Sotsiolingvistika uurimistöö näide (0)

TARTU ÜLIKOOL
EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT
Sotsiolingvistiline uurimistöö
JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL
Mirell Põlma
Tartu 2014
SISUKORD
1.KEELEJUHT. MATERJAL 4
1.1. Jüri Muttika taust 4
1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad 5
2.TEOREETILINE TAUST 7
2.1. Analüüsitavad keelejooned 7
2.2. Varasemad uurimused Eestis 9
2.2.1.Slängiuurimine 10
2.2.2.Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine 10
2.2.3.Lühenenud adverbid 11
2.2.4.Küsipartikkel võ 12
3.ANALÜÜS 14
3.1. nud/nd-kesksõna 14
3.2. Slängisõnad 15
3.3. Küsipartikkel võ 16
3.4. Lühenenud adverbid ja modaalpartiklid 17
3.5. Jutustava lause vormis küsimused 17
KOKKUVÕTE 19
KIRJANDUS 20
LISAD 22
Kasutatud lühendid ja märgistused litereeringutes 22
Lisa 1 22
SISSEJUHATUS
Uurimistöö eesmärk on leida keelelised erijooned , mis iseloomustavad Eesti Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste - ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära.
Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal.
Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse , kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda ülevaade kõigest sellest, mis võib olla mõjutanud tema idiolekti. Teises peatükis keskendutakse varasematele uurimustele ning täpsustatakse, missuguseid variaableid selle uurimistöös täpsemalt analüüsitakse. Seejärel kolmandas peatükis analüüsitakse valitud variaableid ning püütakse põhjendada, miks teeb Jüri Muttika selliseid keelelisi valikuid , ning tehakse järeldusi.
Ainestik on kogutud kahest „Ringvaate“ saatest, mida Jüri Muttika juhtis. Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on järelevaadatavad ning tasuta saadaval Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehel. Transkribeeritud tekstid on esitatud töö lisades.
Varem on Jüri Muttika idiolektist esile tõusnud variaableid uurinud eelkõige Tiit Hennoste , Annika Valdmets ja Leelo Keevallik . Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus .

KEELEJUHT. MATERJAL

Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid , milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad.

Jüri Muttika taust

Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii erialal bakalaureuseõppe. Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda , mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis ta Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magistriõppes. (EFIS)
Oma esimese erialase töö sai Muttika tänu Mart Pukile, kes otsis Uudisteraadio jaoks helirežissööre. Seal sai Muttika töötada otse-eetris, kuni raadiojaam läks pankrotti. Pärast seda leidis Muttika uue töö Kuku raadios – tema ülesanne oli uudiseid kasseti peale lugeda, st ta töötas uudistetoimetajana. Kukus töötades sai ta kutse minna tööle Eesti Ekspressi, mille ta ka vastu võttis. Muttika läks selle töökoha tõttu ka ajakirjanduse magistrikraadi omandama, sest režissööriharidusest tema meelest ei piisanud selle töö põhjalikuks tegemiseks. Siiski jäi tal magistrikraad omandamata, sest eelistas koolitöödele päevatööd. Uue võimaluse pakkus talle Balti Filmi- ja Meediakool, mille avamisest läks Muttika esialgu lugu kirjutama, kuid seal olles tundis, et tahab siiski filmikoolis õppida. (Engelbrecht 2009)
2001. aastal töötas Muttika Kanal 2 saate „Üle mõistuse“ juhina . Ajakirjas Sirp on teda kirjeldatud kui stiilipuhast postmodernset saatejuhti. „Jüri Muttika ujub järelnüüdises mängulaadis nagu kala vees, pidamata kuskil pingutama, lastes kaameral mõnuga moondada enda ilmumist küll ruumis, küll ajas, säilitades samas piisavalt kindlapiirilise pidepunkti meile.“ (Liiv 2001)
Ka 2014. aasta seisuga pole Muttika vaid filmikunstile pühendunud, ehkki seda ta oma tegelikuks kireks peab. Televiisorit vaatab ta enda sõnul nii palju, et oma vigu analüüsida teletöös, ent ei midagi enamat . Muttika ise väidab, et see pole kindlasti tema kirg, sest vabal ajal ta televiisorit ei vaatagi. (Engelbrecht 2009)
Muttikale pakuti 2009. aastal „Ringvaate“ reporteri töökohta, mille ta võttis vastu. Põhjus, miks ta „Ringvaate“ reporteri töökoha vastu võttis, oli tema jaoks selge – „see on visuaalse info edastamise seisukohalt vajalik harjutamine – nii nagu ma ajalehed töötades olen õppinud loo jutustamist , et kirjutada paremaid filmistsenaariume.“ (Engelbrecht 2009) 2014. aasta suvel töötas Jüri Muttika ka „Ringvaate“ saatejuhina, asendades põhisaatejuhte Marko Reikopit ja Grete Lõbu.
Ta on töötanud saatejuhi- toimetajana (Kanal 2, Raadio Kuku, AS Trio LSL, ETV) ja reporterina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress), lisaks on olnud tudengifilmide režissöör, stsenarist ja produtsent . (EFIS)
Suvise „Ringvaate“ 15. saatest selgus, et Jüri Muttika vestleb vene keeles vabalt. Nimelt ta intervjueeris eesti juurtega välismaalastest laulupeolisi – Abhaasiast pärit matemaatikaõpetajat ja Sotšit pärit noormeest – vene keeles.

Analüüsitavad saated ja vestlusteemad

Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest , mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda.
Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu , mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära.
Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel.
Vestlusteemasid oli seinast -seina, kuna selline on ka saate formaat: räägitakse nii aktuaalsetel ja tõsistel kui ka meelelahutuslikel teemadel. Minu litereeritud intervjuudest puudutas Jüri Muttika oma saatekülalistega järgnevaid teemasid:

dr Vitali Bernatski dopinguskandaal,

eestlaste loodud uus mobiilirakendus TanWise,

nahavähk , päikesekaitse ja päikesekiirguse kahjulik mõju,

Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus ,

jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad,

Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked.

TEOREETILINE TAUST

Teises peatükis tutvustan analüüsitavaid variaableid, mille Jüri Muttika kõnepruugist leidsin. Tutvustan põgusalt ka minu valitud variaablite varasemaid uurimusi Eestis.
Keel varieerub ja varieerumine on osaliselt reeglipärane (Keevallik 2001: 7) Variaabel on enamasti häälduslik keelejoon, mida inimesed erinevates olukordades ja kontekstides erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat sõnavara kasutab. ( Ibid : 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure. Eesti keelde tõi variaablite uurimise Karl Pajusalu (Ibid: 8).
Sotsiolingvistiline variaabel on elementide loend, mille puhul on ette teada, et nendel on erinevad variandid, nt eesti keele variaablid on –nud ja –nd. Igal variaablil on variantide loend. Uurija ülesanne on uurida, milliseid variante , miks ning kuidas kasutatakse. Variaableid eristatakse keeletasandi järgi:

foneetilised variaablid,

fonoloogilised variaablid,

morfoloogilised variaablid,

leksikaalsed variaablid,

süntaktilised variaablid. (Hennoste 2003: 6)
Kõige rohkem on uuritud häälikuid, mida saab vahetada nii, et sõna tähendust või grammatilist vormi ei muudeta. Inimesi püütakse grupeerida selle järgi, missuguseid variante nad kasutavad, kui palju ning miks nad neid kasutavad. (Hennoste 2003: 6)

Analüüsitavad keelejooned

Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaade, siis on ka saatejuhtide kõnestiil vaba, nt kasutatakse slängisõnu. Minu valitud saatelõigud on poolstruktureeritud intervjuud, st neil on küll kindel vestlusteema ette nähtud, ent intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni.
Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned:

küsipartikli või asemel võ,

pragmaatilised partiklid ja parasiitsõnad no, noh,

slängisõnad,

lühenenud adverbid,

venepärane vot/vott,

selline asemel siuke,

jutustavas vormis küsimused.
Jüri Muttika kasutab küsipartikli või asemel partiklit võ. Levinuim on küsipartikkel vä, mida on uurinud Liina Lindström (2001: 92). Nimelt võ esines tema andmetel 6,8% kordadest, aga partiklit või 23,7% ja partiklit vä 68,5%. Samas sama tähendust väljendavaid argiseid küsipartikleid on veel: väh, väi, võih, võe, kuid neid kõiki esines 0,25% juhtudest. Lindströmi magistritööst (2001: 94) tuli ka välja, et neid küsipartikleid esineb rohkem kas-küsipartiklist eraldiseisvana kui sellega koos.
Suhtluse jätkamiseks kasutab Jüri Muttika pragmaatilisi partikleid no ja noh, mida tihtipeale hääldab ka järgneva sõnaga kokku (nt noo=vot). Tiit Hennoste (2000: 50–52) järgi on tegu pragmaatiliste partiklite või ka üneemidega, mille ülesanne on kas uut teemat alustada, tekkinud pausi täita, vastusega viivitada, kahtlust väljendada või viidata eelmisele teemale . Kuna noh ja no puhul on tegu eesti keele sagedasemate partiklitega ja neid nimetatakse ka parasiitsõnadeks, on need omased pea iga inimese suulisele kõnele, nii et Jüri Muttika keelekasutust teiste inimeste omast esile ei tooks.
Vene päritolu interjektsiooni vott või vot kasutas Jüri Muttika tulemust näitavas tähenduses, nt no=vott siis ja noo=vot täna on see kurb päev. Tegelikult on kogu fraas noo=vot on venepärane, sest vene kõnekeeles on levinud ну=вот. vot on interjektsioon, mille kasutust võibki mõjutada Jüri Muttika hea vene keele oskus. See on ka üpris levinud kõnekeelne sõna, mida „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ ja „Eesti keele seletav sõnaraamat “ soovitavad vältida ja kasutada selle asemel sõna vaat. Arvan, et ei vot(t) ega no(h) pole kumbki piisavalt eristuv keelejoon, et neil põhjalikumalt peatuda, sest tegemist on pea iga eestlase suulise keele sõnavarasse kuuluvate argisõnadega.
Jüri Muttika kasutab ka inglise päritolu slängisõnavara. Ta kasutas elektroonikateemalises intervjuus slängisõnu äpp ja tablett eri käändeis. Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi.
Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke , kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima . Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile.
Kõnekeeles kiputakse kiiresti rääkides sõnu kärpima ja lühendama. Ka Jüri Muttika kasutab sõnade tegelikult ja põhimõtteliselt asemel lühenenud sõnu tegelt ja põhimõtselt, mida ei ole küll tema tekstis silmatorkavalt palju, ent neid siiski leidus ning need andsid lausele värvingu.
Jüri Muttika intervjuuküsimustes kerkisid esile mitteküsimuse vormis küsimused – neid ta esitas küll jutustavas vormis, ent intonatsioon tõusis, nii et oli selge, et tegu on küsimusega. Küsimust väljendav sõna oli peidetud lause keskele .

