Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik
septembril 1928. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril. 4 LOOMING Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem,
sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma käsitluses mitte nii võrd luuletaja loomingu analüüsile, vaid toob ilmekalt ja suure kaasaelamisega nähtavale Anna Haava elukäigu õnnelikust lapsepõlvest eluõhtuni. Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogu d Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Anna Haaval on väärikas koht eesti suurte naisluuletajate reas: tema esimene luuletus ilmus aastal, mil suri Lydia Koidula. Haava oli hoopis teist tüüpi lüürik kui Koidula, mitte lõkendavalt paatoslik,
“Puud kõnnivad kaugemale” (1969) Kuid mu süda iial ei sure, sajast tuhandest sõjavankrist Haabsinine sumu hiilib minu hing – see on kohisev laas. minu näkku on jäänud jälg. üle välja otse mu juurde. Puud kõnnivad kaugemale. Niit, põllud ja murud ja külad, Kuid ikka ma püsin ja elan. Udus kraaksatab põgenev lind. vana kask, mis on värava ees, – Minu hingus on põhjamaa tuul, Mind riivab ta tiivakahin. minu mõtted on ammu ju põlend Puud kõnnivad kaugemale. minu mõte on põhjamaa õite vaikse lõkkena koduses lees. rõõmus naeratus kivisel suul. Siis kummuli pöördub taevas ja taevasse kerkib maa. Rahetormid mu rinda on peksnud, Puud kõnnivad kaugemale. mu näkku löönd vihmahood,
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid...
istuvad esimese asjana arvuti taha klõbistama klaviatuuriga. Nõnda veedavad nad pea terve ülendjäänud päeva arvuti tagant lahkumata. Seetõttu ongi väljamõeldud e-kool, lootes, et kui õpilastel pole aega nina arvuti tagand välja pista, siis äkki leiavad nad aega neti hüppata, ning nii muuseas vaadata, mis järgmiseks päevaks õppida jäi. Loomulikult on aidanud e-kooli arengule tublisti kaasa ka arvutite kättesaadavus ja interneti massiline levik üle Eesti. Põhjamaa kliimas elades, kus üle poole aastast valitseb külmus ning pimedus, ei taha inimesed kodunt välja ronida. Selle asemel nad pigem keedaksid tassi kuuma kakaod, ning surfaks päev läbi netis ringi. Nagu uurimused tõestavad, siis põhjamaa elanikud on rohkem masendunud, kui lõunamaa inimesed. See on tingitud sellest, et inimesed peavad minema tööle või kooli pimedas ning ka tulema pimedas. Päevane aeg möödub aga tööd tehes, mis viib inimesed täiesti endast välja
Referaat ajaloost Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil. Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000)
Anna haava Pille-Riin Järv Reelika Koskora Marete Hüdse 9A Elulugu Anna Rosalie Haava 15.10.1864 13.03.1957 Kasvas Tartumaal, Kodavere kihelkonnas Alustas kooliteed 9- aastaselt 1884 lõpetas tütarlastekooli koduõpetaja kutsega 1886 tuli kirjandusse 1906 aastast vabakutseline kirjanik Tartus Töötas ka õpetaja, kasvataja ja halastajaõena Tartus, Saksamaal ja Peterburis Looming Esimene luuletus ilmus aastal 1886 Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused" (1897) ,,Peotäis tõtt" (1900) ,,Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910) ,,Põhjamaa lapsed" (1913) ,,Meie päevist" (1920) ,,Siiski on elu ilus" ,,Laulan oma eesti laulu" Luuletus Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andek...
Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Kliima • Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja- Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul. • Lisaks põhjamaa päikeses sillerdavatele liustikele on seal tulemäed ja kuumaveeallikad, mistõttu kutsutakse Islandit ka jää ja tule maaks.
