MATILDE- Oli nõudlik ja enesekindel, ühtlasi ka siiras ja tundeline. Oli korralikult kasvatatud tänu heale perekonnale. Oskas kõnelaadi sobitada vastavalt olukorrale. Suhtus tegelastesse positiivselt ja samuti temasse. Tänu jõukale perele, vastas ka tema välimus. Ilusad ja moodsad riided, hoolitsetud ja korras. Vaimselt oli täitsa tavaline. Pani oma sõna maksma. 4. Tooge näiteid - Karakteri-, - situatsiooni-, - sõnakoomika kohta teoses. KARAKTERIKOOMIKA: ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." VESTMAN: ,,Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." SITUATSIOONIKOOMIKA:
Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista. Ta kõnelaad oli murdesegane ja lakooniline. Teistesse suhtus ta heasüdamlikult. Sanderi suhtus mehesse üleolevalt, Vestman aupaklikult, Laura aga kui päästjasse ja hingesugulasse. 4. Tooge näiteid karakteri-, situatsiooni-, sõnakoomika kohta teoses Karakterikoomika · Piibeleht oli kohtlase välimusega põksisääred lühikeseks jäännud, käised kokkutõmbunud, sokid eri värvi, taskud väölja veninud, kuuekaukas paistsid ajalehed ja brosüürid. Rääkimise ajal näris ta alatasa päevalilleseemneid, pakkudes neid ka teistele. Jutt oli murdekeelne, koomiline, ebakindla keelekasutusega. · Vestman ei suutnud uskuda, et Piibeleht tõesti eelistab olla pigem luuletaja kui ärimees
E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa "Etturid" (1968) "Päris kriminaalne lugu" (1968) "Huviline filmikaamera" (1969) "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) "Telepaatiline lugu" (1970) "Karu maja" (1972) "Konn ja ekskavaator" (1972) "Toonekurg vahipostil" (1974) Luule "Kalakari salakaril" (1975)
kaasahaaravatesse seiklustesse edasi rännata. Veel ta kirjutas ümberjutustused lastele "Kalevipoeg" ja Eesti legende: «Suur Tõll», «Kaval Ants JA Vanapagan» Kogumikud "KirjuMirju" (1969) "KirjuMirju 2. osa" (1974) Eno Raud on kirjutanud nuku ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi.
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967)
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sis...
18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada. 30) Lavastus - lavastamine; selle tulemusena sündinud lava- v
21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33.Milline/Mis on draama sisu/sisuks? Tõsine sisu, keeruline konflikt, elulise sündmustikuga 34.Kuidas laheneb draamas peategelase saatus erinevalt tragöödiale ja miks? Draamas peategelane ei hukku, probleemid on lahendatavad. 35
(Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine. Karakterkoomika seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises. Sõnakoomika põhineb valdavalt vaimukal dialoogil. Draama on tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad. Tragöödia ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil põnev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või mõne muu katastroofiga. See zanr käsitleb inimese elu kõige pöhilisemaid küsimusi: inimene ja jumal, inimene ja saatus, inimene ja ühiskond... Tragöödia
hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. 2) Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. Sõnakoomika näited - 1) SANDER. Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN. Ei, vaid halbu inseneresid mööda! 2) LAURA. Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT. Ei pane. Miä ei pane kedägi kulli pahaks.