Varasemad uurimused Eestis

Selles alapeatükis tutvustatakse Jüri Muttika keelekasutuses esinenud tähtsamate variaablite uurimusi Eestis: slängiuurimine, -nud ja -nd partitsiip , küsipartiklite vä/võ/või varieerumine, modaalpartiklid tegelt ja põhimõtselt.

Slängiuurimine

Släng on sotsiolekt, mis erineb üldkasutatavast kõnekeelest suuresti just sõnavara poolest. (EKK: Leksikoloogia ) Slängiuurimine on üks haru suulise kõne uurimisest. Eestis hakati slängi uurima juba 1920. aastatel. Suurema hooga hakati slängi uurima 1990. aastate alguses, kuid jäi siiski uurimus- ja üliõpilastööde piiresse, st põhjalikumat teadusharu pole slängiuurimisest saanud. Slänguurimine Eestis on tähendanud slängisõnade kogumist ilma kontekstita. Tõnu Tender on uurinud eesti slängikeelt, selle ajalugu ja slängisõnavara loomet. (Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“.
Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27)

Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine

Kesksõna on tegusõna infiniitne vorm. See väljendab tegevust kas omaduse või seisundina . Kesksõna sarnaneb sõnaliigi poolest omadussõnadele ja võib esineda ka täiendina. Kesksõna tunnused ja süntaktilised kasutusvõimalused erinevad olevikus ja minevikus, niisiis eristatakse oleviku ja mineviku kesksõnu.
Kõige põhjalikumalt on nud-kesksõnu uurinud Leelo Keevallik oma magistritöös (1994). Eesti keeles on -nud ja -nd vaheldumine pikaajaline nähtus. Üks kesksõna ei ole ajalooliselt teist keelest välja tõrjunud, küll aga on kindlaks määratud, et -nud on kirjakeelne ja -nd mitte. (Keevallik 1994: 4) nud-kesksõna on kirjakeele standardiseerimise ja erinevate grammatikate kaudu õigeks vormiks kujunenud, samas kui nd-lõppu peetakse taunitavaks (Keevallik 1994: 42). Miks siiski vormid varieeruvad? Keevallik küsitles oma magistritöös eesti keele õppejõude, õpetajaid ja keeleteaduse magistrante ning nemad arvasid, et varieerumist põhjustavad murdetaust, suhtlussituatsiooni erinevus, suhtluspartner, mood, kõnetempo, kõneleja väsimus , enesekontroll , haridustase, stiililine markeeritus ja sõnatüve pikkus. Tema küsitluse tulemused andsid mõista, et nd-lõpp on markeeritud ning muust tekstist eristuv (Ibid: 46–47), seega võib seda pidada keeleliseks erijooneks.

Lühenenud adverbid

Kõnekeelele on iseloomulik sõnade lühenemine, häälikute või silpide lühenemine või kadu. Adverbid tegelikult, suhteliselt ja ainult võivad suulises keeles lüheneda. ( Rebane 2014: 56) Sellesse nimistusse saab lisada teisigi lt-lõpuga sõnu, näiteks praktiliselt, põhimõtteliselt. Nimetatud adverbid on muutunud episteemilisteks modaalpartikliteks – neid on lähemalt uurinud Annika Valdmets. Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208).
Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218).
Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803 –1804) Eesti keele episteemilised partiklid käituvad täiteüksustena, st neid on võimalik lausest välja jätta, nii et lause sisu ei muutu, kuid kõneleja/kirjutaja seisukohta või hinnangut pole sel juhul näha.
Modaalpartiklit tegelt võib nimetada ka värvingupartikliks. Värvingupartiklid on vabalt liikuvad partiklid, mis annavad lausungile nn värvingu või ilme, nagu prosoodia ja sõnajärg seda teevad. Nende piiri adverbidega on keeruline tuvastada. Värvingupartiklid esinevad spontaanses tekstis. Partiklitena on adverbide homonüümid prosoodiliselt nõrgemad ja tihti lühenenud vormis, nagu ka tegelt, mis kuulub ka eesti keele sagedasemate värvingupartiklite hulka. (Hennoste 2000: 1803–1804)

Küsipartikkel võ

Tiit Hennoste (2000: 1797) on nimetanud partikleid vä/või/võ eesti keele keskseteks küsivateks partikliteks. Ta toob välja, et enamasti hääldatakse partiklid eelneva sõnaga kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes:

kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus;

jutustavates lausetes , mille lõppu pannakse vä/võ/või;

teist kõnelejat parandavates lausungites, kus püütakse korrigeerida teise öeldut – sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada toimetamispartikliks;

üldise sisuga mis- lauses , mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis sul suus on, kala=vä);

lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798)
Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse ettepanekut tehes, teise algatatud paranduste puhul, vestlusteemat jätkades, jah/ei vastust oodates. vä võib esineda ka suhtluspartikli rollis jaatavates lausetes, kuid siis väljendab see, et kõneleja on ebakindel ning oletab midagi. (Lindström 102–106) Pärtel Lippuse bakalaureusetöös (2003: 50) selgus, et need konstruktsioonid on omased noorte keelekasutusele.
Kuna küsipartiklit või kasutatakse üldküsilausete lõpus suulise kõnekeeles palju, on tihe kasutus selle lühemaks mugandanud ning on tekkinud grammatiseerunud partikkel vä. (Lindström 2001: 102) Sama põhimõtte järgi on ilmselt tekkinud ka partikkel võ, mille näol on tegu lihtsalt hääldusliku eripäraga, mis iseloomustab uuritavat idiolekti.

ANALÜÜS

Kolmandas peatükis analüüsitakse uuritavaid keelejooni, mis ilmnesid saatejuht Jüri Muttika intervjuudes. Peale selle püütakse põhjendada ja järeldada, miks teeb Jüri Muttika kõneldes selliseid keelelisi valikuid – autor püüab siduda Jüri Muttika tausta saatejuhi rolliga, võrrelda, kuidas ta kõneleb erinevate saatekülalistega.
Tiit Hennoste (2002: 230) järgi varieeruvad vormid eesti keeles näiteks vanuse, haridustaseme ja situatsiooni tõttu. Situatsioonist sõltub, kas eelistatakse ametlikku või argist kõnestiili. Vanusest sõltub, kui normikeelne ollakse: keskealised ja nooremad (v.a kooliõpilased ) on normikeelsemad kui keskeast vanemad inimesed. Kõige normikeelsemad on üliõpilased. Sellest tulenevalt võib järeldada, et mida kõrgem haridustase, seda normikeelsem inimene on. Kuna Jüri Muttika on õppinud erinevates ülikoolides ning omandanud kõrghariduse, siis võib eeldada, et põhjus, miks tema keelekasutus ei olnud normikeelest palju kõrvalekalduv, ongi tema haridustasemes. Jüri Muttikat võib pidada ka nooreks inimeseks – ta on hetkel 37-aastane –, nii et ka vanus soosib normikeelsemat kõnepruuki.

nud/nd-kesksõna

Jüri Muttika kasutas kirjakeelse nud-partitsiibi asemel nd-lõpulist kesksõna kolmel korral: kahel korral mineviku kesksõnana (nt ei saand ) ja ühe korra omadussõnana (õppind). Millest on tema keelelised valikud tingitud? Kuna ta tegi seda nii vähe, võib seda pidada tühiseks. Inimesed teevad väsides rohkem vigu, mis tuli välja ka Keevalliku (1994) magistritöös. Kui võrrelda nd-lõpu esinemist nud-partitsiibi esinemisega, on vahe suur: mineviku kesksõnana kasutas ta seda 23 korral (nt olen kuulnud ja ei olnud), omadussõnana samuti ühel korral (tekkinud). Sellest võib järeldada, et tema nd-lõpud olid tegelikult juhuslikud eksimused.
Keevallik (1994: 21–22) leidis, et lühenenud nud-partitsiibi lõpp -nd iseloomustab Saarte, Lääne-, Kirderanniku- ja Keskmurret. Kuna Jüri Muttika on pärit Rakvere linnast, mis asub Keskmurde alal, võib tema nd-lõpu kasutust osalt sellega põhjendada, sest ta võis sellega kokku puutuda lapsepõlves. Samas ei usu Keevallik (1994: 47), et pelgalt nd-lõpu kasutamise tõttu peetaks kedagi murdekõnelejaks.
Jüri Muttika nd-lõpu kasutamine võib olla tingitud suhtlussituatsioonist: see oli „Ringvaate“ saadetes piisavalt argine ning vaba, et lubada endale mittekirjakeelsete vormide kasutust. Teine mõjur võis olla ka kõnetempo: kuna Jüri Muttika kõnetempo on kuuldu põhjal öeldes keskmisest kiirem, mis paistis silma ka võrreldes saatekülalistega, siis võis juhtuda, et ta tegi selliseid keelelisi valikuid kiirustamise tõttu. Leelo Keevalliku (1994) magistritöö tulemustest selgus, et eesti keele tudengid ning õpetajad-õppejõud peavad seda haridustasemest tulenevaks: kuna Jüri Muttika on omandanud kõrghariduse, ei tohiks see tema puhul paika pidada. Niisamuti ei mõjutanud tema keelelisi valikuid ka enesekontrolli vähesus, sest ta kasutas ka korrektseid vorme, kusjuures neid kasutas ta enamatel kordadel.
Kui vaadelda Jüri Muttika kõnet võrreldes saatekülalistega, siis selgub, et see ei mõjuta. Ühe saatekülalisega vesteldes, kes ise kasutab -nd vormi, kasutas ka Muttika kõneldes sama. Samas oli ka vastupidi – teise külalisega vesteldes kasutas seda nn omal algatusel .

