Gristi Adrat TTP-10 Foorum Urmas Lehtsalu Foorumis räägiti Millised on Eesti tuleviku jaoks kõige olulisemad küsimused? Külas olid Priit Põldoja(ettevõtja), Ain Aaviksoo(Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse liige), Ott Pärna(Arengufondi juhatuse esimees) ja Maarja Mändmaa(Mitteturundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees). Seal küsiti rahva arvamust. Küsimus nägi välja nii Kas Eesti on talentidele atraktiivne riik? 21,1% vastas JAH ja 78,9% vastas EI. 1000 inimest ei arva eesti tulevikus ühte moodi,(nad mõtlevad kuhu rohkem püüelda).Riik peaks olema koduselt armas ja avatud,(avatud selles suhtes, et rohkem maailmale avatud).Sellest suhtes armas et ühte pidi et ühiskond oleks terve et hammasrataste vahele jäävaid inimesi oleks vähem. Ja peamiselt talendid tulek kõrval riikidest. (mis ei ole eriti hea minu meelsest sest ikkagi me oleme ju Eesti riik ja meie rahvaseast peaks tulema talente mitte mujalt riikidest). M...
Viimne reliikvia Mina vaatasin klassikalist filmi Viimne reliikvia . Selle filmi lavastaja on Grigori Kromanov , film oli lavastatud 1969 aastal . Filmis on selgelt näidatud tolle ajastu jooned, näitlejate vestlus ja riided tõstavad esile aega millal sündmused toimusid. Selles filmis jutustatakse sellest kuidas Hans peab abielluma noore tütarlapse Agnesega selleks ,et kirikule päranduks reliivia, kuid sündmuste arenedes pulmad jäävad ära röövlite sekkumise tõttu ning ajal mil Agnes peitis ennast toas Gabriel lõi sisse akna ja päästis ta röövlite käest ning viis ta metsa. Nad suundusid Tallinna ja teel armusid üks teise. Ivo haavab Gabrieli, kuid õnneks metsnik leiab Gabrieli ja pääastab ta elu, seejärel Ivo tappab Hansu ja võtab reliikvia endale. Toimub lahing Ivo ja Gabrieli vahel, juba kirikus. Kohalikud elanikud alustavad ülestõusu ja võidavad lahingu laastate...
Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I
3 ● Võistluse iseloomustus ja analüüs………………………………………….4 ● Isiklik arvamus…………………………………………………………….4 ● Kasutatud allikad…………………………………………………………...5 2 Euroopa jalgpalli meistrite liiga Vaatasin Euroopa jalgpalli meistrite liiga võistlust, kus võistlesid Fc Donetski Shaktar (ukraina) ja Fc Bayern München (saksamaa) . Peakohtunik : Alberto Udiano Mallenco Fc Donetski Shaktari koosseis: ● Nr 30 Andriy Pyatov ● Nr 5 Olexandr Kucher ● Nr 8 Fred ● Nr 9 Luz Adriano ● Nr 13 Vyacheslav Shevchuk ● Nr 17 Fernando ● Nr 20 Douglas Costa
Globaalökoloogia RastaKarl 11a Tallinna Inglise Kolledz 2010 Sissejuhatus Töös käsitletavaks probleemiks on globaalökoloogia. Teemat mina ise ei valinud, kuid ta on minu arust väga huvitav ja kasulik, nii praktikas kui teoorias. Põhjus miks ta minu arust nii praktikas kui ka teoorias kasulik on: paljud tänapäeval kogu inimkonda puudutavad probleemid on otseselt globaalökoloogia uurimisobjektideks ning ta toetab säästva e. jätkusuutliku majanduse teooriat, mis on helge tuleviku jaoks väga tähtis. Taustinfo Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Inimene on neid protsesse ja suhteid uurinud juba tuhandeid aastaid, kuid kommunikatsiooniraskuste tõttu erinevat...
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe.
