19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan
etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants, mood,
Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile, kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm.Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajateni laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab Itaalia keeles väikest ooperit. Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline.Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise
Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem romanss passioon
Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks j...
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Nimi: klass: OOPER OPERETT MUUSIKAL Žanri eelkäijad Antiik-Kreeka tragöödiad Itaalia koomiline ooper ja prantsuse Operet, koomiline ooper, ja prantsuse vodevill meelelahutuslikud muusikalavastused. Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerikas Tekkimis-või 17. sajand 19. sajandi keskpaik 20. sajandi algus kujunemisaeg Üldine Muusikaline lavateos, mis ühendab Meelelahutuslik muusikaline näitemäng, Muusikaline lavateos, mille sisu avatakse iseloomustus mitut kunstiliiki
OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval vari...
Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 9 1.1. Opereti loomine Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid
ooperiga. Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani lualu ja kõneteksti kaudu. Lõbusasisuline. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad. 2. Mida tähendab itaalia keelne sõna operetta? Väike ooper 3. Kus ja millal operett tekkis, mida peetakse opereti kui zanri loojaks? Operett kujunes välja 19.saj. Prantsusmaal 4. Mis on opereti eelkäijateks? Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng) 5. Kes on opereti tüüpilised tegelased? Enamasti 2 armastajapaari sopran ja tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on
Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid Orkestrimuusika toetab tegevuse arengut ja on lihtsakoeline Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud Vokaalpartiid olid lihtsad, esitajateks professionaalsed lauljad. OPERETI AJALUGU PRANTSUSE OPERETT VIINI OPERETT
muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus draamaetendustele). Iseloomustab: 1) suursugusus 2) tõsisu 3) jõulisus 4) soome rahvalauludest arenenud meloodiad. Operett- meelelahutuslik zanr, kõnedialoogid lisaks tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8
5) farss e jant kerge lõbusasisuline näidend, sündmustikku juhib juhus, esikohal lossi või templi fassaadi (miks?). muid dekoratsioone ei kasutatud. Tapmist, enesetapmist jämekoomika, tegelaste iseloomud välja töötamata; ei kujutatud see olevat käinud skeene taga, kustvahendati vaatajaile. Skeene välisukse 6) vodevill 1vaatuseline anekdootliku süzee, põneva intriigiga komöödia, muusika- kõrval oli masin, mille abil ilmus naäitlejajumal keerulist olukorda lahendama deus ex tantsu, kiire tempoga jne. machina. 3) theatron vaatajad, kelle jaoks istmed esialgu puust, siis kivist, esiridades Konflikt toob näidendisse dramaatilise pinge. A Konflikti sõlmumine; B
Dramaatika zanriline klassifikatsioon
TRAGÖÖDIA, KOMÖÖDIA, DRAAMA
Komöödia (praegused) alazanrid: farss e jant; vodevill; kõrgkomöödia; intriigi-,
sitatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- e salongikomöödia
Aristoteles draamavormist
Pärast neid määratlusi rääkigem sellest, milline peab olema sündmuste ülesehitus, sest
see on tragöödias esimene ja tähtsaim asi.
Oleme öelnud, et tragöödia on lõpetatud ja tervikliku tegevuse jäljendus, sellise, millel
on mingi suurus, sest on olemas tervikuid, millel pole mingit
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
" Teose peategelasteks on Endel ja Salme, kes räägivad ooperis oma armastusest ja selle takistustest. Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan
meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile, kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajateni laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab Itaalia keeles väikest ooperit. Opereteti eelkäijateks olid Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill. Ka operetimuusika aluseks on libreto, mis on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Operetimuusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kuigi võrreldes ooperiga on operetis vokaapartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust, esitavad neid siiski proffessionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
2) SÜMFOONILINE POEEM Emotsionaalselt pingestatud ühe-osaline sümfooniline teos sümfooniaorkestrile I F.Liszti sümf. Poeem "Faust" 3) VÄIKEPALAD Poeem, Karakterpala, Prelüüd, Etüüd, Nokturn, Fantaasia, sõnadeta laul Enamus Fr.Chopini loomingus 4) KLAVERITRANSKRIPTSIOONID Tuntud suurteoste "kokkusurutud töötlused" klaverile 5) OPERETT Meelelahutuslik anr, mille eelkäijateks olid: koomiline ooper, Vodevill, Kabaree Jaguneb: Satiiriline Pariisi operett(Offenbach) Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne
Teatriteaduse mõisted: Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, mis on mõeldud teatris esitamiseks Lavastus – kirjaniku, lavastajate, näitlejate, heliloojate jt koostööl loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis Etendus – lavastuse ühekordne esitamine Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab laval tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitleja kehastatuna Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse e...
), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist 20. Nimetage ja defineeriga draama alazanrid. · Olmedraama - keskmes igapäevaelu kujutamine · psühholoogiline draama - keskmes tegelase hingeelu kujutamine
3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant 3) Vodevill on lühike kergesisuline komöödia laulu ja tantsuga. Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. 20. Nimetage ja defineerige draama alazanrid. 1) Olmedraama domineerib argielu reprodutseerimine elusarnasuse põhimõttel; konfliktidki on igapäevased, tekivad sageli moraalsete vastuolude pinnal. Olustikulisus kutsub vaatajas esile nn
,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal" Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan
naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt põimunud, grotesk kõrvutab erinevaid nähtusi o Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad.(n: Tsehhov, Tätte jne) Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine
Kui operett ja muusikal on välja kujunenud selgete tunnusjoontega kerge muusika- teatrite žanriks, siis niisugused lavakunsti žanrid n agu v arietee, revüü, kab aree, m usic- hall, estraad ja tsirkus on omavahel põimuvate elementidega segavormid, mille juured ulatuvad kaugele minevikku. Varietee ja revüü eelkäija on prantsuse rahvalikesse naljamängudesse pikitud laulude põhjal iseseisvaks žanriks kujunenud laulum äng - vodevill (vaudeville). Nimetus tekkis arvatavasti sõnad est “voix de ville”( pr “linna hääl”), kun a n en de laulude päevakajalisus ja moraliseeriv sisu kajastas tõepoolest linnarahva häält. Vodevill on ka koomilise ooperi eelkäija. Kandunud Põhja- Ameerikasse, sai vodevill seal koos briti music- hall´ iga sealse varieteekunsti ja muusikali taimelavaks. V arietee (pr “variete”- mitmekesisus) on lavakunsti vorm, mis koosneb üksteisega
Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud 12 põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel
Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel
vodevillid- kaasaja-ainesed, kergel käel karaktiseeritud tegelaskujudega laulumängud, milles laul vaheldub dialoogiga. Nii üritas ta vodevilli ülekandmist ka Taani pinnale. Ta lõi alates aastast 1825 vodevilli alal rea kõigiti õnnestunud, maitsekaid taani algupärandeid: ,,Kuningas Saalomon ja kübarsepp Jörgen", ,,Aprillinarr", ,,Lahutamatud", ,,Ei" jt. Ta saavutas ennenähtamatu elavuse Taani teatrielus, tükid omandasid säärase populaarsuse. Vodevill pidi tema selgituste järgi olema ooperi ja komöödia (kahe tunnustatud liigi) kokkusulatis ja omama erilisi reegleid. Heibergi formaalne esteetikasuund kaitses vormi sisu ees. Peale vodevillide on Heiberg kirjutanud mõned rahvalauludega ehitud, hästiõnnestunud romantilised laulumängud: ,,Elverhöj" (Haldjamägi 1828), ,,Syvsoverdag" (Seitsme magaja päev 1848). Püsiva väärtusega teose aga, kus tema intelligentne, satiiriline talent kõige
Ta pidi selle skeemi ise lõpuni mängima. Ta tegutseb nagu lavastaja. Kirjutab romaanis seda lõpptulemust. Kui ta oleks andnud skeemi, siis ta poleks saanud edasi minna. Ta luges palju ajalehti, Kriminaalkroonika ta lemmikrubriik elufaktuur, mis juhtus ja kellega. Ta oli ka dektetiivzanri üks loojatest. Tema romaanid tihti üles ehitatud nagu dektetiivzanril. Ta käis ka regulaarselt teatris. Oli suur teatrisõber. Vodevill on lugu sellest kuidas üks poeb laua alla ja teine tõmbab ta sealt välja. Melodraamas kurjategija jne. Nendele zanritele omane sisene intensiivsus, efektsed poosid, intensiivsed kired jne seda näeb ka Dostojevski romaanides. Ta käis teatris peaasjalikult vaatamas mõnda näitlejat kuidas ta esisteerib selles trikimaailmas. Ta tihtipeale oli ka ise näitleja, mitte teatris vaid elus. Tema jaoks eksisteeris ka eluteater, ta oli selle lavastaja ja näitleja
Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
- Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant. · satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist. Tragikomöödia traagilise ja koomilise segu. Väline pilkeobjekt on ühendatud sisemise traagikaga. Samad sündmused või tegelased on nii traagilised kui koomilised olenevalt vaatenurgast
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