Slängisõnad

Jüri Muttika kasutas oma intervjuus slängisme äpp (8 korral) ja tablett (3 korral), sest ta vestles kõigepealt tehnikainimestega ning hiljem rääkis samast tehnikast edasi ka teise saatekülalisega. Seega liigitub tema slängikasutuse eesmärk teise slängi definitsiooni alla (vt 2.2.1.), st ta kasutas mitteametlikku arvutiinimeste keelt. Olgugi et tegemist polnud korrektsete ja ametlike terminitega, said saatekülalised temast aru, sest valdavad sama valdkonna oskuskeelt ning olid enam-vähem sama vanad kui Jüri Muttika ise. Tendents on, et noored mõistavad tehnikast rohkem kui vanemad inimesed, kes ei jõua kõikide uute leiutistega end kurssi viia. Kusjuures Jüri Muttikast sai aru ka teine saatekülaline, kes on ametilt nahaarst. Järelikult on sõna levinud ka tavainimeste seas ega pole enam üksnes erikeelne. Sõna äpp on ingliskeelsest sõnast application eesti keelde võetud tähistama mobiilirakendust ja on ka üldkeeles üpris levinud lühenenud suupäraseks kujunenud sõna. Tihtipeale kasutataksegi seda just mobiiltelefonide võimalustest kõneldes, mida ilmestab ka näitelause: ja teine karp mille on äppl valmistanud selles on see äpp mis on eestis tehtud.
Sõna tablett ta nahaarstiga vesteldes ei kasutanud, sest selleks polnud teemat silmas pidades vajadust, kuid oleks olnud huvitav näha, kuidas n-ö mittearvutiinimene sellele sõnale reageerib. „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ ja „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi ei tähenda tablett seda, mida Jüri Muttika silmas pidas – tahvelarvutit. See tuleneb ingliskeelsest sõnast tablett, mis omakorda lühendatakse sõnaks tab ja kasutatakse, kui räägitakse tahvelarvutiteks. Pean seda sõna siiski oskuskeelseks, sest üldkeeles tekitaks selle tähendus segadust . Seda ilmestab näide: aparaat mahub sellisesse väikesesse tabletti kui nii võiks öelda ja seda tablett on ühendatud veidi suurema tabletiga millega saab ka helistada. Kui sõna on oma õiges kontekstis ja mitte sealt välja rebitud, on võimalik aru saada küll, mida mõeldakse.

Küsipartikkel võ

Jüri Muttika keelelise erijoonena peab välja tooma tema küsipartikli võ, mida ta kasutas seitsmel korral ning alati lausungi lõpus. Kui tavalisem on öelda selle asemel vä, siis tema hääldus on teistsugune, ent tähendus ja roll lauses jäävad endiselt samaks. Nagu Tiit Hennoste välja tõi, hääldas ka Jüri Muttika selle eelneva sõnaga kokku, mille kohta ta küsida tahtis. Hennoste liigituse järgi (vt 2.2.4.) kasutab Jüri Muttika võ-partiklit kas-küsimustes, nt kas asi on selles pintsakus=võ, ja jutustavates lausetes, mille lõppu ta lisab partikli, nt ja tundub et võiks austraalia eestlasi aidata et tuleks oma eurodega teie juurde=võ ja see staariks tegi tema siin see ümberkehastumine=võ. Seega kasutab Jüri Muttika neid partikleid reeglipäraselt.

Lühenenud adverbid ja modaalpartiklid

Jüri Muttika kasutas intervjuudes lühenenud adverbe, värvingupartikleid kokku kolmel korral: kahel korral sõna tegelt ja ühe korra põhimõtselt. Neid oli küll arvuliselt vähe, ent need ilmestavad teoreetilist osa hästi. Tiit Hennoste kirjelduse järgi (vt 2.2.3.) on need sõnad saanud tühja tähenduse, mistõttu võib need lausest eemaldada, ilma et sisu selle all kannataks. Järgnevates näitelausetes ongi selline olukord:

et põhimõtselt moodsate telefonide äpid on juba need millega võib oma melanoomikahtlusi hakata kontrollima;

see on tegelt väga tõsine film ;

k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige.
Esimeses näitelauses on näha, kuidas adverbist ja modaalpartiklist põhimõtteliselt on saanud lühenenud vorm põhimõtselt. Lühenemine on suulisele keelele omane. Ka sõnast tegelikult on teises ja kolmandas näites saanud tegelt. „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013“ annab selle tähenduseks tõeliselt, päriselt, aga kumbki näitelausetest sellist tähendust ei kanna. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ( EKSS ) annab selle põhitähenduste variandid tõeliselt, tegelikkuses ja päriselt, kuid kummaski näitelauses samuti sõna tegelt seda ei tähenda. EKSS annab ka teisejärgulised tähendused õigupoolest ja tõtt-öelda, millega Jüri Muttika teises näitelauses öeldud tegelt sobib. Samas võib siiski kõik modaalpartiklid lausetest välja jätta, ilma et sisu kannataks, sest need sõnad annavad edasi ütleja hinnangut, andes lausele värvingu. Kolmandas näitelauses tuleb see väga selgelt välja: k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige, kus Jüri Muttika püüab edasi anda, et maasikad maitsevad päriselt või reaalselt, tegelikkuses väga magusalt, et anda oma emotsiooni ja maitseelamust televaatajatele edasi.

Jutustava lause vormis küsimused

Jüri Muttika esitas intervjuude käigus kolm sellist küsimust, mis struktuuri järgi peaks olema jutustavad laused , ent intonatsioonitõusu järgi on aru saada, et inimene on tahtnud küsimust esitada. „Eesti keele käsiraamatu“ järgi on suulises keeles tavaline väljendada küsimust tõusva intonatsiooniga. See võib olla ajakirjanduslik mõju, sest käsiraamatu järgi on tegemist ajakirjandusliku moeliialdusega, mis vormistatakse pealkirjaks ainult väitlause lõppu küsimärgi lisamisega.
Neisse küsimustesse oli peidetud ka küsisõnu, kuid traditsiooniliselt lause alguse positsiooni asemel olid need peidetud lause keskele, paisates sõnajärje segi. Näiteks nüüd see aparaat näitab meile siis mida täpsemalt siin ekraanil näitab, kuidas küsisõna mida on alles lause teises pooles , aga lause algab jutustava lausena. Sama võib täheldada ka teiste näidete põhjal, kuid küsisõna on juurdemõeldav, sest see on välja jäetud mõlemas lausungis: ideest teostuseni kaua läinud on ja see on nüüd kõik eestis toodetud või mõni jupp on ikka välismaalt ka tarnitud. Need küsimused esitas ta arvutiinimestega vesteldes.

KOKKUVÕTE

Uurimistöös keskenduti „Ringvaate“ saatejuhi ja reporteri Jüri Muttika idiolektile. Tööl oli kaks eesmärki, mis said ka täidetud.
Esiteks tahtsin teada saada, missugused sotsiolingvistilised variaablid iseloomustavad Jüri Muttika idiolekti. Jüri Muttika keelekasutust iseloomustavad küsipartikkel võ, pragmaatilised partiklid no ja noh, slängisõnad äpp ja tablett, lühenenud adverbid tegelt ja põhimõtselt, venepärased vot ja vott, jutustavas vormis küsilaused, kõnekeelne sõna siuke ning nd-lõpuga kesksõna.
Üldiselt on Jüri Muttika keelekasutus üpris normikeelne, kuna tegu on kõrgharidusega televisioonis töötavad noore mehega, kellel võib olla üksnes põgus kokkupuude kohaliku murdekeelega.
Kuigi televisioon eelistab ametlikku kõnet argisele, ei ole „Ringvaade“ nii range formaadiga saade, sest jätab nii saatejuhtidele kui ka -külalistele võimaluse esineda vabamas vormis kindlate teemade piires võrreldes näiteks saatega „Aktuaalne kaamera “, kus nii tekstid kui ka teemad on ette kirjutatud ega jäta saatejuhtidele võimalust isikupäraseks kõnestiiliks.
Kuna keelejoonte seas tuli teha valik, mida põhjalikumalt uurida, said rohkem tähelepanu nud-kesksõna, lühenenud adverbid, slängismid ja küsipartikkel võ. Kuna nimetatud keelejooni oli ka varem uuritud, oli hea teooriale tuginedes litereeringuid analüüsida.

KIRJANDUS

EFIS = Eesti Filmi Andmebaas . Jüri Muttika; http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1944 . Vaadatud 11.11.2014.
EKK: Leksikoloogia = Eesti keele käsiraamat; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=516&p=6&p1=3 . Vaadatud 21.11.2014.
EKK: Morfoloogia = Eesti keele käsiraamat; http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=182 . Vaadatud 21.11.2014.
Eesti keele seletav sõnaraamat 2009; http://www.eki.ee/dict/ekss/ . Vaadatud 19.11.2014.
Eesti keele õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013; http://www.eki.ee/dict/qs/ . Vaadatud 19.11.2014.
Engelbrecht, Karilin 2009. Telemees, kes televiisorit ei vaata; http://elu24.postimees.ee/171769/telemees-kes-televiisorit-ei-vaata/?r=1 . Vaadatud 11.11.2014.
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. IV Suulise kõne erisõnavara. III partiklid. – Akadeemia 8, 1772–1806.
Hennoste, Tiit 2002. Suulise kõne uurimine ja sõnaliigi probleemid. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. Toim. Haldur Õim. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. Tartu: Tartu Ülikool, 56–73.
Hennoste, Tiit 2002. Keelekasutuse uurimine. – Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Toim. Mati Erelt ; http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/keelekasutus.pdf . Vaadatud 17.11.2014.
Hennoste, Tiit 2003. Eesti sotsiolektide seisund. Uurimistöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Hennoste, Tiit 2000. Sissejuhatus suulisse eesti keelde. – Oma Keel 1; http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2000_1/OK_2000-1_09.pdf . Vaadatud 19.11.2014.
Keevallik, Leelo 1994. varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Magistritöö; https://www.liu.se/ikk/medarbetare/leelo-keevallik/dokument/1.413523/Magister.pdf . Vaadatud 17.11.2014.
Liiv, Peeter 2001. „Üle mõistuse“ kui puhas stiil; http://www.sirp.ee/archive/2001/24.08.01/Film/film1-5.html . Vaadatud 11.11.2014.
Lindström, Liina 2001. Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. – Papers in Estonian Cognitive Linguistics. Toim. Ilona Tragel . Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 2. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 90–118.
Lippus, Pärtel 2003. vä-küsimused ja vokaalide redutseerimine . Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool; http://www.murre.ut.ee/~partel/bakalaureusetoo.pdf . Vaadatud 21.11.2014.
Rebane, Maike-Liis 2014. Ühe idiolekti analüüs: Ženja Fokini keelekasutus. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Valdmets, Annika, Külli Habicht 2013. Episteemilistest modaalpartiklitest eesti kirjakeeles; http://jeful.ut.ee/public/files/Valdmets,%20Habicht%20205-222.pdf . Vaadatud 18.11.2014.
Valdmets, Annika 2011. Kahe eesti kirjakeele modaalpartikli arengust viimase sadakonna aasta jooksul. – Keel ja Kirjandus; http://keeljakirjandus.eki.ee/764-776.pdf . Vaadatud 18.11.2014.
Vikipeedia 2014. Ringvaade; http://et.wikipedia.org/wiki/Ringvaade_(saade) . Vaadatud 11.11.2014.