SOOVIDES SÜDAMEST Ma astusin uksest välja ja tundsin et õrgus oli tunda mingit imelikku nuhinat. Ma kõndisin nipsake eemale ning nägin, et maas ei olnud enam ühtegi lumeräitsakat. Oli näha vaid mõnda üksikut lumekrüüli. Muru kluttidest paistsid välja lumekõllised. Enamus lilli juba kiratses ning pungad puudel krookusid. Ma vaatasin taevasse ning nägin nõhesiniste pilvede vahelt nurukollast päikest, mis tahtis tungida otse minu pürinasse ja seda sällendada. Taevas olid ka gerbamaalt saabuvad linnud, kes lendasid kõik kuppides. Eemalt pudelust kuulsin, kuidas trillud hõikasid ja kilkasid. Vaatasin korraks terlise peale ning nägin et mõned üksikud jääpurikad on sinna veel jäänud ning needki liperdavad. Lõpuks asusin ma sirelipõõsa juurde ning võtsin käte tema kurli. See
Need keerlesid samamoodi nagu mõtted mu peas. Kuidas peaksin ma võitma tagasi oma ma armastatud südame? Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle kaela on veeretatud? Millal saan ma rebida endalt selle maski ja kasutada oma tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi
20 Ma lasin vahetada eurod sekkideks, võtsin kaasa tuuleka(vihma korraks) 30 Ma alustasin reisi ahja bussijaamast kus ma läksin bussi peale 40 Ma sõitsin ahjalt-tartusse, tartust tallinnasse, sealt sadamasse, laevaga rootsi, rongiga kesklinna, sealt tagasi sadamasse, laevaga tallinnasse, sealt taksoga bussijaama, sealt tartu ja tartust ahjale. 50 Bussis ma lihtsalt igavlesin. Laevas ma mängisin videomänge ja mänguautomaatides, käisin poodides, vaatasin showsid ja palju muudki. 60 Ma sain teada et rootsi võitsis hoki MM-i. Ma õppisin rootsi keeles number 8. 70 Ma nägin rootsi hoki MM-i võidu tähistamist, vaatasin vahtkonna vahetust ja nägin palju negriide. 80 Ma jäin reisiga hästi rahule. 90 Me oleks võinud käia lõbustuspargi juures ja hinnad oleksid pidanud olema samad mis paberi peal olid kirjas. 100 Võtke palju raha kaasa ja ärge annetage kerjajatele raha.
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu
Jakob Westholmi gümnaasium Kevin Otto Koit 7.c kl 03.05.2015 Telesaate arvustus 25 aprillil kell 11.40 vaatasin kanal 12. telesaate `'Conan''. `'Conan'' on lõbus komöödia saade, kus räägitakse nalju, näitavad sketse , kutsutakse külalisi stuudiosse, et nendega teha intervjuu ja samuti kutsutakse ka muusikuid ja nad esitavad oma muusikapala. Selle saate tegija on Conan O' Brien. Selle saatejuhid on Conan O' Brien ja Andy Richter. Samal päeval, kui ma seda vaatasin, oli sinna kutsutud näitleja Ricky Gervais, poliitik Elizabeth Warren ja bänd nimega "Awolnation".
ülalpidajad üles annan. Õnneks ei olnud seda raske seletada ning ma tänasin neid ära kuulamise eest ja lahkusin. Eemale minnes kuulsin, kuidas noorem lausus: ,,Tänase öö sihtpunkt on vist teada." Koju tagasi sõites olin endaga rahul ja väga õnnelik. Koju jõudes panin toidukraami kööki ja ei rääkinud kellelegi, millega ma just hakkama olin saanud. Ootasin ööd ja ei suutnud isegi süüa. Läksin voodisse, kuid ei tahtnud magada. Vaatasin lakke kuni kuulsin auto ja inimeste hääli, muutusin ärevaks, vaatasin aknast välja ning nägin kuidas 4 meest sammus maja poole, kaks esimest olid need, kellega ma täna rääkinud olin. Läksin toast välja, et vaadata, mis täpsemalt toimub. Mati seoti kinni ning viidi kaasa, ülejäänud pere jäi maha. Karl ja Kati nutsid nii, et mul hakkas neist isegi kahju. Siiski vaatasin seda hea meelega ja tundsin kuidas isagi sellega rahul oli.