Välimus oli tal täiesti tavaline. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Laura- noor neiu, kellele Piibelleht meeldis. Tema suhtumine teistesse oli hea ja temasse ka suhtuti hästi. Kandis tavaliselt kleiti. Matilde- Sanderi abikaasa, noorem õde Laura. Sundis Sanderit raamatud kirjutama, kuna tahtis kuulsust saada. Kandis ilusaid riideid. 4. Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt: (Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Situatsioonikoomika- teoses oli palju naljakaid kohti, näiteks Piibellehe ostutehing või kuidas Sander, kes luuletustest ei teadnud midagi, püüdis raamatud kirjutada. Karakterikoomika- Kui Piibelleht kirjutas raamatu valmis, tahtis ta selle eest saada ka midagi, aga
Teos on ootamatu lahenduskäiguga Piibeleht ei nõustu Vestmani firmas töötama, lubades edaspidi raha teenida vaid kirjanikutööga ning soovitades Sandril edaspidi äri alal veel õnne katsuda. Vestman ise aga Tiidu juttu uskuma ei jää: ,,Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!" Sõnakoomika Tegelaste iseloomulik kõnelaad on kõige paremini välja toodud Tiit Piibelehe ja Vestmani puhul. Vestmani kõne on iseenesest otsene ja järsk, kuid vahetevahel kasutab ta huvitavaid sõnavorme (nt: alguool). Samamoodi on üks huvitav ütlemine pärit samuti tema suust: "Kord Piibeleht all ja Vestman peal, siis Piibeleht peal ja Vestman all". Kõige eredamalt väljendub aga sõnakoomika Tiit Piibelehe kõnes. Mehe kõne on murdesegune ja
Teos on ootamatu lahenduskäiguga Piibeleht ei nõustu Vestmani firmas töötama, lubades edaspidi raha teenida vaid kirjanikutööga ning soovitades Sandril edaspidi äri alal veel õnne katsuda. Vestman ise aga Tiidu juttu uskuma ei jää: ,,Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!" Sõnakoomika Tegelaste iseloomulik kõnelaad on kõige paremini välja toodud Tiit Piibelehe ja Vestmani puhul. Vestmani kõne on iseenesest otsene ja järsk, kuid vahetevahel kasutab ta huvitavaid sõnavorme (nt: alguool). Samamoodi on üks huvitav ütlemine pärit samuti tema suust: "Kord Piibeleht all ja Vestman peal, siis Piibeleht peal ja Vestman all". Kõige eredamalt väljendub aga sõnakoomika Tiit Piibelehe kõnes. Mehe kõne on murdesegune ja laktooniline, ta vastab sõnakehviku kombel
Tegevus toimus samal ajal, kui olid veel talupojad, seetõttu toimus enamik tegevusest taludes. Raamat väga ei kirjeldagi loodust, põhirõhk on pandud tegelaste kirjeldamisele, nende käitumisele ja suhtumisse teistesse. Minu arvates oli see raamat realistlik, mitte romantiline. Kui oled lugenud ,,Nipernaadit" ja ,,Muhu monolooge" siis on selgelt aru saada autorite erinevatest ,,käekirjadest". 3. Iseloomusta Juhan Smuuli huumorit (karakteri-, situatsiooni- või sõnakoomika). Too näiteid! Mulle endale Juhan Smuuli huumor väga ei meeldinud, tema naljad olid üsna robustsed ja kohati ka liiga teravad ja otsekohesed. Minu arvates oli iga tegelane mingisuguse naljaga seotud ja selle juures oli positiivne just see, et raamatu lõpuks olid neist naljadest teadlik. Nalja ei saanud sa otse teada, vaid järjest raamatut lugedes said sa nalja lõpule lähemale. 4. Milliseid elukogemusi, elutarkusi Juhan Smuuli tegelased edastavad?
koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika. Tragöödia on kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses, (s.t lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega). Tragöödia on dramaatika vanimaid liike.
tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui küsimus juba küsitud on. Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu
võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine. "Suves " omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse. "Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913),
Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, tahab, et Piibeleht tuleks nendest sündmustest välja võitjana. 2. Näiteks: lk 9 on remargid Laurale, kui Matilde käsib talle kalossid tuua
mängleva kergusega vuristab ette Mozarti täispika nime. Samuti sealt lähedalt see hetk, kui Anne-Mai meenutab oma kadunud meest Leopoldi nimetades teda väga heaks inimestetundjaks. ,,Ta aimas nagu õhust ära, kellega tal tegemist. Kui palju on siin käinud kunstiga äritsejaid. Leopold viskas nad lihtsalt välja... Vahel ma olin isegi pahane, et ta mind kõigest kurjast eemale hoidis, et ma ühtegi niisugust... ebaausat pole lähemalt tundma õppinud." Sõnakoomika- Anne-Mai:"Aitäh, nii suur ja punane..." Eduard:" Vanamehe aiast... Annad tublisti sitta, siis tuleb lille mis mühiseb." (Teine vaatus) Eduard:"Häh! Ma ei tee tööd mitte aastateks vaid sajanditeks. Vohh!" Anne- Mai:"Kuidagi tuttavalt kõlab... Ah jaa, nii ütles reedel meie Anton! Siis, kui ta kaks teie paani seinalt maha rebis." (Teine vaatus) 7. Sõnastage teose peamõte. Teose juhtmõtteks on hea ning kurja võitlus.
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt,
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Sõnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..."
Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena. Samuti ka Sandri ,,geniaalne" idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu valmis kirjutaks ning lõpuks tuleb kõik välja ning Sander saab vastu pükse ja Piibeleht väljub situatsioonist võitjana ning pälvib Vestmani austuse, kuigi ta seda nii väga ei ihaldanudki, rohkem oli see Laura pärast näitamaks, et ta on sobilik kosjakandidaat. Sõnakoomika- Kasutatakse palju huvitavaid väljendeid, näiteks Vestman: ,,Niisugust masuurikut näeb mu silm esimest korda!". Eriti palju kasutab Piibeleht teistmoodi keelekasutust , millest on tegelikult vahel raske aru saada, sest ta räägib murdes. Tema väljend on näiteks: ,,Piä'nd.. piä!" Palju ka lühendatakse sõnu.
Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, et autor soovis, et võitjana tuleks nendest sündmustest välja Piibeleht. 2
Matilde oli kuulsusejanus noor naine Piibelehe eriskummaline välimus Situatsioonikoomika Piibelehe ostutehing- Piibeleht tegi tehingu põhimõtteliselt Vestmanni enda rahade eest, kuid napsas nii lepingu endale. Vestmann nägi Piibelehes potensiaalset järeltulijat ning partnerit, mis jahmatas kõik, sest Piibeleht polnud ju tegelikult üldsegi mingi ärimees. Ludvig Sander häbistas ennast, kui tuli välja, et raamat mida ta välja andis polnudki tema kirjutatud. Sõnakoomika Vestmann: "Kord Piibeleht all ja Vestmann peal, siis Piibeleht peal ja Vestmann all." Sama fraasi kasutas hiljem ka Piibeleht, kui tuli välja ta kaval ostutehing. Tiit Piibelehe kõnes väljendub kõige paremini sõnakoomikat. Ta rääkis murdekeeles ja lektooniliselt näiteks: " Piä`nd -piä!"
august 1882 Tartu) - Eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss,
,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused. Jourdain on otsene vastand Alceste'ile: kui Alceste eitas seltskonda, siis Jourdain otsib seda. Naeruväärne ei ole ta mitte selle siira püüde tõttu, vaid oma võimetusega. See komöödia oli Molière'i menukamaid teoseid. Muu hulgas väärib tähelepanu selle sõnakoomika: esindatud on eri kõnelaadid salongivestluste peenutsevast stiilist kuni teenijate värvika keelepruugini. Molière'i tugevus seisabki suurel määral just säravas sõnakasutuses.
· Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis. Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis. · Vestmani väljend: ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestman peal. · Palju parasiitsõnu hm, soo, tskae, seesamune Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on
Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA
muinasjumalad tavalisemad on kahe- ja olukorrakoomika; · Friedrich Reinhold neljarealised stroofid. Kuid koomikavõte, mis põhineb Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kasutatakse ka kolme-, tegelaste asetamisel kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks) romaan ulatuslik jutustav · riim häälikute · sõnakoomika kirjandusteos kokkukõla, sarnase kõlaga koomikavõte, mis põhineb · tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral
Selleks leian ma nõu! PEETER: Mis tühja sa siin taga ajad? Mis «minu kasu» ja «sinu kasu», ja KES tahab mind petta? Lähed sina ka juba nende tarkade sekka? Räägi, mis kuulda sünnib! ENN (salaja): Teie NAISED majas ja – muud mehed ka veel! (Suure häälega.) Aga tulge, lähme meile, seal ma kõnelen teile kõik ära, Peetri-onu. Ja mis mõnus nõu mul on, küll te näete! JÜTS: Taat, kui parsil nii rohkesti nõu kasvab, mina ronin ka üles! Oota – eidel oli ka nõu sõnakoomika - tarvis, seda ma – (Tahab minna.) sõna NÕU mitu PEETER: Poiss, siia jää! (Seletades.) Vaata, Jüts, tähendust seda pole sul nüüd eidele just mitte tarvis seletada, ja ka mitte sest ENNUST, et ta siin üleval käis – mis ta sellest muidu teab? Ja nüüd 32 ole hea laps ja kuula sõna ja vahi maja, seni kui ma külasse lähen, siis saad ka pärast uued pastlad jalga. Kas kuuled? JÜTS (nukralt): Jah.
tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku, osutades nõnda inimloomuses ja maailma elus kätkevale kohutavatele deformatsioonide võimalusele), irooniline ( peenekoeline varjatud pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse, nt nimetatakse rumalat targaks või laiska hoolsaks ) , millele lisanduvad varjundid ( peen- ja jämekoomika, situatsiooni- , karakteri- ,sõnakoomika, tragikoomika jt ). Koomilist võib esined kõigis zanrides, põhielemendiks on ta komöödias, farsis ( pilkeline, jämekoomika võtteid äravahetamised, kahemõttelisused kasutav komöödia ), vodevillis ( kerge lühikomöödia laulu ja tantsuga ), humoreskis ( lühike lugu, milles heidetakse heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või tema omaduse üle ), naljandis, pilkelaulus, kuplees ( koomilise või satiirilise sisuga nalja- või pilkelauluke, mis algselt koosnes kahest,
· Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist Vodevill kerge komöödia segatud tantsu ja intriigiga Tragikomöödia ja must komöödia koomika ja traagika on tihedalt
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane. · Situatsioonikoomika - naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süeepöörakud jne. Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu
Komöödiat ei ole kirjanduses eriti hinnatud, kuid tavaliselt on sellel taga publiku soosing. Shakespeate, Moliére, Kivirähk, Koidula Koomikas naeruvääristatakse tavaliselt ühiskonnas taunitud nähtusi sõltuvalt ühiskonna muutumisest võivad komöödiad aeguda. Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed
Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb kreeklaste ,,Ilias"; kaheksavärsilisi jne stroofe. tegelaste asetamisel ,,Odüsseia" · riim häälikute kokkukõla, naljakasse olukorda (mehe romaan ulatuslik jutustav sarnase kõlaga sõnade riietumine naiseks) kirjandusteos kunstikavatsuslik kordamine · sõnakoomika · tavaliselt kirjutatud värsirea lõpus. Asendi järgi koomikavõte, mis põhineb proosas stroofis jagunevad riimid tegelaste karikeeritud · avar elukujutus paaris- (aabb), süli- (abba), kõnel · mitmeplaaniline ristriimideks (abab). · karakterikoomika tegevustik täisriim täielik häälikute koomikavõte, mis põhineb
edaspidi paremad olla ; lepivad ära Koomika - peaks lugejas/vaatajas naeru esile kutsuma. See mõjub puhastavalt ja lõõgastavalt - naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas taunitud nähtusi - aja möödudes võivad naljad ja komöödidad vananeda, sest ühiskond muutub Koomika allikad - Situatsioonikoomika – kujutatakse mingit naljakat olukorda - Karakterikoomika – kujutatakse mingit naljakat tegelast - Sõnakoomika – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat jms. Draama - tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduda, nt: - + kurvemale tseenile järgneb naljakas ja vastupidi - + tegelased käituvad traagilises olukorras koomiliselt - see žanr arenes välja alles 18.sajandi keskel - esimesed suured draamakirjanikud: Hendrik Ibsen, Anton Tšehhov - eesti autoreid: August Kitzberg, Madis Kõiv, Jaan Tätte
pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks sobib "jant"). 2) Jant
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
suhtele. Koomika on normidest kõrvalekalle, ebatäius. Komöödia nõuab üldiselt aktsepteeritud normidest kinnipidamist, mis annab vaatajale moraalse pideme, sisendades kindlustunnet ja eneseusku. - Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja, hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika
) ja väljenduste koomilisust, mis tahtmatult kaasub lihtlabase keskkonna eluviiside ja harjumuste kujutamisele (hõlpsasti viidav Hobbes-Groos'i ,,inferioorsest üle oleku tunde" valemi alla). Ta impressionistlik-psühholoogilistes novellides on olulisim sõnademäng; mõned situatsiooniveidrused, mis langevad murrangukärsitust põdeva noorsoo hoogtujude arvele (veidrad luuletamisstseenid loos ,,Üle piiri" jm.), ei arene ilma sõnakoomika täienduseta kuigi kindlapiirdeliseks. Küll aga leiame koos sõnamängu arenemisega ilmekaid humoristlikke seisukordi hilisemas üleminekuteoses ,,Kärbes" (Kulno kõne stseen isamaalikul koosolekul, kirjanik Meriheina austamise äpardumine juubelisünnipäeva hommikul seltskonna-esindajate tulekul; valem: ,,üleva lahenemisest tühiseks", Kant-Lipps). Kuid niihästi ,,Kärbses" kui ka kõigis muis varasemais selle liigi novellides taganeb paiguti vaevu
