sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) · Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi pesadelegi · Eesti keele frektsioon (astmevaheldus): 1. Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes. 2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan,
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele.
· Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel. · Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada. · Vormiõpetus käsitleb sõnavormide moodustamise seaduspärasusi. · Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. · Aglutinatsioon on sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. · Tüvevaheldus on sõnavormide moodustusviis, mille puhul muudetakse tervet sõnatüve. · Analüütiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb kahest sõnast. · Sünteetiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb ühest sõnast. · Isoleerivad keeled on need, mis kasutavad ainult analüütilist väljendusviisi. · Aglutinatiivsed keeled on need, milles antakse grammatilisi tähendusi edasi muutetunnuste liitmisega sõnatüvele. · Flektiivsed keeled on need, milles väljendatakse grammatilisi tähendusi sõnatüvede sisestruktuuri muutmise teel.
-ühendatud samatüvelised verbid ja nimisõnad, jättes välja grammatilised lõpud ja tunnused ning tuletusliited(nt. laul=laulma,laulik); -kaotatud ja/või ühtlustatud murdejoones(v.a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud. Analüüsitava materjali hulas on 5260 alliteratsiooni sialdavat värssi. Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole, Essü toole eläjäle, Koh tetti Tooni tulda, Vaanu vettä vaeldedi. Tooni sai ta tulda tegemä, Vaanu Vettä vaeldama. Sääl kullu kuvve kängä, Kullu sada saapa paari, Kullu olga oräpuine, Kullu pihta pihlapuine, Kullu rusiku ravvatse, Käe kundi kuslapuidse.
Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda. Selle
Abstraktkaassõnad: tõttu, abil, asemel, pihta, poolt, järgi Sidesõnad: Ja, ning, ega, ehk, või, aga, kuid, ent, et, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, nagu jne. Hüüdsõnad: Ennäe, kõtt, tsau!, tere!, tohoh jne. 5) Vormiõpetus: tüvi, liited ja tüvevaheldus- Sõnavorme saadakse tüvevahelduse ja aglutinatsiooni teel. Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduse puhul muudetakse sõnatüve. Käändsõnade A-tüvi (ainsuse omastav) ja B-tüvi (ainsuse osastav). Tegusõnade A-tüvi (mina vorm) ja B-tüvi (da-tegevusnimi). Tüvevokaal on tüves avalduv vokaal nt. koera. 5 tüvevahelduse liiki Astmevaheldus (tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks variant tugevas astmes, teine nõrgas astmes) Jaguneb kaheks: (1) Laadivaheldus Laadivahelduslike sõnade tugevas astmes esineb sulghäälik või
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan
Lõigud peaksid olema sama pikad ning lõigu viimane lause peab olema sissejuhatuseks järgmisele lõigule. Kirjandis ei kommenteeri oma tegevust, nt „nüüd ma räägin“ , „kokkuvõtteks“ jne. Kirjandis ei tohi sinatada, sest kirjand kirjutatakse ikkagi mina vormis. Kui kirjandis sinatad, siis jääb mulje nagu sa kirjutaksid kirjandi lugejast, kes seda kirjandit loeb. Sõnakordusi ei tohi olla. Umbes viie rea ulatuses ei tohiks korrata sama sõnatüve, vaid tuleks leida sünonüüme – kui vaja, sõnastada lause ümber. Kõnekeelsed väljendid ja lühendid peavad kirjandist välja jääma. Kirjutan ainult eesti keeles. Kui pole kindel mõne sõna kirjapildis või tähendus, saan kasutada õigekeelsussõnaraamatut.
Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23
*Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetakse tuletus+liide. Vara+ndus. Tuletusliidete liigid: * muuta tuletusaluse tähendust * täpsustada tuletusaluse tähendust * muuta tuletusaluse sõnaliiki. Tuletismoodustis- Aktiivsesse sõnamoodustusse kuuluvate tuletiste tähendus sõltub kontekstist, passiivselt moodustatud tuletise tähendus on fikseeritud. Produktiivsed- ja; -lane; -line. Abstar- us; - lus; -mus. Rühm ja kogu- kond; -stik;-stu. Eitust
kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5. Millist infot leidsid selle keele morfoloogia, süntaksi või grammatiliste kategooriate kohta? Takuu keeles on sõnajärg: Alus-sihitis-öeldis (SOV). Takuu keeles toimub terve sõna või sõnatüve kordamine, et kujutada pidevat või korduvat tegevust, näiteks: Kata kata-kata (naerma-naerab). (Wikipedia, 2014) 6. Numbrid 110 selles keeles (ladina tähtedega, võite ka originaali lisada) Üks- Tahi Seitse- Fitu Teised numbrid ei ole määratletud. (Glosbe, 2013) 7. Vähemalt üks muu (st mitte numbritest) selle keele näide (koos tõlkega) Neelama ,,Horo" Katki tegema ,,Hati" Tee ,,Ava" Sõda ,,Uoo" (Wikipedia, 2014) 8. Kirjaviis
(terminoloogid, keelevõistlused) b) Produktiivsetel moodustusmallidel põhinev spontaanne sõnaloome tekstimoodustuse käigus (kasutusvajadus) 7. Enamik produktiivsete moodustusmallide järgi toodetud tekstisidusaid neologisme on kasutusel stiililiselt neutraalses tarbekeeles ja muus ühiskeeles, mitmekesisuse, täpsuse, paindlikkuse ja kompaktsuse eesmärgil. Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb
ja tõi ilmale kaksikud Apolloni ja Artemise. Palm, millele Leto kreeka naiste tava kohaselt sünnitamise ajal toetus, oli mõistagi püha ja selle tänapäevast asendust võib Deelosel näha (praegugi. (Hjortsø, 1999 Apolloni olemuses siiski ei olnud mitte ainult muusikalised jooned. Ta oli ohtlik jumal, tema nimes arvasid kreeklased mõnikord ära tundvat sõnatüve, mis tähendab needust ja allakäiku (ol-). Apollon on niisiis ka elu ja surma isand ja kui teda haavata, tasub ta kätte oma vibu ja noolega. ,,Iliases" saadab just tema oma surmavad nooled üle kreeklaste laagri, kui Agamemnon keeldub tagasi andmast Chryseist, Apolloni preestri tütart. Ta on ka kangelase Achilleuse vaenlane ja määrab tema osaks surma. Apollon nimelt ei kannata, kui keegi surelikest võib end temaga
kirjakeele sõnavara allikad ja kujunemine. Rätsep on lahanud kolme. Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved,
Rääkides sõnade päritolust kasutame terminist sõna avaralt. Tegelikkuses saame vanemate sõnavararühmade puhul arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas tähenduses. Seetõttu on uurijatel tarvis meeles pidada eriti uuemate sõnakihtide uurimisel seda, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Andrus Saareste arvas kunagi, et eesti keeles on ühtekokku umbes 6 000 erinevat sõnatüve. Sel juhul on arvestusest kõrvale jäänud hilised võõrsõnad. Rätsep usub, et kui läbi sõeluda murdesõnavara ja ka rahvalaulude sõnavara, siis peaks see arv olema tunduvalt suurem. Sõnavara suuruse määramisel on keeruline ka laensõnade ja võõrsõnade piiri määramine eriti murdesõnavaras. Laensõnad arvestatakse sõnavara osaks, kui võõrsõnad jäetakse keele sõnavarast välja. Arvestada viimaseid uurimusi
Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad
ake ni popoa mā mātou. Anna meile natuke süüa. tāua – meie kaks, meie mõlemad – Ka wō tāua toli niu ke māvete te āpī? Kas me läheme pärast kooli kookospähkleid korjama? tātou – meie (koos sinuga) kolm või rohkem – Ko tātou ka wō. Meie läheme. lāua – nemad kaks – Ko lāua ka wō. Nemad (kaks) lähevad. lātou – nemad, kolm või rohkem – Ko lātou ka nōnō. Nad jäävad. 6 Pukapuka keeles esineb reduplikatsioon (sõnatüve täielik või osaline kordumine) tuki – lööma tukituki – korduvalt lööma amo – kandma amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval 6 Väga palju homonüüme: Lima – viis, viies, käsi, looma esijalg Kelekele – neeger, kruus, liiv Ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama 6 mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? 6
