi 30ndate. Klassikalised võtted: Karakterikoomika kasutamine, keelekoomika ja situatsioonikoomika. Rahvuslik alge olemas. ,,Vedelvorst" (1932) esietendus draamateatris 1932. aastal. Mikumärdi kõrval teine tuntum näidend. Sai samasuguse menu osaliseks, kui Mikumärdi. Keelekoomikale, kasuta folkloorset ainest ja keeletarvidust: kõnekäänud jms. Raudsepp käis rahvaluule arhiivis materjali kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3
naerdakse kindla tunnuse üle. Koomika olemus ei vasta füüsilisel ja vaimse, tegeliku ja näiva, sisu ja vormi suhtele. Koomika on normidest kõrvalekalle, ebatäius. Komöödia nõuab üldiselt aktsepteeritud normidest kinnipidamist, mis annab vaatajale moraalse pideme, sisendades kindlustunnet ja eneseusku. - Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja, hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused
küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes? 7 R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta,
*Inimeste analüüs. *Ühiskonna ja indiviidi vastuolud. *Palju kriitikat tolle aja Venemaale. *Mõttemaailma kirjeldamine *Tema näidendid väga kuulsad. Novellid: 80. aastate alguses koostöö ajakirjadele (humoristlikud lühikesed lood) raha saamise eesmärgil. Kirjutanud 3 varjunime all: Antosa Tsehhonte, Inimene ilma põrnata, Minu venna vend, ise suhtub algperioodi kriitiliselt. *Pealiskaudne ühtsus. *Palju naeru läbi pisarate. *Puäntlikud lõpud ("Rõõm", "Ametniku surm"). *Situatsioonikoomika ("Paks ja peenike"). *Lasteteema väga nukker, näitab väikese inimese üksindust . Väikesed lapsed peavad tõsiste raskustega kokku puutuma ("Vanka", "Magada tahaks"). 80. keskpaigas võtab looming pöörde. Süveneb analüüs *Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. *Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). *Lõpp tihti lahtine. *Tundub, et autor räägib tegelastest kõrvalseisjana, kuid lõppkokkuvõttes tuleb tema suhtumine siiski välja.
kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees ning pidas seda järejekordseks viguriks ning ennast ülikavalaks sellest aru saamise tõttu. Situatsioonikoomika · Piibeleht läks Laurale kosja, pakkudes kaasavaraks tulevase äia oma vara. · Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis
tegelane satub SAATUSE tahtel õnnetutesse olukordadesse (Hamlet isa roima tõttu, Tiina ema oli nõid) olukorral puudub positiivne lahendus, lõpp on traagiline Aristoteles: tragöödia ülesanne on vaatajas tekitada katarsist (puhastumine kr.k) e tunneb ja elab kaasa, elamuslikkus. Hea kunst puhastab inimest. Komöödia (komos-külapidu, ode-laul kr.k) madalam zanr. Eesmärgiks panna inimest naerma. Must-valge e vastandlikkus. situatsioonikoomika ("Pisuhänd") karakterkoomika (Piibeleht) sõnakoomika ("Kapsapea") Draama- naer läbi pisarate. Tõsise konfliktiga näidend. Arenes 18.saj keskel. Reaalne elu, rohkem tihendatud(Tsehhov, Ibsen, Vilde, Kitzberg) karakterdraama- tegelane, kes on arengus ("Kihnu Jõnn" Smuul) psühholoogiline draama ("Kolm õde" Tsehhov) ideedraama ("Tuhkatriinu lugu")
Tema näidendid väga kuulsad. · Novellid: 80. aastate alguses koostöö ajakirjadele (humoristlikud lühikesed lood) raha saamise eesmärgil. Kirjutanud 3 varjunime all: Antosa Tsehhonte, Inimene ilma põrnata, Minu venna vend, ise suhtub algperioodi kriitiliselt. Pealiskaudne lihtsus. Palju naeru läbi pisarate. Puäntlikud lõpud ("Rõõm", "Ametniku surm"). Situatsioonikoomika ("Paks ja peenike"). Lasteteema väga nukker, näitab väikese inimese üksindust . Väikesed lapsed peavad tõsiste raskustega kokku puutuma ("Vanka", "Magada tahaks"). 80. keskpaigas võtab looming pöörde. Süveneb analüüs Peamine pahe, kui inimene ei püüdle paremuse poole. Pole tihedat sündmustikku (tavaline argielu). Lõpp tihti lahtine.
annaabi.ee 
