Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades (0)

kool
nimi
klass
LOOMADE POPULATSIOONI PROBLEEMID EESTI METSADES
Referaat
Juhendaja õpetaja
koht

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Eesti metsadest üldiselt 4
2. Sõralised 5
2.1. Euroopa punahirv 5
2.2. Põdrapere 6
2.3. Metskitsedest 7
3. Kiskjad 8
3.1. Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
Lisa 13
Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs 13

Sissejuhatus

Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest . Referaadis käsitletakse põtrade, huntide , metskitsede ja hirvede elutegevuse mõju inimestele ning jahi mõjutusi loomadele. Metskitsede ja põtrade arvukust on uuritud juba aastakümneid, kuid ei ole saadud usaldusväärset statistikat. Nimelt on alati olnud viga kas jahimeeste ebaaususes või ja ebatäpsete andmete esitamises.
Materjali kogusin peamiselt Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalis olevatest ajakirjadest Eesti Jahimees . Samuti on osa materjalist leitud internetist.
Sellise teema valisin eelkõige enda huvist loomade vastu. Samuti on soov teada saada, kuidas metsloomade elutegevus toimub. Referaadi peamine ülesanne on selgitada, kuidas loomade käitumine on seotud teiste liikide ja inimestega.

1. Eesti metsadest üldiselt

Eesti on jagatud 300 jahimaaks. Kümnendikku neist haldab RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), ülejäänut rendivad riigilt eraalgatuslikud jahiseltsid. Jahimaapidaja asi on kanda hoolt metsloomade eest ja nende kohta andmeid koguda. Selle põhjal teeb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus riigile ettepanekuid ulukite minimaalse ja maksimaalse arvu kohta. Jahilube väljastavad maakondlikud keskkonnateenistused. Seltsid saavad load riigilt tasuta, maksta tuleb hoopis jahimaade rentimise eest. Ka RMK peab oma jahimaade eest riigile maksma. Kuidas raha saadakse on iga seltsi enda asi. Mõni müüb jahilube, korraldatakse näiteks jahiturismi, teine jällegi teeb rahaks kütitud loomade liha ning kogub liikmemaksu.
Eestis on 15 000 jahimeest, kellest aktiivsed on kaks kolmandikku. Kuid seda on vähe, võrreldes Soomega , kus on tegutsevaid jahimehi 300 000, kuid rahvaarvu vahe ei ole kahekümnekordne.
Nii imelik kui see ka ei tundu, suureneb loomade arvukus inimtegevuse tõttu. Metskitsede ja põtrade arv aina kasvab, sest metsa raiutakse üha rohkem. Raiealadel vohav võsa sobib sõralistele kenasti toiduks. Nemad omakorda on kiskjatele kõhutäiteks. 1

2. Sõralised

2.1. Euroopa punahirv

Viimaste loendusandmete põhjal elab Eestis 1950 punahirve ning suurem osa nendest saartel. Harjumaal , Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal pole loendatud ühtki hirve.
Eesti põhjapoolsemate alade, ka saarte ja Lõuna-Eesti kliima on sellele liigile vastuvõetavam.
Eesti hirvepered on sisse toodud Lätist. Suurem asustustihedus on seal, kuhu loomad on 70-ndatel sisse toodud. Hiiumaal hirvedele meeldib. Kui talv on pehme ja hirv saab maapinnalt toitu kätte, siis ta oksatoitu eriti ei söö. Tema lemmikuteks on paakspuu ja kadakas , mustikas, pohl , seened, kanarbik ja rohukõrred.
Hirved on erakordselt hea nägemise ja kuulmisega ning seetõttu on nii fotograafidel kui ka jahimeestel neid raske tabada. Nõukogude aja lõpus hoogustunud sarvetrofeede küttimine on vaibunud ning sellega tegeletakse mõistlikkuse piirides. Ka kena foto hirvepullist on omaette trofee.1