ühendid lahku puhastamine, kirja saatja hulka ja kogu väljendavad kui täiendosa on liitsõna liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, ühendid singiviil, mereliiva hunnik, peegliklaasi kild mitmusliku sisuga tikutoos, riidekapp, hambaarst, ainsuse omastav männimets, marjakorjamine kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, võib liigendada kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam, loetavussidekriipsu abil viljapuuaed või kirjutada lahku ülehelikiirus-lennuk/ ülehelikiirus lennuk vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu
Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille sõnatüvedele lisatakse liiteid. Mõiste ise on tulnud ladina keelest ja tähendab eesti keeles otsetõlkes külge liitmist; ehk erinevate morfeemide külge liitmine sõnatüvedele
siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Liite aktiivsus näitab, kui tihti kasutatakse seda liidet. Erinevatel ajaperioodidel võib see olla erinev. 4. Konversioon. Konversioon – sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama 5. Tegusõnatuletus. Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi. Esimesed tuletavad: o subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt
17. sajandi kroonikates. Rikkalikumat keelematerjali esineb 18. sajandist alates. Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal Reguly (18191858) oma reisil manside ja hantide juurde 18431844, veendudes ühtlasi nende keelte lähisuguluses ungari keelega. Üldiselt on mansi keeles sõnarõhk esimesel silbil, välja arvatud lõunamurdes, kus see võib asuda ka teisel silbil. Käändeid on 68, olenevalt murdest. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.erm.ee/?node=944 (04.03.2010) 2. http://www.erm.ee/?node=952 (04.03.2010) 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled (04.03.2010) 7 8
Mingis mõttes meenutab uute sõnade tuletamine nende käänamist või pööramist: mõle- mal juhul antakse tähendusi edasi morfoloogiliste tunnustega, Sõnade ülesehitus mis ei esine omaette, vaid ainult sõnatüve külge liidetuna (kana- Morfeem on Kõige üldisemalt võib sõnu jagada kaheks tüübiks: sõnad, mis de-le ja kana-la). tähendust koosnevad ainult ühest tähenduskandvast elemendist (morfee- Liitsõnad nagu kalju-kits koosnevad kahest kokkuliidetud kandev mist), näiteks kalju, ja sõnad, mis koosnevad vähemalt kahest tüvest (antud juhul kalju + kits). Liitsõnad meenutavad struk-
6 Kaashäälikuühendid Põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis kirjutatakse häälikud ühekordselt. Probleeme tekitavad ennekõike tuletised, kus kaashäälikuühenid jäävad tüve ja liite piirile (tallinlane, linlane ja lõplik). Vahest peetakse tuletisi liitsõnadeks, mis toob kaasa kirjavigu (fänkond ja lipkond). Sama tähe esinemisel sõnatüve lõpus ja liite alguses ei tohi kaotada kumbagi neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja). Liited Enim probleeme tekitavad lik ja likkus liited. Meelde tuleks jätta, et likkus liite puhul kirjutatakse k alati topelt
kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo · Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri
grammatikaõpetuses (liit), nimetused (tuletatud), vanalinnastuudio (liit), piltidega (liht), valikuliselt (tuletatud), peamistest (tuletatud), ohupiirkondadest (liit), sõnavaras (liit), täiendusõppes (liit), huvilistele (tuletatud), mõtetes (liht), lennukiga (tuletatud), juuksurisse (tuletatud), sõnadeks (liht), kirjandite (tuletatud) MORFEEMIDE TÜÜBID Morfeemide tüübid: Kliitik on sõnatüve tähendusega seotud väga nõrgalt ning ei muuda sõnavormi leksikaalset tähendust. Kohvermorf on semantiliselt kompleksseid, kuid struktuurililt vormilit jagamatud morfe. Katkendmorf vorm ei ole lineaarne tervik, vaid koosneb elementidest, mis on üksteisest lahus. Jäänukmorf üksused, ei oma kuigi selget leksikaalset ega grammatilist tähendust. Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi.
