Am/Gar03 01.11.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hooletu kassipoja juhtum 1997 Am/Gar05 23.10.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003 Am/Sto01 07.12.10 25.12.10 Rex Stout Gambiit 1997 Am/Sto03 01.09.10 14.09.10 Rex Stout Hirmunud meeste liiga 1998 E/All02 30.09.10 19.10.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Hab01 02.01.10 19.01.10 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt 1983 E/Kiv03 04.02.10 23.02.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Lut02 09.11.10 23.11.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Run01 31.03.10 30.04.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 Swe/Lin01 23.10.10 09.11.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin07 07.12.10 17.12.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006
Am/Gar03 01.11.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hooletu kassipoja juhtum 1997 Am/Gar05 23.10.10 09.11.10 Erle Stanley Gardner Hirmunud pärijate juhtum 2003 Am/Sto01 07.12.10 25.12.10 Rex Stout Gambiit 1997 Am/Sto03 01.09.10 14.09.10 Rex Stout Hirmunud meeste liiga 1998 E/All02 30.09.10 19.10.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Hab01 02.01.10 19.01.10 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt 1983 E/Kiv03 04.02.10 23.02.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Lut02 09.11.10 23.11.10 Oskar Luts Suvi 2001 E/Run01 31.03.10 30.04.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 Swe/Lin01 23.10.10 09.11.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin07 07.12.10 17.12.10 Astrid Lindgren Bullerby lapsed 2006
Pr/Bal02 40435 40446 11 Honoré de Kurtisaanide Balzac hiilgus ja viletsus Pr/Bal02 40375 40390 15 Honoré de Kurtisaanide Balzac hiilgus ja viletsus Pr/Bal02 Count 2 Pr/Bal01 40235 40242 7 Honoré de Inimlik Balzackomöödia Pr/Bal01 Count 1 E/Hab01 40180 40197 17 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40456 40463 7 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40516 40544 28 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40313 40320 7 Juhan Habicht Veerevad kivid rataste alt E/Hab01 40506 40516 10 Juhan Habicht
Kas selline konkurents viib optimaalse lahendini, ei ole teada. (Gaynor, Haas-Wilson 1998: 29 - 30). Haigla efektiivsus sõltub sellest, kuidas on kasutatud sisendeid väljundite tootmiseks. Kuna haiglas on sisendite ja väljundite hulk suhteliselt suur, on vajalik teha teatud valik, milliseid sisendeid ja väljundeid peetakse efektiivsuse seisukohalt oluliseks. Tervishoiu tüüpilisemaid tasustamisviise on viis (Habicht, T., Habicht, J. 2002: 10 - 12): · teenusepõhine tasu, · päevatasu, · juhupõhine tasu · patsiendipõhine tasu, · perioodipõhine tasu. Lisaks nimetatud tasustamismeetoditele kasutatakse veel vastuvõtu- ehk visiiditasu (per admission). Teaduslikult on uuritud, kas erinevad rahastamise mudelid muudavad midagi raviasutuse efektiivsuse seisukohalt. Ühest ning vaieldamatut järeldust ei ole uuringutulemuste põhjal aga võimalik teha.
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
Kreutzwaldi maja Võrus Kreutwaldi kirjutuslaud Kreutzwald oma maja uksel Võrus Kasutatud materjal Friedrich Reinhold Kreutzwald. http://kreutzwald.weebly.com/elulugu.html. 16.11.2016 Hollo, A. Erandlik oma ajas. http://www.ajakirimari.ee/Erandlik_oma_ajas_850.htm.16.11.2016 Kreutzwaldi sajand. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?ite m_id=165&table=Perso ns. 20.11.16 Ehala, M. Habicht, K. Kehayov, P. Zabrodskaja, A. 2012. Keel ja ühiskond. Tallinn: KÜNNIMEES Jõeste, M. Karu, Ü. Masing, V. Oksa, H. Pärk, M. Raudtits, L. Rõigas, Tänan kuulamast!
Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine Tartu Pauluse kogudus eraldus suureks paisunud Maarja kogudusest 1910. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas 5. septembril 1910 õpetaja Arnold Habicht (1878-1964), kellest sai koguduse esimene õpetaja. Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911
novembril 1999. aastal. peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy. WHO- Maailma Terviseorganisatsioon. on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. WHO asutati 7. aprillil 1948 ja selle peakorter asub Sveitsis Genfis. Maailma Terviseorganisatsioonil on 193 liikmesriiki. Alates 2007. aastast on WHO peadirektor hiinlanna Margaret Chan. Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Jarno Habicht. UNESCO (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization) ehk Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon. põhikirja allkirjastasid 37 riiki 16. novembril 1945 Londonis ning see jõustus pärast ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. 2006. aasta seisuga kuulub UNESCO-sse 191 Eesti võeti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. Siis moodustati ka UNESCO Eesti komisjon
’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust
Allikas: Eesti Haigekassa: https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/hambaravihuvitis? highlight=hambaravi Gutmann, K., Jänes, T., & Saag, M. (kuupäev puudub). Hambaravi eriala arengukava. Kasutamise kuupäev: 12. 03 2016. a., allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arenguka vad/hambaravi_1_.pdf Koppel, A., Kahur, K., Habicht, T., Saar, P., Habicht, J., & Ginneken, E. v. (2008). Eesti Tervisesüsteemi ülevaade. Eesti: WHO, Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus. Riigi Infosüsteemi Amet. (12. 02 2015. a.). Hambaravi hüvitised isikule. Allikas: Eesti.ee/ Uks e-riiki: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/hambaravi_huvitised _isikule_1 Saag, M., Pähkla, E.-R
ÜRO allorganisatsioonid TRIIN VAINO MY11 Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) WHO asutati 7. aprillil 1948 ja selle peakorter asub Šveitsis Genfis 193 liikmesriiki Eesti esindaja Maailma Terviseorganisatsioonis on Jarno Habicht. Eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Koordineerib meetmeid võitlusel nakkushaigustega nagu SARS, malaaria ja AIDS ning on ka projekte tubakatarbimise vähendamiseks. Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) Tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. Asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. 191 liikmesriiki Peakorter asub Roomas. Põhiülesanneteks on prognoosida globaalseid
wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37
TALLINNA TEENINDUSKOOL Marilin Kirikmäe T11ME ARVELDUSVIISID Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus Ettevõtete analüüs Tseki analüüs Euro Kokkuvõte SISSEJUHATUS Eelseisvas töös analüüsin erinevaid arveldusviise erinevates kaubandusettevõtetes, teenindusettevõtetes ja toitlustusettevõtetes. Uurin ka tsekki, mis peab seal peal olema. Ning annan ülevaate oma teadmistest euro kohta. ETTEVÕTETE KÜLASTAMINE 1. Kolm kaubanduslikku ettevõtet 1.1 Järve Selver Makseviisid:
Sõnavara ajalugu uuris Huno Rätsep, kellelt on ilmunud ka kogumik ,,Sõnasõel". Hetkel on Tartu Ülikooli uurimissuundadeks eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika ja vestlusanalüüs. Korpused (TÜKK, WAKK jm, vt. www.cl.ut.ee) Mati Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Reet Kasik, Külli Habicht, Renate Pajusalu, Tiit Hennoste, Helle Metslang. Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega
vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (- tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa.. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.)
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed struktuurid
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad.
EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" sõnamoodustus -20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. olulisemad uurijad ja tööd 15. Semantika ja sõnavara uurimine: Põhimõisted-leksikograafia-sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus
; § 23; § 55) 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus sotsiaalministri määrus "Nõuded haigla liikidele". 3. Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 "Haigla liikide nõuded" muutmine 4. Sotsiaalministeerium: eriarstiabi ja haiglad 5. Tervisesüsteemid muutustes. Eesti : tervisesüsteemi ülevaade ... / Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroo, Tartu Ülikooi tervishoiu instituut ; Agris Koppel, Jarno Habicht ... [jt.] 2008 6. EESTI HAIGLAVÕRGU ARENGUKAVA 2002 7. Haiglavõrgu jätkusuutlikkus: Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2010 8. Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaiglaid erastada. Eesti päevaleht. 17. juuni 2010 9. Urmas Lepner: sotsiaalministeerium õigel teel. Postimees 11.03.2008 10. Sotsiaalminister: väikehaiglaid ei suleta. Postimees 20.06.2009 11. Väino Sinisalu. Eesti arst. Estonian Hospital Master Plan 2015" kümme aastat selle valmimisest
Novembril 2010 astus ta erakonnast välja tuues põhjenduseks tagakiusamise ja vaimse terrori. 2.RAAMATUD ,,Pogo'' (1989, Eesti Raamat) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1992, Vennaskond) ,,Anarhia'' (1994, Tiritamm) ,,Daam Sinises'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1994, Vennaskond) ,,Mina ja George'' (sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt", 1996, Vennaskond) ,,Trubetsky'' (2000, Olion) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, Juhan Habicht, 2002, Kirjastuskeskus) ,,Anarhistid'' (2003, Kirjastuskeskus) ,,Susi jutud'' (2007, Ajakirjade Kirjastus) ,,Eesti punk 1976-1990 Anarhia ENSV-s'' (Tony Blackplait & Cat Bloomfield, 2009, Varrak) 3.FILMID (REZISSÖÖRINA) "Vennaskond. Millennium" (1998, VHS, 90 min., Faama Film/Eesti Tõsielufilm/Trubetsky Pictures) {Film oli esindatud Soome filmifestivalil Pirkanmaan Viro-Viikko 10. 17. 10. 1999.} "Vennaskond. Ma armastan Ameerikat" (2001, VHS, 140 min
EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa..
§ 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
rahvahääletust, samuti muid riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavaid riigi- ja haldusõiguse valdkonda kuuluvaid küsimusi. Komisjoni esimees: Väino Linde Komisjoni aseesimees: Evelyn Sepp Komisjoni liikmed: Igor Gräzin Lembit Kaljuvee Ene Kaups Mart Nutt Urmas Reinsalu Hannes Rumm Vilja Savisaar Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer Eleri Habicht Annika Kaup Janek Laidvee Karin Tuulik 8 - Rahanduskomisjon Rahanduskomisjon moodustati 1992. Aastal (kuni 1994. Aastani kandis nime eelarve- ja maksukomisjon). Rahanduskomisjon arutab riigieelarvet, maksundust, kindlustust ja pangandust käsitlevaid eelnõusid ning tegeleb nende valdkondadega seonduvate probleemide ja küsimuste lahendamisega seadusandluse tasandil.
rakendused, mis on loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaatorite abil Eesti morfoloogia uurijaid Murrete morfoloogia Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must Helmi Neetar Ülo Toomsalu Eesti morfoloogia uurijaid Koolimorfoloogia Karl August Hermann Elmar Muuk Mati Hint Martin Ehala Eesti morfoloogia uurijaid Ajalooline morfoloogia Paul Alvre Huno Rätsep Arnold Kask Julius Mägiste Tiit-Rein Viitso Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia muutumine HelleMetslang Külli Habicht Martin Ehala Cornelius Hasselblatt Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia omandamine (esimese keelena) Reili Argus Eesti morfoloogia uurijaid Uued morfoloogia- mudelid Toomas Help Ülle Viks Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogianormid Tiiu Erelt Udo Uibo Rein Kull Jaak Peebo Mati Hint Henn Saari Eesti morfoloogia uurijaid Arvutimorfoloogia Heiki-Jaan Kaalep Tarmo Vaino Heli Uibo Indrek Hein Ülle Viks Eesti morfoloogia uurijaid Morfoloogia
Journal of Epidemiology and Community Health, 51: 659667. Brunner, E. (1997). Stress and the biology of inequality. British Medical Journal, 314: 1472 1476. Dibley, G. and Gordon, M. (2004). Leading the way: making common sense of the social determinants of health. In R. Moodie and A. Hulme (Eds.) Handson Health Promotion. Melbourne, IP Communications. Kunst, A., Leinsalu, M., Kasmel, A. and Habicht, J. (2002). Social inequalities in health in Estonia. Tallinn, Publications of the Ministry of Social Affairs. Link, B.G. and Phelan, J. (1995). Social conditions as fundamental causes of disease. Journal of Health and Social Behaviour, extra issue: 80-94. 8 Marmot, M. and McDowall, M.E. (1986). Mortality decline and widening social inequalities. The Lancet, 2(8501): 274-276
Tallinna Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Einar Meister Tehnikaülikool Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia Tallinna Einar Meister andmebaasid Tehnikaülikool Eesti vanema kirjakeele elektroonilised kogud Külli Habicht Tartu Ülikool Eesti kõnekeele korpuse kogumine ja Tiit Hennoste Tartu Ülikool translitereerimine Masintõlge I Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool Mitmesõnaliste verbide ja nende kokku-lahku kirjutamise vigade äratundmine eestikeelsetes Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool tekstides Veebipõhine interaktiivne keeleõpe ja selleks Birute Klaas Tartu Ülikool vajalikud ressursid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami.
