MELANOOM Tallinn 2010 1 Sisukord Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3 Mis on melanoomi riskitegurid? 4 Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5 Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6 Melanoomi tunnused 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8 Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9 Prognoos 10 Levik ja staadiumid 11
Toitumist raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed( isutus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, suuhaavandid, neelamisraskus) Võib tekkida alatoitumus, mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid
Fourth level Tekitab sõltuvust Fifth level Statistika WHO andmetel kasutab u 10% põhjaeurooplasi regulaarselt solaariumi Neist 20% külastab solaariumi aastas rohkem kui 100 korda. Rootsis on 80% nahavähi juhtudest on põhjustanud solaarium. Ka kord kuus solaariumis käimine suurendab nahavähiohtu 55% võrra. Melanoom Melanoom on pahaloomuline kasvaja, nahavähi eriliik. Melanoom võib ilmneda igas kehaosas, mis sisaldab melanotsüüte. Kõige sagedamini esinevatest vähihaigustest 25 kuni 30 aasta vanustel inimestel Vastavalt MTO statistikale sureb igal aastal melanoomi tõttu üle maailma ca 48 000 inimest. Kuidas ära tunda? Olemasolevates sünnimärkides või tedretähnides tekib värvi, suuruse, vormi või tundlikkuse muutus. Asümmeetrilised piirjooned ja on ebaühtlane värvus.
Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine Vähki ei ole võimalik täielikult ennetada, kuid 2/3 juhtudest on põhjustatud suitsetamisest või halvast toitumisest. Täisväärtuslikult toitudes on võimalik vähendada riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad ühendid) ained tekivad ka toidu töötlemisel: soolamisel, marineerimisel, suitsutamisel, samuti rasva ja liha kõrbemisel. Ennetamiseks peaks eelistama taimseid rasvu loomsetele
· UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg varju minna!" · Melanoom · Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. · Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 3 miljoni nahavähi · Haigestuvad järjest nooremad · Melanoomi tekkepõhjused · Ultraviolettkiirgus (nii päike kui ka solaarium); · Päikesepõletused (eriti lapsepõlves saadud); · I, II nahatüüp; · Palju sünnimärke nahal; · Kaasasündinud sünnimärkide esinemine; · Atüüpiliste/düsplastiliste sünnimärkide esinemine;
moodustavad rakud hakkaksid melaniini tootma. Samuti tihendab UVB nahka kaitsmaks seda päikesekiirte eest. (http://www.australiangold.ee/ ). Samas hoiatab Tööelu infoportaal, et UVB kiirgusel on suur mõju silmade tervisele. Selle kiirguse mõjul võib tekkida hall kae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjustaja. Sarvkesta valguspõletus on põletikuline protsess, mis võib endaga kaasa tuua valu silmades ning nägemise ajutise hägustumise. (Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju). 4. MELANOOM Melanoom on nahavähi vorm, mis võib levida kiiresti ja põhjustada surma, kui seda välja ei ravita. Kõige iseloomulikumaks melanoomi varajaseks sümptomiks on sünnimärgi suurenemine. Enim on ohustatud inimesed, kellel on kehal väga palju sünnimärke. Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutel UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium. 1) Päikesevalgus liigne päikesest tulev UV kiirgus kahjustab nahka ja tekitab melanoomi soodustumist
põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida. Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus ja korduvad kopsupõletikud. Muudeks võimalikeks haigusnähtudeks on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900
päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida. · Pahaloomuline melanoom on kõige sagedam meestel.Suur risk saada melanoom on neil,kellel on palju sünnimärke või tedretähne. Üks kolmandik melanoomidest areneb olemasolevatest sünnimärkidest,samas kui ülejäänud arenevad normaalsest nahast.Kui melanoomi ei ravita koheselt,võib põhjustada see surma. · Kaposi sarkoom oli varem väga haruldane vähivorm-selle esinemist on hakatud tähendama aina sagedamini ning seda peamiselt aidsihaigetel ja seoses herpesviiruse infektsiooniga.