2.2. Põdrapere

Juba 2005. aasta jahihooajal kogutud andmed viitasid muutustele seni vaid tõusuteel olnud põdrapopulatsioonis - ilmnes mitmete viljakuse näitajate langus. 19% analüüsitavast materjalis jääb teadmata looma vanus, kuna pole võetud alalõualuud. Tuleb ka ette eri vanuses loomad alalõualuu ja sigimisorganite kokku sobitamist .
Rohkem ja paremat materjali saadi Pärnumaalt, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Lahemaalt ja Viljandimaalt.
Võrreldes eelmiste aastatega on möödas kõrge viljakusega populatsiooni tõusu faas. Arvatavasti on populatsiooni optimaalne tase ületatud. Võrreldes eri vanuses põdralehmade viljakuse muutusi Eestis, näeme kõikjal üht suunda - viljakuse langust.
Kõige sagedamini sünnib üksikuid emaseid looteid ja kõige harvemini kaksikuid isaslooteid.
Täpsem viljastuse aeg kestis 2006. aasta sügisel 32.-44. nädalani. Tipp-aeg oli 38. nädal. Seega sünnivad järglastest 80% maikuus, 5% aprilli viimasel nädalal, mõned üksikud varemgi. 98%põdralehmadest on sünnitanud juuni kuu keskpaigaks.
Maakonniti suuri erinevusi ei esine, kuid keskosas on viljakus kõrgem kui lääneosas. Samuti on Saaremal viljakuse näitajad väiksemad kui on mandril .1

2.3. Metskitsedest

2007. aastal lasti meil 19 630 metskitse, nendest 6415 olid sokud ning 6582 talled. Jahihooajal lastud metskitsedest koguti kokku statistiliseks analüüsiks umbkaudu 2000 metskitse alalõualuud.
Alalõualuu pikkus on tugevas korrelatsioonis looma kehamõõtmete ja massiga. Parim viis hirvlaste kehakaalu ja mõõtmete massiliste andmete saamiseks on kütitud loomade alalõualuude kogumine ja mõõtmine.
Mida pikem alalõualuu, seda suuremate kehamõõtmetega on loom. Oluline on ka teada, et eksisteerib tihe positiivne korrelatsioon alalõualuude pikkuse ja metskitsede elupaikade mullaviljakuse vahel.
Mõneski maakonnas kütitud kehamõõtmetelt väikeste loomade puhul pole tegemist niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega.
Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga .1

3. Kiskjad

Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt.
Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 - 340 kg. Arvukus 500 isendit.
Ilves on Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 - 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 - 80 metskitse. Praegu on Eestis ainuke maakond, kus ilvestel pole aastaid järelkasvu olnud, Saaremaa, mujal Eestis on neid piisavalt ning pole ka näha, et nende populatsioon lähitulevikus langeks .1

3.1. Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri

Hunt on Eesti metsade kõige kardetum kiskja. Siin elab umbes 190 isendit. Suurim kütitud hunt kaalus 82 kg.
Hunt, nii nagu loomad ikka, on pika evolutsiooni vältel elanud läbi palju keskkonnamuutusi ja olukordi, mis on ellu jätnud kõige tugevamad ja kohanemisvõimelisemad.
Ajapikku on hunt muutunud koos elukeskkonnaga. Euroopa hunt on midagi muud kui tema Siberi laantes elavad liigikaaslased. Pealegi voolab nii Euroopa kui ka Kesk-Aasia huntide soontes koera verd.
Me eristame nn. aasia, siberi, kanada ja brüsseli hunti, otsime segunemata ja puhast omamoodi aaria tõugu. Geneetilise mitmekesisuse tõttu eristatakse 32 hundi alamliiki, kellest 20 elab Põhja-Ameerikas ning 12 palearktilises regioonis. Hilisem kriitiline analüüs on vähendanud üldarvu siiski 16-le. kellest 6 elab Põhja-Ameerikas.
Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevõrgustikuga, seega on hundid hästi kontrollitavad . Siinsed hundid on õppinud tundma oma koduümbrust ja inimeste jahikombeid. Segunemine koertega on paratamatu, kuid populatsiooni normaalne tase on rikutud ning arvukus väike. Meie hundikarjad piirduvad enamasti kuni kümne loomaga. Intensiivse küttimise tagajärjel jääb sügiseks alles kaks-kolm isendit. Kõige rohkem on registreeritud nelja kuni seitsme liikmelisi karju . Hundikarja suurus sõltub eelkõige jahisaagist.
Hunt on karjaloom. Koos karjalise eluviisiga on sel liigil välja kujunenud väga keerukas ja selgete alluvsuhetega käitumine ning liigile omase valdusala hoidmiseks vajalik suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks.
Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma . Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema.
Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi , murrab ta lambaid .
Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad. Nemad on juhuslik nähtus ega suuda hunti vajalikul tasemel asendada .1