kd; väitekiri). Doktoritöö "Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.--19. sajandil" (2004). TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tegutseb alates 1995. aastast, sellest ajast alates loodud elektroonilisi kogusid, mille eesmärgiks on talletada läbilõige peaaegu 400-aastasest keele- ja kultuuriloost (16. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). Liikmed: Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). TÜ vana kirjakeele töörühma publikatsioone · "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · ,,Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad
modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803–1804) Eesti keele episteemilised partiklid käituvad täiteüksustena, st neid on võimalik lausest välja jätta, nii et lause sisu ei muutu, kuid kõneleja/kirjutaja seisukohta või hinnangut pole sel juhul näha. 11
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ................
Juridica, 1997, nr 9, lk 440441. Vt ka vastvalminud Eesti Vabariigi põhisea- dus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 2002, XII ptk. Õiguskantslerist on kirjutatud üks magistritöö politoloogias: M. Sarapuu. The Ombudsman for Local Government. Tartu Ülikool, 1998. Õiguskantslerit käsitlevad õigusteaduslikud bakalaureusetööd: M. Altnurme. Õiguskantsler. Eesti Vabariigi põhiseaduse 12. peatüki analüüs. Tartu Ülikool, 1998; A. Habicht. Õiguskantsler inimõiguste ja vabaduste kaitsja Eestis. Tartu Ülikool, 2001; S. Sõõrd. Ombudsmani ja õiguskantsleri institutsiooni tekkimine ja areng Skandinaavia riikides ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran
Töörühmas osalejad ja kaasatud konsultandid: Enno Lend - Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, PhD Gunnar Meinhard - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Ants Kukk - Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Juri Ess - Tallinna Tehnikakõrgkooli õpetaja Aavo Luuk - Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia dotsent, PhD Jaan Sootak - Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor, PhD Riho Tänak - Politseiameti arendusbüroo koordinatsioonitalitluse juhtivkorrakaitseametnik, komissar Antero Habicht - Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talitluse juhataja Einar Hillep Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitluse nõunik Wolf-Rüdiger Nickel ICADTS (International Council on Alcholol, Drugs and Traffic Safety), President Wolfgang Schubert DGVP (Deutche Gesellschaft für Verkehrspsychologie), President, Prof. Dr. Rer. Nat. 5 1. Mõisted
Kummas ta siis ei ole võimalik, kas normis või normingus? 232 Keelekorraldus Lugemist Järgnevas on mõned näiteid normi ja normingu süstemaatilise erinevuse kohta. • Ühesilbiliste sõnade välde: Hint 1973. • Kestuse mõju vokaalide tajumisele: Meister ja Werner 2009. • Mitmuse osastava moodustamine: Kaalep 2010. • Kaassõna kokkukirjutamine eelneva nimi- või asesõnaga: Habicht ja Penjam 2006, Jürine ja Habicht 2013. • Kaassõnade polüseemia areng – peale ajatähenduses: Veis- mann 2005. • Sidesõnade polüseemia areng – kuna põhjusetähenduses: Plado 2013, 2014. Normingumuutuste kirjeldusi ja põhjendusi leiab Ema- keele Seltsi keeletoimkonna otsuste ja soovituste juurest www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm. 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