LISAD

Kasutatud lühendid ja märgistused litereeringutes

Tekstis esinev märgistus/lühend
Tähendus
J.M
Jüri Muttika
K
saatekülalised
$...$
kõneleja naerab
((…))
autori kommentaar
[…]
pealeräägitav tekst
(.)
lühike (kuni 1 s) paus
(…)
pikk (vähemalt 1 s) paus
kokkuhääldus
sõna
rõhutamine

Lisa 1

J.M: Kaheksanda juuli ringvaade algab nüüd ja algab siitsamast solarise katuselt väga lihtsal põhjusel (.) täna lihtsalt oli nii ilus ilm et ma tahtsin kaa seda ilusat ilma teiega jagada ja selle ilusa ilma keskel ühe põneva katse läbi viia (.) päike on natukene veel kõrrgel me saame ära mõõta ühe eestlaste leiutatud seadme (.) noored eesti mehed martin ja tarmo on siin kohal ühe aparaadiga (.) aparaat mahub sellisesse väikesesse tabletti kui nii võiks öelda ja seda tablett on ühendatud veidi suurema tabletiga millega saab ka helistada ja aparaat mõõdab uu-vee kiirgust ning mehed seletavad mulle ära (.) mida ma siin täpselt mõõdan
K: se aparaat mõõdab siis ää uu-vee kiirgust et ennetada inimeste päikesepõletust jaa jah
J.M: ma olengi siin nüüd juba minutijagu seisnud ja ma juba kuklast täiesti päike puurib auku ja see aparaat tegelikult on ühendatud ühe peene äpiga mis on eestis arendatud (.) muidu see vidin on ka eestis valmis tehtud pärnus (.) nüüd see aparaat näitab meile siis mida täpsemalt siin ekraanil
K: esiteks tuleb kasutajate:l valida oma nahatüüp (.) valime valge mis on tüüpiline eestlasele ja siis paneme anduri tööle ja andur näitab nüüd meile kui palju me saame päikese käes viibida (.) sellise uu-vee indeksiga (.) uu vee indeksiks näitab praegu null koma üheksa ja äpp ütleb et sada kolmteist minutit enne kui tekib oht põletusele
J.M: ja huvitav miks mul siis juba praegu turjas nii kuumaks küttis (.) kas asi on selles pintsakus=võ
K: jah jaa väga paljudes muudes näitajates näiteks inimese mela miini tasemes samas
J.M: melamiinitasemest räägime me (.) kui me hetke pärast (.) kõigepealt katsume sellest aparaadist aru saada see on nüüd eestis leiutatud eestis välja mõeldud eestis kokku pandud (.) kõik on puhtalt eesti toode=võ
K: täpselt nii
J.M: kuidas neid siis: tehti siin (.) kust see mõte tuli
K: noo mõte siin tegelikult siin õ (.) ideeautor pole meil täna siin aga tema on siuke punapäine poiss kes on ennast pidevalt ära põletanud ja tal tuli idee kuidas nagu jälgida (.) ükskord kui ta läks ä puhkusele siis ta oli vist araabia ühendriikidesse või siis luksusmaadesse kus oli paraku pilvine ilm otsest päikest ei olnd aga õhtul oli millegipärast nägu täiesti põlend (.) ta hakkas mõtlema et kuidas ta saaks nagu aru millal ta ennast ära põletab et nohh (.) ei olnd ju väga kaua päikse käes jaa väga tugevat päikest ei olnud (.) aga kui oleks olnud selline aparaat mis oleks mõõtnud et tegelikult oli uu vee indeks võibolla kuus sel aparaadil siis see aparaat oleks hakand piiksuma et kuule aitab küll ja et mine varju muidu põletad ennast ära (.) oled ju valge inimene
J.M: ehk siis nagu ikka uute leiutistega et inimene nägi et üks asi on puudu ja ta otsustas selle ise välja mõelda ja võttis teid kampa (.) nüüd on see asi siis meie ees (.) ma saan aru et poest seda veel ei saa
K: kahjuks veel ei saa jah (.) me hetkel valmistame ette tootmist jaa: mõne aja pärast juba saab (.) ja ideaalis me sihime praegu austraalia suve (.) mis peaks hakkama sis: juba talveperioodil (.) ja (.) ja austraalias on muidugi nii=palju valgeid eestlasi küll et neil oleks seda vaja
J.M: ja see praegu töötab ainult aifõuni pealt ma saan aru et tulevikus hakkab see ka: kõigi muude telefonidega käima
K: täpselt nii (.) ja ettevalmistamisel on ka bluutuufiga variant kus ei pea siis juhet järgi panema (.) ja see töötas ka androidi telefonidega: noh ja kõikide teiste telefonidega mis toetavad bluutuufi
J.M: ideest teostuseni kaua läinud on
K: tegelikult vähem kui aasta ja: ja: noh me arvame et üks kolm kuud maksimum: ja siis on tooted valmis karbis ja ongi valmis
J.M: see on selline asi ka nagu meil eestis nüüd kombeks on et iga asja peale minnakse hooandjasse ja loodetakse et (.) et noh kui oma taskust ja vanemate säästudest ei piisa siis et äkki sõbrad aitavad või on selle jaoks teil kõik rahad koos ja sis lihtsalt küsimus on selles pärnu tootjas kellele tuleb (.) õige kogus metalli tarnida
K: ma=leian et see on nii=ja=naa (.) sellepärast et õõ siiani oleme oma jõududega hakkama saanud (.) sest see arendamine iseenesest on ka päris kallis (.) aga tootmiseni et see oleks nagu mõistliku hinnaga saaks müüki paisatud on tõesti vaja toota neid oma kümmetuhat tükki (.) ja noh see kogus on juba piisav et selle=jaoks oleks vaja lisarahastust kaasata (.) et sellist raha kuskilt ei ole endal võtta jah
J.M: kust te selle raha siis kokku korjate
K: no (.) see on samamoodi kas siis investorid kes on sellest huvitatud (.) või siis õ jah tõesti mingi hooandja stiilis (.) ütleme kikkstarteri või selliselt platvormilt
J.M: ma olen kuulnud sõna prototron (.) mis=se tähendab
K: prototron on siis selline programm et ää kus õõ sellistele prototüüpidele antakse raha et prototüüpide väljatöötamiseks eestis ja kui meie käisime seda programmi siis me kahjuks rahastust ei saanud ja finantseerisime ise $ehh$
J.M: te tegelikult kutsute praegu ülesse et kellel on raha üle ja tundub et võiks austraalia eestlasi aidata et tuleks oma eurodega teie juurde=võ
K: igal=juhul võib rääkida (.) me oleme väga huvitatud sellest
J.M: kokkuvõttes on sis nii (.) on üks karp milles on: õõ andurid ja teine karp mille on äppl valmistanud selles on see äpp mis on eestis tehtud ja kõik see kokku (.) mõõdab (.) paneme siia nüüd korraks pruuni naha ka (.) ma saan aru et valge inimene võib saada kolmteist minutit siin seista aga vaatame mis juhtub kui panna siia näiteks pruuni nahatüübi (…) noooh nooh (.) palju kordi sa seda ise juba kasutand oled
K: mõned korrad (.) ilusat ilma on see=aasta niivõrd vähe olnud (.) et õõ (.) et tõesti ((naerab)) võimalused loodetavasti alles tulevad
J.M: täna on alles jah see kolmas ilus ilm (.) noo=nii paneme pruu:ni pruuni naha korra (.) mis ta siin arvutab nüüd kokku
K: nii nüüd näitab siin kakssada kolmkend minutit mis on oluliselt pikem aeg kui õõ heleda naha puhul (.)
J.M: ehk siis peaaegu kaks korda rohkem neli tundi praktiliselt (.) nii (.) vaatame nüüd korraks siia karpi viimaseks ka (.) see on nüüd kõik eestis toodetud või mõni jupp on ikka välismaalt ka tarnitud
K: noo ikka jah komponendid on välismaalt (.) eestis on ta kokku pandud
J.M: maailmas mujal on ka selliseid asju või see on ainus üle kogu ilma mis sellist asja teeb nagu te räägite
K: täpselt selline on tõesti ainus (.) et õõ (.) kuna see mõõdab nüüd uuveaa ja uuvevee kiirgust mõlemat tavaliselt mõõdetakse ainult uuveeaa kiirgust aga tegelikult uuveevee kiirgus on palju ohtlikum ja põhjustab palju rohkem nahakahjustusi ja selles=suhts on tõesti unikaalsed
J.M: selle üle on hea meel (.) tõesti mehed on unikaalse asjaga hakkama saanud (.) loodame et seda saab poest ka varsti
- - -
J.M: ringvaade jätkub jahedast stuudiost ja meil on siin ida=tallinna nahaarst (.) aave vaalberg tere=õhtust
K: tere õhtust
J.M: vaatasite aparaadi ära
K: jah
J.M: kuidas paistab (.) on see seda raha väärt (.) see maksab viiskümmend üheksa eurot nimeks on tal tänvais õ kõik ameeriklased kohe jookseks kindlasti jookseks seda ostma ja ka austraallased nagu meil siin ka leiutajad ütlesid et on see põhi sihtgrupp (.) kas tasub tehnikat usaldada
K: no ma=arvan et see on tänuväärne aparaat
J.M: tänuväärne jah
K: jah
J.M: kuidas nahaarstid päikest mõõdavad
K: no siiamaani eestis on meil vastavalt ilmateen vastavalt ilma ää teenistuse andmetele (.) tõraveres siis on meil siin võimalik andmeid mõõta ja selle kohta on (.) ää jooksvalt internetis saadaval
J.M: no samasuguseid äppe või analoogseid või peaaegu samasuguseid on tegelikult päris palju (.) kuidas siis on (.) nahaarstid soovitavad nii nagu juhtivad hambaarstid soovitavad teatud (.) hambapastasid
K: kui nüüd võtta silma nagu ultraviolettkiirguse mõõtmisväärtus siis seda kindlasti
J.M: kas see tegelikult no see äpp nii mõõdab ära kui kaua läheb (.) enne kui päikesepõletus tekib (.) sealt maalt kust päikesepõletus läheb ohtlikuks (.) kui kaua sealt läheb
K: põhimõtteliselt päikesepõletust ideaalis ei tohiks saada (.) kui tekivad juba situatsioon et inimene on saanud päikesepõletuse siis see suurendab riski inimesel saada mingil hetkel oma elus ää nahavähk
J.M: noo siin loos oli ka põgusalt melamiinitasemest nahas juttu et kui turja peal päike hakkas umbes minutiga põletama siis ma tundsin et ma rohkem ei taha (.) mis asi see melamiin seal nahas on
K: ma arvan et seal on tegemist ikkagi melaniiniga ja on tege ja sellisel juhul on tegemist pigmendiga et nahk toodab (.) nahapigmendi rakud toodavad siis pigmenti (.) jaa vastavalt siis fototüübile siis missugune on võime toota pigmenti pigmendirakkude puhul