Solaariumit külastatakse valdavalt pimedamatel ja külmematel aegadel, milleks Eestis on sügis, talv ja kevad. Solaariumis käimist põhjendatakse kuldse nahavärvi saavutamise- ja D-vitamiini tarbimisega. D-vitamiini saadavus solaariumi päikeselt tegelikult on minimaalne, kuna seda saab vaid UVB kiirguselt, kuid solaariumis esineb vaid UVA kiirgus. Samuti tiheda solaariumi külastuse tulemiks võib olla kohati surnuna välja nägev nahk ja nahahaigused, millest tuntuim on melanoom. Eestis haigestub aastas melanoomi statistiliselt 15 naist ja 7 meest 100000 elaniku kohta. 2009. Aastal suri Eestis 65 inimest melanoomi tõttu, see paneb tõsiselt mõtlema, kas tõesti on jume nii tähtis, et sellega oma elu ohtu seada? Kindlasti mitte! Solaariumist oodatavad vitamiinid saab edukalt asendada septembrist maikuuni kalamaksaõli tarbides. Niisiis solaarium kujutab endast suuri riske ja ma ei pea õigeks noorte solaariumi külastamist. Enamik noori ei teadvusta end tegelikest
ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka olemasolevast sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav, muutuv pigmendilaik. Oluline
ärevus, stress ja sellest võib hiljem saada pikaajaline harjumus, millest raske vabaneda. Mingi aine puudust küünte närimise taga ei ole. Vahel on ka abi spetsiaalsetest küünelakkidest, neid aga peab väga järjekindlalt kasutama ja vahel on nende maitse liig vähe vastik, et halba harjumust ohjata. 4.2 Süvendid, vaod, kõrgendid, must värv Kasvajad (tüükad, cysta myxoides, küünealune eksostoos, püogeenne granuloom - Pyogenic granuloma, epiteelrakkude vähk ja melanoom) põhjustavad küüne erilisi kasvuhäireid, küüne irdumist, melanoom lisaks küüne värvumist mustaks või pruuniks. 14 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Cysta myxoides Püogeenne granuloom Melanoom Soolatüükad 4.3 Süvendid ja ristivaod
Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad
Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse
õhutemperatuure ning atmosfääri õhuvooge. 3. OSOONIAUKUDE TAGAJÄRJED Kuna osooniauk kujutab endast oluliselt õhemat osooni kihti, siis jõuab suurem hulk UV- kiirgust, eriti muidu osoonis neelduvast UV-B kiirgusest, maapinnani. Inimeste tervisele mõjub liigne kiirgus negatiivselt. Üha sagenevateks terviseprobleemideks on inimeste nahaprobleemid. Need võivad olla nii lühiajalised, nagu päikesepõletused, kui pikaajalised, näiteks naha vananemine, melanoom ja nahavähk, neist viimased kaks, eriti melanoom on eluohtlik haigus, mille esinemissagedus kasvab üsna kiiresti (Veismann, Eerme, 2011). Teine inimestel ohus olev organ on silm. Päikesekiirgus võib esile kutsuda erinevate kae vormide, nagu vanadus- ja hall kae, tekke (Veismann, Eerme, 2011). Samuti võivad hõrenenud osoonikihi tõttu kahjustuda ka taimed ning meres leiduvad planktonid. Tugevam UV-kiirgus võib mõjuda taimekasvule pärssivalt, kuid samas on
antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed. Ketendavad piirkonnad ning haavandid. Pisikesed lõhed mis ei parane. Suurenenud sõnnimärgid. Nahakasvaja ehk melanoom. Psoriaas = see on päranduslik haigus. Krooniline mitte nakkav. Nahaseened = see algab tavaliselt varbavahelt. Närvi ülesanne on võtta vastu erutusi. Karvapüstlihase ülesanne on karvu turri ajada. Rasunääre muutab naha elastseks ja kaitseb nahka ka karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta. Higinäärme ülesanne on jääkainete väljutamine ja ülekuumenemise eest kaitsta.