Näiteks ei ole vrd ’ga seotud input data ja output data. Eeldatavasti ingliskeelset lugejat silmas pidades on nende ingliskeelsete sõnade puhul, mis on kasutusel nimi-, omadus- või tegusõnana, näidatud ära ka sõnaliik ((a)omadussõna, (v) tegusõna, (n) nimisõna). Eestikeelsed lugejad saavad eestikeelsest vastest niigi aru, mis sõnaliigiga on tegemist. Sõnastikus on termineid võrreldes eelmise väljaandega sadades juurde tulnud. Näiteks mõned põhimõisted sõnatüve cyber- juurde: kui 1996 olid olemas cybernetics ja cyberspace, siis 2008. aastal ka cybercafe, cybercop ja cybersex - viimane lausa kahe mõistena. Avastamist on jätkuvalt – screenshot on kuvatõmmis, kuvanope, exhaustive search täielik sorimine, Trojan horse’i eesti vaste on trooja hobune, mis on raaliroimavahend. Märksõna selgituseks võib olla määratlus või näide, vahel selgitus puudub ja eestipärase vaste
pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma - Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku:alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav,alahinnanud, alahindan - Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade
aglutinatsioon ja fleksioon Grammatilised väljendusviisid Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral lisatakse tüvele tunnuseid. Sõnavorm liidetakse morfeemidest kokku nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju ning sõnavorm jaguneb selgelt tähendust kandvateks osadeks. maja +sse tüvi +käändetunnus Grammatilised väljendusviisid Fleksioon e fusioon e tüvevaheldus on sõnavormide moodustamise viis, mille korral muudetakse sõnatüve. Sõnavormi ei ole võimalik jagada selgelt tähendust kandvateks osadeks. kinno tüvi ja käändetunnus pole eraldatavad, sisseütlevat käänet väljendab spetsiaalne tüvevariant Morfoloogiline tüpoloogia Selle järgi, milliseid grammatilisi väljendusviise keel eelistab, öeldakse, kas see on: (a) analüütiline vähe morfoloogiat (eriti analüütilist keelt nimetatakse isoleerivaks) (b) sünteetiline palju morfoloogiat (eriti sünteetilist keelt nimetatakse
VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel helilindistama, kahekordistama, naeruvääristama, sundvõõrandama, vastunäidustama · Liittegusõnade osad kirjutatakse KÕIKIDES vormides kokku alahindama, alahinnates, alahinnaku, alahindaksime Ühend- ja väljendtegussõnade osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada
esinema otsitulemustes. otsisõnade ees kasutatakse kooloniga lõppevaid märgendeid (title:, url:, related:, language: jne) Sellist otsingut nimetatakse ka väljaotsinguks. Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna alguses. Pesastamine on Boole'i loogikaoperaatorite abil koostatud päringuavaldiste omavaheline kokkuühendamine. Avaldiste vahel kasutatakse sulgusid. Tehete järjekord on sama, mis matemaatikas: kõigepealt tehakse tehted sulgudes ning seejärel ülejäänud tehted. Näiteks: (Tallinn AND kool) NOT (Tartu Ülikool OR Tallina Ülikool)
Nt: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. <- sarnaselt ka veerand ja kolmveerand. Tegusõnade KOLAKI 1.Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada. Nt: abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietendma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama. 2.Liittegusõnade osad kirj. kõigis vormides kokku. Nt: alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime. 3
Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama. Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada. nt. Alla tulema, ette võtma, juurde astuma, juures seisma, kokku puutuma.
mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas
otsingut, kuna otsitakse igat üksikut sõna; on mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral 21. Mis on metamärgiga otsing? Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde- või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna alguses. Metamärk ? (küsimärk) võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise (asendab ühe sümboli sõnas). 22.Mis on algdokument? Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). 23
php?id=12 4 SISU 1) Lõike on kirjandis kuskil 7-8 ning need ei tohi olla liiga pikad ega liiga lühikesed 2) Ei tohi oma tegevust kirjalikult kommenteerida 3) Ei tohi kasutada sõna NÄITEKS 4) Ei tohi kasutada väljendeid MINA ARVAN MINU ARVATES jne, sest kogu kirjand on minu arvamus 5) Ei tohi olla sõnakordusi, umbes 5 rea ulatuses ei tohi kasutada sama sõnatüve 6) Ei tohi olla pateetilisi hüüatusi ( nt Kas sellist Eestit me tahtsimegi!?) 7) Ei tohi olla liigset küsimuste esitamist 8) Ei tohi olla ropendamist 9) Ei tohi olla härdameelsust 10) Lõpukirjand on asjalik ja arutlev!!! 11) Ei tohi esitada oma arvamust faktina 12) Ei tohi esitada väga kategoorilisi näiteid üldlevinud faktide ja arvamuste kohta 13) Ei tohi esitada asju, millest ise midagi ei tea ja pole kindel ( nt noored ei loe enam
ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. (puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima) Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. (abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietenduma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama, kooskõlastama, kuritarvitama, kuumsuitsutama, naeruvääristama) Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku.