J.M: sealtmaalt kust melaniinist või pigmendist saab melanoom mismoodi see protsess käib [kas]
K: [ää]
J.M: [kui inimene magama jääb] päikse kätte õhtuks kui palavik on
K: päris nii see kindlasti ei ole (.) kindlasti on teatavasti süüdi keskkonnafaktorid ja ultraviolettkiirgus aga siin kindlasti ei ole nii lih:tne et see (.) siin on olemas ka geneetilised faktorid ja võimalik ka või bakterioloogilised faktorid miks tekib siis melanoom sest vastasel juhul saaksid ju kõik melanoomi
J.M: ta tekib ainult teatud juhtudel
K: teatud juhtudel jah (.) ja on teada ka teatud juba ää mutatsioonid mida saab otsida perekondliku melanoomi puhul (.) õõm noortel inimestel on teatud mutatsioonid mida siis siis melanoomide puhul on võimalik juba siis juba kindlaks teha
J.M: kas tänapäeva teadus teab kuidas melanoom tekib või pige:m teame me seda sellest hetkest kui see tekkinud on
K: ääm ta teab mõne mõnevõrra melanoomi= tekkest
J.M: tõesti=võ (.) geneetilist
K: ku:i on kindlaks tehtud (.) just (.) geneetilised faktorid
J.M: kuidas inimene aru saab et tal on melanoomi oht
K: kui mõni: ää (.) uudismoodustis hakkab kiiresti ajas muutumas (.) kui just ajas muutuma see on siis värvuses suuruses ja konsistentsis (.) et see on kindlasti kõige mõistlikum viis ennast vaadelda (.) ja saab kõige kiiremini ka kätte potensiaalselt pahaloomulise kasvaja
J.M: uudismoodustis kõlab nagu õhtused uudised aga veidi keerulisem (.) enda keha küljest küll ei tahaks neid leida (.) mis siis teha
K: ma arvan et kasvaja oleks liialdus (.) nimetame seda uudismoodustiseks
J.M: et tunne ära enda keha (.) sel:ge (.) mis siis teha (.) tulla teie juurde
K: jah see oleks mõistlik või siis nahaarsti või perearsti juurde
J.M: ennetada ka saab peale selle et istuda soojas stuudios ja mitte ronida päikse kätte
K: rohkem ei ole teadaolevaid ennetusmeetodeid täna (.) tänaseks päevaks küll üles loetleda
J.M: päiksekreem (.) kas see ei aita või
K: päiksekreem paraku pigem soodustab nahavähi [teket]
J.M: [tohoh]
K: kuna inimesed kui nad kasutavad päiksekaitsefaktoritega kreeme siis sellisel juhul nad ei põle ära vaid viibivad väga kaua ultraviolettkiirguse käes (.) ja kumulatiivne ehk kogudoos elu jooksul on väga kõrge ja seetõttu haigestutakse siis nahavähki ühel hetkel
J.M: ehk siis kogu elu on vaeva nähtud ja ühel hetkel läheks asi kriitiliseks
K: nooo (.) umbes nii
J.M: piltlikult=öeldes (.) ma ei saa aru sellest päikesefaktori numbrist (.) ühed naisterahvad ütlevad et see näitab kui palju päikest kannatab (.) teised ütlevad mitu minutit võib päikese käes olla
K: teine algus on õige
J.M: ehk siis kui faktor on viiskümend siis võib [viiskümend minutit olla]
K: [viisküm viiskümend] korda kakskümend minutit on see aeg mida saab veeta päikse käes
J.M: ja kui on faktor kuus
K: siis kuus korda kakskend minutit
J.M: mis see kakskümend minutit seal on (.) kas see on mingi arstide soovitus
K: see on välja=arvutatud
J.M: kas need on väljaarvutatud eurooplase järgi [või]
K: [eii] see standard on ar arvutatud minimaalse erüteendoosi järgi milline on minimaalne eruteendoos mis siis tekib kui kasutada selle väikese faktoriga kreemi et kui kaua siis võib kauem olla et minimaalset eruteendoosi ei tekiks
J.M: ruteendoos on see kui läheb [ohtlikuks]
K: [jah] nahal tekib punetus
J.M: [õõ]
K: [esmane] põletus
J.M: igatahes siin on vaja teaduslik eeluuring teha et enne kui randa minna (.) nii või
K: noo (.) ma=arvan et seda võib lihtsustada ka
J.M: lihtsustatult=öeldes laulupeol inimesed olid kohal ning proovis (.) näiteks pühapäevane kontsert oli kahest kaheksani (.) mitu liitrit päiksekreemi oli siis vaja kaasa võtta et ära ei põleks
K: noo (.) ideaalis oleks pidanud iga kahe kahe=kolme tunni tagant uuesti aplitseerima
J.M: [ määrima ]
K: [määrima] (.) jah
J.M: a inimesed tegelikult ka teevad nii või tulevad pärast arstile et seda [oi näe]
K: [pean tunnistama] et märkasin et seda tehti
J.M: teie märkasite (.) suurelt pildilt on näha eks=ole
K: no $koha=pealt$
J.M: noo eesti oludes ma ei saaks öelda et vanasti oli rohi rohelisem (.) minu=arust vanasti oli päike madalamal (.) praegu on teda järjest rohkem suviti (.) need lühikesed päevad kui ta paistab siis ta paistab kuidagi kuidagi eriti jõhkralt (.) kas meil on ka praegu päiksetase läinud teravamaks
K: ma täna vaatasin et vähemalt see ilma ilmateenistuse andmetel oli see viis koma seitse (.) et see oli see peaks lubama veel päeval liikuda väljas (.) et üle kuue ei ole mõistlik välja minna ja
J.M: nii et tundub et on teravamaks läinud
K: on jah
J.M: kokkuvõttes rääkides neist äppidest mida me siis saate alguses vaatasime (.) kas nendega saab kaa kuidagi sünnimärke ära mõõta ja aru saada et mis tegelikult ohtlik on ja mis mitte
K: no kvalitatiivne nihe toimus siis kui neid seda ää tarkvararakendusi hakkasid tootma need firmad mis toodavad termatoskoope (.) termatoskoop on siis hmm aparaat mille abil siis teatud (.) eäm pigmendimustri või veresoon veresoonestiku mustri järgi on võimalik ära tunda ää kasvajat ja see täpsustab ja kiirendab kindlasti diagnoosipanekut ja needsamad firmad hakkasid siis tootma telefonide juurde kuuluvaid k kuuluvaid portatiivseid termatoskoope ja sinna sisse ka spetsiaalseid tarkvara mis on adekvaatsele meditsiini andmebaasil tuginev mis põhinevad muutusel mis põhinevad muutusel siis suuruses värvuses ja diameetris et ää need olid ää suht suhtselt halva kvaliteediga (.) et ää tehti selle kohta spetsiaalne uuring (.) ja leiti et halvimad nendest magavad maha kuskil pooled melanoomid
J.M: et põhimõtselt moodsate telefonide äpid on juba need millega võib oma melanoomikahtlusi hakata kontrollima
K: mnjah (.) kui selle telefoni juures on ka termatoskoop ja selle juures on ka tarkvara selle tootja poolt tootja aktsepteeritud tarkvara siis ma arvan et see on see on ma=arvan lausa vajalik kui ikka arvestada seda missugune tefitsiit on ääm (.) eem arsti aegade osas
J.M: aitähm doktor vaalberg (.) vaatame edasi välisuudisi (.) kohe näeme tigedaid härgi
- - -
J.M: suvised teemad ringvaates jätkuvad (.) kui me siin vaatasime kuidas päike mõjub nahale siis nüüd me vaatame kuidas päike mõjub maasikatele (.) siiri on eluaeg maasikaid kasvatanud (.) siiri öelge kas maasikad teeb punaseks päike või väetis
K: päikä
J.M: ikka päike
K: ikka kõige=rohkem päike jah
J.M: et kui päikest ei ole siis nad on valged aga magusad võ
K: ei ole valged aga väga aeglaselt lähevad punaseks (.) eks nad midagi ikka saavad ja mingi mingi päikesekiir kuskilt pilve=vahelt ikka nendele tuleb et jaa noh (.) lähevad ikka aga aeglaselt
J.M: ja millisele kehaosale tekib maasikakasvatajale kõige rohkem päevitust
K: no juu siis käed ja $nägu$ ((naerab))
J.M: sinna kuskile turja=peale ka=[võ]
K: [kasvatajale] ilmselt turja=peal (.) korjajal tuleb turja=peale
J.M: no vaadake siin on erinevad maasikad (.) ühed on eesti omad ühed on poola omad (.) ja eestis on ju kontseptuaalne vaidlus kummad meil siis on need head kas eesti omad või poola omad (.) me=nd hakkame nüüd pimedas mitte pimedas aga pimesi testima kummad paremad on (.) mmmh ((naerab)) väga raske on otsustada (.) silma=järgi ma ei tee neil üldse vahet (.) need on natukene tumedamad ja need on natukene heledamad (.) nüüd on mul juba eelarvamus et õõ (.) et õõ mina ei akkaks praegu ütlema kummad on kummad (.) mis te arvate välimuse põhjal kummad on kummad
K: need on eesti omad need on poola omad
J.M: te pakute nii ma oleks just vastupidi pakkunud et need on veidi heledamad et need on äkki aga teeme nüüd maitsmise järgi (.) võtke siit üks maasikas (.) õppind maasikakasvataja võtab hoopis teistmoodi (.) võtan ka ühe ja võtan suurema (.) noo maitseb jaah (.) mm nii nuusutame mmm ütleme=nii et väga hea lõhnaga (.) ohh kui hea lõhnaga ma=ei raatsi süüa [(matsutab)] täis suuga ei räägita (.) kuidas teile tundub teie oma on söödud
K: normaalne maasikas
J.M: normaalne (.) ma ütleks et normaalsest on ebanormaalselt magus maasikas on
K: ((mugistab naerda))
J.M: see on siuke et võtaks ühe veel (.) aga ma võtangi njoh (.) hakkas täitsa meeldima (.) võtke ka
K: aitäh küllalt (.) küllast saanud
J.M: maasikakasvatajad ise peavad oma kauba enne ära proovima kui see poodi jõuab
K: ikka peavad proovima aga noh (.) kui sul neid päevi nii palju on juba siis tegelikult on nii et mõni päev ei pane ühtegi marja suhu
J.M: jaa et saab isu täis (.) minul veel ei saand (.) see on väga hea (.) see on veel magusam kui see eelmine (.) mm: mno õiges veinidegustatsioonis peaks vett vahele võtma aga (.) võtame siis õhku vahele (.) proovime sis neid
K: nooh
J.M: mulle jäi täitsa meelde selle maitse (.) see on selline sügav (.) magus ütleks selle kohta (.) k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige (.) kuis sellega lood on