Anna Haava (15.10.1864-13.03.1957) Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodaveres talupidaja perekonnas.Haridustee algas tal Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis, seejärel õppis ta Tartus Hoffmanni erakoolis ning Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis (1880-1884). Kooli lõpetamise järel töötas Haava pedagoogi ja halastajaõena. Alates 1906. aastast oli ta vabakutseline tõlkija. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". · Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateem...
Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotu...
Anna Haava Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja loodu...
novembril 1898 aastal Hellenurme mõisas. Ta on kunstnik. Ta oli juba noores eas kunstis huvitatud. Ta on Eesti kunstnikest kõige kuulsam. Ta töid on nii Helsingis kui ka Norras ja ka Pariisis ning ka paljudes teistes riikides. Teda tuletatakse iga 20 aasta tagant meelde. Ta sõbrad olid ka targad, haritud ja sportlikud inimesed. Mägi sai kuulsaks kunstnikuks aastal 1903. Kui ta ahvenamaal käis sai ta aru kui ilus on loodus ning maalis seda. Ta arust oli kõige ilusam loodus põhjamaa loodus. Kui ta teiste klassikaaslastega hüvasti jättis pidas ta veel mitu aastat kirjavahhetust Anniga. Mägi läks õnne otsima algul Helsingisse, ta unistas minna Pariisi ning sinna ta läks Helsingist. Tal oli ainult paar krossi taskus kui ta oli jõudnud Pariisi. Talle meeldis väga Pariisi linn. Ta arust oli Pariis Prantsusmaa kõige ilusam linn. La Ruhis elasid Pariisis eestlased ning seal üldse elamine on kallis. Ta sõitis Pariisist Norrasse. Ta tahtis Norrast
Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõnedneist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab põhjamaa meest)ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud.Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nadsunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad,Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid,tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid
Kes olid viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid olid Rootsist, Norrast ja Taanist ehk muinas- skandinaaviast pärit meresõitjad. Nende kultuuri õitseajaks nimetatakse 8. - 11. Sajandit. Sellele ajale on ka kohane nimetus viikingiaeg. Nimetus ,,viiking" üle on arutletud palju. Ühed väidavad, et see on tulnud skandinaaviast, aga teised ütlevad, et on tulnud vanast inglise keelest. Viikingeid nimetati erikohtades erinevalt. Lääne-Euroopas kutsuti normannideks ehk põhjamaa meesteks, Idas varjaagideks ehk sõdalasteks. Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli maapinna viljakus väga kehv ja kliima karm. See võis olla tähtsaim põhjus, miks viikingid hakkasid korraldama röövretki naabermaadesse.
SAJANDIVAHETUSE LUULE Lydia Koidula mõju oli eesti luules tunda 19.sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulka...
diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogud Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Proosaraamat "Väikesed pildid Eestist" (1911 ,1972 II ) Kokkuvõtteks Tõlkijanaon Haava vahendanud maailmakirjanduse draamaklassikat ja noorsooraamatuid Haava on 19. ja 20. sajandi vahetuse silmapaistvaimaid Eesti lüürikuid
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsional...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoi...
Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi,
ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahaplaanile. Kui sageli avaldab keegi meile enda tundeid ning jagab meiega oma rõõmu? Kui tihti jalutab meile linnas vastu inimene, kel naeratus näol? Aastas mõned korrad ehk, kui sedagi. Nii varasematel aegadel kui ka tänapäeval on eestlasel esikohal töö, ning siis alles pere ja muud väärtused. Olen puutunud piisavalt kokku võõramaalastega, et teha selget vahet lõunamaa ja põhjamaa inimeste suhtumisel ellu. Lõunamaa riikides peetakse oluliseks peret, inimesed on väga tundelised ja avatud. Inimesed ei raba päev otsa tööd teha, vaid veedavad rohkem perega aega. Käivad palju väljasõitudel või istuvad lihtsalt vabas õhus ja ajavad juttu. Erinevalt eestlastest, sealsed inimesed õhkavad rõõmust ja nad näitavad ka seda välja. On näha, et need inimesed olid rahul oma eluga, ja mis kõige tähtsam, nad on õnnelikud. A
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
tingimustes? 2) Kas nad on teist ,,elu" ka näinud? 3) Kas nende eluaastatega paremaks läinud ja edasi arenenud, nagu meie elu 10 aastaga? 5. Seda teost iseloomustavad sõnad: tundra, neenetsid, põdrakasvatajad, polaarrebased. 6. Loovülesanne 10 küsimust raamatu kohta. 1) Kuhu see raamat meid viib? V: Siberi kõige põhjapoolsemale piirile. 2) Mida see 9 kuud endas sisaldavad? V: Pakast, purgaad ja lund. 3) Mis keelt nad suurepäraselt valdavad? V: Vene keelt. 4) Kas põhjamaa elanike elu areneb edasi? V: Igal aastal muutub, kujuneb ümber ja uuritakse põhjas elavate inimeste elu, olu. 5) Kes on Pjan ja Aivassed? V: Need on kaks põhjasuguaru. 6) Mis on tundra? V: See on omakasupüüdmatu toitja, ei nõua inimestelt midagi, hoia ainult sammalt. 7) Mida nad söövad? V: Toores liha ja põdraveri on inimorganismile parim ,,kütus". 8) Mis suguseid vitamiine põdraliha sisaldab? V: See on väga toitev, valgu ning C ja B vitamiini rikas.
Eestlane- kes ta on? Eestlased- nad on soome- ugri rahvad. Põhjamaa külm kliima on nad loonud just selliseks nagu nad praegu on- külmad ja tõsised. Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool koolip...
Näts pakub tervist, rahuldust ja lõdvestust Tänapäevase närimiskummi ajalugu algab 19. sajandi keskpaigast ja selle sünnikoduks on Ameerika. Sisuliselt taasavastasid loodusliku kummi närimise kombe 19. sajandi teisel poolel ameeriklased , kusjuures lateksnäts patenteeriti 1869. aastal. Ürgne närimiskumm on tegelikult rohkem kui tuhat aastat vana. Nätsu iidse analoogina kasutati kõige sagedamini mitmesuguseid puuvaike, mida kestvalt mäluti. Miks nätsutati? Ikka selleks, et vältida suu ja hammaste haigusi ning varjutada halba suulehka. Põhjamaa elanikud hoolitsesid samuti lihtsal moel hammaste ja suuõõne tervise eest. Kuusevaiku saab pidada siinsete alade närimiskummi kaugeks eelkäijaks. Põhjamaades säilis vaigu närimine kohati isegi 19. sajandini. Närimisvaiguks sobis kuiv, läbipaistev, kõvastunud vaik, mille vanus oli mitu aastat. Lõpuks lagunes vaigukämp suus pudedaks jahuks ja selle mälumisest tuli loobuda. Selline kuusevaigu närim...
näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii inimestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundravööndit ongi parem külastada suve lõpul või sügise algul, kui marjad on valmis, kihulasi vähem ja looduse värvid muutuvad kirevamaks. Tegevused tundras Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja
Kes olid viikingid loojad või hävitajad? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaota...
Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade põllud ja neist eemal heina-ning karjamaad. Töid, mis olid sageli väga kurnavad, tehti koos. Nii elasid vabad talupojad, kes võisid soovi korral mujalegi elama asuda. Halvem elu oli aga sunnimaistel pärisorjadel. Nad polnud vabad inimesed, vaid kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Ilma isanda loata ei tohtinud nad teise kohta elama asuda. Talupoegi ei võinud osta ega müüa maast eraldi, vaid nad kuulusid maa juurde. Ja erinevalt orjadest oli pärisorjadel oma majapidamine ja nad võisid tavaliselt oma soovi kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid j...
Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore.Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928.Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule.Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal".Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus.Teda tunti kui terase mõtlemisega,lakoonilise ja tapes jutuga-hea kõnemees.