Ultraviolettkiirguse ohtlikkusest Alles nüüd, kus nahavähi ja pahaloomulise pigmentkasvaja melanoomi esinemissagedused arenenud riikides kasvavad, on inimeste hoiatamine liigse UV-kiirguse eest saanud üheks vähivastaste programmide koostisosaks. Arstide arvates eksisteerivad kõigi lainepikkuste UV- kiirgusel naha suhtes negatiivsed kõrvaltoimed. Viimased võivad olla kas lühiajalised (päikesepõletus) või pikaajalised (naha vananemine, melanoom, nahavähk, fotodermatoosid). Melanoom saab alguse tumedapigmendilisest sünnimärgist,mis päikesekiirte toimel või ka hõõrumise tagajärjel hakkab kasvama, värvust ja kuju muutes. Samal ajal võivad mujal organismis juba tekkida siirded. USA keskkonnakaitse ametkond laskis arvutada, mida tooks kaasa viieprotsendiline osoonikihi õhenemine Põhja-Ameerika kohal. Nahavähki haigestumine kasvaks poolelt miljonilt juhult (nagu see viimased 50 aastat USAs keskmiselt oli) 12 miljonini. Senise 9300
tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme. Nahavähi saamisel ei ole ükski nahatüüp erandiks. Tumedatel inimestel esinev melanoom ilmub tihedamini just neisse kohtadesse, kuhu päikesevalgus ligi ei saa. Vähi haiguskolle ilmub ootamatult või areneb aeglaselt. Selle väljanägemine sõltub vähi liigist (ateena.ee 23.02.2009). 4.1 Basaalrakk-kartsinoom (BK) Basaalrakk- kartsinoom on kõige sagedamini esinev pahaloomuline nahahaigus. BK kulg on üldiselt healoomuline. Siirdeid teistesse organitesse (lümfisõlmed, kopsud, luud, maks) annab väga harva- 0,1%
· Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui
+ suur saak, vastupidavam, vähem kemikaale tänu millele keskkonna saastatus väheneb, meditsiinilised uuringud. võib osutuda in org kahjulikult, eetikaprobleemid, looduslik mitmekesisus, maitseomaduste halvenemine Selgita, mis on eugeenika. ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Pärilikud haigused ja nende diagnostika ja ravi? Lühinägelikus, suhkrutõbi, kopsuvähk, kurtus. Päriliku eelsoodumusega haigused ja nende profülaktika? Rasvatõbi, melanoom, rinnavähk, alkoholism. Mittepärilikud haigused? Nakkushaigus, trauma, parsiidid, lootel tekkinud haigused (punetised, emal alkoholism)
valgenahalistel. Kui organismis ei moodustu melaniini üldse, on inimese nahk ja juuksed valged (albinism). Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Kõik vähitüübid on põhjustatud DNA kahjustustest rakkudes. DNA kahjustused võivad esile kutsuda rakkude kontrollimatu jagunemise, mis annab aluse kasvajate tekkimisele. Melanoom tekib reeglina kahjustustest, mis on tingitud päikese UV kiirgusest, aga ka UV-kiirgus solaariumites võib sellele kaasa aidata. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Dermis e. koorium e. pärisnahk Epidermise all asetseb pärisnahk e. dermis, see on 0,5 – 1,5 mm paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub
healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti
(Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon...:2010) ITK kliinilisest andmebaasist saadud tulem edastati Vähiregistrile. Päritavateks tunnusteks olid vähi diagnoosikoodid (RHK-10 diagnoosikoodid) C00-C14 (huule, suuõõne ja neelu pahaloomulised kasvajad), C15-C26 (seedeelundite pahaloomulised kasvajad), C30-C39 (hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad), C40-C4 (luu ja liigesekõhre pahaloomulised kasvajad), C43-C44 (melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad), C45-C49 (mesoteelkoe ja pehmete kudede pahaloomulised kasvajad), C50 (rinna pahaloomuline kasvaja), C51-C58 (naissuguelundite pahaloomuline kasvaja), C60-C63 (meessuguelundite pahaloomuline kasvaja), C64-C68 (kuseteede pahaloomuline kasvaja), C69- C72 (silma, peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomuline kasvaja), C73-C75 (kilpnäärme ja muude sisesekretsiooninäärmete pahaloomulised kasvajad), C76-C80 (ebaselgete,
Nende nomenklatuur laieneb iga aastaga. On selgunud mitme pestitsiidi ja ravimi mutageenne toime. Mutageenid minu elus: · UV-kiirgus Mutageenidest puutun ma oma elus kõige rohkem kokku UV-kiirgusega. Kuna olen väga kirglik päevitaja, siis UV-kiirgusest tulevad mutageenid on minu suurimaks ohuks. Ülemäärane UVB kiirgus võib põhjustada päikesepõletust ja mõned vormid ka nahavähki. Kuid kõige surmavam vorm - pahaloomuline melanoom - on enamasti põhjustatud kaudsest DNA kahjustusest. 92% nahavähki ehk melanoomi on põhjustatud mutageenide poolt. Inimestel pikaajalisel kokkupuutel päikese ultraviolettkiirgusega võib tekkida äge ja krooniline mõju tervisele - naha , silmade ja immuunsüsteemi kahjustustena. Lisaks võib ka UVC kiirgus põhjustada kahjulikku mõju, mis võib olla mutageenne või kantserogeenne. · Olmekeemia Olmekeemia vahendite puutub iga inimene kokku kodus koristades. Paljud olmekeemia
kreemist, tablette kasutatakse väga tihti korduva ohatise ning nõrgestatud immuunsüsteemiga isikute puhul. Rasketel juhtudel (näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB? Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida. 1. Melanoom - Melanoma malignum Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka: - Pigmentsünnimärgid e
Vähi biomarkerid Vähi biomarkerid on biomolekulid, mida leidub veres, teistes kehavedelikes või kudedes. Biomarker võib olla kas normaalse või patoloogilise protsessi tunnuseks, samuti viidata kahjustusele või haigusele. Markerit võib kasutada kontrollimaks seda, kuidas keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olema...