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see.
Näitlejad olid head ja oskasid väga hästi oma rolli sisse elada. Väga sügavamõtteline oli lõpustseen, kus Admiral ja Anna said lõpuks oma tantsu, mis oli siiski vaid kujuteldav. Aga igaüks võis aru saada, et olenemata lühikesest ajast, mis Admiral ja Anna koos said veeta, elas nende armastus edasi ka pärast Admirali surma. Lõppkokkuvõtteks võiksin öelda, et film oli huvitava süzeega ja ma ei kahetse, et ma vaatasin. Sõjalised faktid jäid küll veidike segaseks ja mõnes stseenis polnud päris hästi aru saada, kes nüüd on punased ja kes valged, kuid üleüldiselt mulle meeldis ja igav seda filmi vaadates kindlasti ei hakanud.
Kohe tekkis mul nii palju küsimusi, kuid samal hetkel, hinged tõstsid enda šampusega täidetud bokaalid ja osutasid käega minu bokaalile. Kõik selle loo tõttu mul läks isegi meelest ära, et mõne hetke pärast pidi uus aasta saabuma. Otsustasin viisakusest küsimused hiljemaks jätta. Kuulsin kuidas kellad lööma hakkasid. Hakkasime šampust jooma. Äkki pilt silme ees kadus, ärkasin üles juba enda kodus. Kas kõik see oli uni? Ma vaatasin ümberringi, lootes leida mingi tõestuse sellele, et see kõik oli päriselt minuga juhtunud. Äkki tuli meelde, kuidas ma pükstele praekapsast proovida andsin. Vaatasin enda pükse ja ma märkasin neid samu plekke, mis praekapsas jättis. Tundsin enda üle uhkust, ma kohtasin uut aastat enda esivanematega.
,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud arstide streik. Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt selged ning kas need ka väärivad toetust. Lisaks tooksin enda silmis olulise küsimusena välja ka selle, kuidas oleks võimalik peatada meditsiinitöötajate väljavoolu oma kodumaalt. Tõstatatud
sellega harjuda ning seda mõista, kuid lõpuks kui kõik selgeks sai, mõistsin, kui hästi see filmi süžeega kokku sobib. Visuaalid ise, mille hulka kuuluvad näiteks jäätunud auruvedur ning palju muid väikeseid detaile, on kõik imeilusad. Sisu suhtes on huvitav vaadata, kuidas kujutatakse Vene kõrgklassi. Ma tavaliselt ei vaata selliseid filme, sest mind huvitavad rohkem action- ja põnevusfilmid, kuid pean tunnistama, et see linateos hämmastas mind väga. Vaatasin seda suure huviga. Vahepeal tekkis küll palju segadust asjade mõistmisega, kuid jäin siiski väga rahule. Mulle meeldis see film väga ning kindlasti soovitaks seda ka oma sõpradele ja tuttavatele, sest see on vaatamist väärt.