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 Oluline on kinni pidada järgmistest punktidest: · Märgin taandread selgesti eristatavalt ja kirjutan kõik read lõpuni täis. Minu kirjandis on soovitavalt 7 9 taandrida. · Ma ei kommenteeri kunagi oma tegevust kirjalikult. Ei kirjuta ka: "Näiteks..."; "Järgnevalt analüüsin...; "Kokkuvõtteks..." jms · Umbes viie rea ulatuses ei korda ma ühtegi sõnatüve, vaid püüan leida sünonüüme kui vaja, sõnastan lause ümber. Väldin ka heakõlavigu (näiteks: palju nalju). · Väldin pateetilisi hüüatusi, liigset küsimuste esitamist, härdameelsust, ropendamist jms. Lõpukirjandi stiil on asjalik ja arutlev. · Ei esita väga kategoorilisi väiteid üldlevinud faktide ja arvamuste kohta (näiteks: Raamat on alati olnud inimese sõber - (ürgajal ju ei olnud, nii et ei saa öelda alati).
inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5. ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8. konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9. p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10. võõrsõnade vigane õigekiri (korrumpeerunud pro korrupeerunud). Sisu- ja stiilivigu: 1. sissejuhatuse liigne venitatus; 2. arutluse aluseks oleva probleemi või teesi mittepüstitamine; 3. mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4. oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5
inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6.muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8.konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9.p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10.võõrsõnade vigane õigekiri (korrumpeerunud pro korrupeerunud). Sisu- ja stiilivigu: 1.sissejuhatuse liigne venitatus; 2.arutluse aluseks oleva probleemi või teesi mittepüstitamine; 3.mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4.oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5.jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel;
sõnade ühendamisel lausung- tähistab suulises kõnes lausele vastavat süntaktilist tervikut lekseem- sõna kui sõnaraamatu või sõnavara üksus leksikaalne morfoloogia- sõnamoodustusõpetus leksikograafia- sõnavara sõnaraamatukirjeldus leksikoloogia e sõnavaraõpetus leksikon- sõnavara lihttüvi e. alustüvi e.juurmorfeem e. juur- potentsiaalselt vaba morfeemi jagamatu põhiosa liitsõna- sõna, milles sisaldub vähemalt kaks sõnatüve. likviidad e. sulahäälikud meenutavad vokaale ses suhtes, et nad on põhiolemuselt helilised, kuid nende puhul ei kulge õhuvool siiski mitte vokaalide kombel vabalt piki suuõõne keskkulglat, vaid see suunatakse külgedele, nii et moodustub lateraal e. külghäälik l, või siis hakitakse seda nagu tremulandi e. värihääliku r puhul. lingvistika e. keeleteadus uurib inimkõne süsteeme ja nende kirjalikke vasteid.