Pea meeles: Juua ei tohi anda kohvi ja alkohoolseid jooke! Jahedad joogid ja mähised ei tohi olla jääkülmad! Jahutada ei tohi liiga kiiresti ja intensiivselt! Mis on päikesepõletus? Päikesepõletus pole allergiline, vaid põletikuline valulik nahakahjustus, mille nähud taandarenevad. Kaugelt dramaatilisemad 7 on kroonilised päikesekiirguskahjustused nagu naha kiire vananemine, pahaloomuline pigmentkasvaja melanoom ja nahavähk. Viimase põhjustab rakutuumade talitluse häiritus. Rakutuuma ensüümid koormatakse üle juba siis, kui päikesekiirguse annus on ainult 66% nahapunetust esilekutsuvast annusest. Järelikult tuleb rakutuumades paikneva pärilikkusaine desoksüribonukleiinhappe jäävate muutuste ja seega ka vähiohu ärahoidmiseks lõpetada päevitamine aegsasti, mitte viimasel minutil enne nahapunetuse ilmumist. ALATI tuleks päikese käes viibides
kopsu-, rinna-, eesnäärme ja jämesoolevähk. Eestis esineb meeste seas kõige sagedamini eesnäärme vähk (24% kõigist meeste vähijuhtudest, 2006), teisel kohal on kopsuvähk(15%). Kolmandal kohal meeste hulgas on käär- ja pärasoolevähk, neljandal nahavähk. Naiste sagedasem pahaloomuline kasvaja on rinnavähk, moodustades ligi viiendiku kõigist naiste vähijuhtudest. Haigestumus sellesse vähki on aja jooksul tõusnud. Teisel kohal on naha pahaloomulised kasvajad (v.a. melanoom), moodustades 14% kõigist kasvajatest. Levinumad vähivormid naistel on ka käär- ja pärasoolevähk (12%) ning maovähk, mida esineb 6% kõigist vähijuhtudest.(Grün-Ots 2010) 4 KOPSUVÄHK Kopsuvähk on oma käitumiselt väga heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks.