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine
poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud. Neist on tähelepanuväärseim püstjalt lapiku nokaga jässakas lunn, keda kireva peasulestiku tõttu põhjamaa papagoiks hüütakse. Nuhtluseks tundras nii ini- mestele kui loomadele on kihulased - neid lendab siin kevadel ja suvel tihedate parvedena. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi.
lihtne ja täiuslik nagu Piibli Ülemlaul. Armastus naise vastu avardub ülevaks kodu ülistuseks. Kodu tähendab Gailitile kõige kaunimat (novell "Toomas Nipernaadi"). Igas teoses saab lugeja üha enam osa Gailiti äärmiselt ergust loodusetunnetusest. Romantilised kirjeldused (päikeseloojang, järved, heinamaa) hakkavad Gailiti tekstis elama. Üks Gailiti teostele omane kinnismotiiv ongi kodumaa looduse ülistus, mis laieneb põhjamaa loodusele tervikuna. Gailit on läbinisti põhjamaa mees. Ta tunneb siirast lähedust kõigega, mis on selle maaga seotud: looduse, inimese, elurütmiga. Tippteosega küll mitte võrreldav, kuid omapärane on ka Gailiti järgmine romaan "Isade maa" (1935), milles kujutatakse sündmusi Vabadussõjas. Teoses rohkelt leiduvate anekdootlike episoodide tõttu on seda nimetatud romaaniks anekdootides, kus huumor muutub ootamatult traagiksks ja vastupidi. Tõsisetoonilisem, kuid gaitlikult omapärase miljöökujutuse ja
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul P...
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe vä...
Reduktsioon Erakätesse antud maade tagasivõtmine 1680 laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavaldustele Reduktsiooni vastased Liivimaa aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile Talurahva olukord 1645 kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) Liivimaal määrat siinakohtunike asemele kreisifoogtid
aastal ,,Vanemuise" teatris. Teose edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida LooTalvaril. Muusikapala Juta ja Ülo duett ooperist "Vikerlased" / Urve Tauts (metsosopran), Hendrik Krumm (tenor), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Peeter Lilje http:// www.emic.ee/evaldaavest Veel tuntud teoseid Aava tuntumad koorilaulud on ,,Laulik", ,,Me oleme Põhjamaa lapsed", ,,Hommik", ,,Öösse ära kadus" ja ,,Humal". http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=t Kasutatud kirjandus http://www.emic.ee/? sisu=heliloojad&mid=32&id=112&lang=est&action=view&method=biograafia http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/aav/looming1.htm
Sa käsi päikest mitte tõusta ja kose kohin kustuneks- ja keela tuuli tõttamast, siis mine laulusid lukustama ja hüüa, et vaikiks mühisev meri ja laulik nuttu ning naeru keelma!... ,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920)
Vaime kultuur XVIII sajandil KULTUURIMÕJUTUSED 18.SAJANDIL 1. Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis 1.1. puudus pastoritest, juristidest, arstidest kui ka koduõpetajatest LUTERI KIRIK PÕHJASÕJA-JÄRGSETEL AASTATEL 1.Vaimuelu kandev osa jäi luteri kiriku hooleks 1.1. Õpetajade puudus kogudustes põgenenud, küüditatud 2. Kiriku mõju oli kahanenud 2.1. Kirikuelu juhtis Liivimaal superintendent, Eestimaal üks maanõunikest 3. Rüütelkondade vahelesegamine kirikuasjadesse 3.1. 18.saj. Esimesel poolel väga tavaline 3.1.1. lõppes enamasti aadli tahte pealesurumisega PIETISM 1. uus usuvool, Saksamaalt alguse saanud 1.1. taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist 2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmad...