K: vesisem on
J.M: vesisem jah (.) kuskilt jõe äärest võ
K: [((köhib))]
J.M: või vihmase ilmaga korjatud lõhnab ka päris hästi
K: [((köhib, summutab J. Muttikat))]
J.M: (nuusutab kõvasti) muideks see lõhnab oluliselt vähem kui need mis siin korvis (.) kuulge vesisem on õige märksõna (.) ta on siuke nagu kui see oleks punane vein siis see oleks valge vein (.) mjaa (.) ma pean ühe veel võtma (.) mis siis et vesisem aga ikkagi maasikas on [alati maitsev]
K: [((mugistab naerda))]
J.M: jaa jaa jaa no vaatame nüüd see on nüüd veidi (.) mmm: ((sööb)) (...) minul on oma arvamus tekkinud (.) see teine siit=pakist ei olnud nii vesine aga maitse=poolest on ta kõvasti hapum võrreldes selle poole maasikatega mis olid ssügavmagusad nagu me kokku leppisime (.) kuidas teie arvamus on (.) k kumbasid te nüüd ostaksite kui te saaks kõigepealt maitsta
K: noo (.) ikka neid
J.M: ikka neid ikka neid jah (.) riigi poolest (.) mis te siis pakute mina pakkusin algul et need on poolast need on eestist
K: need on eestist need on poolast
J.M: nii tuvastame siis (.) pidulik hetk ((tõstab kaussi)) (…) need on eestist [teie=arvates]
K: [mjah]
J.M: minu=arvates on need poolast (.) tore et meil on eriarvamus (.) siin põhja all on kirjas eesti (.) nonii $vau$ väga üllatav (.) et siis eesti maasikad testis jätsid väga sügavmagusa mulje ja poola omad olid vesised nagu valge vein (.) ei maksa õieti süüa ega juua (.) mis siis tähendab eesti maasikas on oma hinda väärt võ
K: ma=arvan küll
J.M: arvate (.) miks nad nii kallid on (.) miks poola omad odavamad on
K: vot see on nüüd see koht et ma ei ütleks et meie omad kallid on (.) sellepärast et kui sa: arvestad kõik kulud (.) mis sa alustad kevadel aprilli lõpus: maasikataimede puhastamisega ja uute istutamisega kiled väetised (.) taimekaitse (.) korjamine (.) korjajale maksad siis: uuesti puhastamine uuesti väetamine (.) a:ga ma=arvan et need ma ei ole väga kursis selles mõttes et ma ausalt öelda ütlen et ma esimest korda elus maitsesin $poola maasikat$
J.M: tõsi jah
K: $jaah$
J.M: kuidas see nüüd siin õnnestunud on (.) saate [oma põllult kõhu täis]
K: [nooh] (.) saan ju omalt põllult sest see poola maasikas hakkab tulema turule siis kui meil on juba ütleme (.) ee (.) esimesed varased maasikad hakkavad ka: tulema no siis ei ole ju mõtet osta (.) olen ostnud poest talvel hispaania maasikat ja hollandi [maasikat]
J.M: [on need ikka] maasika [maitsega]
K: [ei= jole ]
J.M: minu=arust ka ei ole
K: ei=jole
J.M: kas on ette tulnud et te näete turul et müüb eesti maasika sildi all poola maasikaid (.) lähete maitsete ütlete et kuule on see on see [vesine]
K: [noo=vott] ma ei ole ju niimoodi käinud maitsmas (.) aaga (.) aga ma tean et segatakse (.) et ääm kuidas ma ütlen (.) turul on [saatedokumenti vaja]
J.M: [((itsitab))]
K: ja siis ostetakse eesti maasikat kes nagu tegelevad hulgiga (.) mõ mai=ütle et kõik on väga ausad (.) eks see on vabakaubandus (.) eks tood mis tahad (.) ja müüd mis tahad (.) aga see segamine (.) see on ebaaus (.) ja: ja saad saatedokumendi ja siis võid ju kõike selle saatedokumendi alt $müüa$
J.M: tänavuse ilmaga kus täna on alles kolmas päikseline päev ja tegelikult öeldakse et maasikate=aeg hakkab just=just [läbi saama]
K: [mnjoh] hakkab
J.M: eestist tuli üldse maasikaid tänavu välja või ainult see korvitäis mis meil siin laual on
K: ei: tuli ikka (.) aga ütleme: et vähem ikka (.) ikka hulga vähem kui eelnevatel aastatel (.) ma olen vist kakskend aastat kasvatanud ja: (.) ja ma arvan et nii kesist saaki ei ole vist olnudki ükski aasta
J.M: kahe:kümne aasta [kesiseim saak]
K: [mjah]
J.M: mis te siis talvel teete (.) lähete kuhugi euroraha taotlema et [maasikaid saada]
K: [$mul on põhitöökoht ka$] $talu kõrvalt$
J.M: selge=selge see on rohkem hobi talul
K: ei ta päris hobi ka ei ole (.) aga noo kui talu on siis midagi ikka peab seal tegema (.) ja see on jäänud (.) see maasikakasvatus (.) aga mis ma tahan öelda on see et mmm et ee (.) algas ju kõik see maasikahäda tänavu=aasta ikka meil lõuna=eestis algas sellest talvest mis oli lumeta (.) minul näiteks võttis üle poole hektari taimi lihtsalt külm ära sest lund ei olnud peal ja maasikajuur oli paljas (.) noh küllaltki sai külma ja ja ja üle poole hektari võttis taimi ära (.) ja siis oli ju kevad kui nad väga raskelt tulid selle talve järele ja ja ja siis kui lõpuks natuke said hoo sisse siis tuli [kolm nädalat]
J.M: [siis tuli lumi]
K: lumi tuli ma (.) minul oli üks esimesi maasikakorjepäevi õõ korjajad naised tegid endast pilti noh (.) lund meil seal peal ei olnud aga naistel olid noh hullem kui kartulivõtu ajal (.) paksud joped ja $vihmakeebid$ (.) $ja noh see oli mhaasikakorje$ algus
J.M: novott siis (.) seda enam tuleb eesti maasikaid hinnata tänavu (.) need head mis on magusad ja õnnestunud põllult kätte saada tuleb igal=ühel koju kaasa osta (.) nüüd vaatame hoopis kuidas jalgpallurid teevad neid trikke mida kohtunikud vigadena ei tunnista ja mis mängudes võite toovad
- - -
J.M: jalgpall on parem kui paljud muud spordialad (.) ja väga emotsionaalne ja selle juures veel ka $selline ala$ et kõik maailma oraaklid asuvad tegutsema (.) täna on näiteks poolfinaal saksa brasiilia (.) no kõik sakslased kindlasti ütlevad doitšland über=alles ja brasiilia igasugused tegelased ütlevad et õ õ et go brasil või do brasil (.) või kuidas see oli kohvipakil kirjas oli (.) kajar sina oled jälginud seda kõike (.) kõiki neid ennustajaloomi läbi aegade (.) mis on kõige edukamaks saanud sinu=arust saand
K: jaa minu lemmikud on loomad kes ennustavad jalgpalli et see on siuke tüüpiline meelelahutusteema et me omistame loomadele siukseid inimeste omadusi neile meeldib jalgpalli vaadata ja muidugi meeldib neile ennustada (.) ennustavad nad muidugi palju paremini kui paljud inimesed ja kige kuulsam jalgpalli ennustav loom loomulikult on kaheksajalg paul kes ennustas jalgpalli saksamaal kahe=tuhande=kuuenda aasta emmemmil ennustas kõik mängud ja õõ (.) vist seitse või kaheksa mängu mis ta ennustas (.) kõik ta ennustas et ta ennustaski saksa koondise mänge (.) ennustas saksa koondisele kogu=aeg võite ja ennustas õigesti (.) kõik teised riigid olid ta peale pahased ja siis poolfinaalis ennustas sakslastele kaotuse ja kaotuse nad ka said (.) siis sakslased olid pauli peale pahased
J.M: aga fardasse ei ajand
K: $ei ajanud jah$ (.) aga no igal=juhul jah kaheksajalg paul oli suur tööstus ja temast sai jah okenaariumis kus ta elas sai suur vaatamisväärsus keda käidi tohutult palju vaatamas kuni tema siis õõ (.) surmani kaheksajala kohta kõrges eas mis saabus siin mõni aasta tagasi (.) temast tehti ka tehti ka kuulus film mida eetevee siin peal tükk aega tagasi näitas (.) ja ma arvan et kaheksajalg pauli eeskujul on neid ennustajaid loomi on kõik kohad täis
J.M: mno ma kahtlustan küll (.) kahek kaheksajalga ennustas siis kõik kaheksa jalga pidid siis ühe ühe: riigi valima
K: no tema läks uu ujus kuhugi karpi ja haaras sööda mis oli tähistatud õige lipuga (.) aga nüüd miks ma siin stuudios olen on ikkagi see et ka eestis on ilmunud välja esimene jalgpalli ennustav loom
J.M: $vau (.) ei ole võimalik$
K: jaa (.) mulle helistas see on siis papagoi robi (.) papagoi robi [mahitaja helistas mulle]
J.M: [papagoi ise] helistas sulle
K: $eiei$ tere papagoi siin $ei ega ma ei näinudki teda võibolla oligi papagoi ise$ igal juhul ta helistas mulle see kuulus rääkiv papagoi robi et (.) et ta midagi räägib ja tema on siis teinud ennustuse (.) ja see ennustus on ää juutuubi üles laetud ja meil peaks see ka [nüüd olema]
J.M: [no aga] vaatame
K: brasiilia saksamaa tänane mäng (.) papagoi valib s:aksamaa lippu ja homme hollandi argentiina poolfinaal ((naerab)) ja papagoi valis hollandi (.) [kuigi:]
J.M: [mul oli tunne et] talle sokutati see Holland hammaste vahele
K: mul oli ka (.) vaatame uuesti seda (.) mulle endale ka natuke
J.M: siin ka ennustaja tööd kõrvale teha
K: mjah (.) no siin ta selgelt toetab [saksamaad]
J.M: [saksamaa puhul]
K: [aga hollandi puhul] ma ei oska öelda $vott$ ((naerab))
J.M: tjaah
K: natuke jääb siuke mulje et see käsi nagu natuke tahaks et ta võtaks hollandi (.) igal=juhul ega me nüüd ei tea nagu et kuidas see kõik läheb (.) papagoi on oma ennustused teinud ja on valinud mõlemad euroopa meeskonnad mis on uvitav sest et üldiselt kui turniir ei toimu euroopas või et sii või kui=toimub lõuna=ameerikas nagu praegu siis alati e e euroopa meeskonnale et ei ole kunagi lõuna=ameerikas ühtegi emmemmi võitnud et see oleks siis nüüd esimene kord et kui holland ja brasiilia pääsevad finaali siis see oleks esimene kord kui euroopa meeskond kindlasti lõuna=ameerikas toimuva finaali võidaks (.) ja ma tean ma käisin tegemas siin ühte lugu indrek selinskiga kes teadupoolest on suur argentiina toetaja (.) tema ennustas just et finaali saavad lõuna=ameerika meeskonnad ehk siis nagu kodumeeskond brasiilia võidab täna ja homme tema lemmik=argentiina
