Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Retsensioon filmist ,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film 2002. aastal valmis A. Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" romaani põhjal täispikk mängufilm. Nii romaani, kui ka filmi süee põhineb Vabadussõja ainete alusel, aastatest 1918- 1920. Ajaloos toimus Vabadussõda Tartus, seda kajastab ka film. Poisidki, kes uljaspäi lahingusse jooksid olid pärit Tartust ja käisid Tartu Kommertskoolis. Eestis saatis filmi erakordselt suur edu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Film algas ajaloolise tausta tutvustamisega, mida kirjeldas suurepäraselt vendade
o Rõhutatakse inimväärtusi o Antiikaja taassünd(elu keskpunkt on inimene) o Võtab kasutusele sõna keskaeg Kirjandus Koht Kirjanik Aastad Teos Iseloomustus Itaalia Danta Aligier 1265-1321 "Jumalik -pilk oma ajale komöödia" - põrguringid - süee Itaalia Francesco 1304-1374 "Laulude - sonett Petrasca raamat" Itaalia Giovanni 1313-1375 "Dekameron" -novell Boccacio Hispaania Miguel de 1547-1616 "Don Quijotte" -romaan Cervantes Inglise William 1564-1616 "Hamlet" -tragöödia Shakespeare
o Kirikuõpetaja on praktilisteks toiminguteks ( jumalateenistused), lunastuse saab inimene usust. 5. Kirjandus Koht Kirjanik Aastad Teos Iseloomustus Itaalia Danta Aligier 1265-1321 "Jumalik -pilk oma ajale komöödia" - põrguringid - süee Itaalia Francesco 1304-1374 "Laulude - sonett Petrasca raamat" Itaalia Giovanni 1313-1375 "Dekameron" -novell Boccacio Hispaania Miguel de 1547-1616 "Don Quijotte" -romaan Cervantes Inglise William 1564-1616 "Hamlet" -tragöödia Shakespeare a)
Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla 1.Pildil "Cupido Venusele kaebamas" (Lucas Cranach Vanem )on Venus moekas, kübara ja väärisehetega iludus, kel ümmargune nägu ja kassilikult pilukil silmad. Veidralt mõjuvad ilujumalanna pikaksvenitatud alasti figuur, ebakindel asend. Jumalanna pigem eksponeerib oma ilu, kui pöörab tähelepanu kaeblevale pojale, kes hoiab käes meekärge ja võitleb mesilastega. 2.Maali "Juudit Olovernese peaga" süee eeldab justkui võika veretöö käsitlemist, ent Lucas Cranach näitab hoopis punajuukselist kaunitari, kes hoiab küll käes mõõka, aga libistab leebelt sõrmi läbi Olovernese juuste. Võibolla püüdis Cranach jätta muljet Juuditisilmakirjalikkusest ja peegeldas verist tapatööd vaid naise karmiinpunase riietuse, sealhulgas silmatorkava sametkübara abil. Küll on aga selge, et ta kujutas maalidel oma ajastu saksa naise tüüpi, kuigi näitas neid Juuditi, Venuse või Lucretiana. 3
pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel. kirja; Enne lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja on läbi lugenud vähemalt kogemuste väljaselgitamine, oma küsimuste esitamine neli eakohast ning uute teadmiste vastu huvi äratamine (mida tean, väärtkirjandusteost mida tahaksin teada). (raamatut); tutvustab loetud Kirjandusteksti süee, sündmuste toimumise koht, aeg kirjandusteose sisu ja ja tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis tegelasi ning kõneleb käsitletud teema üle. Tegelaste käitumise motiivide loetust; analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Küsimustele vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine. Loetava kohta
põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süee, vaid selle kujutamise viis. Impressionistid korraldasid 1874-1886 kokku kaheksa rühmanäitust. Peale Claude Monet [klood monee] (1840-1926) olid tähtsamad impressionistid Auguste Renoir [o`güst ränuaar] (1841-1919), Edgar Degas [edgaar dögaa] 8 (1834-1917), Camille Pissarro [kamii pisarro] (1830-1903) ja Alfred Sisley [alfred sisli] (1839-1899). Nagu nimedest näha, kuulus nelja meeskunstniku
nada vahetavad rollid ja mees jääb koduseid töid tehes hätta, saab oma veast aru ja lepib endise rollijaotusega. Rumala ja kavala/vaimuka tegelase mats lõpeb naljandis selge süeelise väljundiga -- kaval "võidab" ja rumal "kaotab". Selle kaotuse diapasoon võib olla väga lai: ühel piirjuhul on rumalale karistuseks see, et tal lihtsalt n-ö. pannakse suu kinni, teisel piirjuhul lõpeb jutt rumala tegelase surmaga. Kõige tavalisemalt saab rumal mingit varanduslikku kahju. Ka süee käivitumise motiiv ja "käikude" arv võib olla erinev. Tavaliselt lähtub motiiv rumalalt tegelaselt, kes hoiab mingit kurssi või teeb mingi teo, mis kutsub esile kavala tegelase vastureaktsiooni: härra on alamate vastu ülekohtune; peremees on söögi või palgaga liiga kitsi; vanatüdruk jahib noort poissi; keegi rikub abielu; naine on väga laisk, sööb liiga palju või tikub kõike välja lobisema; ema püüab kosilase eest varjata oma tütarde puudeid jne. Vastavalt on ka
annaabi.ee 
