Slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet. Slängi kogumisel ja uurimisel on maailmas juba pikk ajalugu. Esmalt mõisteti slängi all kuritegeliku elemendi vulgaarset ja/või salajast keelt, mille saladuse avastamisega püüti kurjategijate vastu võidelda. Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma
STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates- pöörates, mingil muul moel muutes, sisult samad. Kõige otsesem juriidiline seos on antud punktis olevatel sõnadel näiteks perekonnaseaduses paragrahvidega, mis käsitlevad abielu lõppemise korda. 5
Harras pühalik Sarlatan petis aovalgus koiduvalgus Satään värvus Mehaanik Sagräännahk pehme krobeline kitsenahk Mehhanism Sansse võimalusi Ahhat mineraal Sortsid lühikesed püksid Malahhiit mineraal Sovinism rahvusupsakus Sahhariin suhkru aseaine Zargoon erikeel,släng,argoo Psühholoogia hingeelu Smugeldas tõi salakauba sisse Psühhoos käitumis hälve Hasisit mõnuaine Seviot Riidesordid: Senill ... Strets ... Zurii Kohtunike kogu Saakal Kiskja Sesoon Hooaeg Session Tööperiood
Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi defineerida. Samas tähenduses kasutatakse veel ka mõisteid argoo , erikeel ja z^argoon . Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slängielemente. Neid leidub ka antiikautorite teostes. Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913
aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37
Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1
Inimene on alati teenindusprotsessi keskpunkt. Keelekasutus Et vastuvõtja meid mõistaks, tuleb meil kasutada niisugust keelt, millest ta aru saab. See tähendab, et keelekasutus (sõnavara) tuleb kõnetatava järgi kohandada. Ütlus ,,maamehega räägi maamehe keeli, õpetatud mehega ladina keeli,, osutab just sellele. Pole sugugi ebatavaline, et asjatundja kasutab sõnu ja väljendeid, mida vastuvõtja ei mõista. Mis tahes rühmitusel võib tekkida oma erikeel. Omavahelisse kõnepruuki tuleb pidevalt juurde uusi sõnu, väljendeid, lühendeid- ning neid kasutatakse rühma siseselt täiesti loomulikult. Seda nimetatakse argooks või erialaslängiks. Oluline on meeles pidada, et kõnekeel ja kirjakeel erinevad teineteisest. Inimestega rääkides tuleb muidugi kõnekeelt tarvitada. Kui räägitakse nii , nagu kirjutatakse, tunduks see vastuvõtjale ülespuhutud, suurejooneline ja kunstlik. Kehakeel Kehakeelega väljendame ääretult palju
Siiski aeg lendab ja släng omab aasta- aastalt ainult laiema tähenduse. Ka Eric Partridge (1970) on öelnud, et ,, slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet keelemängu ja spontaansust enda väljendamisel loetakse inimestele omaseks ürgseks jooneks". Vaidlemata on see tõsi, et siiamani on ebaselge, mis on släng.Vaatleme hoolikalt, mis termineid kasutatakse slängist rääkides: släng, argoo, zargoon, erikeel, sotsiaalne murre jne. Pilku heites eestikeelsele entsüklopeediale ,,argoo (pr argot), erikeel kuulub mingi konkreetse ühiskonna gruppi, nt meremeeste, sõdurite või õpilaste keelekuju. Võrdluseks võtame Zargoon" (ENE 1985: 286), zargoon (pr), mingi teist keelt imiteeriv segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et ,,släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks".
tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1
inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi defineerimine on väga erinev. Dialekti ja sotsiolektiga seostub mõiste aktsent (accent), mida eesti keeleteaduses pole seni kasutatud. Aktsent viitab keelevariantidele, mis erinevad üksteisest üksnes foneetiliselt 4
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate objektiivsete või subjektiivsete raskuste ületamist. Tahe on inimesele
üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate objektiivsete või subjektiivsete raskuste ületamist. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas, see
slängisõnade kogumist ilma kontekstita. Tõnu Tender on uurinud eesti slängikeelt, selle ajalugu ja slängisõnavara loomet. (Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“. Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel. Kolmandaks on släng ka selles mõttes erikeel, mille eesmärk on jagatava info varjamine nende eest, kes seda teada ei tohiks. Släng loob grupiteadvust ja ühtsust, aitab väljendada oma hoiakut, kompenseerib ühiskondlike klasside erinevust. (Hennoste 2003: 27) 2.2.2
Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused, mille ajendiks oli õilis armastus. Sekstiin- ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Släng- Ameti- huvirühma või nt õpilaste erikeel. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Värsiridade varieerimisega on saadud huvitavaid vorme,
2) 1600-1686 - Tuli kasutusele ülemsaksa kirjaviis (h kui vokaali pikendav märk): võõrtähed c, f, w, x + nende ühendid (saksa k: sch, ck, tz). Kirjutatud tekstide hulk suurenes. Selgelt kujunes välja 2 eraldi kirjakeelt: tallinna k vs tartu k. Algas kirjakeele esmane normimine ja ühtlustamine (esimesed grammatikad ja hilisematele autoritele eeskuju andvad religioossed tekstid). Kirjakeel oli peamiselt tõlkeline vaimulik erikeel, mida vaimulik luges ja vahendas maarahvale. Tallinakeelsed teosed: Mülleri jutluste käsikiri (1600-1606), mis siiski ei saanud hilisemat traditsiooni kujundada, aga peegeldab siiski 17.saj alguse eesti kirjakeele olukorda. Märksa suurema leviku ja ka mõjuga olid Stahli eesti k grammatika koos sõnastikuga (1637) ja tema vaimulikud teosed, jutlustekogu. Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva"
rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda. Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel). Weber-Fechneri seadus – psühhofüüsika põhiseadus – kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Õppimine Biheivioristlikud õppimisteooriad - psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab rõhuasetus objektiivsusele ja täpsusele, mistõttu piirdutakse vaid otseselt jälgitavatest toimingutest või vastustest saadavate andmetega
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
uusromantikast kantud subjektivism ja elutung. "Siuru" kirjastusmärgi all avaldasid nad ka albumit "Siuru" IIII (19171919). skandeerimine luuletuse rütmiskeemi rõhutav lugemisviis. Skandeerimisel allutatakse sõnarõhud värsirõhkudele, seega skandeeritakse värsimõõdu rõhkude mitte sõnarõhkude järgi. Eestis on skandeerimist kasutanud rahvalaulikud laulmisel, seda on propageeritud ka koolis rahvalaulu lugemisel. släng ameti-, huvirühma või ühiskonna mingi kihi erikeel. Näiteks õpilassläng, sõdurisläng, varaste släng. Näiteks: Õpilasslängis on matemaatika mata, eesti keel esta. skenee antiikteatri osa, algul näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ajutine telgitaoline ruum, kust näitlejad tulid oma osi täitma. Hiljem templi või lossi fassaadi kujutav püsiv ehitus orkestra taga, mis moodustas ühtlasi etendusele dekoratsiooni. sonetipärg vt sonett. sonett 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