Päike UV piirkonnad UVA 320-400nm- päevitustoime, nahaaluskude, kantserogeenne+ UVB 280-320nm- põletustoime, pärisnahk, lääts, klaaskeha, kantserogeenne ++, toime kõige kiirem UVC 100-280nm- bakteritsiidne toime(ei läbi atmosfääri), marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia Naha degeneratsioon Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus
tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust. -kiirgus: heeliumi tuumade 2He4 voog laenguga +2 ja kiirgusega (3,9-5,6)*107 m/s. Osakeste kineetiline energia on suurusjärgus 4-9 MeV. -kiirgus: suure kiirusega, 1,6*108 m/s, läbimisvõime on 100 korda suurem ja ioniseerimisvõime 100 korda väiksem kui -osakestel. -kiirgus: footonite voog sagedusega 1020 Hz 97. Ultra- ja infrakiirguse bioloogiline toime. UV kiirgus toodab D-vitamiini, päevitus, nahavähk, melanoom jt nahahaigused. IP kiirgus põhjustab liigtarbimisel haavu. 98. Nähtava valguse, raadiolainete ja ultraheli mõju. Nähtav valgus annab valguse meile ümberringi. Tänu raadiolainetele saab kasutada mobiile, raadiosid, telereid jm side- ja radaritehnikaid. Ultraheli tekitab keskkonnas vedelikes mullikesi, saab kasutada meditsiinis organite, vereringe, südame klappide, loote kontrollimiseks. 99. Milline on aine radioaktiivsuse ühik? Becquerel 100. Mis on poolestusaeg
hakkas umbes minutiga põletama siis ma tundsin et ma rohkem ei taha (.) mis asi see melamiin seal nahas on K: ma arvan et seal on tegemist ikkagi melaniiniga ja on tege ja sellisel juhul on tegemist pigmendiga et nahk toodab (.) nahapigmendi rakud toodavad siis pigmenti (.) jaa vastavalt siis fototüübile siis missugune on võime toota pigmenti pigmendirakkude puhul J.M: sealtmaalt kust melaniinist või pigmendist saab melanoom mismoodi see protsess käib [kas] 27 K: [ää] J.M: [kui inimene magama jääb] päikse kätte õhtuks kui palavik on K: päris nii see kindlasti ei ole (.) kindlasti on teatavasti süüdi keskkonnafaktorid ja ultraviolettkiirgus aga siin kindlasti ei ole nii lih:tne et see (.) siin on olemas ka geneetilised faktorid ja võimalik ka või bakterioloogilised faktorid miks tekib siis
Diabeedi juhtudest ca 10%, valdavalt kohe lapseeas Maailmas 35 milj. haiget, 100000 kohta Hiinas alla 1, Soomes 35 Sagedus tõuseb aastas kuni 3%(?) Diabeet tüüp 2 Insuliin-sõltumatu diabeet (T2D) Polügeenne 2011.a. teada enam kui 36 geeni Need geenid määravad haigusest siiski vaid 10% 14. HIV/AIDS levik Kõrgeim levik vähearenenud riikides. 15. Sagedasemad kasvajad Eesnäärmevähk; rinnavähk; kopsuvähk; soolevähk; põievähk; melanoom, leukeemia, pärasoole-, neeru-, pankrease-, munasarjavähk; ajukasvaja 16. Knudsoni kahe löögi hüpotees Knudsoni kahe löögi hüpotees. Päriliku (1) ja mittepäriliku (sporaadilise) (2) retinoblastoomi moodustumine. Pärilikul tüübil on vaja üks (ühes alleelis), mittepärilikul juhul aga kaks mutatsiooni RB-geenis (mõlemas alleelis). 17. Kasvajate avaldusahelad Metastaatilise soolevähi geneetiline ahel.
Rohkem T-lümfotsüüte alles kauem. Integraasi inhibiitorid. Proteaasi inhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA Noortel ja vanadel indiviididel on erinevad kasvajate spektrid. Lapseea kasvajad on seotud konkreetse fenotüübiga, võivad arenema hakata juba looteeas
MYCL on tekkinud mutatsioonide tulemusel esmase geeni eri piirkondades. Aktiveeritakse translokatsiooni tulemusena. Produktiks on onkovalk, mis töötab samuti transkriptsioonifaktorina, kuid mõju on normaalsest erinev. See aktiveerib liigseid mitmeid geene, mis stimuleerivad rakkude jagunemist ja surub maha geene, mis kodeerivad rakutsüklit pidurdavaid valkusid. Selle onkogeeni olemasolu on tuvastatud paljude kasvajatüüpide puhul – rinnavähk, põievähk, B - rakuline leukeemia, melanoom jne. E2F on transkriptsioonifaktor, kui selle geeni aktiivsus on pärsitud, siis hakkavad rakud kontrollimatult prolifereeruma. 13. Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide aktivatsiooniteed - mehhanismid: a. Aktivatsioon mutatsioonide kaudu b . Aktivatsioon kromosoomide translokatsiooni kaudu c. Aktivatsioon geenide amplifikatsiooni kaudu d. Aktivatsioon retroviiruste abil - Aktivatsioon mutatsioonide kaudu – näiteks muteerub normaalne proto - onkogeeni ras
annaabi.ee 