teises käes oli mõõk. Nad istusid mingi naljaka looma selja , kes oli meile veel tundmatu. Kõik küla rahvas pidasid neid jumalateks, ning kummardasid neid ja pakkusid neile ande. Keegi ei osanud arvata et nad võiksid olla halvad ja läksid neile päris lähedale, et katsuda hobust. Järsku tõstis üks meestest mõõga ja tappis ühe inimestest, kes oli liiga lähedale tulnud. Rahvas jooksis laiale. Nii minagi, ma peitsin end põõsasse. Vaatasin kuidas nad tungisid meie kodudesse ja varastasid sealt kõik meie esivanemate ilusad kullast nikerdused, ning nad tapsid mõned vastuhakkajad meie hõimust. Imikutega käitusid nad väga julmalt, nimelt loopisid ja tapsid neid. Ma ei julgen teha midagi, pealegi olin vaid 14 aastane. Vaatasin ka naaber külasse, ning seal see sama kordus. Mul ei olnud kuhugile minna. Nad olid julmalt tunginud meie maale. Igasse külasse tungisid rüütlid sisse ja hävitasid mis teele ette jäi
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab
lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta. Kuuldes, et me lähme kirikusse, lausus ta, et me oleme nii patused, et ükski küünal ei kustuta neid. Järgnes naeruhoog ning Kimi ja Madisega tuletasime meelde ka varem kuldsuu lausutud mõtteteri ning anekdoote. Jõudes Lehola bussipeatusesse suunaga kesklinna poole vaatasin ma troll number kahte oodates pidevalt ning närviliselt kella. Käsi käis päris mitu korda tasku vahelt, et näha palju telefonis kell näitab, sest Birgiti viha ei taha keegi tunda. Trolli saabudes vaatasin ma viimast korda kella ning me olime graafikus. Troll oli vanem ning rahvaga umbe aetud. Igas peatuses tuli rahvast vaid juurde ning ruumi jäi vähemaks. Seejärel sisenes kamp 20. aastates meesterahvaid, kes rääkisid üle trolli.
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale
koosseis…………………………………………………………….3 ● Võistluse iseloomustus ja analüüs………………………………………….4 ● Isiklik arvamus…………………………………………………………….4 ● Kasutatud allikad…………………………………………………………...5 Euroopa jalgpalli meistrite liiga 2 Vaatasin Euroopa jalgpalli meistrite liiga võistlust, kus võistlesid Fc Donetski Shaktar (ukraina) ja Fc Bayern München (saksamaa) . Peakohtunik : Alberto Udiano Mallenco Fc Donetski Shaktari koosseis: ● Nr 30 Andriy Pyatov ● Nr 5 Olexandr Kucher ● Nr 8 Fred ● Nr 9 Luz Adriano ● Nr 13 Vyacheslav Shevchuk ● Nr 17 Fernando ● Nr 20 Douglas Costa ● Nr 28 Taison
7.08 valmistasin Türgi suppi. See oli minu jaoks uus. Hakkisin sibul peeneks. Purustasin küüslauku ja riivisin porgandi jämeda riiviga. Kuumutasin pannil või ja praadisin selles paar minutit sibulat, küüslauku ning porgandit. Lisasin pannile tomatipasta, segasin läbi ja praadisin veel umbes minut. Kala peale puljong, lisasin loputatud läätsed ja tükeldatud kartuli. Lisasin ka loorberilehte ja sidrunimahla. Keetsin, kuni läätsed on pehmed selleks vaatasin nende keemisaega pakendi pealt. Maitsestasin soola ja pipraga Raputasin peale maitserohelist ja serveerisin pigista sisse värsket sidrunimahla. 8.08 valmistasin erinevaid salateid. Neid oli palju, et isegi ei jätnud meelde. 9.08 valmistasin kokka jaoks kastmeid. Nad olid vürtsilised, soolased ja magusad. 10.08 tükeldasin juurvilju. 11.08 Valmistasin jälle erinevaid salateid. 12.08 oli mul juurviljade tükeldamine 13.08 valmistasin kliendile Türgisuppi. Hakkisin sibul peeneks