1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912
" Kreutzwaldi teoses oli lihtsalt mainitud Enn Vetemaa kirjeldas oma teoses Kalevipoja Kalevipoja isa vendi. ,,Üks neist veeres isa vendi rohkem. ,,Venemaale veerenud Venemaale; Teine tuiskas Turjamaale". Kalevipoja onu olevat sel head ära teinud ja rikkaks kaupmeheks saanud... Teine onu olevat aga üle kõige kalliks pidanud põhjamaa kaunist ja karmi loodust ning sellepärast oma elu ühendanud kauge kauni Norraga." Kreutzwald kirjutas ,,Kalevipojas" Linda kuuest Enn Vetemaa kirjeldas oma teoses kosilasi ning kosilasest: kuu, päev, vesi, tuul, Kungla iseloomustas kosilaste välimust ja kosjas käiku kuningas, Kalev. ,, Kui Kuu Lindale viiekümnel hobusel
Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Tema teoseid on esitatud laulupidudel. Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus, rahvusromantism. Helikeelt on kirjeldatud sõnadega "põhjamaisus", "tundelisus", "voolavus". Heino Eller elanud 7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn. Oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu Reaalkooli. Hiljem asus õppima
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
inimestega, kellest paariga suhtlevad siiani. Paljud väidavad, et eestlased on väga kinnine ja omaettehoidev rahvas, kes suhtub välismaalastesse eelarvamustega. Seda suurt inimeste erinevust märkasid matkajad juba esimesel päeval Argentiinas. Nähes turiste, tulid tõmmud temperamentsed kohalikud alati juttu rääkima ning abistama. Välismaalastesse suhtutakse lõunamaal samuti nagu oma pereliikmetesse või naabritesse. Kolm põhjamaa seiklejat üllatusid iga kord, kui mõni sõbralik nägu tänavalt kutsus enda koju teed jooma või ööbima. Kõige suurem erinevus kultuuride vahel on inimeste suhtlemine ja suhtumine. Lõunaameeriklased loovutavad abivajajatele alati oma voodi ja annavad ära viimase leivakontsiku, kõik on omavahel sõbrad ja naeratus püsib alati siiral näol. Sellise sõbraliku ja abivalmis keskkonnaga harjusid poisid kiiresti, muresid ei olnud ja elu tundus ilusamana rõõmsate inimeste keskel.
maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid. Analüüsis põhinen IRL 2015. aasta valimiste programmile ja Isamaa maailmavaate aluspõhimõtetele Reformierakonna nägemus Eesti riigi rollist majanduses Vabaturumajandust pooldav Reformierakond püüdleb Uue Põhjamaa poole, samuti peavad nad oluliseks jõuda Soomega samale tasemele. Eesti rahva vabaduse ja julgeoleku tugisammas on lai ja jõukas keskklass ning ühiskonnakorraldus, mis väärtustab indiviidi panust, eraomandit, ettevõtlikkuse ja innovatsiooni propageerimist ja mis hoolib iga inimese käekäigust. Erilist rõhku peab pöörama uute ja väärtuslike kaupade ning teenuste tootmise suurendamisele. Taotlevad aktsiiside vähendamist, sest see viib raha teistesse riikidesse.
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
kätelt. Pardipoegade elu on väga väga raske sest jahtijaid on kõikjal kas roo-lookakk olles puu otsas või kassid ja koerad kui väiksekesed on põõsa all. Neid on umbes 30000 kuni 50000 paari pesitsedes7 Mõni aeg tagasi olid sinikael-pardid meil peaaegu täielikult rändlinnud, kes lendasid Taani või Lääne-Euroopasse talvituma. Nüüd, tänu inimeste abistavale käele, julgevad tuhanded linnud jääda kodumaale põhjamaa karget talve üle elama. Nõnda talitades usaldavad nad end kõige raskemal ajal inimese hoolde, sest enamik looduslikke toiduallikaid mattub jää alla, muutudes seeläbi kättesaamatuks. 8 Eluviis Emane ja isane lind valivad pesa koha vee äärde. Tavaliselt ehitatakse pesad varjatud kohta maa peal, aga vahel ka kõrgemal nagu näiteks endisesse varesepessa.9 Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse varesepessa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
