Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

odt

Hunt

Nimelt on hundi jälg pikem ja kitsam. Käpad on kompaktsemad, ja kokkuhoitud varvastega. Esijalgadel on 5 varvast, millest üks meenutab pöialt ning paikneb üleval pool, liikudes ei puuduta see maad, ja tagajalgadel 4 tugevate, enamasti musta värvi tömpide küüntega varvast. Silmad on kollased, ehkki kutsikat sünnivad siniste silmaiiristega, ja kõrvad kikkis. Tema keha on lihaseline ja jalad jõulised. Kaaluvad keskmiselt 30-60 kilo, kusjuures Eesti raskeim tabatud hunt on erinevatel andmetel kaalunud 62-82 kilo (L.Mätingu andmeil tabati Jankovitsi poolt Loksa lähedal 82 kilone isahunt), maailmarekord on aga 86 kilo kaalunud isend, kes lasti maha peale Teist maailmasõda Ukraina territooriumil. Hundi keha pikkus ja suurus varieerub palju, sõltudes nii piirkonnast, üldiselt on lõunapoolsemad isendid väiksemad kui põhjapoolsed; kui ka soost, emased on umbes viiendiku võrra isastest väiksemad

Ökoloogia

34

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Levik  Kunagi oli vallutanud peaaegu kogu põhjapoolkera (16-32 alamliiki).  Hiinas on vähe, sest huntidesse suhtutakse radikaalselt. Lõuna- Hiinas polegi hunti olnud.  18ndate aastatel oli hundi arvukus väikseim. Pärast seda hakkas kasvama – inimeste meelsuse toimus muutus.  19ndatel oli hunt levinud kogu Euroopas.  Hundi arvukus on alati tõusnud siis, kui inimestel on “liigisisesed” probleemid (perestroika) ning inimestel pole aega hundi küttimisega tegeleda.  Euroopas toimub hundi arvukuse vähenemine. Arvukus ja küttimine  Läbi aegade on olnud hunti hästi palju. On olnud inimesele kogu aeg ohuks ja konkurendiks.  Hunt on levinud kogu jääaja jooksul.  Pärast II MM toimus muutus.  Üliarvukus oli 19ndal sajandil – väga palju murti koduloomi.  1950ndate lõpus toimus väga suur langus ning mürgitati väga palju hunte.

Bioloogia

18

doc

Eksami kordamisküsimused

Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste ­ soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta:

Ulukibioloogia ja jahindus

30

doc

Eesti imetajad

karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kahe harulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi

Loodus

7

docx

Ilves

Seda näitab asjaolu, et täiskasvanud samast soost isendite kodupiirkonnad moodustavad maastikul üsna selgelt piiritletud üksused, mis kattuvad omavahel väheses ulatuses. Samas erinevast soost isendite territooriumid kattuvad ilveste puhul suures ulatuses. Kuna isaste territooriumid on üldiselt suuremad kui emastel, siis kattub ühe täiskasvanud isase ilvese kodupiirkond mitme emaslooma territooriumiga (Sunde jt. 2000). Kodupiirkonna suurus ning territooriumide omavaheline kattumine on populatsiooni majandamise seisukohalt olulised mitmest aspektist. Esiteks seiremeetodikas, kus arvukuse hinnang saadakse talviste jäljevaatluste interpoleerimise tulemusena, on oluline teada, kuidas eristada vaatlusandmetes erinevad isendid. Teiseks lubab ilveste arvukuse ja kasutatavate kodupiirkondade suuruse muutumise jälgimine ning vastavate andmete sidumine saakloomade arvukusega ennustada kohaliku ilvesepopulatsiooni keskkonnakandevõimet ehk

Ökoloogia

19

pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

kasvatamise perioodil. Kivinugis (Martes foina)  www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Täiskasvanud loomade tüvepikkus ja kaal: Metsnugis: 38-58 cm; 1,5 kg Kivinugis: 40-50 cm; 2,1 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai; sammuvahe 50-80 cm, tavaliselt paarisjäljed Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on hele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Tuhkur (Mustela putorius)

Jahindus

37

ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel.  KARU Ursus arctos L.

Bioloogia

22

doc

Puisniidud

Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4

Bioloogia

Kommentaarid (0)