teatraalse kompositsiooni süžeed ja kontseptsiooni silmas pidades. Seda näitust külastasin ma veel talvisel vaheajal ning seepärast ei kirjutanud üles ühtegi kunstniku nime, kelle töödest näitusel tahaksin rääkida. Kaua käisin mööda saali jälle ja jälle ning ei teadnud, mida kindlasti valida, et kirjeldada retsensioonis. Silme jäi just alltoodud foto tagaplaanil olev pilt. See teos näis minu jaoks väga ebaarusaadav ja kummaline. Kui ma esimest korda, seda vaatasin ei pööranud ma isegi tähelepanu detailide ja ei jäänud tema ees kauemaks, kui paariks sekundiks. Teist ja kolmandat ringi tehes hakkasin rohkem seisma ja vaatama. Proovisin aru saada missugune see teos on. Mida ta väljendab. Kui tulin koju ja vaatasin juba veel kord näituselt tehtud pildid üle, otsustasin, et valin kirjeldamiseks just selle pildi. Maal on tehtud justkui mitmest osast. Pildid on üksteisest eraldatud, aga ma arvan, et jutt, mida nad edasi kannavad on üks
Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film,
Ukse ees asus infolett, kus sa infot küsida muuseumi kohta. Infoletist edasi oli poe kassa. Seal on ka võimalus kaardiga maksta. Poe kujundus jättis väga hubase mulje, olid rahulikud toonid näiteks kollane ja roheline. Lisaks pood oli väga puhas vaatamata ilmaoludele. Seal poes käivad need inimesed keda huvitab Eesti ajalugu ning Eesti käsitöö. Käisin selles ettevõttes esimest korda. Poes oli teenindaja väga sõbraliku näoilmega. Sisse astudes ta kohe tervitas ja naeratas. Vaatasin alguses poes ringi ja minuti jooksul küsis ta minu käest kas sa teid kuidagi aidata, saaksin näidata kus miski asi on? Vastasin talle et vaatan niisama poes ringi. Asjade valik on seal väga suur. Seal müüdi erinevaid eestlaste tehtud esemeid kinnastest kuni võinugadeni. Käsitöö esemed maksavad tavaliselt palju ja seda oli ka näha seal poes. Vaatasin ka esemeid lähemalt. Kõik oli väga ilusasti valmistatud, tekkis tahtmine ka endale mõni kujuke osta
kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja. Kohale jõudes olid allveesukeldujad lisaks naise peale ka keha leidnud. ,, Jõudsidki, siin ta meil on , kahes tükis ,, Vaatasin Danieli ja küsisin : ,, Kas detaile on teada, tunnistajaid, kahtlasi inimesi ?,, ,, Teada on, et naine on abielus. Naise pea leidsid kaks vanemat meesterahvast, kes siin iga hommik jalutamas käivad. Üks meestest nägi ka kahtlast noorte kampa. ,, ,, Miks sa siis veel siin oled ? Mine ja otsi seda kampa ! Mine! ,, Daniel jooksis autode poole ja kutsus paar meest appi. Otsisid läbi kõik ümbruse, kuid ei midagi. Käskisin naise peast ja kehast Mikel paar pilti teha ja need laborisse saata
Seal Ta seisis. Ta oli täpselt selline nagu alati. Ma tundsin juba ukseavamisest ära, et see on Tema. Igast sammust õhkus elegantsi, Ta riided olid alati stiilsed, kuid mitte kunagi ülepakutud. Ta lõhnas alati meeldivalt, kuid mitte ülepakutult. Ta näol oli alati meeldiv naeratus, mis polnud edev. Ta tuli ja istus laua taha minuga vastamisi ning pani oma käed mu kätele. Need käed, mis polnud kunagi olnud pehmed ja naiselikud, kuid alati õrnad ja soojad. Tekkis vaikus. Ma vaatasin neid käsi. Need olid vanad, vanemad kui see ajastu, millele ma ennist olin mõelnud, ning tabasin end taaskord minevikus tuhnimas. Ta oli mulle õpetanud rohkem kui keegi teine. Mida on mul Talle anda? Ta oli mulle õpetanud suhtumist. Kui ma olin väike tüdruk, rääkis ta mulle sadu kordi oma kooliajast kuidas tal kooliteel alati üks patsipael ära kadus, nii et tuli koju tagasi joosta, ilma patsipaelata ju kooli ei lubatud