· Sanderi ootamatult muutunud suhtumine Piibelehte, kui too tahtis Lauraga abielluda ja teda isameheks. Ise oli ta abielludes varatu ja tähtsusetu insener . Kuid kui Piibeleht oli kosja tulles samas seisukorras, suhtus ta sellesse põlastavalt nign väitis, et keegi ei taha sellist endale väimeheks. · Laura jutustused kohtumisest öökulliga, kes ta auto alla jäämisest päästis. Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis. · Vestmani väljend: ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestman peal. · Palju parasiitsõnu hm, soo, tskae, seesamune Problemaatika: · Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida
Tiina ema oli nõid) olukorral puudub positiivne lahendus, lõpp on traagiline Aristoteles: tragöödia ülesanne on vaatajas tekitada katarsist (puhastumine kr.k) e tunneb ja elab kaasa, elamuslikkus. Hea kunst puhastab inimest. Komöödia (komos-külapidu, ode-laul kr.k) madalam zanr. Eesmärgiks panna inimest naerma. Must-valge e vastandlikkus. situatsioonikoomika ("Pisuhänd") karakterkoomika (Piibeleht) sõnakoomika ("Kapsapea") Draama- naer läbi pisarate. Tõsise konfliktiga näidend. Arenes 18.saj keskel. Reaalne elu, rohkem tihendatud(Tsehhov, Ibsen, Vilde, Kitzberg) karakterdraama- tegelane, kes on arengus ("Kihnu Jõnn" Smuul) psühholoogiline draama ("Kolm õde" Tsehhov) ideedraama ("Tuhkatriinu lugu") ajalooline draama ("Viru laulik jaKoidula" Aino Põldmäe, "Vaimude tund Jannseni tänaval" Mati Unt)
· tugev didaktiline element; · keeleks on rütmistatud kõne, keel on argine; · madal zanr. Koomiline on see, mis vaatajale koomiliselt mõjub. Koomika aga varieerub individuaalselt, ajaliselt ka kultuuriliselt. Kultuuriruumiga on tihedalt seotud ka Shakespeare'i komöödiad. Komöödia põhineb koomilisel elemendil: · situatsioonikoomika; · naljaks tegelane, kes satub naljakatesse olukordadesse; · sõnakoomika on kõige intellektuaalsem. Komöödia alaliigid: · farss madal. Füüsilised naljad, liialdused, tüüptegelased; · jant võib olla heasüdamlik. Koidula lühinäidendid; · satiir kriitiline sõnamäng. Moliere kritiseerib ühiskondlikku palet. Ebapuhtad zanrid. Uuemad, põhinevad tragöödia ja komöödia segunemisel. Tavaliselt järgnevad traagilistele stseenidele koomilised. Antiikajal olid tragöödiate vahel koomilise sisuga vahemängud intermeediumid.
Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi 'muistsete aegade' lihtsust, loomulikkust, siirust ja otsekohesust. Kaasaegses Prantsusmaal näeb autor aga vaid madalate kirgede domineerimist:
Suur Tõll eesti muistendite vägilane, kes oli tuntud Saaremaal ja Lääne- Eestis. Tõllul oli naine Piret, vend Leiger ja poeg Noor Tõll. suvitusromaan romaan, mille tegevusaeg ja -koht ning tegevustik on seotud suve ja suvitamisega. Näiteks Karl August Hindrey (1871947) "Sündmusteta suvi". Vt ka romaan. sõjaromaan romaan, mille tegevustik areneb sõjaolustikus. Näiteks Erich Maria Remarque (18981970) "Läänerindel muutuseta". Vt ka romaan. sõlmitus vt süzee. sõnakoomika koomikavõte, mis põhineb tegelase karikeeritud kõnel. Näiteks Juhan Kunderi (18521888) "Kroonu onu" peategelase Aabrami kõne: "Oh sina heldene päevavalgekene! Kadri, kui sina seda oleksid näinud, kuidas mina Türgimaal Sakermündi linna juures Türgi soldatile järele plagasin, kui ta meie lipu ära oli näpanud. Ma karjusin just eesti keeli: "Kus sa, kurivaim, meie lipuga lähed! Lipp siia! Ma su naha nülin!" Siis viskas
Moliére´ile ja tema teostele iseloomulik: o elu ja kommete peegeldamine satiiri kasutades. o loomulikkuse ja lihtsuse pooldaja o häiris võltsus, silmakirjalikkus o naeruvääristab eputamist ja silmakirjalikku vagadust o tegelased ei ole ühemõttelised. ntks don Juan pole mitte lihtsalt eputaja, vaid tolle aja Prantsusmaa ühiskonnas levima hakanud vabameelse vaimu kandja, silmakirjaliku moraali kriitik. o kunstlikud lõpud (ntks don Juan) o sõnakoomika 2.1. ,,Misantroop" 3. H.Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Visnapuu (1890-1951) Sündis Helme kihelkonnas sulaseperre. Pere oli vaene, ent Henrikul õnnestus siiski haridus omandada. Töötas Tartus algkooliõpetajana. Koliski sinna, õppis seal ka gümnaasiumis. Läks ka ülikooli, ent ei lõpetanud. Kirjanduselu oli tähtsam. Käis ka Berliinis. 1917. aastal SIURU. Siis ka vabadussõjas, ent
Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi 'muistsete aegade' lihtsust, loomulikkust, siirust ja otsekohesust. Kaasaegses Prantsusmaal näeb autor aga vaid madalate kirgede domineerimist: hinnas on
annaabi.ee 