J.M: no elame nääme (.) aitäh kajar et tulid aga (.) kell kakskümmend kaks kolmkümmend õhtul saab siis hakata kaasa elama kas papagoile või brasiiliale (.) või saksamaale (.) kes kuidas (…) aga järgmiseks vaatame hoopis seda (.) mis meeleolus tegutseb inimene keda tänaseks meie seas enam ei ole ole (.) rein karemäe (.) anu välba käis kohtus temaga siis kui ta veel tegutses (…) nõnda on ringvaate jutud tänaseks räägitud (.) aga teleka eest ei maksa lahkuda (.) õhtul järjest pingelisemaks läheb (.) kakskümmend kaks kolmkümmend kohtuvad saksamaa ja brasiilia jalgpalli emmemmi poolfinaalis
- - -
J.M: dopinguteema kütab kirgi ringvaate stuudios on vandeadvokaat märt rask (.) tere õhtust
K: tere õhtust
J.M: te=olete siis komisjonis liige (.) mis kohustustes
K: noo komisjon moodustati meie olümpiakomitee poolt ja sinna paluti osalema neid inimesi kes võiksid objektiivselt rahulikult analüüsida tekkinud olukorda (.) sellepärast et ega (.) kärt=anvelt ega pikkel ja see bernatski avaldused avalikkusele olid üsna šokeerivad (.) ja ma kujutan ette et spordiringkondades ja ka olümpiakomitees ei saadud sellest lihtsalt vaikides mööda minna (.) ja: selles mõttes komisjoni töö ei olnud reglementeeritud (.) komisjon valis endale ise töömeetodi püstitas ise eesmärgi püüdis seda kõike üldiselt me tahtsime selgitada (.) mis on juhtunud (.) ja: (.) õõ siin üles loetud ee konkreetsed tippsportlase treenerid on nagu üks aspekt ses koostöös (.) teine aspekt on see et ee et ee kuidas minna edasi
J.M: no selleni me veel jõuame (.) [komisjon]
K: [jah]
J.M: faktiliselt dopingukasutamist ei tõestanud
J.M: port on öelnud et otsus jääb arvajate lugeda (.) mis mulje teile jäi kas nimetatud isikud tarvitasid dopingut või on see telekast mulje jäänud
K: eii saa öelda (.) ma saan rääkida ja mi selles aruandes on öelda et öeldud täpselt nii mida väitis bernatski (.) mida väitsid konkreetsed inimesed kes käisid kohtumas (.) ee komisjoniga (.) meie ei olnud mingi õiguse mõistmise organ mis tõendite või kaudsete tõendite pinnal peaks nagu objektiivse tõe välja kuulutama (.) me fikseerisime selle mis oli (.) jaa ja selles mõttes on kujunes nagu minevikus kentsakas olukord (.) vähemalt minule isiklikult tundus (.) et mis on sarnane moosivarga ee situatsiooniga (.) kes tuleb sahvrist välja lõhub moosid ja ütleb ei mina ei=ole sahvris käinud (.) ee (.) noh kahju (.) et ee (.) eesti rahvas võrdsustab ju olümpiavõitjaid sangaritega (.) väga lugupeetud inimesed (.) väga suured eeskujud noortele (.) jaa kui nüüd inimesed arvavad lihtsalt et nad ei peagi mingisugusi selgitusi jagama ei pea seal komisjonis või olümpiakomiteele või avalikkusele või kellele=iganes (.) oma au ja väärikust kaitsma kasvõi kohtu teel (.) kui bernatski neid laimas siis on olukord keeruline
J.M: huvitav on just see et keegi pole bernatskit laimu alusel siis kohtusse pöördunud (.) see paneb meid järeldama et kõik siis kasutasid dopinguid aga tõendeid ei ole piisavalt
K: ee järeldusi saabki teha igaüks ise kes seda aruannet loeb (.) ee (.) mina siin ei saa öelda üht=ega=teist sellepärast et ega need inimesed kes on üles loetud loetletud komisjoni lõpparuandes olid need keda komisjon kuulas koos (.) aga kindlasti oli kõigil komisjoniliikmetel sealhulgas ka minul tohutult palju kontakte endiste sportlastega ee muude inimestega ee kes ee (.) kelle jutt on sama kuulujutt võibolla (.) a:ga see üldine foon on selline et tegelikult eestis ee sellist riiklikku järelvalvet dopinguainet aineid sisaldavate ravimite maaletoomise nende kontrollimise nende salakaubastamise kõige muu üle (.) ee (.) noo on oluliselt vähem kui peaks olema
J.M: no kuidas me nüüd sportlaste sportlastesse suhtuma peaks
K: ee noo
J.M: kas peaks medalid ära võtma (.) tekkinud al alus ja [kahtlustused]
K: [ee] rõhutan veel=kord (.) komisjoni üles: (.) komisjon ei seadnud endale ülesandeks kedagi süüdi mõista kedagi õigeks mõista midagi tõestada (.) me kuulasime ära (.) me püüdsime selgusele jõuda mis on toimunud (.) ja kui on väidetud et noh komisjonid selleks luuaksegi et asjad kinni mätsida siis meie seadsime oma ülesandeks suuremat selgust tuua (.) komisjonil ei ole volitusi rakendada kellegi suhtes distsiplinaar ee vastutust või tagandada ametikohalt või kõik andmed teadmised järeldused mida me selle komisjoniga saime teha (.) on ses lõpparutluses kirjas
J.M: mis siis edasi tegema peaks et selliseid asju enam [ei juhtuks]
K: [eee]
J.M: treenerid elavad edasi töötavad edasi ja toodavad uusi tippsportlasi
K: mina ei tahaks nagu sellel teemal mis on juhtunud (.) see on nagu üks asi (.) ee (.) seal ei (.) oleks tarvis suuremat selgust vaieldamatult (.) aga et edasi minna (.) ma kujutan ette et on tarvis väga tõsist diskussiooni ühiskonnas üldse (.) selle teema üle (.) on tarvis teadvustada dopingukasutuse probleeme üldse (.) ee (.) väga palju liigub igasuguseid juttusid mida ei ole kontrollitud loomulikult (.) alates jõusaalidest fitnessklubidest kus=iganes kasutatakse rahvaspordi pool (.) see on see tervise rahvatervise pool (.) üks asi on tippsport mis ühele võibolla on elukutse teisele võibolla lihtsalt meelelahutus (.) aga: aga rahvaspordi pool ee peab üldiselt tõsise sellise noh küsimärgi alla ka noh rahvatervise tervikuna (.) ja kui need on kõik ju ravimid mida kasutatakse ee (.) ravimid on mõeldud inimese tervise parandamiseks ravimiseks (.) aga kui ravimit ei kasutata sihtotstarbeliselt vaid oma sportlike tulemuste parandamiseks siis järelikult on siin mingisugune koht (.) kas on eksitud arstieetika treenerieetika või mingi muu asja vastu (.) ja kui me esitlesime (.) ametkondadele terve=rea küsimusi selle hulgas olid politse =piirivalveamet ee ravimiamet e (.) tolli ja maksuamet (.) ee siis me saime ju sealt vastused et ee (.) no probleemi ei olegi üldse sellepärast et noh tolliamet ei ole ava avastanud mitte ühtegi ebaseaduslikku nii=öelda dopinguainete maaletoomist (.) politsei on edukalt uurinud ühe ujuujumistreeneri õigusi kaasuse ära ja see on karistada saanud (.) rohkem ei ole neid (.) noo tegelikult kõik need ee ametkondadest saadud andmed viitavad sellele et (.) kui sotsiaalminister kultuuriminister kogu vabariigi=valitsus tervikuna (.) ei suuda aduda selle probleemi suurust siis ää (.) tegelikult mitte midagi ei toimu (.) ja ma=ei ütleksin et tegelikult viisteist aastat tagasi (.) või natuke rohkem (.) me tunnistasime et meil narkomaaniat ka ei ole (.) et põhjamaa (.) meil on napsisõbrad viinajoojad narkomaaniat ei ole niikaua kuni piltlikult öeldes koit pikaro politseikomissarina niitis maha moonipõllu (.) sellest tuli tohutu kisa (.) ja sealt hakati nagu teadvustama et mis asi see on (.) jaa ja täna no ütleme et sellest narkomaaniateemast räägime täiesti avalikult aga rahvatervise aspektist äkksurmadest või dopingukasutamisest ka rahvaspordis me veel ei räägi
J.M: kes peaks rääkima (.) riik peaks võtma range seisukoha ja kogu lugu eks=ole
K: noo riigis on kõigepealt tarvis teadvustada ehk valijates on vaja teadvustada probleemi olemust (.) kui me vaikime maha ja ütleme et seda probleemi ei ole üldse (.) siis õ siis kõik tunnevad ennast hästi eks=ole ee (.) loll on see kes vahele jääb
J.M: nii (.) ma saan aru et valimisaasta tuleb (.) ilmselt mõned politikud korjavad siit vihje üles mida elus järgmiseks peale hakata (.) aitäh kommentaaride eest vandeadvokaat märt raske (.) me soovitame vaatajatel arvamusfestivalil paidest läbi astuda üldiselt=ku kui teid see dopinguteema tõsiselt puudutab laupäeval kell kaksteist on üheks aruteluteemaks spordi võimalikkus dopinguvabana (.) ja kõigest sellest teeb ee=err=err punkt ee veebileht ka põnevaid ülekandeid nii=et (.) jälgige meid (…) laia ilma seiklustega tutvume nüüd (.) näeme kohe püütonit kellele maitsevad kassid ja veel ka maailma kõige uhkemat ilutulestikku
- - -
J.M: noo=vot täna on see kurb päev kus kogu maailm sai teada et tuntud koomik ja hinnatud hollivuudi näitleja robin uiliams on piltlikult öeldes juhtme seinast välja tõmmanud (.) ma väljendusin väga küüniliselt sest et ei ole täpseid andmeid mis asjaoludel ta surm saabus (.) timo tiiner filmilevitaja robin uiliamsi suur austaja (.) sinu andmetel (.) kuidas see käis
K: oi ei ma=ei [taha]
J.M: [ei taha] rääkida (.) kuidas sa [selle uudise üldse vastu võtsid]
K: [ma ei taha siin spekuleerima hakata mis] sellega on aga noh kõik märgid näitavad et ää et ä ta=ise oma elu lõpetas
J.M: kuidas sa reageerisid sellisele [uudisele]