Kontsert algas G. Bizeti Avamänguga ooperile "Carmen". Arvan, et see oli ideaalne ja elav algus kontserdile. Dirigent lausa hüppas dirigeerides, mis oli omaette vaatepilt. Ei näe just iga päev umbes 70 aastast rõõmust pakatavat ja hüplevat vanameest, kes naudib seda, mida ta teeb ja on leidnud enda jaoks õige elukutse. Samuti meeldisid mulle noormehed, kes mängisid trumme. Nad tõmbasid tähelepanu ja mind hämmastas, et kuidas on võimalik nii täpselt ja kiiresti trumme mängida. Ma vaatasin neid nii tähelepanelikult, et teadsin peast, mis liigutus tuleb peale lööki. Ma olin vapustatud A. Lemba. Klaverikontsert nr. 1( II ja III osa) st. Seda esitas Rahvusvahelise konkursi laureaat Johan Randvere. Ta on tõeliselt andekas, ma lihtsalt vaatasin ja imestasin, kuidas on üldse võimalik nii kiiresti on näppe liigutada ja tal oli see kõik peas. Mul pole lihtsalt sõnu kirjeldamaks kui hästi see noormees mängis ja kui enesekindel ta oli
Otsingu kirjeldus, pdf täistekstid ja vastused palun seejärel saata meili teel minule. (Kui pdf on raskendatud, siis sobib ka doc(x) faili kopeeritud täistekst koos ilmumisandmetega.) 1) Otsida ja leida TÜ õigusteaduskonna õppejõu välismaal avaldatud artikkel rahvusvahelisest õigusest seoses massiküüditamistega. Selleks, et esimesele küsimusele vastata, kasutasin HeinOnline andmebaasi. Lisaks sellele, tegin lahti Tartu Ülikooli õppejõu nimekirja ja vaatasin, kes on rahvusvahelise õiguse õppejõuks. Valituks osutusid 6 inimest: Rene Värk, Lauri Mälksoo, Elizabeth Teodora Kasa Mälksoo, Lehte Leesik, Katre Luhamaa ja Merilin Kiviorg. HeinOnline süsteemi „Full text“ alla panin otsingusse: „Õppejõu täisnimi + mass deportation“. Siis, kui panin otsingusse just „Lauri Malksoo maas deportation“, sain artikli üles leida: „Soviet Genocide? Communist Mass Deportations in the Baltic States and International Law“
Pipi ballett Mina valisin retsensiooni tegemiseks Soome Rahvusooperi balleti „Pipi Pikksukk“. Vaatasin balleti salvestust Soome Rahvusooperi kodulehelt, mis oli algupäraselt esitatud 14. detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus.
täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt mööda maja ringi , et kus ja kes mind siis ootab peale isa. Ma vaatasin ja vaatasin kuni mu pilk peatus ühe suure pruunika musta segu kasti peal , mis oli asetatud kööki laua peale. Ma läksin kohe jooksuga isa juurde ja küsisin , et mis seal kastis on , et kas midagi mulle või kellelegi muule. Isa ütles muidugi , et see kasti sees olev asi on mulle. Ma olin nii rõõmus , kuigi ma ei teadnud veel , et
Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile
Edasi viidi mind ringkäigule kööki ja näidati kus miski asub ja tutvustati kaastöölistega. Alatihti rõhutati, et kui ma millestki aru ei saa siis küsigu ma uuesti üle. Ja sellega oligi sisustatud minu esimene päev laeval Baltic Princess. 2.2 Õppepraktikal teostatud tööd Minu osa praktika ettevõttes oli täitsa ülesandeid, mis mulle hommikul anti esimesed kaks nädalat olin külmas köögis abitööline. Hommikuti kööki minnes tegin külmkapile kontroll tiiru ja vaatasin mis on olemas ja mida on vaja alt juurde tuua. Kontrollisin väljaminevate külmkappide seisu ja vaatasin mis asju on mul vaja juurde panna. Põhiliselt panin salateid ja liha välja külma rootsi laua jaoks. Vahepeal abistasin veel külmas venes ja a'la cartes printsessi kookide valmistamisel. Teised kaks nädalat olin abiline messi köögis kus tehti oma töölistele hommiku, lõuna ja õhtusööki. Aitasin veel salatikokal juurvilju tükeldada. Iga päeva lõpus tegime köögis suurpuhastust
Probleemi püstitamine: Kartuli saagikuse sõltuvus suve soojusest Taustinfo kogumine: vaatasin Internetist erinevaid uuringuid ja uurisin, millest kartuli kasvamine ja viljakus üldse sõltub. Uurisin, kas on erinevaid sorte, mis annaks uuringus erinevaid tulemusi. Hüpoteesi sõnastamine: Kartuli saagikus on suurem, kui suvi on soe. Hüpoteesi kontrollimine: Uurisin eelmiste aastate kartulisaake ja aasta keskmisi temperatuure ja sademeid. Uurisin, kas suvi peaks olema soe ja kuiv või soe ja niiske. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine: Sain teada, et mu hüpotees pidas