Kõigepealt moodustavad omaette rühma tuletusliited, mille abil saadakse uusi sõnu. Tuletatud sõnad ehk tuletised võivad põhimõtteliselt olla kuitahes pikad. Muutumismorfoloogia alla kuuluvaist afiksitest asuvad kas lihttüvele ehk juurele või tuletatud tüvele kõige lähemal morfoloogiliste kategooriate tunnused, mille abil põhitüvedest moodustatakse alltüvesid. PREFIKS- ehk eeliide. Käib tüvisõna ette. (eba-tavaline). INFIKS- ehk siseliide. Käib sõnatüve sisse, nende parimad näited leiame keeltest, mida räägitakse väljaspool Euroopat. SUFIKS- ehk järel-ehklõppliide. Tüve järele käivad afiksid. 16. Mõisted morf, morfeem, allomorf. Kui keeleline väljend segmenteerida tähenduslikeks või funktsionaalseteks osadeks, siis saadakse morfid. Morfid on tähendustasandi väikseimad üksused. Morfoloogilise analüüsi abil tuleb selgeks teha, mis morfeemi allomorfid ehk variandid võiksid olla leitud morfid
põhjalikumalt lahkab. 3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON Kääne1 kaasus, paljude keelte käändsõna grammatiline kategooria; selle kategooria iga vorm, mis näitab sõna süntaktilist ja semantilist, s.t. lauseehituslikku ja tähenduslikku vahekorda lause teiste sõnadega. Käänet väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud (nt. puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles der Vater, dem Vater; vene keeles ; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka otse- ja direktkäändeiks (eesti keeles nimetav kääne) ja kaud- ehk obliikvakäändeiks (kõik muud käänded). Käänete arv erineb keeliti suuresti: inglise keeles 2, ungari keeles 25-28, tabassaraani keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet,
Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu een. NT: etaan eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen Kui süsivesiniku molekulis on kaks kaksiksidet (alkadieenid), siis on nimetuse lõpp -adieen. NT: pentaan - pentadieen Alküünide jaoks on liide üün. NT: etaan - etüün Küllastamatuse olemasolu süsivesinikahelas tekitab asendiisomeeria, mis on seotud kaksik- või kolmiksideme erineva paigutusega ahelas.
Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu een. NT: etaan eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen Created by Riho Rosin 14 13666324649407.doc.doc Kui süsivesiniku molekulis on kaks kaksiksidet (alkadieenid), siis on nimetuse lõpp -adieen. NT: pentaan - pentadieen Alküünide jaoks on liide üün. NT: etaan - etüün
järelliited) polüsünteetiline keel - väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna grammatiline tähendus – tähendus, mille loeb välja grammatilisest ehitusest (Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast). Nt –ks märgib saavat käänet. leksikaalne tähendus – sõnatüve tähendus (nt nii kirg kui kired omavad sama tähendust) WALS – keeletüpoloogia atlas World Atlas of Language Sructures SAE – Standard Average European. Üks rühm Euroopa keelte jaoks (sest nende tunnustel on väga väikesed erinevused). Jagatakse tunnusjoonte järgi – kui on piisavalt tunnusjooni, kuulub see sinna. Eesti keeles 3 SAE tunnusjoont. Seriaalverb - ehk kasikverb, koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest
4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia? Etümoloogia on keeleteaduse osa, mis käsitleb sõnade päritolu. Eelkõige on etümoloogiateaduse uurimisobjektiks tüvede päritolu. Kõige üldisemalt võib iga keele sõnatüved päritolu järgi jagada oma- ja laentüvedeks. Omatüvedel pole leitud laenuallikat ja millel võib olla sugulaskeeltes vaste, mille saab tagasi viia samale algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat, mis sisaldab teavet keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta.
ainsuse osastava ja mitmuse omastava käände vormid, nt töölis/t, töölis/te; Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest, nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu- ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta
eelneva koegmuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba meenutamine, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud olukordadest seega nad mõõdavad su ekpslitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mälu erinevuse väljatoomiseks Implitsiitse mälu teste: Pertseptiivsed: lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnade täitmine, anagrammide lahendamine, leksikaalsed otsustused Mitteverbaalsed: pildifragmentide test, mittetäielike kujutiste test, õimalike/võimatute objektide test Kontseptuaalsed: sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused Praimimine kui eriline õppimisviis/mälusüsteem - Tähendusele eelnev pertseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust; lahus ka semantilisest mälus
Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati. Ornamendid ja mustrid ehetel ning nende tõlgendamine, Keeleajaloolised allikad – usundilise tähendusega sõnade analüüs. Sõnatüve etümoloogia/päritolu. Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts
Tüve silpide arvu saab üldjuhul ainsuse omastavast käändest, nimetavast vaid siis, kui sõna lõpeb nimetavas vokaaliga. Mõnel sõnal tuleb lisaks vaadata ka 14 ainsuse osastavat, kui nimetav ja omastav on ühesilbilised, nt sõnad nagu jõud, pood, roog, nt roog : roo : roogu < *rko : *rgon < *rkoda. Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da, mi/da. Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e- tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Tüvesisesed muutused - Ennekõike astmevaheldus. Otsustatakse, kas sõna on
annaabi.ee 