K: [ääh] (.) ma vabandan nüüd ee kõikide fännide ees aga ma kui ma sain (.) mul abikaasa helistas mulle ja ja sis ütski et kas sa oled kas=sa kuulsid et ääh (.) ää sis ma=ei olnd seda kuulnud sest mu telefon oli tühjaks läinud $ vahepeal $ ja sis ma ee ma tahtsin (.) osa minust tahtis et ta ütleks teisel=pool telefoni et ro robi uiliams (.) aga a noh loomulikult see on minust äärmiselt näotu ja õõ nõme praegu niimoodi tahta ma ei taha ühegi inimese $surma$ aga ma kindlasti ei tahtnud et robin uiliams meie seast lahkuks
J.M: no siit me näeme tema kodu ja leinavaid fänn´e tema maja juures kus ta siis elust lahkus (.) kust ta leiti (.) viimastel andmetel on politsei seda juhtumit uurimas vist nagu enesetapuna
K: seda küll nüüd jaa aga see võiski juhtuda (.) ongi noh nagu (.) võibolla kõige parem et ää ärme jää ärme takerdu tema surma [vaid ää:]
J.M: [ta on vist elu jooksul rohkem]
K: [vaid ää] et vaatamist väärt noh elu jooksul saavutusi ja [palju ta meile rõõmu tekitas]
J.M: [no:h] millal sina avastasid esimest korda et robin uiliams on selline näitleja kes võtab sul karbi lahti ja keda vaataks veel ja veel igas filmis
K: äää see on veider see oli ma arvan see=oli kaheksakümnendate keskpaigas ää ja see ei olnd mingi moɾk ja mindi või või või poppai (.) see oli selline film nagu moskou on the hadsõn ää kus ta ää kehastas (.) äää moskvast läände üle hüpanud ee tsirkuse saksofonisti (.) kui ma õieti mäletan seda pilli (.) et õõ ta tegelaskuju nimi oli vladimir ivanov et ää ja siis õõ tema eluolust siis niu=jorgis pärast seda kui ta oli otsustanud nõukogude liitu mitte naasta ee ja ja ja osad elemendid selles filmis nagu andsid mõista et see on komöödia aga samas noh loomulikult ee mu elu no hilisemas faasis sis ma sain teada et se film on palju $noh siuksem tõsisem$ ja noh ja [mitmeplaanilisem]
J.M: [noo] meil on siin katkend filmist gud moɾning vietnaam (.) kas see kus see äää robin uiliams esitab üsna huvitavat rolli mis tegelikult on tema selle lavakoomiku karakteri üks olulisi nüansse et ta annab hästi kiiresti teksti eks
K: võijaah et see et see on loomulikult roll mis mida võib nimetada tema selliseks lõplikuks läbimurdeks et kas aastal kaheksakend=seitse (.) see on tõesti naguu nagu väga väga lähedalt seotud tema lavakoomiku juurtega
J.M: vaatame üle milline see täpselt on (…) seda filmi mina küll näind ei ole aga ma olen näinud kui emtiviis on lastud vanasti lui aamstrongi uats a piutiful its a uanderful uöld (.) et sis ta laulab seal ka et (.) minu jaoks on robin uiliams on olnud avastus pärast filmi missis dautfaier (.) see on siis see kus ta kehastab naisterahvaks selleks et oma lahutatud perest oma lapsi saaks tihemini näha (.) vaatame sellest ka jupi ära (…) hämmastav ümber ee ümberkehastumisvõime mis tal siis välja lööb (.) eks ta ju sisuliselt mängib siukest paksu vanaprouat selleks et oma lahutatud naise juurest oma lapsi saaks näha ja lõpuks see ei ole komöödia (.) see on tegelt väga tõsine film (.) mina üheksakümnendate alguses olin päris laps aga siis ma sain aru mida lahutusinimestega teha ja kuidas nad siis käituma hakkavad kui meeleheitlikult (.) tegi selle filmiga ju temast ülemaailmse megastaari
K: eejah ta oli ju suur staar selle filmiga ka eestis et eestis oli sel ajal ju selline otse ollivuudist filmilevi alles seal oma esimesi samme tegemas ja see oli esimene film mida siinsed inimesed nägid robin uiliamsiga peaosas (.) [see]
J.M: [ inglis =keel oli ju]
K: vähemalt ingliskeeles oli (.) ei tea kes need teda dubleerituna siis väga palju nägid enne seda (.) aga üle saja tuhande inimese vist $käis seda filmi vaatamas$ eesti kinodes omal ajal
J.M: nomh (.) see staariks tegi tema siin see ümberkehastumine=võ
K: no apsoluutselt (.) õ ja jällegi tema selline maaniline ä täiesti kuulipildujalik ää selline improviseerimisvõime ää mis sis noh selles rollis see loomulikult oli omal kohal jah ja robin uilliams on selles mõttes ikka õõ üks siuke tõeline kullakaevandus oma lavastajatele (.) ta teeb nende elu nii palju kergemaks näiteks sellesama guud mooning vietnaami puhul bärri levinsõn see filmilavastaja ütles et õõ (.) kõik need stseenid kus ää robin uilliams läks sinna diidsei pulti ää olid õõ lõpuks õõ stsenaariumi viimases versioonis märgitud ühe lausega (.) robin uilliams teeb oma asja $jaa kõik$
J.M: näitame kaa siis seda (.) see on nüüd see film millega robin uilliams sai selle mida hollivuudi näitlejad kõik tahavad (.) mis ta täpselt sai räägime pärast katkendit (…) leidis änd džentelmen the oskar gõus tu (.) kuidas sellega läks siis
K: no sellega läkski nii et eks neljandal katsel siis robin uilliams sai parima kõrvalosa kategoorias õõ üheksakümne kaheksanda aasta kevadel oskari (.) ää just selles filmis (.) ää pse katkend noh see võis tunduda nätuke üheülbaline sest õõ (.) ta vist ütles ainult ühte lauset seal [((pomiseb naerdes))]
J.M: [(pomiseb, võimatu aru saada)] võib öelda et väga nii ja [naa]
K: [$jaah$] aga aga noh tähendab loomulikult see on super =roll ja ja ja (.) see on kummaline tegelikult et see imago see koomiku=imago on hästi raske kaduma (.) tegelikult robin uiliamsi ää (.) isiku isiku juurest (.) tegelikult kui ta filmimaailma tal enam=vähem tulid kohe algusest peale sellise päris tõsised rollid et the uöld äkooding to gaap ja sama guud mooning vietnaam kuigi kõik oma komöödiaelementide tõttu õõ tõttu seda peeti nagu puhtaks komöödiaks aga oli ka ikkagi siuke tõsine film (.) deed põuet sossaieti ja nii edasi nii edasi see ka et ä (.) et ä ta oli kaa (.) ta oli ikka tugev draamanäitleja
J.M: noo aga hiilgav karjäär (.) mis neil hollivuudi staaridel häda on et hiilgavast karjäärist hoolimata ollakse ometigi meelemürkide küüsis ja paremal juhul satutakse võõrutuskliinikusse halvemal juhul morrgi [ik]
K: [õõ no] uff meelemürgid hakkasid teda kimbutama tegelikult juba noores vanuses kusagil kahekümnendatel eluaastatel oli ta juba tegelikult ää alkoholi küüsis ää seda võibolla noh võibolla oli seal mõjutaks see et tal noh oli üks parimaid sõpru noh nagu tšon belušši kes kolmekümne=kolme aastaselt ää otsustas meie seast lahkuda üledoosi tõttu (.) ja see oligi nagu selleks otseseks põhjuseks miks tema otsustas siis ee omakorda nagu ää ennast kuivale tõmmata õõ (.) suutis olla täiesti kuival üle kahekümne aasta ja siis hakkasid uuesti probleemid pihta ja et õõ (.) väidetavalt siis kristofer nõulani filmi insomniä ehk unetus võtetel kus siis ä väga morbiidne keskkond alaskal toimuvad filmivõtted tja ja ja ja tema tegelaskuju selline ee noh no pehmelt =öeldes psühhopaat (.) noh võibolla need tunded nii pinna all ja ja ja sealt see uuesti läks ja sinna nahka läks pikaajaline abielu ja ja ja nii edasi (.) aga noh tähendab ma pole siin $psühholoogi$ rollis aga aga aga see on lissalt nagu sellised noh siuksed võibolla sellised noh ä pidepunktid
J.M: jah timo ma täna lugesin feissbukis neid arvutuid (.) järelhüüdeid robin uilliamsile (.) üks neist kõlas üsna täpselt et mida suurem koomik ja mida huvitavam kunstiinimene ja saavutustega kirjanduse kunsti teatri filmilaval seda õrnem ing tal on tõenäoliselt ja kõik see õrnus lõpuks ta enda vastu tööle hakkab
K: õõ et koomikutega on õõ see lugu jällegi et pf võiks siin seda noh kohe diskleimerina pakkuda kui oma oma sellist arusaama sest mitte kui mingit sellist psühholoogilist lähenemist asjale aga noh (.) aga koomiku vajadus teisi lõbustada ja ja ja see (.) sellest koorub võibolla välja see et ä kõikidel teistel ta ümber on nagu tuju taevani aga tema=ise on nagu selline nukrakene eks=ole (.) ja $jaah$ ja koomikule on hästi tähtis kohe nagu vahetu reaktsioon ja niipea kui nagu võibolla kui seda ei tule ää siis ää õ (.) langetakse musta masendusse et võibolla seal (.) noh üks võibolla mingisuguseid selliseid otsitud põhjuseid noh minu=poolt otsitud põhjuseid võibolla on see et ta ju telemaailmas õ praegu üritas ka (.) ääm ilma teha ühes telesarjas telesarjaga the kreisi uans mis siis lõppes pärast esimest hooaega sest no telejaam tõmbas stepsli seinast välja [ja]
J.M: [no=juhtub] selliseid [läbikukkumisi]
K: [apsoluutselt] aga aga koomikule ä on see selge märk võib-olla sellest et ä ta=i ole naljakas ta=i naeruta kedagi ta=ei tee inimestel tuju paremaks [ta=ei]
J.M: igal=juhul nüüd me oleme siin natuke aega tõsised kui robin uilliamsi nimi meelde tuleb (.) aitäh timo tiiner siin muljeid vahendamast (.) järgmiseks räägime ühest ühest uuest digikaardist mida häirekeskus homme esitleb (.) see on väidetavalt tõeline revolutsioon inimeste päästmisel (.) projektile on õl õla alla pannud šveits rahastas seda kaheksakümne=viie protsendi ulatuses ja teada saada kuidas ühe kaardiga siis päästmises revolutsiooni tehakse saatsime ringvaate reporteri (.) lasime tal ära kaduda ja palusime päästjatel ta uusi vahendeid kasutades üles leida (.) vaatame kuidas see kõik õnnestus