Kokkuvõte

Referaadi eesmärgiks oli selgitada, kuidas võiksid olla seotud erinevad loomaliigid ning kuidas mõjutab inimtegevus nende liigikust. Vastupidiselt arvamusele, et inimeste tegevuse tagajärjel, näiteks, metsa mahavõtmine, peaks loomade arv vähenema. Nende populatsioon hoopis suureneb, sest metskitsedele ja põtradele luukase sobivad elutingimused .
Referaati kirjutades avastasin enda jaoks mõned huvitavad faktid. Näiteks, et põdralehmadel võib korraga sündida mitu vasikat, huntide karja suurenemisel lahkuvad isased isendid ise, madalamal tasemel emased hundid ajab ära alfa emane.
Valitud materjali käsitledes sain teada palju nende elutingimustest, viljakusest ja populatsioonist reguleerimisest. Kuna loomaliike on Eesti metsades aga hoopis rohkem, kui selles töös käsitlesin, võiks tulevikkuse huvides seda teemat arendada edaspidi.

Kasutatud kirjandus

Kirk Anne, Veeroja Rauno. Mis põdraperes uudist? –Eesti Jahimees, 2007, nr 6
Nikolai Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. – http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.htp (10.10.08)
Lepik Toivo, Euroopa punahirvele Hiiumaal meeldib. -Eesti Jahimees 2007, nr11
Muttika Jüri, Diil Dianaga. - http://195.250.160.49/viewdoc/C55F75FBC00816F7C22570B3004AD8B8 (10.10.08)
Roht Kaarel. Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. –Eesti Jahimees 2008, nr 6
Suurulukid - http://www.ejs.ee/sulukid.html (10.10.08)

Lisa

Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs

* Euroopa hirv kuni 70 800 krooni
* Pruunkaru
  * kaal 200 kg ja enam 58 000 krooni
  * kaal kuni 199,9 kg 38 000 krooni
* Põder kuni 21 300 krooni
* Ilves 19 000 krooni
* Metssiga kuni 12 000 krooni
* Hunt 9500 krooni
*  Metskits kuni 6200 krooni
*  Kobras 950 krooni
*  Rebane 50 krooni
* Kährik 50 krooni
* Mäger 50 krooni
1 J. Muttika, Diil Dianaga. - http://195.250.160.49/viewdoc/C55F75FBC00816F7C22570B3004AD8B8 (10.10.08)
1 T. Lepik, Euroopa punahirvele Hiiumaal meeldib. -Eesti Jahimees 2007, nr11, lk 601-612.
1 A. Kirk, R. Veeroja, Mis põdraperes uudist? –Eesti Jahimees 2007, nr 6, lk 334-337.
1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. –Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958.
1 Suurulukid. - http://www.ejs.ee/sulukid.html (10.10.08)
1 N. Laanetu, Hunt õpetab: hoidke paremini oma koeri. – http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel329_2509.html (10.10.08)
12