kosutama minna. Saatuse tahtel oli seal ka Anna, kellega ma kokku sattusin. Jutu käigus läks teema mu ammu kaotatud silmale.Rääkisin talle, et tegelikult kaotasin selle teda päästes. Ühel päeval läks Eevi väikese Villuga Anna juurde, kuid mina ei teadnud sellest midagi. Anna muudkui kiitis mu poega ja lõpuks oli Eevi minema jooksnud. Toimus järjekordne pidu järve ääres ning otsustasin pingete maandamiseks ka sinna minna. Algul pikutasin puu all niisama ja vaatasin niisama ja vaatasin, mis toimub.Poisid tulid mulle viina pakkuma, kuid ma ei tahtnud. Pikalt käisid nad mulle peale, kuid lõpuks ma ei suutnud vastu panna. Jõin end järjekordselt purju ja tantsisin Annaga. Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie),
Toimingud Rakvere Ametikooli garaazis sai olla 22.09- 26.09 2008. Garaazis õppisime pidureid ja saime neid remontida autodel. Algul õppisime teooriat ja pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem
Telesaate arvustus Ma vaatasin saadet vabariigi kodanikud ning see oli eetris 24.11.2009. Saate külalised olid Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi, psühhiaater Jaanus Mumma ja ajakirjanik Jüri Pino. Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et paremaid saatekülalisi poleks sinna võimalik panna sest nad kõik teavad alkoholi kohta väga hästi. Mina arvan sama mida Jüri Pino sest enamus asjadega on nii, et mida rohkem sa piirad seda rohkem hakatakse seda tarbima. Ja minumeelest võiks olla alkohol müüdav ööläbi kuna see kes tahab see saab seda alkoholi kuskilt niikuinii. Ja kui rahvas joob kogu seltskonnaga siis nad ju kõik joovad ja lõpuks ei saa ...
" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu juttu. Nõndaviisi, endal silmad vesised ma jätkasin. "Ma kõndisin läbi koridori, läbi tavatult räpase koridori oma klassi poole, kui kuulsin klassist võõrast naishäält. Ma lisasin sammu, sest see tekitas suurt uudishimu. Kui ma klassi jõudsin tutvustas see nümfiliku välimusega naine end.Selgus, et see verinoor, vaevalt minust kolm aastat vanem neidis on minu uus klassijuhataja
.. ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale Retsensioon, selle alla pealkiri ...näitusest? 1
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus
Ilm oli väga ilus, ega külm, tuuline ja luumine. Väärib märkimist, et kui ma tervis sain korda enamasti oma aega käisime koos sõpradega vanalinnas jalutamas. Ma töötasin peaaegu terve talve kesklinnas ja ma arvan, on tore, et mul oli võimalus töötada. Kahjuks, olin ma linnast väljas harve, sellepärast mul ei olnud palju vaba aega. Aga nädalalõpuks käisin suusatamas ja uisutamas. Kui olin kodus, siis ma lugesin raamatuid, vaatasin filme ja kuulasin muusikat. Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Uueks aastaks olin ma juba terve ja saime mõnusalt aega veeta koos minu perega. Käisime ka kesklinnas ilutulestikku vaatamas. Pärast seda ma kohtusin koos sõpradega ja me käisime restoranis. Järgmisel päeval sõitsime koos vennaga iuväljale – seal oli tõesti tore
miks ta ei tapnud ise ennast, miks ei kiirustanud end viia gaasikambrisse, kus ta võttis võimu (?), et seda õudset tööd teha. Mulle hindan heli roll selles filmis. Siin puuduvad valelikud nutused laulud, taust koosneb jutukõminist, karjumisest, mootorimürast ja kõva käskust saksa keeles, mis loovad sobiva atmosfääri. Rezisöör pani mind koonduslaagri keset põrgu, kuid ma ei kahetse, et vaatasin seda filmi. Ma arvan, et meie põlvkond kindlasti peaks teadma ajaloo õudusad kogemused.
Retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander-Arnold Maastiku maalinäitust. Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus. 15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel.
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Erilise...
erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei saanud aru, kuidas need pildid on valminud. Arvan, et maalid olid fotoaparaadiga pildistatud ja seejärel jäädvustatud suurele valgele vakstu taolisele alusele. Kunstnik on soovinu oma näitusega öelda, et igaüks peab tegema tööd iseenesega, et leida rahu ja tasakaal. Kui ma neid pilte lähemalt vaatasin, siis mõistsin, et iga pilte erineb mingil määral eelnevast. Pilte vaadates tekkis minu sees rahulolu tunne. Pildid olid rahustavad, kuid samas ka meeldejäävad. Kõige enam meeldis pilt, kus foto oli jagatud laiupidi pooleks ja pildil oli kujutatud naist, keda oli erinevate külgede alt pildistatud. Pilt ise oli üks terviklik kompositsioon, mis oli peegelpildis ülesehitatud. Osad pildid olid väga sünged ja tumedate värvidega joonistatud ning
suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju huvitavaid rahatähti, passe ehk isikut tõendavaid dokumente ja mundris mannekeene koos relvadega (Mosin- nagant). Mannekeenide kõrval oli veel nõukogude Venemaa relvi nagu näiteks PPSH-72 ja PPSH-41. Munris oli ka näha Saksamaa mannekeeni saksa sõjaväe mundris ja kelle oli käes relv MP-40. Esimes ruumis sai ka videosi vaadata ja ise isiklikult vaatasin tookord video nimega Kuidas talupidamine välja nägi tooaeg. Endal väga meeldis muuseumis nähtud autod ja relvad!!
2.Töö tehtud mindi koheselt magama. 3. Piret uuris Kas homme kooli tuled? 4. Naabrinaise külla saabudes otsustati teha midagi huvitavat 5. Kas sa kuulsid seda kõrvaltoast kostunud kolinat? küsis Tiia ehmunult. 6. Ütle mulle kui sa lõpetad siis ma saan asjad kokku pakkida. 7. Avage otsekohe töövihik ütles nördinud õpetaja ja täitke korralikult ära harjutuse lüngad. 8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa oli mattunud paksu lumme. 12. Linnapea tööst väsinud võttis vaba päeva. 13. Riiulil olid koomiksid raamatud ajakirjad mõned ajalehed ja ristsõnad 14. Kui õues pimedaks läheb siis
maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised. Ma arvan, et Harry Potter on näide sellest, kuidas tavaline poiss sai võimaluse oma õnnetu saatuse muuta. Harry Potter on salanimi, aga tegelikult tema nimi on Daniel Radcliffe. Mulle väga meeldib see fantastiline film. Daniel Radcliffe osaleb filmides 12-aastaselt. Hiljuti saabus näitleja Moskvasse, et intervjuud anda. Ma vaatasin esimest korda seda filmi paar aastat tagasi kinos, hiljem otsustasin raamatu läbi lugeda. Harry Poter on tark, lahke, uudishimulik, aus, sõbralik, õiglane, arukas, edukas ja positiivne kangelane. Ta oskab lennata, loomadega rääkida ja maagiat kasutada. Aga missugune on Sinu lemmikfilm ja mida Sa vaatad tavaliselt telekast? Loodan, et sel suvel me kohtume ja räägime kõigest. Ootan Su kirja. Parimate tervitustega Jekaterina
annaabi.ee 
